Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis. 8 Kommunismi voolud Kommunism on aja jooksul omandanud mitmeid eri vorme, mis konkretiseerivad, sageli aga ka hälbivad teatud määral algsest õpetusest, näiteks on mitmelpool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine. Suuremad kommunismi voolud on: Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism 9
ühiskonnakorraldus: Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunismi erinevad voolud: Konkretiseerivad või hälbivad teatud määral algset õpetust. Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism Kommunism kui kestev olevik! Hetkel on maailmas 5 kommunistlikku diktatuuririiki. Hiina kommunistlik pööre toimus 1949. a. Vietnam kommunistlik pööre 1945. a. PõhjaKorea pööre 1948. a. Kuuba kommunislik pööre 1959. a. Laos viimane pööre 1975. a. Kasutatud lingid: http://isekiri.blogspot.com/2009/06/kommunismkuiolevik.html http://et.wikipedia
inimese võrra. Retseptsioonid Läänes Euroopa radikaalse poliitika peamine trend tegeles kommunismi sobitamisega kaasaesesse tegelikkusse.Selle põhiline manifestatsioon oli liikumine,mis kerkis esile 1970.aastaul eurokommunismi nime all. See oli katse suurendada kommunismi soosivat valijaskonda, lahutades selle ideoloogia nõukogude repressioonidest ja majanduslikust mahajäämisest.Taheti jätkate teed,mis oleks enam kooskõlas Euroopa poliitiliste traditsioonidega .Eurokommunism osutus ootamatult lahvatanud ja samas kustunud sähvatuseks. Kommunism osutus lootusetuks ettevõtmiseks : Läänepoliitiline kultuur astus vastu selle ideoloogia tahumatusele. Kolmas Maailm Samal moel, nagu holokaus väljendas natsionaalsotsialismi täiuslikemat olemust, tegi seda ka punaste khmeeride valitsemine Kambodzas, esindades kommunismi puhtaimat kehastust.Selle juhid ei peatunud millegi ees, et oma eesmärki saavutada,mille all mõeldi maailma esimese
kodanikeühenduste) soosimisele ® Omavaheline sisuline lähedus Sotsiaaldemokraatia põhivoolud täna n Erinevad utoopilise kollektivismi voolud (tänapäeval sotsiaalkommunitarism) n Kommunistlik-totalitaarne suund, mis on muutunud ideaalide karikatuuriks n Traditsiooniline sotsiaaldemokraatia (töölisparteid), tähtsus on taandunud n Uus sotsiaaldemokraatia (,,kolmas tee"), mis on nüüdisaja põhivool n Demokraatliku sotsialismi traditsioon (eurokommunism), mis on suuresti sulandunud sotsiaaldemokraatiasse Konservatismi seisukohad 1 ® Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaanili-selt terviklik ühiskond (funktsionalism) ® Paremate võim (paternalism, aristokraatia) ja eliidi vastutus ® Sotsiaalne pessimism, skepsis suurte reformide ja suurte teooriate suhtes ® Usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse, sageli rahvuslus
· Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne · Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus · Idee kommunismist tekkis juba antiikajal · 19. sajandil kogukonnad, mis põhinesid ühisomandil · 1980. aastaks 1/3 maailma rahvast kommunistliku võimu all Suunad · Leninism · Eurokommunism LääneEuroopas · Maoism · Nõukogude kommunism Saksamaa · Trotskism päritoluga töölistenõukogu · Stalinism · Tööliste demokraatia · Kristlik kommunism Tänapäeval
Koos eraomandiga kaovad ka klassid, klassivõitlus ja tootmine muutub ühiseks. Siit ka mõiste kommunism. Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis, kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem piiratakse. Eurokommunism - püüti leida kolmandat teed tegeliku sotsialismi ja kommunismi vahel. Põhjenda natsionalismi esiletõusu. Rahvuslus on avaldanud maailma ajaloole üüratut mõju. Enne Teist maailmasõda oli rahvusriigist saanud ühiskondliku korralduse domineeriv vorm. Ajaloolased kasutavad terminit natsionalism selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel. Eesmärk on tagada ühe rahvuse ja selle identiteedi järjepidev
Koos eraomandiga kaovad ka klassid, klassivõitlus ja tootmine muutub ühiseks. Siit ka mõiste kommunism. Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis, kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem piiratakse. Eurokommunism - püüti leida kolmandat teed tegeliku sotsialismi ja kommunismi vahel. 19. sajandi teisel poolel oli Eestis kujunenud kaks suunda: 1. Alalhoidlik-mõõdukas vool (konservatiivne). Algselt koondunud Jannsenite pere ja Postimehe ümber. Hiljem Jakob Hurt. Rahvuskultuuri arendamine. 2. Käremeelne suund (liberaalne). Carl Robert Jakobsoni ja tema Sakala. Võitlesid Balti Erikorra vastu. Seejuures lootsid abi Vene riigivõimult.
Pärast Stalini kuritegude paljastamise ning hukkamõistmist hakkas Euroopa kommunistlik liikumine ühtsust kaotama NLi sissetung Ungarisse tekitas pingeid, konflikti tekitas Praha kevade lämmatamine 1968 16 Liikumisi Läänes lõhestas maoismi levik, sest see kuulutas kompromissitut heitlust kapitalismiga, Moskvas sooviti võimu ligi pääsefa kompromissidega -> Lääne-Euroopas tekkis eurokommunism, mis üritas Moskva kontrolli alt vabaneda ja võimaluste piires iseseisvuda (Itaalia, PM) 22. NLi satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopas Riikide okupeerimisel loodi ajutised valitsused Moskva järgi, neis anti jõuministeeriumid kommunistide kätte Ajutine valitsus tegi maareformi ja natsionaliseeris sakslaste käsilaste ettevõtted Korraldati valimised, milleks moodustati pahepoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli
annaabi.ee 
