School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis) n Pärast Teist maailmasõda plahvatuslik areng n Struktuurfunktsionalism (Parsons, Merton) ja varane süsteemiteooria (Lasswell) 1920-65 n Biheivioristlik pööre 1945-70 (Easton, Downs, Almond ja Verba jt) n Hiljem keskendumine reaalsele rakendatavusele n Süvenemine sisusse, diskursusanalüüs, kriitiline teooria ja sotsiaalkonstruktsionism (Wallerstein, Foucault, Habermas) n Matematiseeritud mudelid, mõistusliku valiku ja mänguteooria (Downs, Olson, Niskanen) n Poliitikafilosoofia uus tõus (Skinner, Rawls) n Valitsemise uuringud (Dye, Offe, Sorensen) n Uus süsteemiteooria (Luhmann, Jessop) Halduse teaduspõlvkonnad n Eelpõlvkond antiik/keskaeg valitsemiskunst, vürstipeeglid; 16.-19. saj sõjandus, Polizeiwissenschaft, Kameralism: Justi
20saj keskel tuli ka sotsioloogiasse. Kõige tuntum teos fenomenoloogilises sotsioloogias on ,,Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine" Berger & Luckmann (1966) maailm ei ole lihtsalt 12 olemas; inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma, reaalsust. Iga inimene mõtleb endale oma maailma välja. Maailma konstrueerimine on sotsiaalne protsess. Reaalsuse konstrueerimist väljendab täpsemalt sotsiaalkonstruktsionism. See lähenemine uurib erinevate nähtuste konstrueerimist inimese poolt. Näiliselt ,,objektiivsed" asjad on tegelikult loodud ühiskonna, kultuuri poolt. Looduslikud nähtused on tegelikult loodud ühiskonnas ja võivad erinevates ühiskondades olla erinevad. Näiteks sugu, rass (mustaks ja valgeks saadakse alles ühiskonnas), lapsepõlv, seksuaalsus. Leiab, nt et ühiskond kasvatab mehed ja naised. Sotsiaalse vahetuse teooria
annaabi.ee 
