n Valitsemise uuringud (Dye, Offe, Sorensen) n Uus süsteemiteooria (Luhmann, Jessop) Halduse teaduspõlvkonnad n Eelpõlvkond antiik/keskaeg valitsemiskunst, vürstipeeglid; 16.-19. saj sõjandus, Polizeiwissenschaft, Kameralism: Justi n Esimene põlvkond 1850-1920 moodne valitsemine eraldi poliitikategemisest: Lorenz von Stein Saksamaal, Woodrow Wilson USAs. Juhtimine: Fayol, Taylor, Mooney, Urwick n Teine põlvkond 1920-45 teadusala kujunemine, struktuursed haldusmudelid (POSDCORB): Gulick, Urwick n Kolmas põlvkond 1945-75 neutraalne bürokraatia ja konsultatsioonid: Brownlow n Neljas põlvkond 1975-1995 uus avalik haldus, tõhusus, erasektori matkimine: Osborne, Gaebler n Viies põlvkond alates 1995 kodanikukeskne haldus: Denhardt; governance/mitmetasandiline valitsemine: Marks, Hooghe Eesti haldus ja politoloogia n Nõukogude ajal polnud ülikoolides, alustati väga vähesega n Halduse üliõpilaste vastuvõtt
Töötajaskonna stabiliseerimiseks koolitada oma personali. Korrashoiu korraldamise põhiskeemid Isehaldamise mudel – omanik korraldab oma kinnistu korrasolekut täies ulatuses ise. Halduri (haldusagendi e –konsultandi) mudel – see on põhjendatud juhul, kui omanikul puudub võimalus korrashoidu ise korraldada. Põhjuseks võib olla: Oskuste puudumine; Ajapuudus; Korralduslik suutmatus (kui omanikke on mitu). Korterelamu ja haldusmudelid Ainuomandis olevate korterelamute puhul on võimalik kasutada kõiki nelja haldamise põhimudelit: Eraisiku ainuomandis olev korterelamu - isehaldamine; Juriidilise isiku omandis olev korterelamu. Kaasomandis olevate korterelamute puhul on võimalik valida erinevaid põhimudeleid: Kui korterelamus pole korteri- või elamuühistut – ametisse määrata valitseja; Korteri- kui elamuühistu puhul – alustada ise haldamis mudelist;