Reklaamiõpetuse eksam (0)

Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused.
1.Mida tähendab mõiste reklaam ?
Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare , mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot , televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme , ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa. Reklaam võib olla suunatud tootele või tootjale. Tootereklaam on tootja või turustaja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile konkreetse toote omadused, funktsioonid, harud, eelised ja mud aspektid. Tootjareklaam loob soodsa pildi ettevõttest ja tema toodetest ning ei ole mõeldud mingi ühe toote müümiseks.
Reklaam on marketingi ning promotsioonitegevuse üks osa, on kommunikatsioon nõudja ning pakkuja vahel. Reklaamiteooria uurib seaduspärasusi, mis kirjeldavad reklaamsõnumi toimet sõltuvalt mitmesugustest objektiivsetest ning subjektiivsetest teguritest. Reklaamil on palju eesmärke ja seoseid turuprotsessidega. Toode sisendatakse tarbija teadvusesse, et ta tõmbaks tähelepanu, tekitaks huvi, kutsuks esile ostusoovi ja käivitaks ostutegevuse.
2.Milline on reklaami koht avalike suhete juhtimises?
Nii suhtekorraldus kui ka teabevahetus kasutavad sõnumi avalikustamiseks reklaami. Reklaam on avalikkusele lähenemise meetodite ja võtete kasutamise tulemus. Reklaam on ka erinevate suhtlusvormide kasutamise tulemus.
- reklaami kaudu informeeritakse avalikkust.
- Reklaam on kommunikatsioonivorm. Hea reklaami oluline aspect on õige meediumi valik, mis sõltub taas sõnumist, vastuvõtjast ja -käsutada olevast eelarvest.
Eristatakse siseseid ja väliseid meediume. Sisesteks meediumiteks on reklaamivahendid, mis on olemas või milliseid saab hõlpsasti valmistada: voldikud, brozüürid, posterid, kuulutustulbad, kirjad jne. Väliste meediumite all mõeldakse ajakirjandust, raadiot, televisiooni ja internetti, siia kuuluvad ka teiste organisatsioonide väljaanded.
Reklaamivahendi valikul peaks organisatsioon esitama endale küsimused:
- kas mediumi olemus ja sisu on kooskõlas edastatava sõnumiga?
- Kas valitud medium jõuab sihtgrupini?
- Milliseid meediume võib kasutada koos?
- Kas valitud meediumid ilmuvad edastatava sõnumi jaoks soodsal ajal?
- Kas niisugused reklaamvahendeid on varem kasutatud?
- Kas meediumi saab kasutada sõnumite edastamiseks ka edaspidi?
- Kas meediumi ilmumissagedus on kooskõlas sõnumile sobiva edastamissagedusega?
3. Millised on reklaamitegevuse ajendmotiivid?
Reklaami eesmärgiks on tavaliselt:
- käibe suurendamine
- suurema turuosa hõlvamine
- kõrgem kasum.
Nende sihtide saavutamiseks võib püstitada terve rea operatiivseid eesmärke, millistest olulisemad on:
1. Klientide truuduse säilitamine ja tugevdamine
2. Uute klientide võitmine
3. Turuosa laiendamine
4. Firma spetsiifiliste omaduste ja püsiklientide eeliste esiletõstmine
5. Informeerimine kaubapakkumisest
6. Toode - hind, pakkumised
7. Spetsiifiliste osakondade, kaubagruppide ja kaupade edendamine
8. Uute müügikohtade ja tegevusväljade tutvustamine
9. Tarbimisvajaduste äratamine
10. Liitumine tarbijate või varustajate ühingu tegevusega .
11. Külastatavuse suurendamine madalseisu hooaegadel
12. Firma seostamine teatud kaubamärgiga
13. Sortimendi puhastamine raskesti müüdavatest kaupadest
14. Likviidsuse parandamine
15. Firma imidzi selge määratlemine ja parandamine
16- Firma tuntuse suurendamine
4. Kuidas levis info kauba kohta möödunud sajandil (20. saj. Alguses)?
Kuni 17. sajandini levis reklaam üliselt linnahõikajate või siis embleemide ja reklaamtahvliteaga mis riputati kaubandusäri ukse kohale nt. Kingsepal oli saabas ukse kohal.Ümbertõstetavate tähtedega trükipressi leiutamine 1438 a. andis aga kirjasõna levikule ennenägematu ulatuse . 40 aastat hiljem trükiti esimene ingliskeelne reklaam, mis oli teadaanne vaimuliku tegevuse kohta lihavõtteajal ja kleebiti kirikute ustele. Esimene inimeste jaoks mõeldud reklaamteade nägi ilmavalgust Saksamaal 1525 . Sellel ülistati üht järjekordset imerohtu. 1631 a. hakati Prantsusmaal välja andma ajalehte Gazette, milles oli oma koht ka reklaamkuulutustel. Õitsele puhkes reklaam täies hiilguses 19. sajandil. Reklaami hulk kasvas väljaanete arvu, mahu ja levikuga dramaatiliselt . Ajakirjadest said ajalehtede peamised konkurendid reklaamiturul.Hakati rajama kuulutustulpasid, asutati esimesed reklaamiagentuurid, 19 saj lõpus pandi alus mitmevärvilisele reklaamplakatile ja leiutati kino ja raadio. Esimene raadioreklaam kõlas eetris 1928a. USAs. 1950-60 aastatel toimus suur telereklaamide areng.
5. Milline on kaubareisijate ja reklaamiagentide roll kaubareklaami levitamisel?
Esimesed reklaamiilmingud hakkasid avalduma siis, kui hakati kaupu vahetama . Alguses oli reklaam suuline , rändkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Rohkete kaubanduslike sidemetega assüürlased, foniiklased ja babüloonlased jõudes oma laevaga välissadamatesse, süütasid kohaliku rahva ligimeelitamiseks tulesid . Kreekas ja Roomas tegutsesid aga nn. “linnahõikajd” , kes andsid valjuhäälselt teada linna saabunud laevadest ning veini ja vürtsilaadungist, teatasid kaubanduslikke uudiseid, kutsusid rahvast kaupa ostma ja karjusid kaupade hindu. Linnahõikajatest saidki hiljem esimesed avalike teadete edastajad, kelle teenuseid kasutati mitmel pool Euroopas paljude sajandite jooksul.
6. Milliseid põhilisi Eesti tegutsevaid reklaamiagentuure te teate? Kuidas on nende töö korraldatud?
Kontuur Leo Burnett , Kolm Karu, Idea AD, Inorek &Grey, Tank Grupi AS, Zoom, Zavod, Vatson & Vatson, Guvatrak, Kala Ruudus , Indigo Reklaam. Kliendile esitatakse arveid kulutatud töötundide eest. Kallimad on strateegilised tööd (uute toodete turule toomine, kaubamärkide väljatöötamine jne). Samuti saab tasuda protsendina kampaania mahust.. Kïge rohkem jahitakse superkliente (ôlletehased, poeketid, telefonifirmad jne), kes annavad tulu mitu miljonit aastas.Kunded ülemeelitamine käib kogu aeg. Eriti soodne vïmalus saada uut klienti tekib siis, kui mônel firmal vahetub juhataja vôi turundusdirektor.
7. Millised Eestis tegutsevaid võrgureklaamiagentuure te teate? Kuidas on nende töö korraldatud?
Enamik Eesti tippudest kuuluvad mônda suurde välismaisesse ketti . Seda kas omanike vôi aastatasude kaudu. Näit. Kontuur Leo Burnett on viiendiku ulatuses Leo Burnett Worldwide'i oma. 75% Divisionist kuulub Interpublic'le. Keti kaudu hangitakse oskusteavet ja jôukaid rahvusvahelisi kundesid. Ketti kuulub ka Kolm Karu. Tema partneriks on Publicis Worldwide.
8. Milliseid inimese poolt reklaami tajumise iseärasusi tuleb reklaamitegevuses arvesse võtta?
Tänapäeva infotulvas on reklaami üheks võtmeküsimuseks tähelepandavus, kuidas seda võita, hoida ja juhtida. Tähelepanu mõjutavad individuaalsed faktorid pole reklaami valmistaja kontolli all:
-vajadused ja motivatsioon (näljased on toitumisstiimulite suhtes palju tundlikumad)
-hoiakud. Kogntiivse tasakaalu teooriate kohaselt taotleb inimene hoiakute vahelist tasakaalu. Inimesed on vastuvõtlikumad infole, mis on kooskõlas nende hoiakutega ja võivad vältida hoiakutega vastuolus olevaid teateid. Reklaamil on raske köita toote vastaste tähelepanu, st uusi kliente raske saada.
-Adaptatsiooni tase. Harjumuslikku ei märgata tähelepanu tõmbab ootamatu esitamine harjumuspärases keskkonnas.
-Tähelepanu mahu piiratus - ühele stiimulile keskendumise aeg on piiratud. Töödelda ei saa suurt hulka infot korraga.
Reklaami valmistaja kontrolli all on nn stimuli faktorid/välised tähelepanu regulaatorid :
-Suurus. Mida suurem on stiimul, seda tõenäolisemalt tõmbab see tähelepanu.
- Paiknemine . Impulssostukaubad on paigutatud kassa juurde. Trükimeedias on eelispositsioonid vasak ülemine nurk ja pigem parempoolne kui vasakpoolne lehekülg. Soodus on reklaami paiknemine silmade kõrgusel.
- Kontrast . Oluline erinevus kahe stimuli vahel. Esimesena püütakse haarata tumedat. Tajukonflikt tõmbab tähelepanu.
- Isolatsioon . Piisavalt vaba pinda.
-NN gestaltfaktorid - kuidas stiimuleid organiseeritakse tervikuks. Rõhuasetus figuurile. Läheduse ja esiletuleku mulje. Figuuriks võetakse tuttavam. Toode võib muutuda fooniks, kui osaleb kuulsus.
- Lihtsus
- Suletus. Puuduvatest elementidest kujutletakse tervik.
- Uudsus ja erinevus.
-Värv. Soojad värvid on aktiviseeruvad. Hämaras muutuvad selgesti eristuvaks sinised toonid, kollased on päeval.
-Liikumine. Liikumine ka staatilistes kujundites. Nooled “liiguvad”, punktid “seisavad”.,
- Õpitud tähelepanupüüdjad.
- Atraktiivsed imagokandjad.
-Kiired muutused. Kiire stsenimuutus kutsub esile aju aktiivsuse.
Mällu võib jõuda ainult selline materjal, mis on eelnevalt haaranud teadliku või mitteteadliku tähelepanu. Reklaami mäletamine ei võrdu selle efektiivsusega. Stiimulid mis soodustavad visuaalset kujutlust parandavad meeldejäämist. Meeldejäämine on parem kui info seostub enda ja varasemate kogemustega.
- riimid ja alliteratsioon
- kokkupressitud kõne kasutamine
-kordused - reklaami korratakse lotuses, et see tabab vaatajat lõpuks soodsates tingimustes. Optimaalseks peetakse 3-t vastuvõtukorda, kuigi meeldejäämine kasvab pidevalt.
-aktiivne osalemine teate töötlemisel parandab meeldejäämist
-Genereerimisefekt - paremini jääb meelde, kui inimene ise on teadmiseni jõudnud. Kõrge osalusmäära korral on efektiivsemad “lahtise lõpuga” reklaamid . Määravaks on küsimus, kas soovitakse kohest reaktsiooni või pikemaajalist mõju.
-Mälu paraneb kui omandatav on mõistetav.
-Hea meeldejäämise tagavad emotsionaalsed apellatsioonid.
-Unikaalset mäletatakse paremini.
-Meelde jääb paremini see, mis on alguses või lõpus.
-Meeldejäämist pärsivad eelnevad või järgnevad segavad teated .
-Mida suurem on reklaami naudinguline väärtus, seda parem meeldejäämine.
-Äratundmine on efektiivsem kui meenutamine .
9. Milline on Teie arvates reklaami sotsiaalne roll?
Reklaam informeerib meid uutest, väidetavalt paremate omadustega kaupadest ja ôpetab meid kasutama erinevate probleemide uusi tehnilisi lahendusi. Samuti peegeldab (môjutab) ta meie eetiliste ja esteetiliste vaadete muutumist. Vaidlusaluseks küsimuseks on kujunenud reklaami vahekord muutuvate ühiskondlike väärtustega. Kas reklaam on üks sotsiaalsete väärtuste muutumise (halvenemise) pôhjustest vôi ta ainult peegeldab toimunud muutusi?
10. Mida tähendavad psühholoogias mõisted: “hoiak”, “isikuslik või grupimotivatsioon”? Kuidas kasutatakse nende tundmist reklaamikampaania korraldamisel?
Hoiak on püsiv valmisolek emotsionaalseks poolt- või vasturekatsiooniks, positiivseks või negatiivseks hinnanguks mingile sotsiaalsele nähtusele. Motivatsioon on isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu , st inimesel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid. See on teadvustatud protsess, st inimese enda poolt suunatud ja kontrollitud.
11. Millised on reklaamsõnumi peamised osad?
Kampaania kogu edu sõltub konkreetsetest reklaamsõnumitest ja nende esitlusviisidest. Tähtis on mida kuidas öelda ja nii, et reklaamija eesmärgid oleksid suurima tõenäosusega saavutatud. Sõnumi kokkupanek eeldab loogilist lähenemist, mis ühitab analüütilise mõtlemise, loovuse ja kujutlusvõime. Toode positsioonitakse tarbija teadvusesse nii, et ta tõmbaks tähelepanu, tekitaks huvi, kutsuks esile ostusoovi ja käivitaks ostutegevuse.
Reklaamsõnum peab koosnema järgmistest elementidest:
Pealkiri:
Pealkiri on sõnmi silmatorkavaim osa, mille funktsioonid on:
 Haarata sihtturu tarbijate tähelepanu
 Tekitada tarbujas huvi sõnumi vastu nii, et hiljem see muutub tootehuviks
 Edastada reklaami pühiidee muljetavaldaval, mõistetaval ja kontsentreeritud kujul.
Pealkiri peab olema selgesti meeldejääv. Tema sisu võib olla kasulubav või uudist pakkuv, vorm küsimusena esitatud või käsuna antud.
Alapealkirjad:
Alajaotise pealkiri:
 Liigendab põhiteksti
 Rõhutab olulist
 Täpsustab pealkirjas öeldut
 Toob välja tähelepanuväärseid fakte
Illustratsioonid (pildimaterjal)
Trükireklaamis on nendeks joonised (joonistused, diagrammed, skeemid ) ja fotod, telereklaamis kaadrid tseenide ja kujutistega, raadioreklaamis audio.
Ilustratsioon-
köidab tähelepanu ja tekitab üllatust
aitab tarbijal ennast reklaamis ära tunda (alateadlikult samastada)
loob sobiva meeleolu ja tekitab stiilitunnetuse
juhatab sõnumiteemat sisse
täpsustab ja ilmestab sõnumit
toetab pealkirja
näitlikustab toote omadusi
tagab kampaania järjepidevuse (näiteks värvidega)
Mõnikord reklaam piirdubki õnnestunud pealkirja, sobivate piltide ja firmaandmetega.
Põhitekst:
Tekst on mõjus, kui ta on lihtne, arusaadav, asjalik ja argumenteeritud.
Tekstis on soovitav piirduda ühe peamise ideega, kasutada sihtturu tarbijatele omast keelepruuki, rõhutada reklaamitava toote tarbimise eeliseid ja korrata firma- ja marginime.
Hüüdlause:
 tagab reklaamikampaania järjepidevuse
 süvateadvustab tarbijale firmanime ja margikuvandit
 taandub sõnumi sisu konsentreeritud väiteks, mis löövana jääb hästi meelde.
Hüüdlause on firmale ja selle tootele omamoodi tõutunnuseks. See peab olema hõlpsasti väljaöeldav ja korratav ning paljutõotav.
Logo , logotüüp:
Logo on organisatsiooni eriliselt kujundatud nimi, mis reklaamisõnumis on allkirja rollis. Kui logo kui sellise vajalikkus peaks olema kõigile arusaadav ilma pikemate selgitusteta pole enam tarvis kõnelda, siis firma stiilist kui tervikst ja selle ühtlasena hoidmise protsessist on raskem aru saada.
Sõnumi kujundamisel on soovitav:
 hoida tasakaalu optilise keskpunkti umber
 kasutada tühja pinda heledana
 valida trükikirjad ja värvid läbimõeldult
 jätta pealkirj jaoks vähemalt 10-15% kogupinnast
 varuda pildile ruumi kuni 80% kogupinnast.
12. Millised on reklaamtekstide põhimudelid?
Sõnumi esitlus võib olla mitmesugune. Ning firma võiks otsustada, millise sõnumiga ta end ja oma kaupa reklaamib.
Informatiivne- esitlus piirdub üksnes faktidega, mida ei argumenteerita ega selgitata.
Argumenteeriv-sõnum antakse loogilise tõestusena, mille katteka on toodud faktid või tarbijaeelistused.
Psühholoogiline-sõnum apelleerib emotsioonidele ning loob meeleolu. Sellist laadi sõnumeid on kasutanud kosmeetika- ja õllefirmad.
Korduvalt kinnitav -seesugune sõnum kuulub pealekäivate müügivõtete hulka. Üht ja sama motet edastatakse korduvalt, kusjuures ei selgitata väite õigsust. Seda kasutatakse sagely toidukaupade reklaamimisel, eriti kui tahetakse rõhutada maitseomadusi.
Käskiv-reklaamsõnum ehitatakse üles käsu või korraldusena.
Assotsiatiivne-toode on ühendatud isiku, muusikapala või situatsiooniga, mille suhtes on sihtturul positiivne hoiak. Näiteks Marlboro kasutab oma sõnumis oskuslikult kauboid.
Imitatsiooniline-reklaamsõnum pakub välja olukordi või isikuid, mida või keda tulevane tarbija tahab matkida. Neis sõnumeis seostatakse soovitav toode tihtipeale mõne tuntud ja lugupeetud isikuga .
13. Mis on firmareklaam ?
Ettevõtja peab teiste omasuguste seas silma paistma. Korralikult disainitud oma nägu jätab ettevõtjast arenenud mulje ja veenab klientuuri ettevõtte poolt pakutava kauba või teenuste erilises kvaliteedis. Organisatsiooni reklaam aitab luau üleüldist usalduslikkuse ja tuttavlikkuse keskonda, samal ajal kui brändi reklaam näitab konkreetseid usalduslikke ja funktsionaalseid kasusid, mida organisatsioon pakub. Organisatsiooni reklaami põhiline sõnum on see, et inimestele meeldib olla tuntud firma klient . Uurimistulemused on näidanud, et mida enam inimesed organisatsioonist teavad seda enam väidavad nad , et organisatsioonil on usaldusväärsed tooted ja teenused. Samas kui ei tunta organisatsiooni, siis pole motet reklaamida ka organisatsiooni tooteid.
14. Mis on firma imago ? Millised tegurid seda mõjutavad?
Imidz on muljete kogum millegi kohta. Imidz (ladina keeles imago-pilt või kujutis) on psüühiline reaalsus ega pruugi vastata asja tegelikele omadustele. Müüa õnnestub kõike kui sellel on soodne imidz. Imidzit võib käsitleda toote/firma isiksusena, sellest rääkides kasutatakse sõnu, mis sobivad isiksuse kirjeldamiseks. Imidz on seda tugevam, mida rohkem see tekitab positiivseid seoseid. Imidz on peamine vahend firma eristamiseks konkorentidest. Imidz kujundab kõik mis tootest/firmast välja paistab.
Imidzi koostisosad:
- tunded,
- muljed
- seosed
Need põhinevad:
- kogemustel
- teadmistel
- ideedel.
15. Mis on firmastiil ?
Organisatsiooni identiteet tähendab organisatsiooni iseloomulikke jooni, tema olemust. Identiteedi määratlevad:
 organisatsiooni tegelik esitlusviis,
 organisatsiooni põhiolemus nii sisuliselt kui väliselt
 abivahendid, millega organisatsioon end kujundab ning teistest organisatsioonidest eristab.
Firmastiil on organisatsiooni üks komponent , mis aitab kindlaks määrata organisatsiooni identiteedi. Firmastiili kujundab stiiliühtlustamise programm: organisatsiooni visuaalsete aspektide süstemaatilise töötlemise tulemuse avaldamine välismaailmale. Sel moel saab firmastiilist eristav joon, mille järgi organisatsiooni ära tunda. Laiemas mõistes kuulub firmastiili alla ka organisatsiooni käitumine. Firmastiil võib toetada ka organisatsiooni tegevuspõhimõtteid: näiteks keskkonnakaitse eesmärgil riidest kottide kasutamine kilekottide asemel (keskonnasõbraliku identiteediga
organisatsioonis). Viimasel ajal on üha enam kasutust leidnud lõpuni määratlemata või kergesti kohaldatav stiil. Kui organisatsioonis on toimunud olulised muudatused (näiteks ühinemine teise organisatsiooniga), peaks firmastiil olema võimalikult kergesti muudetav väikeste ümberkorralduste abil. Efektiivse firmastiili saavutamiseks tuleb seda järjekindlalt arendada ja kohandada . Firmastiil mille keskmeks on logo, ütleb asju, mida me oma kontori välisuksele või nimekaardile välja kirjutada ei saa. Näiteks: kõige usaldusväärsem Eestis, ainuke tõsiseltvõetav oma alal kogu Baltikumis, kolm korda suurema käibega kui konkurendid ja mida iganes. Ta ütleb seda värvide, tüpograafia, paberi- ja trükikvaliteedi, visuaalsete viidete ja assotsiatsioonidega kultuuritaustast ja ala etiketist või traditsioonidest.
16. Mida tähendab mõiste “ärinimi” ja milline on selle roll reklaamis?
Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõte tegutseb. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime , samas ei tohi ta aga sisaldada äriühingule viitavat lühendit või sõna. Talupidamisega tegelevatel füüsilistel isikutel on võimalus valida ärinimeks kas füüsilise isiku nimi (nagu eelpool kirjeldatud) või talu nimi. Juriidilistel isikutel on ainult üks ärinimi, kaubamärke võib aga olla mitu. Juriidilise isiku ärinimi peab sisaldama tüübi lühendit (AS, OÜ jne.)
17. Mida tähendab mõiste “kaubamärk” ja “kauba mark”? Mille poolest need sarnanevad ja erinevad?
Kaubamärk on tähis, millega üks ettevõtja saab oma kaupa või pakutavat teenust eristada teiste ettevõtjate samaliigilistest kaupadest või teenustest.
Põhiliigid:
- Sõnamärgid , need märgid, milles esindusfunktsiooni kannab kindle sõna; sõnamärgid võivad koosneda ühest või mitmest sõnast - tähekambinatsioonist. Nt. Sony, Philips ,Kanal 2
- Kujutlusmärgid - esindusfunktsioon on kujutlusel
- Kombineeritud märgid - hübriid kahes eelnenust, esindusfunktsioon on nii sõnal kui pildil. Nt: Kalevil
- Ruumilised kujundid - kolmemõõtmeline tekst või kujundus.
- Helimärgid - kindlad meloodiad, mida lastakse radios või teles.
- Liikuvad mrgid- märgid, mille tekst või kujundus ajas muutub.
- Lõhnamärgid.
18. Kuidas toimub kaubamärkide õiguslik kaitsmine?
Registreeritud kaubamärk annab selle omanikule märgi kasutamise ainuõiguse ja kaitseb teda ebaausa konkurendi eest, olles samal ajal ka omaladne visiitkaart ja reklaam. Turul ringlevate sadade samaliigiliste kaupade hulgast valikut tehes lähtub ostja sagely talle tuntud või ülituntud hea mainega kaubamärgist, sest see äratab usaldust. Tootele tunnustust koguda ja seda reklaamida võib ka registreerimata mark, ent õiguskaitset pakub vaid patendiametis riiklikus kaubamärkide registries registreeritud kaubamärk. See annab kaubamärgi omanikule seaduslikud vahendid võitluseks piraatkauba tootjatega, kes ebaausalt tema saavutatud head mainet ära kasutavad või oma kehvema toodanguga seda koguni kahjustavad. Kaubamärkide õiguskaitse korraldust ja kaitstud kaubamärkide
kasutamisel tekkivaid suhteid reguleerib Eesti Vabariigis Kaubamärgiseadus. Kuna tööstusomandiõiguse objektide ( patent , tööstusdisaun,kaubamärk) näol on tegemist spetsiifiliste õiguse objektidega on Eesti loonud tööstusomandiõiguse objektide õiguskaitsealaste vaidluste lahendamiseks kohtueelse vaidluste lahendamise organi - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutseva tööstusomandi apellatsioonikomisjoni ehk TAK. TAK loodi 1993. aastal Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi juurde. Tema ülesandeks on Patendiameti kui haldusorgani tööstusomandialaste otsuste peale esitatud kaebuste kohtueelne läbiarutamine ja nende kohta otsuste näol lahendite andmine.
19. Milliseid kaubamärkide kasutamise reegleid te teate?
Kaubamärgina ei saa õiguskaitset tähis:
1.Kaubamärgil peab olema eristusvõimeline,
2.Kaubamärk ei või koosneda üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud;
3.Kaubamärk ei või koosneda üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas;
4. Kaubamärk ei või koosneda üksnes kujust, mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku väärtuse;
5.Kaubamärk ei või oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe , väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes;
6.Kaubamärk ei või olla vastuolus avaliku korra või heade tavadega;
7. Kaubamärk ei või sisaldada lippu, vappi või muud sümbolit, millele Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 6ter sätestatu ei laiene , kuid mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga , ja puudub pädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba;
8.Kaubamärk ei sisaldada registreeritud geograafilist tähist või olla sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase kasutamise geograafilise tähise kaitse seaduses sätestatu järgi;
9.Kaubamärk ei või olla identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks;
10.Kaubamärk ei või olla identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga;
11.Kaubamärk ei või olla identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet;
12.Kaubamärk ei või olla identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva kantud ärinimega, kui tegevusala , mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega , mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada;
13.Kaubamärk ei või olla identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega, kui kaubad , mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada, kuuluvad meditsiini valdkonda;
14.Kaubamärk ei või kahjustada varasemat õigust nimele , isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust;
15.Kaubamärk ei või olla identne või eksitavalt sarnane teises riigis õiguskaitset omava kaubamärgiga, kui taotlus on esitatud pahauskselt
20. Milliseid reklaamteksti kujundamise reegleid te teate?
Suurus. Mida suurem on stiimul, seda tõenäolisemalt tõmbab see tähelepanu.
Paiknemine. Impulssostukaubad on paigutatud kassa juurde. Trükimeedias on eelispositsioonid vasak ülemine nurk ja pigem parempoolne kui vasakpoolne lehekülg. Soodus on reklaami paiknemine silmade kõrgusel.
Kontrast. Oluline erinevus kahe stiimuli vahel. Esimesena püütakse haarata tumedat. Tajukonflikt tõmbab tähelepanu. Taust peab üldjuhul olema tume.
Isolatsioon. Piisavalt vaba pinda. Pealkirja jaoks peab jätma nt. 10-15%.
NN gestaltfaktorid – kuidas stiimuleid organiseeritakse tervikuks.
Rõhuasetus figuurile. Läheduse ja esiletuleku mulje. Figuuriks võetakse tuttavam. Toode võib muutuda fooniks, kui osaleb kuulsus.
Lihtsus
Suletus. Puuduvatest elementidest kujutletakse tervik.
Uudsus ja erinevus.
Värv. Soojad värvid on aktiviseeruvad. Hämaras muutuvad selgesti eristuvaks sinised toonid, kollased on päeval.
Liikumine. Liikumine ka staatilistes kujundites. Nooled “liiguvad”, punktid “seisavad”., Sirged peenikesed jooned tekitavad positiivset emotsiooni. Sakilised jooned tekitavad lõpetamatuse ja segase tunde.
Õpitud tähelepanupüüdjad.
Atraktiivsed imagokandjad.
Kiired muutused. Kiire tseenimuutus kutsub esile aju aktiivsuse.
.
21. Millised on otsese postireklaami põhilised iseärasused? Milliseid nõudeid esitatakse selle kujundusele?
-Võimalik reklaami suunata otse oma toote tarbijale, konkreetsele sihtgrupile.
-Reklaam jõuab reaalselt sinu soovi korral aga su sihtgrupi inimeseni ( igasse kodusse)
-Võimalus tarbijale isiklikumalt, pealetungivamalt läheneda
-Võimalus oma olemasolevat klienti hoida, telle eripakkumisi teha, personaalselt ja regulaarselt temaga suhelda,
-Võimalik saada tagasisidet kupongide, loteriide, tagasihelistamispalvete abil,
-Võimalus toodet põhjalikumalt ja detailsemalt reklaamida,
-Võimalus pakkuda reklaamisaajale, kes on tootest/teenusest rohkem huvitatud, teha talle põhjalikku või soodsat pakkumist.
-Reklaamimisajal on võimalus, vaadata reklaami nii kaua kui ta ise tahab.
-On suhteliselt odav meedia.
MIINUSED:
-Reklaamisaaja võib su reklaami tähelepanu pööramata lihtsalt ära visata .
-Arvatakse, et ainult 2-3% reklaamisaajatest pöörab sellele tähelepanu, on reklaamist mõjutatud.
-Halb suhtumine otsepostituskampaaniatesse. Arvatakse, et kauba kvaliteet ei ole hea. Usaldamatus .
-Otsepostitus on efektiivsem olemasolevate klientide mõjutamisel kui uute leidmisel.
-Tihti pahandatakse, et neile saadetakse rämpsu, reklaam ei huvita neid.
-Elanike andmed muutuvad pidevalt. Tihti on inimene kellele see asi on suunatud ära kolinud või elab lihtsalt teises kohas.
1. Reklaam peab olema kvaliteetselt valmistatud.
2. Reklaam peab olema levitatud õiges kohas ja õigel ajal.
Esimese tingimuse täitmiseks tuleks pöörduda sellise reklaamiagentuuri poole, kellel on piisavalt kogemusi otsepostitustrükiste tegemisel. Sest, juhul, kui inimene 2 sekundi jooksul leiab, et reklaam ei paku talle huvi, siis lootust teistkordselt võita tema tähelepanu ei ole. Selle poolest erinebki otsepostitus ajalehereklaamist. Kui aga tähelepanu on võidetud, siis peab inimese tähelepanu hoidma trükise algusest kuni lõpuni.
Paberi valikust ja trükikvaliteedist ei tahaks üldse kirjutada, aga ikka leidub mõni reklaamija, kes levitab nn "peldikupaberil" tehtud reklaami. Selline asi EI TOIMI! Erandiks on spetsiifiliste pakkumiste tegemine, nt. discount-toodete puhul madala sissetulekuga sihtrühmale.
Teise tingimuse täitmine on veelgi lihtsam. Valige postituse piirkond juhul kui on tegemist aadressita otsepostitusega ja tellige see teenus nt. Eesti Posti AS-lt. Meie kogemus lubab kindlalt väita, et see on Eestis ainus aktsepteeritav postireklaamide kandja. Kampaania aja valikus pole midagi keerulist, kui võtta appi elementaarne loogika .
Mida tuleks veel silmas pidada?
Trükkige voldikuid väikese varuga (3-4% kogusest), eriti, kui levitate neid mitmes sidejaoskonnas. Siis võite kindel olla, et kõik inimesed saavad voldiku oma postkasti . Kogemustest tuleb märkida, et kuni 3% trükistest kaob teadmata suunas. Aga see on vältimatu ja suhteliselt pisike kadu, arvestades seda, et kehva trükikvaliteedi või vale reklaamipakkumise tõttu võib kadu ulatuda ka 100 protsendini.
22. Milliseid välisreklaami liike te teate?
Valguskastid, plakatid ja bannerid, neoonreklaamid.autoreklaamid, sildid ja viidad , lipureklaamid. KLeebisreklaamid ja reklaamplakatid .
23. Millised on välisreklaami paigutusele ja kujundusele esitatavad põhinõuded?
1. Välireklaamkandja peab olema ohutu inimese elule, tervisele ja varale ning keskkonnale, sealhulgas:
1.1 välireklaamkandja peab olema tugevalt kinnitatud või turvaliselt paigutatud ehituslikult kindlale pinnale;
1.2 välireklaamkandja konstruktsioonilised elemendid peavad olema omavahel kindlas ühenduses;
1.3 valgustatud välireklaamkandja puhul peavad olema tarvitusele võetud meetmed, mis väldivad või vähendavad elektrist tulenevaid ohte ja elektromagnetilisi häireid.
1.4 LED-ekraani vahendusel reklaami edastamine ei tohi häirida inimeste rahu.
2. Välireklaamkandja peab paigutama nii, et see ei sega inimeste ja sõidukite liiklemist.
3. Mobiilse konstruktsioonina käsitatakse veokit, mis on sellele välireklaami paigaldamiseks või selle vahendusel välireklaami edastamiseks otseselt ette nähtud või mida selle omaduste tõttu saab kasutada temale välireklaami paigaldamiseks või tema vahendusel välireklaami edastamiseks. Mobiilne konstruktsioon peab olema kantud Liiklusregistrisse. Mobiilse konstruktsiooni paigutamine kõnniteele või haljasalale ei ole lubatud.
4. Välireklaamkandja paigutamine teatud pinnale ei tohi kahjustada selle välireklaami eksponeerimist, mis on paigaldatud antud pinna vahetusse lähedusse varemalt õiguspäraselt paigutatud välireklaamkandjale.
5. Välireklaamkandjat võib paigutada kinnismälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise pinnale ainult Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti loal .
6. Kinnismälestisele või muinsuskaitsealale paigutatava välireklaamkandja materjal ja disain kooskõlastatakse kultuuriväärtuste ametiga igal juhtumil eraldi.
7. Materjal, millest välireklaamkandja on valmistatud ja millega välireklaamkandja on kaetud, peab olema ilmastikukindel.
8. Välireklaamkandja peab olema oma välisilmelt linnapilti ja otseselt antud paika sobilik, eelkõige:
8.1 sobima arhitektuursesse keskkonda;
8.2 sobima ajaloolisesse konteksti.
9. Välireklaamkandja ei tohi olla vastuolus Tööstusdisaini kaitse seaduse nõuetega.
10. Välireklaamkandja konstruktsioonilistel elementidel peab kajastuma teave selle välireklaamkandja otsese valdaja kohta.
24. Millised on trükireklaami põhiliigid?
Trükireklaam on ajakirjad , ajalehed, reklaamlehed, postireklaamid, plakatid ja kalendrid. See on reklaam mille saab kätte võtta. Ajalehereklaam on kõuge laiaulatuslikum ja rohkem kasutatav, see on ka vanim ja paindlikum reklaamvahend. Ajakirjareklaami puhul on hea valida sihtgruppi ja reklaam on sihtgrupi poolt heaks kiidetud lähedases keskkonnas. Ajakiri on pikaajalise mõjuga media ja tae lab ilmumissagedusest sõltuvalt mitu nädalat. Ajakirja loetakse mitu korda. Ühe eksemplari kohta saadakse mitu lugejakontakti. Ajakirjade kõrgetasemeline neljavärvitrükk toob esile toote hõrgutava ja ahvatleva välimuse. Otsepostitusreklaami saab piirkondlikult ja sihtgrupiti täpselt suunata. Seda on võimalik ka täpselt ajastada. Seepärast on võimalik sõnum sõnastada nii, et klient seda usub, et see on just temale suunatud. Tugev personaalne varjund saavutatakse isikliku aadressi, pöördumise ning ka tuttavliku või vastuvõtjale lähedase esitlusviisi abil. Otsepostitusreklaami sisu planeerimiseks on laialdased võimalused, una tavalised ruumi- ja
värvipiirangud ei ole takistuseks. Märkimisväärse suurendamiseks on
võimalik kasutada näidiseid CDplaate ja muid mitmesuguseid vahendeid. Otsepostitusreklaami eeliseks on ka konfidentsiaalsus , konkurentide ees saladusse jäämine ning iseseisvus . Kui otsepostitusreklaamil on väike, piiratud sihtgrupp siis efektiivsemaks lähenemisviisiks on aadressiga massipostituskiri. Kui ümbrikul on mark või postimaksutempel. Kirjas isiklik pöördumine ja allkiri , mõjub saadetis isiklikuna. Saadetis võib sisaldada kirja, kaarti karbikest, tuubikest. Kui aga vastuvõtjate grupp on teada aga mitte nende nimed ja aadressid siis kasutatakse aadressita grupikirja. Saadetiseks võib olla kiri, tuubike, kaart leht karbike . Grupikirja vüõib suunata perekondadele, talunikele , eramajade elanikele, korterelamute elanikele, kauplustele jne. Ajaleht on teiste reklaamvahenditega võrreldes uudisliku iseloomuga . Sage ajalehe ilmumine tagab uudiste värskuse ja lugejate huvi. Samas võimaldab see reklaamida just reklaamija jaoks kõige soodamal päeval, näiteks nädalalõpul või palgapäeval. Teisalt lühendab aga sage ilmumine ajalehe eluiga. Uue lehe ilmudes muutub vana kasutuks. Ajalehte peetakse tähtsaks, seega ka kuulutusi peetakse vajalikeks ja usaldusväärseteks
25. Millistele nõuetele peab vastama trükitud massitebevahendites avaldatava reklaami kujundus ja sisu?
Trükireklaam võib olla trükitud paberile kilele siidile jne. Kuulutuse mõõtmed on põhiliselt piiramatud . Ainult värvi- ja sihtkohakuulutustele antakse tavaliselt ette minimaalsed mõõtmed. Kuulutuse mõõtude ja (siiski alati sirgete servadega) vabadus annab head võimalused sisu kavandamiseks. Üksikutest teguritest on ajalehtedes tähtsaimaks värv. Mustvalgete kuulutuste loatavusväärtus on kaks korda väiksem kui nt. Neljavärvitrükis kuulutustel. Efektiivseim kombinatsioon ajalehtedes on neljavärvitrükk ja vähemalt 1 000 veerumillimeetrine kuulutuspind. Pildi tüüpidest on efektiivseimaks foto-joonistuse kombinatsioon. Enne teksti või pärast teksti paigutatud kuulutusi märgatakse ja loetakse rohkem kui tekstiga segamini paigutatud kuulutusi. Parim koht leheküljel on selle ülemine osa. Tähekõrgusena eelistatakse vähemalt 14 mm tähekõrgusega kuulutusi. Keskmisest rohkem märgatakse kuulutusi mis on vähemalt ühe lehekülje suurused või suuremad.
26. Millised on raadioreklaami põhilised iseärasused? Milliseid
nõudeid sellele esitatakse?
Raadioreklaami saab teha kiirelt ja odavalt. Reklaami võib eetrisse panna mõne minuti jooksul.
Raadio plussid:
- Tegeleb intensiivselt oma kuulajatega, kuulajad on suhteliselt lojaalsed ja kindlalt määratletavad.
- Saab pakkuda toote reklaamiks mänge, loteriisid, mis teevad toote huvitavamaks ja põnevamaks.
- Reklaamijad , kes mõistavad raadio võimsust, on broneerinud suure eelarve raadio jaoks.
- Raadio on ennast aastate jooksul tõestanud ja kindlalt konkurentsis püsinud.
- Raadiol on võimalik oma tegevusega uusi kuulajaid kiiresti lojaalseks muuta.
- Raadio on hea uute klientide leidja
- Reklaamijal on võimalus tabada hästi oma toote sihtgruppi.
- Raadiol on head võimalused teiste meediakanalitega koostööd teha.
- Raadio sobib ülihästi reklaami meeldetuletamiseks, tugevdamiseks.
- Raadio jõuab kohtadesse , kuhu ükski teine meedia ei ulatu ega pääse.
- Raadio mängib nii kodudes kui tööl, autos, vabaõhuüritustel, paljudes teenindusettevõtetes, ka taustaks
Paragrahv 14. Reklaam ja otsepakkumine
(1) Reklaam ringhäälingus on heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina ringhäälingus tasu eest edastatav teade, mille eesmärk on toote või teenuse omaduste demonstreerimise, selgitamise või hinnangute andmise kaudu saavutada isiku või isikute grupi huvides tarbijate teatud käitumine.
(2) Otsepakkumine käesoleva seaduse tähenduses on reklaami erivorm, mille eesmärk on kaupade või teenuste müügiks pakkumine. Otsepakkumise vormid on otsepakkumise lõik ja otsepakkumise saade.
(3) Ringhäälinguorganisatsiooni programmide saateaeg, mida kasutatakse reklaamiks või otsepakkumiseks, on kaup, mida müüakse tellijale.
Paragrahv 15. Reklaamile ja otsepakkumisele esitatavad nõuded
(1) Reklaam ja otsepakkumine peab olema programmi muudest osadest lahus ning heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina programmis selgelt eristatav .
(3) Telereklaamis ja otsepakkumises ei tohi:
1) kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid;
2) kasutada selle isiku häält ega kujutist, kes esineb uudistesaate diktori, saatejuhi või kommentaatorina aktuaalseid poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevates saadetes.
(4) Telereklaam ja otsepakkumine ei tohi:
1) põhjustada inimeste tervist ja turvalisust kahjustavat käitumist ega soodustada keskkonnakahjulikku käitumist;
2) põhjustada alaealistele moraalset ega füüsilist kahju ning peab seetõttu vastama nende kaitsmise eesmärgil järgmistele nõuetele:
- ei kasutata ära alaealise usaldust oma vanemate, õpetajate või teiste isikute vastu;
- põhjendamatult ei näidata alaealisi ohtlikes olukordades;
3) otsepakkumine ja reklaam ei tohi õhutada alaealisi sõlmima kaupade või teenuste müügi- või rendilepinguid.
(5) Alkohoolsete jookide telereklaam ja otsepakkumine ei tohi:
1) olla otseselt suunatud alaealistele ega kujutada alaealisi neid jooke tarbimas;
2) seostada alkoholi tarbimist parema füüsilise võimekuse või sõidukijuhtimisega;
3) luua muljet, et alkoholi tarbimine aitab kaasa paremale suhtlemisele või suurendab seksuaalset võimekust;
4) väita, nagu oleks alkoholil mingeid raviomadusi või oleks tal ergutav , rahustav või mingisuguste vastuolude lahendamist soodustav toime;
5) soodustada liigset alkoholitarbimist ega kujutada karskust või mõõdukust alkoholi tarbimisel negatiivses valguses;
6) rõhutada suurt alkoholisisaldust kui jookide positiivset omadust.
(6) Ettevõtjad, kelle tegevus sisaldab meditsiinilise raviteenuse osutamist või meditsiiniliste toodete tootmist või müüki, võivad telesaateid või programme spondeerida oma nime või maine edendamiseks, kuid ei tohi reklaamida meditsiinilist ravi ega spetsiifilisi meditsiinilisi tooteid, mis on Eestis kättesaadavad ainult retsepti alusel.
(8) Üksnes otsepakkumisega tegeleva televisiooniorganisatsiooni programmi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 41, 42, 43 sätestatud nõudeid. Teisi käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse selliste televisiooniorganisatsioonide suhtes nende eripärast tulenevaid erisusi arvestades. Reklaam on üksnes otsepakkumisega tegeleva televisiooniorganisatsiooni programmis lubatud käesoleva seaduse § 17 1. lõikes toodud mahtude ulatuses ning selle suhtes ei kohaldata sama paragrahvi 2. lõikes sätestatut.
Paragrahv 16. Reklaami ja otsepakkumise koht programmis
(1) Reklaam ja otsepakkumine tuleb paigutada saadete või saateosade vahele. Eraldiseisvad reklaamilõigud või otsepakkumise lõigud on lubatud erandina.
(4) Reklaami ega otsepakkumist ei tohi paigutada programmis vahetult enne ega pärast jumalateenistuse edastamist, samuti ei tohi jumalateenistuse edastamist reklaamiks ega otsepakkumiseks katkestada.
(5) Uudiste-, laste- ja poliitikasaateid ning dokumentaalfilme ei tohi reklaamiks ja otsepakkumiseks katkestada, kui nende kestus on 30 minutit või vähem.
Paragrahv 17. Reklaami ja otsepakkumise maht
(1) Reklaami ja otsepakkumise lõikude maht ringhäälinguorganisatsiooni programmis ei tohi ületada 20 protsenti programmi päevamahust. Reklaami maht ei tohi ületada 15 protsenti programmi päevamahust.
(2) Reklaami ja otsepakkumise lõikude maht ei tohi ületada 12 minutit tunnis.
(3) Otsepakkumise saade peab katkestamatult kestma vähemalt 15 minutit. Maksimaalselt võib olla saatepäevas 8 otsepakkumise saadet, mille kogukestus ei tohi ületada 3 tundi.
(4) Reklaamiks ei loeta:
1) ringhäälinguorganisatsiooni enda programmide ning nendest tulenevate toodete tutvustamist;
2) avalikes huvides tasuta edastatavaid teateid;
3) heategevusele kutsuvaid saateid.
27. Millised on elektronmassiteabevahendite kui reklaami vahendamise ja tirazeerimise vahendite peamised iseärasused?
Televisioon on loomult intiimne reklaamivahend. Kui teller on sisse lülitatud on raske vältida reklaami nägemist ja kuulmist. Televisioon suudab edastada reklaamsõnumi ka ainult heli abil. Liikuv pilt ja heli teevad televisioonist efektiivse reklaamvahendi. TV on kiire mõjuga ja ajaliselt paindlik. Seda on võimalik kasutada igal nädalapäeval. Reklaamid võib paigutada põhimõtteliselt soovitud ajal soovitud programme. TV on üleriigiline reklaamvahend, mis sobib kõige paremini laiatarbekaupade reklaamimiseks.
28. Milliseid põhilisi internetitehnoloogiaid reklaamis kasutatakse?
Tehnoloogiliste eripärade tõttu saab Interneti jagada kaheks põhikanaliks mis oma kasutusvõimaluste ja ulatuse poolest omavad erijooni. Esimene ja tuntuim on WWW ehk veeb- kahtlemata kõige suuremate võimalustega osa. Lubab edastada teksti pilti, heli, videoklippe. Rajanb nn hüpertekstil mis võimaldab luua klikitavaid viitasid ühest kohast teise. Kõige suuremaks probleemiks on siin ühenduse aeglus , mille puhul ei taheta reklaami laadimise peale aega ja raha raisata. E-post ja uudisegrupid on tegelikkuses rohkem levinud kui www-lehekülgede vaatamine. Mõlemad on valdavalt tekstipõhised, kuid üha enam liigutakse ka selle poole, et saadetakse ka kujundatud kirju. Kirjale võib lisada ka pilte, heli- ja videofaile, kuid soovimatute kirjade saamine pahandab tarbijaid seda enam, mida rohkem ja suuremad nad on. Antud rühma juures on probleemiks see, et privaatsustaotluse ja passiivse tarbimise summana tekib väga tugev vastureaktsioon .
29. Millised probleemid ja perspektiivid on seotud Interneti kasutamisega reklaami otstarbel ?
Interneti plussid:
Internet võimaldab leida kliente, kes on haritud ja jõukad, need, kes tahavad su toodet osat.
Müüja ja ostja suhtlevad omavahel. Tagasiside on olemas.
Inimene saab öelda, mis teda huvitab , mida ta osta tahab ja mida mitte.
Internetis saad täpselt teada, mitu inimest on näinud su reklaami.
Internetis saame teada, kuidas inimesed reklaamile reageerivad
Otsene kontakt
Inimene jõuab kiiresti müüjani, neil on personaalne, otsene suhtlemine.
Internetis sa saad vahetada oma pakkumist, reklaamisõnumit regulaarselt.
Eksperdid soovitavadki aegajalt oma sõnumit uuendada, et see püsiks värske
Internet on siiski veel suhteliselt uus ja huvitav. Pidevalt on juurde tulemas uusi külastajaid.
Internet on rahvusvaheline. Saad oma tooteid müüa laiale klientuurile.
Interneti miinused:
Suur hulk inimesi ei ole Internetti kunagi kasutanud.
Suurel hulgal puudub võimalus Internetti kasutada.
Internetis reklaamimine ei ole veel välja arenenud.
Puudub ka informatsioon, kes täpselt Internetti külastavad, reklaame vaatavad , mida nad otsivad ja mõtlevad ehk kes nad on.
Paljud ei oska Internetti kasutada või kardavad seda teha.
Vähe on ka räägitud avalikult, kui efektiivne ja kuidas on efektiivne Internetis reklaamida.
Ettevõtjatel on kerge üles leida toote konkurendid ja nende pakkumised.
Kui pakkujaid on palju, siis tihti inimene vaatab veebilehekülge vaid korra-paar ja enam ta sinna leheküljele ei satu.
paljud ei taha ja ei usalda oma krediitkaardiga maksta.
Ebastabiilsus .
Internetiühendusega on probleeme.
Spammimine
30. Millistest nõuetest tuleb kinni pidada reklaami esitamisel elektroonsete massiteabevahendidte abil?
Artikkel 1. Põhimõtted
Interneti kaudu toimuva reklaami- ja turundustegevuse puhul tuleb järgida ka teistes ICC juhistes kehtestatud printsiipide mõtet ja teksti.
Reklaami- ja turundustegevus peab olema seaduspärane, sünnis, aus ja tõepärane. Seaduspärane tähendab käeolevate juhendite kontekstis eeldatavalt seda, et reklaami- ja turundusalase sisuga sõnumid peavad olema seaduspärased nende päritoluriigis.
Reklaami- ja turundusalase sisuga sõnumite puhul tuleb silmas pidada sotsiaalse vastutusega seotud küsimusi ja need peavad vastama eetilise turunduse üldtunnustatud põhimõtetele.
Reklaami- ja turundusalase sisuga sõnumite koostamise ja edastamise viisid ei tohi kahjustada üldsuse usaldust interneti kui teabevahendi ja turunduskeskkonna vastu.
Artikkel 2. Kaupade ja teenuste reklaami avaldajad ning turustajad, kes saadavad interneti kaudu kaubandusliku sisuga sõnumeid, peaksid alati avaldama enda ja vajaduse korral ka vastava haruettevõtte andmed sellisel viisil, et kasutajal oleks võimalik nendega raskusteta ühendust võtta.
Artikkel 3. Reklaami avaldajad ja turustajad peaksid kasutajaid selgelt ja arusaadavalt informeerima sõnumite ja teenustega tutvumise hinnast , kui see ületab elekterside tavalist tariifihinda. Kasutajatele tuleb hinnast teatada enne, kui nad hakkavad sõnumeid avama või teenustega tutvuma . Selline etteteatamine peab jätma kasutajale piisavalt aega end kulusid kandmata teenusest lahutada, kusjuures vajalik aeg on sätestatud asjassepuutuvates kehtivates õigusaktides või ette nähtud turustaja poolt.
Artikkel 4. Reklaami avaldajad ja turustajad peavad arvestama, et teatavatel elektronuudistegruppidel, -foorumitel ja teatetahvlitel kui avalikel kogunemiskohtadel on oma reeglid ja standardid vastuvõetava äritegevuse kohta. Avalikes võrgukohtades avaldatav reklaam ja turundusalase sisuga sõnumid on asjakohased , kui: sõnumi saaval foorumil või võrgukohal on ärilist laadi olemus või eesmärgid; teatetahvli või uudistegrupi temaatika on reklaami- ja turundusalaste sõnumite sisuga kooskõlas; foorum või võrgukoht on mõnel muul viisil kaudselt või otseselt väljendanud nõusolekut reklaami- ja turundusalase sisuga sõnumite saamiseks.
Artikkel 5. Reklaami avaldajad ja turustajad peavad:
1. kasutajatele avaldama isikuandmete kogumise ja kasutamise eesmärgid ning ei tohi andmeid kasutada viisil, mis ei vasta nendele eesmärkidele. Andmefailid peavad olema täpsed ja terviklikud ning neid tuleb ajakohastada.
2.võtma ettevaatusabinõusid andmefailide turvalisuse tagamiseks.
Kasutajal peab olema võimalus keelduda oma isikuandmete üleandmisest mõnele teisele reklaami avaldajale või turustajale. Isikuandmeid ei tohi avaldada, kui kasutajatele on antud elektroonilisel teel teenustest loobumise õigus.
3.andma kasutajale õiguse kätte saada tema kohta kogutud isikuandmed ning neid vajaduse korral korrigeerida, täiendada või blokeerida.
4. turustajaid julgustatakse avaldama oma privaatsuspoliitika põhimõtted oma võrgukohas. Kui nimetatud põhimõtted on avaldatud, peavad nad olema kergesti leitavad ning kergesti kasutatavad ja mõistetavad.
5. ei tohi omal algatusel saata kaubandusliku sisuga sidussõnumeid kasutajatele, kes on teada andnud, et nad ei soovi selliseid sõnumeid saada.
6. peavad tegema kasutajatele kättesaadavaks sidusmehhanismi, mille kaudu nad saavad reklaami avaldajatele ja turustajatele teatada, et nad ei soovi enam selliseid sõnumeid saada. Omaalgatuslik sidusreklaam või turundusalase sisuga sõnumid tuleb vastavalt märgistada ning need peavad sisaldama andmeid reklaami avaldaja või turustaja kohta.
Artikkel 6. Lastele suunatud reklaam
Reklaami avaldajad ja turustajad, kes pakuvad kaupu ja teenuseid lastele:
1.ei tohi ära kasutada laste loomulikku kergeusklikkust ja noorukite kogenematust ega kuritarvitada nende usaldust;
2.ei tohi pakkuda mingeid tooteid, mille sisu võib lapsi kahjustada;
3.peavad tähistama materjalid, mis on mõeldud ainult täiskasvanutele;
4.peavad julgustama lapsevanemaid ja/või laste hooldajaid osalema oma laste onlain-tegevuses ja/või selle järele valvama;
5.peavad julgustama lapsi küsima oma vanemalt ja/või hooldajalt luba enne informatsiooni edastamist võrku ning astuma vajalikke samme , et tagada lapsevanemate nõusolek;
6.peavad informeerima lapsevanemaid ja/või hooldajaid sellest, kuidas tagada oma laste onlain-tegevuse turve ;
Artikkel 7. Võttes arvesse elektronvõrkude globaalset iseloomu ning elektronsõnumite saajate mitmekesisust ja erinevust, peavad reklaami avaldajad ja turustajad eriti silmas pidama võimalust, et teatava sõnumi sisu võidakse pidada pornograafiliseks, vägivalda soodustavaks, rassistlikuks või seksistlikuks.
31. Mida tähendab mõiste “näitusürituste klassifikatsioon ”?
32. Millised on näitusele paigutavate reklaamile esitatavad põhinõuded?
33. Missugused on põhierinevused reklaamimisel ühe- ja mitmekeelses keskonnas?
Keelenõudeid reklaamile reguleerib keeleseadus , kus põhisäte reklaami kohta on §23, mille alusel reklaam tohib olla ainult eestikeelne, välja arvatud keeleseaduse §- ides 13,15 ja 18 sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel. §13 räägib kohalikest omavalitsustest, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, ja §15 vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustest, kus sisemise asjaajamise keelena võib kasutada vähemusrahvuse keelt. Mõlemal juhul on eestikeelsele tekstile lubatud lisada tõlge vähemusrahvuse keelde. §18 käsitleb võõrkeelte kasutamist informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalases suhtlemises. Viidatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale, mille leiame Vabariigi Valitsuse 29.01.1996 määrusest nr. 32 "Informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalaseks suhtlemiseks võõrkeelte kasutamise kord". Nimetatud määruses reguleerib reklaami kaks sätet, mille kohaselt turismi- ja teenindusettevõtetes, toitlustusasutustes ja infobüroodes pakutavad reklaamprospektid ja brozhüürid võivad olla võõrkeeles ning toidu- ja tarbekaupade hinnakirjade, reklaambrozhüüride, kaubakataloogide ja muu teabe eestikeelsele tekstile võib lisada tõlkeid võõrkeelde.
34. Missugused on Rahvusvahelise Kaubanduspalati rahvusvahelise reklaamikoodeksi põhisätted?
Seadustik kehtestab eetilise käitumise normid, mida peavad järgima kõik, kes on reklaamitegevusega seotud - nii müüjad, reklaamijad, reklaamitegijad või - agentuurid kui ka meediakanalid , kohandades neid kehtivate seadustega.
Artikkel 1.Igasugune reklaamitegevus peab olema seaduslik, kõlbeline, aus ja tõene. Kõik reklaamid peavad lähetuma sotsiaalsest vastutusest ja vastama äritegevuses üldiselt järgitavatele ausa konkurentsi põhimõtetele.
Ükski reklaam ei tohi reklaamitegevust avalikkuse silmis kahjustada.
Artikkel 2 Reklaam ei tohi sisaldada väiteid või visuaalseid elemente, mis rikuvad kehtivaid sündsusreegleid
Artikkel 3 Reklaam peab olema koostatud nii, et ei kuritarvita tarbija usaldust ega kasuta ära tema kogenematust või teadmatust
Artikkel 4 Reklaam peab vältima igasugust diskrimineerimist, muuhulgas rassilist, rahvuslikku, usulist, soolist või vanuselist, samuti hoiduma ükskõik millisel moel solvamast inimväärikust.
Reklaam ei tohi põhjendamatult manipuleerida hirmuga.
Reklaam ei tohi sisaldada midagi vägivalda põhjustavat või vägivallale innustavat, samuti julgustada seadusevastast käitumist.
Reklaam ei tohi ära kasutada ebausku.
Artikkel 5 1. Reklaam ei tohi sisaldada ühtegi väidet või visuaalset kujundit, mis otseselt või kaudselt vihjete, kahemõttelisuse või liialduste kaudu võiksid tarbijat eksitada, eriti seoses selliste näitajatega nagu:
- toote omadused, koostis, valmistamise viis ja aeg, otstarve, kasutusala, kogus, tootmispaik või päritolumaa ning keskkonna mõjud
- toote väärtus ja tegelik hind
- kohaletoimetamine, vahetamine, tagastamine, remont ja hooldus
- garantiitingimused
- autoriõigus ja tööstuslikud omandiõigused ning patendid , kaubamärgid, kavandid ja mudelid ning kaubanimed
- ametlik tunnustus või heakskiit, medalite, auhindade ja diplomitega autasustamine
- heategevuslikuks eesmärgiks annetava abi ulatus
2. Reklaamis ei tohi valesti kasutada uuringutulemusi või tsitaate tehnilistest ja teaduslikest väljaannetest. Statistilisi andmeid ei tohi esitada nii, et nende paikapidavus oleks näidatud suuremana, kui see tegelikult on. Teaduslikke mõisteid ei tohi valesti kasutada, ei tohi kasutada teaduslikku zargooni ja asjakohatuid sõnu näitamaks, et väidetel on teaduslik laus , kui neil seda tegelikult ei ole
Artikkel 6 Võrdlusi sisaldav reklaam peab olema nii koostatud, et võrdlus ise ei oleks eksitav ning vastaks ausa konkurentsi põhimõtetele. Võrdlusalused peavad põhinema otstarbekalt valitud tõestatavatel faktidel.
Artikkel 7 Reklaam ei tohi otseselt ega kaudselt alavääristada või mõnel muul viisil halvustada ühtegi isikut, firmat, organisatsiooni, tööstuslikku või äritegevust, eriala, teenust või toodet.
Artikkel 8 Reklaamid ei tohi sisaldada või viidata ühelegi tunnistusele või heakskiidule, mis pole ehtne ja selle andnud isiku kogemustel põhinev. Tunnistusi või heakskiitu, mis on iganenud või mis ei ole mingil muul põhjusel enam kohaldatav, ei tohi kasutada.
Artikkel 9 Reklaam ei tohi kujutada ühtegi isikut, ei eraisikuna ega avaliku elu tegelasena, niisamuti talle viidata seni, kuni selleks on hangitud eelnev nõusolek; samuti ei tohi reklaamides ilma eelneva nõusolekuta kujutada ega viidata ühegi isiku eraomandusele sellisel moel, et see jätab üldsusele mulje omaniku isiklikust heakskiidust.
Artikkel 10 Reklaamis ei tohi põhjendamatult kasutada teise firma, asutuse või organisatsiooni nime, initsiaale, logo ja/või kaubamärki või lubamatult ära kasutada ühegi isiku, firma või institutsiooni nime, kaubamärki või muu intellektuaalse omandi head mainet või reklaamikampaania käigus saavutatud head mainet.
Artikkel 11 1. Reklaam ei tohi jäljendada teiste reklaamide kujundust, teksti, juhtlauset, visuaalset esitust, muusikat ja heliefekte vms. viisil, mis võiks tarbijat eksitada või segadusse viia. 2. Kui rahvusvaheline reklaamija on käivitanud ulatusliku reklaamikampaania ühel või mitmel maal, ei tohi teised reklaamijad sobimatult imiteerida seda kampaaniat maades, kus ta tegutseb, takistamaks mõõduka ajavahemiku jooksul kampaania laienemist nendesse maadesse.
Artikkel 12 Reklaam peab olema selgelt eristatav reklaamina, ükskõik mis kujul ja millises meediakanalis ta esitatakse; kui reklaam ilmub meediakanalis, mis sisaldab uudiseid või toimetuse juhtkirja, peab ta olema esitatud nii, et ta oleks hõlpsasti ära tuntav kui reklaam.
Artikkel 13 Reklaam ei tohi ilma hariduslike või sotsiaalsete põhjusteta sisaldada ohtlike tegevuste või olukordade visuaalset esitust või kirjeldust, mis näitavad hoolimatust turvalisuse või tervise suhtes.
Lapsed ja noorukid
Artikkel 14 Alljärgnevad tingimused kehtivad vastava maa seaduse kohaselt alaealistele - lastele ja noortele - suunatud reklaamides. 1. Reklaam ei tohi ära kasutada laste ja noorte kergeusklikkust ja kogenematust. Reklaam ei tohi vähendada toote nautimiseks või kasutamiseks üldiselt nõutavate oskuste taset või vanust .
1. Eriti hoolikalt tuleb jälgida, et reklaam ei annaks lastele ja noorukitele eksitavat informatsiooni reklaamitava toote tegelikust suurusest , väärtusest, olemusest, vastupidavusest ja funktsioneerimisest.
2.Reklaam ei tohi sisaldada väiteid või visuaalseid kujundeid, mille mõjul laps või noor võib vaimselt, moraalselt või füüsiliselt viga saada või sattuda ohtlikku olukorda või tegevusse, mis ohustab tema tervist või turvalisust, samuti julgustada neid seltsima võõrastega või minema võõrastesse või ohtlikesse paikadesse.
3.Reklaam ei tohi õõnestada sotsiaalseid väärtusi, vihjates sellele, et ainuüksi toote omamine või kasutamine annab lapsele füüsilise, sotsiaalse või psühholoogilise eelise teiste samaealiste laste ees või et selle toote mitteomamisel on vastupidine mõju.
Reklaam ei tohi õõnestada vanemate autoriteeti, vastutust, otsuseid või maitseid, võttes arvesse praeguseid sotsiaalseid väärtusi. Reklaam ei tohi sisaldada ühtegi otsest lastele või noortele suunatud üleskutset keelitada vanemaid või teisi täiskasvanuid ostma neile reklaamitud kaupa.
Artikkel 15 Reklaamid ei tohi sisaldada viiteid tagatisele, mis ei paranda ostja seaduslikku positsiooni. Reklaamides võib kasutada sõnu “ garantii ”, “garanteeritud”, “tagatiskiri” või “tagatud” või samatähenduslikke sõnu ainult juhul, kui garantiitingimusi ja ostja käsutuses olevaid heastamisvõimalusi näidatakse reklaamis selgelt või need on kirjalikus vormis saadaval müügikohas või kaubaga kaasas.
Artikkel 16 Reklaame ei tohi kasutada seoses ebaausate müügimeetoditega tellimata kaupade pakkumisel isikutele, kellelt nõutakse nende eest maksmist, kui nad neist ei keeldu või neid ei tagasta ja kellele luuakse mulje, et nad on kohustatud sellised kaubad vastu võtma
Artikkel 17 Reklaam ei tohi heaks kiita või õhutada tegevust, mis on vastuolus seaduse, reklaami enesekontrolli eeskirjade või üldiste loodushoidlike käitumiseeskirjadega.

Milliseid Eesti vabariigi reklaamialaseid seadusakte te teate?
Reklaamina käsitletakse teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab.
Reklaami avalikustajana käsitletakse käesolevas seaduses reklaami avalikku esitajat, üldsusele näitajat, üldsusele ülekandjat, tootjat, vahendajat või tellijat.
Reklaami põhinõuded:
Reklaami sisu, kujundus ja esitlusviis peavad olema sellised, mis üldsuse tavalise tähelepanu juures tagavad arusaamise, et tegemist on reklaamiga .
Reklaamis peab sisalduma selgelt eristatav teave reklaami avalikustaja kohta. Selline teave peab reklaamis sisalduma tekstina või Eestis registreeritud kaubamärgi kaudu.
Eksitav reklaam.
Selle mõtte seadusandlik tähendus on toodud Konkurentsiseaduse § 8, mille esimeses lõikes öeldakse, et #Eksitav reklaam on ebatõeste andmete levitamine, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada ekslikku mulje eriti soodsast pakkumisest". Sama paragrahvi teises lõikes selgitatakse, et andmete all, millest räägitakse paragrahvi esimeses lõikes, tuleb mõelda andmeid pakutavate kaupade ja teenuste päritolu, omaduste, valmistusviisi, hankimisviisi, hinna, auhindamise, müügi põhjuste ja varude suuruse, turusuhetes osalejate eesõiguste, nende finantsseisundi ja muude omaduste kohta.
Ebatõeste andmete levitamine võib toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikut. Kirjalik eksitusse viimine hõlmab omakorda juhud , kui näiteks kaubal endal, selle pakendil, saatedokumentides või mujal on kasutatud märki, teavet või nimetust, mis tavalise tähelepaneku juures võib viia eksitusse kauba tootja, valmistamiskoha või kauba omaduste suhtes.
Seadusandja loeb eksitava reklaami kasutamise ku teo toimepanduks ka siis, kui kasutatavad ebatõesed andmed võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures esile kutsuda ekslikku mulje. Tavalise tähelepanelikkuse all tuleb mõelda tähelepanelikkse sellist taset või astet, mis on reeglina iseloomulik igale nn. tavalise või keskmise tähelepanelikkusega inimesele. Siin ei tule mõelda tähelepanelikkust, mis on omane kas teatavatele spetsialistidele või lapseealistele. Kui tekib vaidlus, kas reklaam on selline, et võis või ei võinud ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada ekslikku muljet eriti soodsast pakkumisest, siis tuleb läbi viia vastav ekspertiis.

Kuidas toimub Eestis autoriõiguste kaitse reklaami valdkonnas?

Mis on reklaamitegevuse juhtimine? Milliseid funktsioone selles eristatakse?
Reklaamitöö organisatsioonilisi vorme on kolm:
- firmade reklaamiosakonnad
- sõltumatud universaalsed reklaamiagentuurid
.- sõltumatud spetsialiseerunud reklaami bürood
Tavaliselt kuulub reklaamitöö organiseerimine kommerts- või marketingiteenistuse pädevusse. See on üks osa tegevusest, milline on seotud potentsiaalseteklientide (tarbijate)väljaselgitamise, toodete pakkumise ning klientide soovide, vajaduste ja vajaduste väljaselgitamisega, toodete esitlemisega klientidele ettevõttes, messidel, näitustel, seminaridel, õppepäevadel, reklaamimaterjalide koostamise, komplekteerimise ja klientidele (tarbijatele) edastamisega.
1. Firma reklaamiosakond (müügiosakonna reklaamisektor)
Paljud suured firmad täidavad ise kõiki funktsioone, mis on seotud ni itoodangu kui ka firma enda reklaamimisega. Selleks on siis firmal ka vastav struktuuriüksus, näit.reklaamiosakond
Firma reklaamiosakonna eeliseks on võimalused:
- osaliselt juhtida ja kontrollida reklaamiraha kasutamist
- keskenduda põhjalikult oma firma reklaamitööle (lähtudes oma firma strateegia ja taktika , toodete ning sihtturgude heast tundmisest
- täies ulatuses kontrollida reklaami valmimist ja reklaamimise tulemusi.
2. Sõltumatute universaalsete reklaamiagentuuride kasutamine ettevõtte reklaamitegevuses
Maailma majanduselus teevad valdava osa reklaamitööst sõltumatud reklaamiagentuurid. Täisteenusega reklaamifirma võib sooritada ükskõik missugust reklaamiga seotud operatsiooni, kavandada ja ellu viia kampaania algusest kuni lõpuni. Selline firma pakubajärgmisi teenuseid:
- turu- uuringuid
- reklaamikontseptsiooni väljatöötamine
- reklaami eeltestimine
- reklaamisõnumi koostamine
-reklaamikanali ja -vahendi valimine
-teabelevis reklaami esitamine
-reklaamisõnumi järeltestimine
Sõltumatu reklaamiagentuuri eelised võrreldes teiste organisatsiooniliste vormidega on järgmised:
- Töötajate suurem loomepotentsiaal
- Kogemuste rikkalikkus
- Tulemuste suurem objektiivsus . See ilmneb:
a. firma vïmaluste ja tema strateegia hindamisel ning reklaaminüete järgimises - ollakse vabad totojafirma huvide kitsarinnalisusest
b. lähtumises enam tarbija- kui firmahuvidest.
- Tellija reklaamirahade kokkuhoid. Tavaliselt on reklaamifirmale makstud 15% komisjonitase selle meediumi väärtusest, mille nad on kliendi jaoks ostnud.
- Huvitatus töötulemustest. Reklaamifirma olemasolu oleneb otseselt töö kvaliteedist ja klientuuri teenindamisest, mist¨ttu reklaamifirma on huvitatud heast tulemusest - parimast reklaamist.
3. Spetsialiseerunud reklaamibåroode teenuste kasutamine
Sellsied bårood pakuvad åksikuid reklaamiteenuseid: modelle, fotograafiatöid, disaini ja reklaamplakateid, reklaamikontseptsioone, reklaamide testimist, turu-uuringuid, teabelevi ekspertiisi, operaatoritööd jms.
38.Mis on reklaamikampaania strateegia ja taktika? Tooge nende kohta näiteid.
39. Missugustest osadest koosneb harilikult reklaamikampaania läbiviimise plaan?
40. Kuidas koostatakse reklaami eelarve ja millised selle hindamisviisid on olemas?
Reklaam on kuluks igale firmale ja kogu ühiskonnale. Eelarve on reklaamile tehtavate väljaminekute täpne arvutus. Reklaamiraha suuruse määravad mitmed tegurid, nagu:
- turu suurus
- tarbijate paiknemine turul
- reklaamitava toote liik
- müügimaht konkurentide omaga võrreldes.
Summade eraldamisel tuleb tähelepanelikult suhtuda reklaamitavatesse toodetesse. Kulutused on õigustatud kui tootel on:
- silmapaistvad omadused, ta on unikaalne,
- tulevastele ostjatele oluline peidetud väärtus
- emotsionaalselt tugev motivatsioon ostjale
- esmane ning suurenev nõudlus
- potensiaalselt suur turg .
Toodet tasub reklaamida kui:
- üldine majanduslik keskkond on sellele tootele soodne,
- firmal on vajalikud ressursid ja ta on nõus neid kulutama,
- firmal on piisavalt turunduskogemusi toote müümiseks ja toetamiseks
- konkurenttooted pole pälvinud ostjate jäika margilojaalsust.
Reklaamieelarve võib koostada järgmiste meetodite abil:
1) Sihtmeetod
Selle meetodi korral määrab firma:
Reklaami eesmärgid-eesmärkide saavutamiseks sooritatavad ülesanded
ülesannete täitmiseks vajalikud kulud.
2) Käibeprotsendi meetod
See on lihtsaim ja arusaadavaim meetod, mis väldib kulude järsku kõikumist ning erimeelsuste mõju (nt. Tootejuht arvab , et reklaamile on vaja eraldada 500000EEK, kuid firma direktori arvates aitab 100000EEK-st). Reklaamkukud tuletatakse möödunud või eeldatava läbimüügi järgi. Kui müügimaht väheneb, kahanevad ka reklaamisummad, ehhki just siis oleks vaja teha rohkem reklaami.
3) Konkurentsivõrdluse meetod
Reklaamieelarve koostamisel lähtutakse:
tootmisharu keskmisest tootmiskulude ´ja käibe suhtest ;
tähtsaima konkurendi tootmiskulude ja käibe suhtest;
rahasummast, mida konkurendid kulutavad reklaamile.Ettevõte peab selgitama, kes on tema konkurendid, kui palju neid on, kuidas nad täna reklaamivad ja mida kavatsevad tulevikus. Hea turundaja elab konkurendi rolli sisse ning suudab näha oma reklaamitöö tugevust ja nõrkust läbi võistlejate silmade.
4) Võimaluste meetod
Seda rakendatakse harilikult väikefirmades, kus reklaamiraha eraldatakse pärast muude kulutuste tegemist Ka langusperioodi reklaamikulud edendavad müüki ning konkurentidel kahaneb käive palju kiirmini, kui nad on toetuse lõpetanud. Teisalt, liigne kulude paisutamine on juba raiskamine, vastupidisel juhul aga ei täida reklaamitöö talle pandud ootusi.
Praktikas kasutatakse ülaltoodud meetodite kombinatsioone. Eelarve koostamine ei ole ühekordne ja lõplik, aeg-ajalt peab tegema korrektiive. Et muudatused oleksid asjakohased, tuleb turundajatel hoolikalt jälgida keskkonda.

Missuguseid massiteabevahendite reklaamialase efektiivsuse hindamise meetodeid on olemas?
Kuna uuringud on kallid, siis piirdutakse sagely vaid empiirilisteuuringutega. Laias laastus eristatakse reklaami mõju uurimisel :

kommunikatsiooni efektiivsust

müügi edukust

inditseerivaid näitajaid. Selline jaotus peegeldab reklaami kahte lahku-kui kommunikatsiooni ja kui kauba turujõu tõstjat.
MEETODID:

Eeltestimise meetodid
1.1. Trükireklaam
1.1.1.Otsene küsitlus-spetsiifiliste küsimuste esitamine konkreetse reklaami kohta. Kasut. Reklaamiloome varajases staadiumis alternatiivsete variantide seast ühe välja valimiseks.
1.2. Atraktiivsust hindavad testid
Tehakse mitu erinevat reklaamvarianti ja lastakse hinnata vivng vastata järgmistele küsimustele:

milline oli tähelepamdavaim

huvitavaim

reklaamiobjektiga seotud hüve paremini välja toov
1.2.1. Rühmamenetlus (ümarlaud)-vaba diskusioon, mida juhivad 2+n esindajat toote/teenuse või turusituatsiooni, reklaamistrateegia ja kujunduse/idée sobivuse üle.
1.2.2. Eelistustest -kaks või enam reklaami alternatiivvarianti esitatakse katsegrupile eelistusjärjekorda panemiseks.
1.2.3. Paarisvõrdlus-katsegrupi liikmed võrdlevad alternatiivseid reklaame paarikaupa kuni arvatava parima selgumiseni.
1.2.4. Portfolio -reklaamidega albumeid näidatakse katse- ja kontrollgrupi inimestele, kusjuures esimestele näidatakse muuhulgas tekstireklaame, teistele üksnes muid. Kontrollitakse tähelepanu äratavust ja meelde jäävust.
1.2.5. Spetsiaalselt reklaamide testimiseks valmistatud ajakirjade (libaajakirjade) kasutamine-testitavad reklaamid pikitakse ajakirja ning katsegrupp saab seda määratud aja vältel vaadelda. Kontrollitakse tähelepanu äratavust ja meeldejäävust. (kasutatakse ka järeltestimisel)
1.2.6. Tahhistoskoopilised (visuaalse tähelepanu ulatuse) hinnangu- ja tajumeetodid-kontrollitava, väga lähikese aja vältel eksponeeritakse reklaamteade ning palutakse mingit hinnangut või vastust; mõõdetakse kauba äratundmist, migi olulise reklaamelemendi märkamist, hinnanguid, ideede tabamist, piltide äratundmist, lugemiskiirust, tähelepanu ruumilist jaotust jpm.
1.2.7. Otsepostitustestid-kaks või enam alternatiivset reklaamteadet sisestatakse otsepostitusprospekti, alternatiivid sama väljaande erieksemplaridesse. Saab kontrollida testprospektide vastamise aktiivsust erinevate tesreklaamide korral.
1.3. Raadio- jatelereklaam
1.3.1. Lokaalne esitlus (1) -testitavat reklaami näidatakse piiratud territooriumile nt. Kaubanduskeskustes. Uuritakse näiteks kaubamärgiteadlikkust enne ja pärast demonstratsiooni ning klipi nõrkusi, haavatatavusi, tõlgendusvõimalusi.
1.3.2. Lokaalne esitlus (2) -telereklaame või nende katkendeid demonstreeritakse katkematult kaubanduskeskustes. Ostjaid küsitletakse seejärel ning antakse kuponge, mis võimaldavad osta soodsama hinnaga reklaamitud kaupu.
1.3.3. Samade kuid märgitud kupongidega varustatakse ka teine ostjaterühm, kes aga reklaami pole näinud. Möödetakse kuponditagastust ning seeläbi reklaamide toimet.
1.3.4. Teatritest-elektroonilise hääletusseadeldise abil antakse külastajatele võimalus anda oma hääli meeldinud reklaamidele.
1.3.5. Otseülekandetestid-reklaame demonstreeritakse piiratud vaatamisvõimalusega telekanalil ning seejärel interviueeritakse vaatajaid testimaks nende reaktsioone.
1.3.6. Müüginäitajate analüüs-geograafiliselt erinevatele kuid ülejäänud parameetrite osas sarnastele turgudele demonstreeritakse erinevaid reklaame ning võrreldakse müüginäitajaid.
1.4. Psühholoogilised testid
Psühholoogilised mõõtmised:
-registreeritakse pupilli suuruse muutusi (huvitatavus)
- galvanomeeter -naha takistuse mõõtmine (kui pihud higistavad, siis takistus väheneb) kui aga higistavad siis järelikult reageerivad
-aju biovoolude mõõtmine-selle meetodi poolehoidjad on veendunud, et biovoolud väljendavad kas meeldivust või ebameeldivust.
-silmaliigutuste registreerimine-spetsiaalne kaamera jälgib vaataja silma liikumise trajektoori andes infot reklaami atraktiivsemate kujunduselementide kohta, tekstiosade lugemise kohta, tähelepanu liikumise kohta jne.

Järeltestimise meetodid
1.5. Mälutestid- populaarseimad ; meenutus kui ka äratundmistestid. Meenutustestid on oma olemuselt küsitlused, milles püütakse reklaamteate ilmumise järgselt välja selgitada, kui paljudele sihtauditooriumist meenub teate nägemise/ kuulmise fakt, sisu ning detailed. On järeleaitamiseta ja järeleaitamisega e. vihjetega meenutusteste. Tuntuim meenutustest-järgmise päeva meenutus-viiakse läbi telefoniküsitlusena. Mälutestide kasutamist põhjendatakse sellega, et kui ei mäleta, siis ei saa ka mõju olla. Aga sagely mäletatakse ka halbu ja negatiivseid hoiakuid loovaid reklaame.
1.6. Äratundmistestid-tuntuim on Strach INRA Hooperi test ajakirja/ajalehe reklaamide jaoks, nn. Retsensendi test. Valimisse võetakse 100 inimest, kes väidavad end lugenud olevat konkreetset väljaanet, kellele näidatakse testitavat teadet kattes kinni tellijat või kaubamärki identifitseerivad sümbolid. Küsitluse tulemused vormistatakse kolme protsentuaalse näitajana:

kui paljud seda reklaami nägid

kui paljud seostasid seda kaubamärgi või tellijaga

milline on nende osatähtsus, kes mäletavad poolt või suuremat osa teate materjalist.
1.7. Hoiaku muutust registreerivad testid nö enne ja pärast testid. Võib läbi viia nii reaalses kui ka kunstlikus situatsioonis. Viimase korral kutsutakse kokku (nt. Kaubamajas ) katsegrupp, kõigepealt määratletakse hoiak mingi kindla objekti suhtes, siis eksponeeritakse reklaami ja viimasena esitletakse uued küsimused, et selgitada hoiaku/ suhtumise muutust. Uutus on enam tõenäoline nende reklaamiobjektide puhul, millede suhtes on hoiakud ebamäärased.
Kasutatakse kupongi meetodit-tagastatud kupongid registreeritakse ja saadakse andmeid reklaami efektiivsuse ja meediakanali sobivuse kohta.
42. Mis on “ reiting ” ja milliste näitajatega saab seda iseloomustada?
43. Mis on reklaaminduses meediameetria ja meediaplaneerimine?
44. Kuidas hinnatakse reklaami efektiivsust?
Reklaami efektiivsuse kriteeriume saab hôlpsasti määrata, kui osatakse vastata järgmistele küsimustele:
1. Mida môôta?Kôige rohkem soovitakse teada, kuidas reklaam môjutab firma käivet ja kasumit. Kuid vôib ka lähtuda tarbija reaktsiooni mudelist ning hinnata inimeste tooteteadlikkuse määra.
2. Millist reklaamiversiooni testida?Kôige parem oleks kontrollida lôppversiooni, millele tarbija tegelikult reageerib. Ent arvestads eelarve- ja ajakitsenudsi, tuleb tihtipeale piirduda vahevariandiga.
3. Kas môôta ühe sônumi vôi kogu kampaania efektiivsust?Täieliku andmestiku annab muidugi viimane.
4. Kuidas kontrollida?
- Kas sônumi peab avaldama tavapärases vôi ebaharilikus teabekanalis?
- Missuguse sagedusega tuleb sônumit edastada?
- Kas uuringul peab kasutama esinduslikku vôi mitteesinduslikku väljavôtu kogumit?
On selge, et parimad tulemused saadakse sônumi korduval esitamisel representatiivsele katsealuste rühmale läbi neile omaste reklaamivahendite.
Reklaami efektiivsuse uurimise meetodid.
Kuna uuringud on kallid, siis piirdutakse sageli empiirilise uuringuga. Laias laastus eristatakse reklaami môju uurimisel:
- kommunikatsiooni efektiivsust
- müügi edukust
- inditseerivaid näitajaid. Selline jaotus peegeldab reklaami kahte tahku - kui kommunikatsiooni ja kui kauba turujôu tôstjat.
1. Eeltestimise meetodid
1.Trükireklaam
1.1. Otsene küsitlus-spetsiifiliste küsimuste esitamine konkreetse reklaami kohta. Kasutatakse reklaamiloome varajases staadiumis alternatiivsete variantide seast ühe välja valimiseks.
Atraktiivsust hindavad testid- Tehakse mitu erinevat reklaamivarianti ja lastakse hinnata ning vastata küsimustele: - milline on tähelepandavaim; - huvitavaim;- reklaamiobjektiga seotud hüve paremini välja toov
1.2. Rühmamenetlus (ümarlaud)-vaba diskussioon , mida juhivad 2+n esindajat toote/teenuse vôi turusituatsiooni, reklaamistrateegia ja kujunduse/idee sobivuse üle
1.3. Eelistustest - kaks vôi enam reklaami alternatiivvarianti esitatakse katsegrupile eelistusjärjekorda panemiseks
1.4. Paarisvôrdlus - katsegrupi liikmed vôrdlevad alternatiivseid reklaame paarikaua kuni arvatava parima selgumiseni
1.5. Portfolio (albumitest) - reklaamidega albumeid näidatakse katse- ja kontrollgrupi inimestele, kusjuures esimestele näidatakse muuhulgas testireklaame, teistele aga üksnes muid. Kontrollitakse tähelepanu äratavust ja meeldejäävust.
1.6. Spetsiaalselt reklaamide testimiseks valmistatud ajakirjade (libaajakirjade) kasutamine - testitavad reklaamid pikitakse ajakirja ning katsegrupp saab seda määratud aja vältel vaadelda. Kontrollitakse tähelepanu äratavust ja meeldejäävust.
1.7. Tahhistoskoopilised (visuaalse tähelepanu ulatuse) hinnangu- ja tajumeetodid - kontrollitava, väga lühikese aja vältel eksponeeritakse reklaamiteade ning paliutakse mingit hinnangut vôi vastust, môôdetakse kauba äratundmist, mingi olulise reklaamielemendi märkamist, hinnanguid, ideede tabamist, piltide äratundmist, lugemiskiirust, tähelepanu ruumilist jaotust jpm.
1.8. Otsepostitustestid - kaks vôi enam alternatiivset reklaamteadet sisestatakse otsepostitusprospekti, alternatiivid sama väljaande erieksemplaridesse. Saab kontrollida testprospektidele vastamise aktiivsust erinevate testreklaamide korral.
2. Raadio- ja telereklaam
2.1. Lokaalne esitlus(1) - testitavat reklaami näidatakse piiratud auditooriumile, näit.kaubanduskeskustes. Uuritakse näit.kaubamärgiteadlikkust enne ja pärast demonstratsiooni ning klipi nôrkusi, tôlgendusvôimalusi.
2.2. Lokaalne esitlus(2) - telereklaame vôi nende katkendeid demonstreeritakse katkematult kaubanduskeskustes. Ostjaid küsitletakse seejärel ning antakse kuponge, mis vôimaldavad osta soodushinnaga reklaamitud kaupu.
2.3. Samade, kuid märgitud kupongidega varustatakse ka teine ostjaterühm, kesa aga reklaami pole näinud. MÔôdetakse kupongitagastust ning seeläbi reklaamide toimet.
2.4. Teatritest - elektroonilise hääletusseadeldise abil antakse külastajaile vôimalus anda oma hääl meeldinud reklaamidele.
2.5. Otseülekande testid - reklaame demonstreeritakse piiratud vaatamisvôimalusega telekanalil (kaabeltelevisioon) ning sellejärgselt intervjueeritakse vaqatajaid, testimaks nende reaktsioone.
2.6. Müüginäitajate analüüs - geograafiliselt erinevatele kuid ülejäänud parameetrite osas sarnastele turgudele demonstreeritakse erinevaid reklaame ning vôrreldakse müüginäitajaid.
3. Psühholoogilised testid
Füsioloogilised môôtmised
- registreeritakse pupilli suuruse muutusi (huvitatavus)
- Galvanomeeter - naha takistuse môôtmine (kui pihud higistavad, siis takistus väheneb), kui aga higistad, järel.reageerid
- Aju biovoolude môôtmine - selle meetodi poolehoidjad on veendunud, et biovoolud väljendavad kas meeldivust vôi ebameeldivust.
- Silmaliigutuste registreerimine - spetsiaalne kaamera jälgib vaataja silma liikumise trajektoori andes infot reklaami atraktiivsemate kujunduselementide kohta, tekstiosade lugemise kohta, tähelepanu liikumisekohtajne.
2. Järeltestimise meetodid
1. Mälutestid - populaarseimad; meenutus (recall) kui ka äratundmistestid (recognition test). Meenutustestid on oma olemuselt küsitlused, milles püütakse reklaamteate ilmumise järgselt välja selgitada, kui paljudele sihtauditooriumist meenub teate nägemise/kuulmise fakt, sisu ning detailid. On järeleaitamiseta (unaided) ja järeleaitamisega e. vihjetega ( aided ) meenutusteste. Tuntuim meenutustest - järgmise päeva meenutus (day after recall -DAR) - viiakse läbi telefoniküsitlusena.
Mälutestide kasutamist pôhjendatakse sellega, et kui ei mäleta, siis ei saa ka môju olla. Aga sageli mäletatakse ka halbu ja negatiivseid hoiakuid loovaid reklaame...
2. Äratundmistestid - tuntuim on Starch INRA Hooper'i test ajalehe/ajakirja reklaamide jaoks, nn. retsensendi test (readerchip test). Valimisse vôetakse vähemalt 100 inimest, kes väidavad end lugenud olevat konkreetset väljaannet, kellele näidatakse testitavat teadet, kattes kinni tellijat vôi kaubamärki identifitseeribvad sümbolid. Küsitluse tulemused vormistatakse kolme protsentuaalse näitajana:
- kui paljud seda reklaami nägid
- kui paljud seostasid seda kaubamärgi vôi tellijaga
- milline on nende osatähtsus, kes mäletavad poolt vôi suuremat osa teate materjalist.
3. Hoiaku muutust registreerivad testid, Uuritakse hoiakuid enne ja pärast kampaaniaid:
- Müüginäitajate vôrdlemine - vôrreldakse müüginäitajaid reklaami alusel sise- ja välisturul enne ja pärast kampaaniaid.
- Samuti vôib vôrrelda erinevate regioonide läbimüüke (näit.ühes oli raadioreklaam ja teises trükireklaam), erinevate kampaaniate järgseid läbimüüke jne
Kasutatakse kupongi meetodit - tagastatud kupongid registreeritakse ja saadetakse andmeid reklaami efektiivsuse ja meediakanali sobivuse kohta.
45. Milliseid reklaami efektiivsuse hindamise viise on olemas?
1. Läbimüügi uurimine
Kui tavapärast müügiprotsessi ei mõjuta kõrvalised ja ootamatud tegurid, võib läbimüügi suurendamise kanda suurel määral reklaami arvele.
Käibe kasv ei pruugi avalduda kohe pärast reklaamisõnumi väljatulekut, vaid läbimüügi alles paari päeva (nädala)järel. Asi on selles, et kommuniaktsioon on kaheastmeline:
a. sõnum võetakse vastu ning
b. sõnum võetakse omaks
Tarbija võib pärast sõnumi vastuvõttu vestelda lähikondlaste ja tuttavatega, selgitada nende suhtumist ning tagada endale nende toetuse ja mõistmise reklaamikohaselt käitumiseks. Kindel seisukoht kujuneb just omavahelistes usalduslikes arutlustes
2. Prooviturul katsetamine
Prooviturul võib katsetada mitmeid turunduslikke võtteid, sealjuures ka erinevaid reklaamivariante. Tavaliselt mõõdetakse reklaamisõnumi mõju kaubakäibele. Teiste meetoditega võrreldes on see üks kulukamaid.
3. Lugejaskonna uurimine
a. meeldetuletustest
Ajakirjade ja ajalehtede toimetused või turu-uurimisfirmad intervjueerivad lugejaid regulaarselt, et kindlaks teha, missuguseid reklaame mäletatakse ja kui palju neid üldse loetakse, milliseid järeldusi tehakse ja kuivõrd huvitatud ollakse reklaamitavatest toodetest. Ajalehtede-ajakirjade lugejatele antakse kas:
- kaubamärkide loendid
- reklaamikuulutuste pakid või
- tooteid reklaamivate firmade nimestikud ning
küsitletakse , kas lugeja mäletab mõnda selles ajakirjas või ajalehes avaldatud reklaamisõnumit, kaubamärki jmt. Kui vastaja midagi mäletab , siis palutakse tal seda täpsemalt meelde tuletada ja selgitada. Intervjueerija võib esitada abistavaid küsimusi, näit:
- Missugune oli selle sõnumi suurus ja värvigamma?
- Mida seal kujutati?
- Mida soovitati teha?
b. äratundmistest
See on järelkontrolli meetod , millega uuritakse väljaande reklaami toimele allunud isikuid. Küsitlus annab teavet reklaami meenutamise, äratundmise, mõistmise ja uskumise kohta ning samuti ostetavate toodete, nende kasutamise iseärasuste ja nendega rahulolu kohta. Intervjueeritavale näidatakse mõnda ajalehte (ajakirja) ja küsitakse, kas ta on seda lugenud või on ta külastanud konkreetset kauplust, näitust, võistlust jms. Jaatava vastuse korral näidatakse igat avaldatud või paigaldatud reklaamisõnumit ükshaaval ja esitatakse mõned küsimused, näit:
- Kas Te olete näinud seda sõnumit?
- Kas te märkasite toote ja reklaamitava ettevõtte nime?
- Kui palju Te jõudsite sellest reklaamist lugeda=
Sarnaselt korraldatud küsitlus võimaldab liigitada kogu ilmunud reklaami kolme kategooriasse:
- märgitud reklaam
Isik mäletab, et ta on näinud konkreetset sõnumit uuritavas väljaandes.
- nähtud ja seostatud reklaam
Isik mitte ei mäletanud reklaami, vaid ka luges selle mingit osa, kus selgelt oli viidatud toode või reklaamija
- loetud reklaam
Isik on reklaamiteadet poolenisti või lõpuni läbi lugenud
c. lugeja hinnangute selgitamine
Uuritakse neid hinnanguid, mida on kujundanud:
- reklaam
- reklaamitav toode
- selle kasutamine mitmesuguses olukorras ja funktsioonis
- sõnumi sisulised ja vormilised detailid (paber, värvid, trükitehnika, paigutus jms)
Vabas vestluses selgitatakse konkreetse reklaami:
- üldmulje
- tugevus ja nõrkus
- sobivus üksiksõnumina
- kooskõla muu reklaamiga
- tähendust küsitletava ja tema lähedaste jaoks, mittemeeldivuse põhjused, aktiveeriv mõju ostmisele jm
d. kupongimeetod
Reklaamikampaania juurde trükitakse lõikejoonega eristatav kupong , millel on aadress tagasisaatmiseks ja märkus postikulu katmise kohta. Kupongile palutakse kirjutada arvamus reklaamitava toote kohta, kavatsus osta või mitte ning mõned andmed kupongi tagastaja kohta.
Pool ajalehe trükiarvust võidakse üllitada teistsuguse reklaamisõnumiga. Lugejate poolt kogu trükiarvust tagastatud kupongide hulk ja neile kantud arvamused võivad hinnata ühe või teise sõnumi eelistust.
4. Fooliokausta test
Selle meetodi korral läheb intervjueerija tarbija juurde koju kaustaga, kus on nii katsetatav kui ka muud reklaamid. Inimesel palutakse need läbi vaadata ning vastata küsimustele (mis jäi meelde, mis oli huvitav). Nii saab mõõta reklaami võimet tähelepanu köita ning mõningal määral ka motiive ja hoiakuid. See võte on mõeldud üksnes trükireklaami kontrolliks, kusjuures harilikut testitakse sõnumi lõplikku või peaaegu lõpetatud variant.
5. Telesaate testimine
Mingis telesaates näidatakse reklaame. Järgmsiel päeval intervjueeritakse saadet jälginud katsealuseid- Neil t küsitakse andmeid reklaamisõnumi meelespidamise kohta. Kui vaataja uurijat huvitavaid reklaame ei nimeta, siis näidatakse talle asjasse puutuvat toodet ja päritakse, kas ta mäletab sellekohast sõnumit. Vaatajatel , kes reklaami mäletavad, palutakse seda kirjeldada, et oleks võimalik mõõta telepildi, muusika ja muude erijoonte mõju. Sageli kasutatakse seda testi ka eelkontroliina enne reklaamiedastajale maksmist.
6. Videotestid
Tarbija kodus või kusagil mjal demonstreeritakse telereklaami algset või lõplikku varianti . Tähelepanu võitmise võimet see test ei mõõda, kuid annab ettekujutuse reklaamist arusaamisest, motivatsioonist ja usutavusest ning hoiaku võimalikust muutumisest (kui hoiakut mõõdetakse enne ja peale reklaami näitamist)
7. Kino(teatri)testid
Katselisi teleprogramme värvatakse vaatama sellekohane publik . Enne testi täidavad katsealused ankeedi , mis sisaldab arvamus- ja eelistusküsimusi kindla tooterühma kohta. Seejärel vaatavad nad telesaadet, milles vahepaladena on testitavad reklaamid. Pärast seda täidavad vaatajad veel ühe ankeedi ning mõlemate küsitluste tulemuste alusel hinnatakse reklaami tähelepandavust, köitvust, usutavust, motiveerimisvõimet ja eelistust.
8. Mobiilne testimine
See on telereklaami kontrolli odavamaid moodusi. Näit.sõidab kaubanduskeskuse parklasse suur buss ning keskuse külastajate seast palutakse vabatahtlikke osalema turu-uuringus. Nad astuvad bussi salongiks sisesustatud testiruumi, kus on teler, ajakirjad jm. Telerist vaatavad katsealused videoprogrammi ja selles sisalduvat testitavat reklaamisõnumit. Seejärel intervjueeritakse neid, et hinnata, kuivõrd köidav reklaam tähelepanu, on ta arusaadav, usutav , motiveeriv jm. Inimestele võidakse esitada ka konkreetne ajakirjasõnum ning uurida nende reageeringut sellele.
9. Vahetu reageeringu jälgimine
Potentsiaalsed ostjad juhitakse reklaamitahvli juurde, mis on paigutatud kaupluse vaateaknale, asutuse fuajeesse või näitusepaviljoni. Varjatud uurija saab pildi erinevate reklaamisõnumite pilkupüüdvusest: ta fikseerib reklaami jälgivad isikud, vaatlemise kestuse ja märgatavad reageeringud. Hiljem võib samu inimesi intervjueerida ja paluda neil kommenteerida oma reageeringuid, et selgitada käitumise funktsionaalseid ja kausaalseid seoseid.
10. Eksperthinnangud
Eksperthinnangutega saadakse arvamused eriteadmisi nõudvate küsimuste lahendamiseks. Asjatundjate hinnangud on oma olemuselt küll subjektiivsed, kuid tuginevad nende suurtele kogemustele ja heale intuitsioonile. See meetod annab teistega võrreldes kiiremaid tulemusi.
Ekspertide kaasamiseks tuleb koostada tööprogramm, mis peaks sisaldama järgmist:
- ekspertide valiku alused
- nende küsitlemise meetodid
- ankeetide koostamise põhimõtted; andmete töötlemise ja analüüsi võtted
Eksperthinnangutega saab määrata:
- reklaamitava toote omaduste, kasutusvõimaluste jm. edasiandmise täpsust
- reklaami edastamiseks kasutatavate teabevahendite sobivust
- reklaamisõnumi edastamise kvaliteeti
- sõnumiga haaratavate inimeste hulka, reklaami pealetükkivust.
Kui tahetakse hinnata üht ja sama toodet reklaamivat kahte sõnumit, siis võrreldakse nende üld- ja üksikomadusi ning aja- ,koha- ja tarbijasobivust.
11. Representatiivse tarbijakogumi hinnangud
Reklaamispetsialistide hinnangud ei pruugi ühtida ostjate arvamustega. Seda vastuolu aitab kõrvaldada tarbijate küsitlemine. Inimeste subjektiivsed hinnangud muutuvad reaalses tarbijakäitumises objektiivseteks nähtusteks. Üht reklaamisõnumit märgatakse, jälgitakse, loetakse, arvestatakse, teisi aga mitte.
Tarbijatest komplekteeritakse esinduslik paneel , mis peab silmas nii toodet kui ka inimeste demograafilisi ja sotsiaalseid tunnuseid (sugu, vanus, haridus , staatus, elukoht jms)
Reklaamisõnumi katseeksemplarid saadetakse paneeli liikmetele posti teel koos ankeediga või intervjueeritakse neid vahetult.
Tarbijatele esitatakse näit.selliseid küsimusi:
- Missugune sõnum huvitab Teid kõige rohkem?
- Missugune sõnum kutsub Teid tootega lähemalt tutvuma?
- Missugune sõnum ergutab Teid toodet ostma?
- Missugune sõnum tõmbab Teie tähelepanu kõige rohkem?
Selle meetodi kasutamisel on vaja arvestada järgmisi asjaolusid:
- Küsitletavate kogum peab olema representatiivne, st esindama tarbijaskonda kõigi vajalike tunnuste osas.
- Reklaamisõnumit peavad hindama need, kes kuuluvad reklaamitavate toodete potentsiaalsete ostjate hulka.
- Hindamise situatsioon ei või tugevalt erineda argiolukorrast ning küsitleja ei tohi küsitletavale survet avaldada.
12. Rühmaintervjuu
Rühmaintervjuu on küsitlus, millega hõlmatakse 7-10 sihtturgu kuuluvat isikut.
Kokkukutsutuile näidatakse reklaami või selle osa. Rühmajuht ergutab inimesi omavahel suhtlema ja küsib reklaami kohta uurivaid küsimusi:
- Kuidas Te mõistate reklaami?
- Kas sõnum pakub Teile huvi?
- Kas Te usute sõnumit?
- Kas Te sooviksite toodet proovida?
Rühmaintervjuud kasutatakse kõige rohkem reklaami väljatöötamise staadiumis, sel juhul on ta eelkontrolliks.
25