1.Naftakriis- 1973-1974 tõstsid OPEC-i liikmesriigid järsult nafta hinda. 1981 aastaks oli nafta hind kümnekordistunud. Nafta hinna järsk tõus tõi Läänemaailmas teravaid probleeme kaasa, mis aina süvendasid majanduskriisi. Tõusid hinnad, isegi arenenud riikides. tööpuudus kasvas. terved majandusharud läksid tänu tootmiskuludele pankrotti. Eriti hävitav oli hinnatõus nendele maadele, kellel polnud oma looduslikke kütusevarusid. 2.Neokonservatism- 1980-ndatel. Sotsiaaldemokraadid Saksamaal, leiboristisd Suurbritannias ja vabariiklased USA-s üritasidjätkata üldist heaoluühiskonna mudeli ülesehitamist.ilmnes, et riikliku sekkumise süsteem on sattunud sügavasse kriisi. seda näitas, et läänemaade vasakpoolsed erakonnad lükati kõrvale ning asemele tulid parempoolsed jõud. konservatiivid propageerisid: vähem on parem. põhiprobleemiks oli inimõiguste kaitsmine. neokonservatistlikke
õiguslikult võrdsed võimalused KONSERVATISM. Riik on loodud selleks, et vägivaldset ühiskondlikku olukorda (revolutsioon, ülestõusud, sõda) ära hoida, surudes alla indiviidide erahuvid ja püüdes luua ühishuvisid, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused. Riigivõim peab olema tugev ja kindlustama füüsilise julgeoleku ja looma turvalise raamistiku inimlikule elule. Kaasaegne neokonservatism rõhutab, et riigi ülesandeks on: sise- ja välisjulgeoleku tugevdamine ja kodanike kaitsmine ohu ja vägivalla eest, tugeva kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine hoida ja säilitada traditsioone, mis põhinevad inimlikel põhiväärtustel mitte sekkuda riigi majandusse, kaitsta eraomandust ja olla madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt
Aja jooksul on konservatismi jaotatud mitmeti. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks. Samuti, on peetud konservatismi kaheks põhisuunaks traditsioonilist ja individualistlikku konservatismi. On ka levinud sellised konservatismi alaliigid nagu nn. uus konservatism ja neokonservatism. Konservatsimi põhivaated: Üldistavalt võttes võib konservatismile omaseks pidada järgmiseid põhimõtteid: 1)Traditsionalism- tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamist ning järk-järguliste reformide teostamise vajadust. 2)Inimolemuse ebatäiuslikkus- et inimene on egoistlik ja üksikuna saamatu, on tal vaja riigipoolset ühiskonnaelu korraldatust, mis kõige vabam on majanduses. Samuti, et inimvõimed on piiratud.
Watergate'i afäär pealtkuulamisskandaal, mis maksis president Nixonile ametikoha. Reiganoomika Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani majanduskava. Hallsteini doktriin Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes, Saksa LV ei tunnistanud Saksa DV. Uus idapoliitika Brandti poliitika, suhete normaliseerimiseks Ida-Euroopaga. Sotsiaalne turumajandus Saksa majandusime, turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga. Thatcherism neokonservatism, eraettevõtluse pooldamine IRA Iiri Vabariiklik Armee, vastuterror protestantliku politsei vägivallale "Sula" Nikita Hrustsovi programm ühiskonna liberaliseerimiseks. Stagnatsioon ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades. VMN sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon VLO sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit Sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad. Sotsialistlik orientatsioon vähemarenenud riigid Aasias, Aafrika, Ladina-
Kui postmodernismi perioodil räägiti piltide tähendusest, rõhutati konteksti olulisust ning fotograafia ja mälu siduvaid aspekte, siis praegune meelsus näib kohati 90. keskpaiga omale vastanduvat. "Tähenduste" eest otsekui põgenetakse; pildiloomingu lähtekohaks saavad pigem erinevate tähenduste ja osunduste kokkupõrkest kui kontekstist tulenevad tõlgendused. Minevik näib aga taas muutuvat üheks tabuteemadest. On neid, kes väidavad, et valitseb neokonservatism ja foto on sellega seoses naasnud 1980. aastate modernsete väärtuste juurde; on arvamusi, et praeguses fotos puudub (taas) intertekstuaalsus, et pildid piirduvad jälle vaid iseenda piiridega. Kaasaegset fotot on süüdistatud ka selles, et ta ei esita erinevalt 1990. aastate fotost kriitilisi küsimusi ei iseenda ega ühiskonna kohta. Niisugustest väidetest tehakse enamasti järeldus, et fotograafia keel on muutunud kitsamaks, tähendused aga sulgunud iseendasse.1
Pigem on see seotud isikliku arenguga ja õilmitseva individuaaliga: mis tähendab individuaali võimalust saavutada arusaam endast. Konservatism: Ideed ja doktriinid avaldusid esmakordselt kaheksateistkümnenda sajandi lõpus, üheksateistkümnenda sajandi algusel, püüdes vähendada liberalismi, sotsialismi ja natsionalismi kasvavat survet, seisis konservatism kaitses traditsioonilise sotsiaalse korra eest. Konservatismil on mitmeid laiendeid nagu Musterlik konservatism, neokonservatism. Sotsialism: kuigi sotsialismi algeid võib leida Levellers ja Giggersite teostest seitsmeteistkümnendal sajandil või Thomar More`i ,,Utoopia" teoses või isegi Platoni ,,Vabariik" kirjas, ei võtnud sotsialism poliitilise uskumuse kuju enne üheksateistkümnenda sajandi algust. See arenes vastureaktsioonina industriaalse kapitalismi ilmumisele. Varajases vormis oli sotsialism fundamentaalne, utoopiline ja revolutsionääriline karakter.
Parem- ja vasakpoolsus: Eristada saab ... alusel: suhtumine avalikku omandisse, suhtumine sotsiaalpoliitikasse, avalikud teenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv, suhtumine NSVL'i Tähendus kõnekeeles, erinev aeg erinev sisu, riikides erinev, subjektiivne. Uued ideoloogiad: Areng: ideoloogiate hübridiseerimine(paljusus), tahe meeldida kõigile "surub keskele". Liberalism: Paremliberalism ; Sotsiaalliberalism Uuskonservatism (neokonservatism) Kristlik demokraatia(moderaatsem ja sotsiaalsem, korporatiivsed) Vahevormid: põhjamaade tsentrism, Briti toorid J.Cameroni juhtimisel. Konservatiivne uuskommunitaarlus(Teepartei USA's, riigivastasus, teaduslik maailmanägemus) Sotsiaaldemokraatia (töölispartei, kollektivism, segamajandus, egalitarism, madal keskkonnateadvus, internatsionalism). Uus sotsiaaldemokraatia (demokraatlikum, kosmpoliitsed)
- 19. saj. – liberalism on juhtiv muutustele orienteeritud, radikaalne, ideoloogia; toimub nö majandusliku ja poliitilise liberalismi kooselu- majanduslik liberalism "talub" poliitilist; 19. sajandi keskel põrkumine ja poliitilise liberalismi radikaliseerumine - 20. saj. – liberalismi radikaalsus väheneb, poliitilises retoorikas jääb alla sotsialistidele ja äärmustele. Liberalism läheneb konservatismile. Toimub konservatismi tagasitulek (mh. neokonservatism), põhjustatuna 20. sajandi keskpaiga vägivaldsusest (repressioonid, II MS). II MS järgne areng rõhub sellele, et poliitiline vabadus kaotab ühiskondlik-poliitilise tähenduse. Vabadus nihkub avalikust sfäärist isiklikku sfääri e. privaatsfääri (Kas minna valima? Või mitte? - valikuvõimalus) o Liberalismi kesksed teemad: - Indiviid – ühiskonna ülim institutsioon, indiviidide võrdsus; paneb usu indiviidi e usub indiviidi
n Pärast Teist maailmasõda võttis konservatism omaks valitseva demokraatiakäsitluse, kuid leiab, et selle laiendamisest tuleks loobuda. Mõned liberaalsed voolud taotlevad aga vähemuste ja huvigruppide õiguste laiendamist. Neid peavad konservatiivid jätkuvalt ohtlikeks, pidades põhieesmärgiks säilitada ühiskonnasisene stabiilsus, mis peaks olema inimestele parima elu tagatiseks. Uuskonservatism n 1980. aastatel kujunes välja uus- ehk neokonservatism, mida nimetatakse ka uusparempoolsuseks. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. n Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Seega konservatiivid tunnistavad, et majanduses on inimeste konkureeriv egoism hea ning seda ei tule piirata. n Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt teistel seisukohtadel.
Leiboristlik Partei (Tööerakond) Konservatiivne Partei (KOP) 1945-51, 1974-79, 1997 - ..... 1951-1974, 1979-1997 Tony Blair, Gordon Brown Margaret Thatcher Suurendati riigi osa majanduse juhtimisel Ergutati eraalgatust 1940.aaastail natsionaliseerimine Laiendati sotsiaalhoolekannet 1950.aastail taaserastamine 3. Thatcherism e. neokonservatism a) Margaret Thatcher ,,raudne leedi": · 1979.a. võitis parlamendivalimised KOP, valitsusjuhiks nende 53.a. liider - I naispeaministrina Euroopa ajaloos · peaministriks kauem, kui ükski teine XX sajandil (1979-1990) · lubas lõpu teha sotsialismile UK-s(riigiettevõtted ja a/ü võim, kes streikidega olid dikteerinud valitsuste maj. poliitikat) · ,,hävitage eraettevõtlus ja te hävitate vabaduse"
see tervikorganism on vajalik inimesele kui ühiskondlikule olendile Sotsiaalkonservatism: 19. saj ja rajaja Benjamin Disrael, ta rõhutas riigi sotsiaalseid kohustusi, uskus, et sotsiaalsete reformide viivitamisega võib kaasneda revolutsioon, jõukus seab teatud kohustusi ühiskonna ees -> õigused ja kohustused on ühiskonnas omavahel seotud; üks rahvas - rahvas ei tohi jaguneda rikasteks ega vaesteks, vaid peab moodustama ühe terviku Neokonservatism: vabaturu vaadete pooldamine ühelt poolt ning autoriteedi ja distsipliini rõhutamine teiselt poolt, lähedased liberalismile majanduspoliitikas, aga see ei laiene individualismi teistele elusfääridele Sotsialism Kõige varasem tänapäevane kasutus sellest terminist pärineb 1827 inglise ajakirjast Cooperative Magazone Tuleneb ladinakeelsest sõnast sociare, mis tähendab "jagama" või "kokku panema" Poliitiliselt on sotsialistlik ideoloogia 19
Konservatisimi põhiomõtted väärtustavad riiki ja seaduslikkust, rahvust ning selle kultuuri, religiooni ja perekonda. Rõhutab isikuvabadust, poliitilist pluralismi, hariduse ja sots. hoolekande vajadust vastavalt sots klassile ning majanduse kujutamine turumajanduse põhimõttel. Peab oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja väliste ohutegurite vastu ning seetõttu suur rõhk kaitsepoliitikal ning sisemise julgeoleku ja õiguskorra loomisel. Pööratakse suurt tähelepanu patriotismile. Neokonservatism Vajalik vähendada riigi osa majanduses ja sotshooldussüsteemis. Põhieesmärgiks traditsiooniliste väärtuste kaitse. Uus valitsev eliit (pol administraatorid, keda motiveerib võim). Liberaalne ideoloogia Vabadus on nii inimese kui ühiskonnakorralduse suurim hüve ja eesmärk. Ühiskonna elukorraldus peab tagama üksikisiku vabaduse. Optimistlik usk inimese enesetäiustamisse ja progresiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud.
Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M. Hagopian "Reziimid, liikumised, ideoloogiad" T. Varrak - "Üldine poliitikateadus" T. Varrak - "Poliitika- ja riigiteadus"
isikuvabadust, poliitilist pluralismi (poliitiliste põhimõtete üheaegset eluõigust), hariduse ja sotsiaalhoolekande diferentseeritust vastavalt sotsiaalsete klasside vajadustele ning ühiskonna majanduselu korraldamist turumajanduse põhimõtetel. Praktilises poliitilises tegevuses peab konservatism oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja väliste ohutegurite vastu ning pöördub seetõttu suurt tähelepanu välis- ja kaitsepoliitikale ning sisemise julgeoleku ja õiguskorra tugevdamisele. Neokonservatism Pärast II maailmasõda oli konservatiivne ideoloogia teatud sündmuste mõjul sunnitud end otsima uutes tingimustes. Moodne oli demokraatlik ja liberaalne poliitiline filosoofia. 60-70.aastatel maailmaarengule kaasnesid galopeeriv inflatsioon, sotsiaalsete pingete kasv, sõjad, naftakriisid kõik see sundis otsima väljapääsu. 1980.aastate alguseks tulid võimule konservatiivid M.Thatcher, R.Reagan. Neokonservatiivid olid valmis teatud piirini leppima mõttega heaoluriigist ja riikliku
Muudatused läbi viia järk-järgult Kord riigis püsigu muutumatuna Traditsioonide, kommete, väärtuste, perekonna väärtustamine Üksikisik ärgu mässaku ühiskonna vastu Kodanik teenib riiki EKRE ja IRL 19. saj Inglismaal tekkis, kus haridustase erinev algne: ei pooldanud naiste, meeste võrdõiguslikkust, üldist valimisõigust, riigivõimu avalikku kriitikat, pooldasid tugevat riiki, soovisid kaitsta oma turgu välismaa konkurentsi eest. Tänapäeval neokonservatism. 20.saj konservatiivid: Konrad Adenauer- neokonservatismi rajaja, Saksa riigi rajaja, EL üks rajaja Silvio Bertusooni- Itaalia poliitik Margaret Thatcher Georg W. Bush Ronald Reagan 21.saj: David Cameron- enne Brexitit, nüüd Theresa May Angela Merkel- Saksamaa kristliku-demokraatliku riigi juht, liidukantsler Urmas Reinsalu- IRL juht Sotsialism 19
Populaarne ainult piiratud osas maailmast ja üh 19 saj juhtiv/populaarne ideoloogia - muutusi nõudev ideoloogia( radikaalne). 19. saj jooksul liberalismi radikaalsus ja muutuste orienteeritus väheneb- Liberalismi muutumine konservatiivseks.Liberalismi kõrgaeg 19 saj. I MS - liberalismi allakäigu algus. Ideoloogiliselt täheldatakse knservatismi ja sotsialismi populaarsust . Palju äärmuslikke ideoloogiaid. 1940-70- liberalismi madalseisu ajastu. 80ndatel - neoliberalism ja neokonservatism. Tihti samades maades samad ideoloogiad. Tp partikularism - eristusi nõustuvad ja toetavad üh. Kesksed liberalismi teemad: · Rõhutab indiviidi tähtsust. Indiviid n üh tähtsaim institutsioon. Liberalism seisab kõikide õiguste võrdsuse eest. Võimaluste võrdsus. Kõigil on olemas võimalused, kuid see ei tähenda, et kõik võrdselt hüvesid. · Liberalism rõhutab mõistust( põhjuseid),armastab ennast siduda valgustusfilosoofiaga.
ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes’i raamatust „Leviaatan“, kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Peamised seisukohad: vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus
ja seetõttu peab seda kontrollima ühiskond ehk riik. Idee pärineb Thomas Hobbes´i raamatust "Leviaatan", kus oli kujutatud riigieelset seisundit kõikide sõjana kõigi vastu ehk kaose ja vägivallana. Riik ongi konservatiivide arvates loodud selleks, et sellist olukorda ära hoida. Pärast II maailmasõda võttis konservatism omaks demokraatia. Konservatiivid võtsid üle ka liberaalide ideid, eriti majanduspoliitikas. 1980-ndatel kujunes välja neokonservatism ehk uusparempoolsus. Selle põhisõnumiks on majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine. Majanduses pooldatakse riigi võimalikult vähest sekkumist, lubades täielikku vabaturumajandust. Ent muus ühiskonnaelus on konservatism jätkuvalt seisukohal, et riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Peamised seisukohad. Vabadus on tähtsam kui võrdsus. Kuna riik koosneb paljudest indiviididest, siis valitseb ka ebavõrdsus
Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. Nad peavad oluliseks ühiskonna järjepidevust, mida ei tohi rikkuda mõtlematute reformidega. Riik peab olema tugev. Nad pole pidanud demokraatiat parimaks ühiskonna valitsemise viisiks, kuna rahvas pole alati pädev otsustama. Konservatiivid väärtustavad eriti rahvust ja selle kultuuri, religiooni kui ühiskonna moraalset alust ning perekonda. Neokonservatism, uusparempoolsus Uusparempoolsus hõlmab mitmesuguseid ideoloogiaid klassikalisest liberalismist konservatismiideedeni. Pärast II maailmasõda konservatiivide mõjuvõim nõrgenes. Kuna enne ja pärast II maailmasõda olid Euroopas võimul parempoolsed diktatuurid, hakkas selle vastureaktsioonina levima liberaalne maailmavaade. 1970. aastatel toimus maailmas järsk majanduslangus, mis sai alguse nafta hinna tõusust
tegelikult sellise aktuaalsuse ülistamist, mis alati loob uuest subjektiivselt paigutatud minevikke. Uus ajastu teadvus tungib Bergsoniga ka filosoofiasse, ei väljenda ainult mobiilse ühiskonna, kiirenenud ajaloo, ebajärjepideva argipäeva kogemust, vaid mööduva, põgusa ja kõrgelt hinnatud dünamismis avaldub gatsusu, paeluva oleviku järele. Modernism on ennast eitav liikumine. Majanduse ja ühiskonna kapitalistliku moderniseerimisega kaasnevaid ebamugavaid tagajärgi paneb neokonservatism süüks kultuurilisele modernsusele. Kuna ta ajab tasapisi sassi seosed soovitud moderniseerimisprotsesside ja cato`ikult kahetsevat motivatsiooni kriisi vahel. Kodanlus oli majanduslikult radikaalne, kuid muutus konservatiivseks moraali ja maitseküsimustes. Modernsuse idee on tihedalt seotud Valgustusega. Valgustus tõi maailmapiltide lagunemise ja traditsiooniliste probleemide lõhenemine tõi nende jagunemise tõe, normatiivse õiguse,
annaabi.ee 
