Turunduse referaat (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Teele Jänes
Triin Kööp
Katriin Mats
TH2
REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID
Referaat
Pärnu 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. REKLAAM 4
1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu 4
1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain. 5
1.3. Reklaami hinnakujundus ja strateegia 8
2. REKLAAMIGA SEONDUVAD PROBLEEMID 11
3. REKLAAMINDUS EESTIS 16
3.1. Reklaami hetkeolukord Eestis ja ERAL 16
2.2. Kuldmuna ja teised reklaamifestivalid, kus eestlased osalevad 19
2.3. Porteri mudeli ja SWOT -analüüsi rakendamine Eesti reklaamituru hetkeolukorrale 21
KOKKUVÕTE 24
VIIDATUD ALLIKAD 27

SISSEJUHATUS

1. REKLAAM

1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu

Järgnevas alapeatükis annavad autorid ülevaate reklaami mõistest ning kirjutatakse ka lühidalt reklaami ajaloost.
Arvatakse, et edustustegevus on ajalooliselt niisama vana kui kaupleminegi. Esmasteks vormideks võib pidada isikliku müügi erimooduseid, mida kasutati oma kauba kiitmiseks. Reklaami sünniaeg on ebaselge , erinevad autorid dateerivad seda erinevatesse sajanditesse ning isegi aastatuhandetesse. Siiski esimeseks reklaamiilminguks võib pidada 3000 aastat eKr. mil ajast on leitud savitahvleid ära jooksnud orjade tagaotsimiskuulutustega. Esimesed reklaamiteated olid käsikirjalised mistõttu nende levik oli puhttehniliselt piiratud. (Roose 2002:14)
Trükikunsti leiutamine 1440 . aastal Euroopas andis olulise tõuke reklaami arengule – sellest algas reklaamiteadete masstootmine. 1839. aastal andis olulise panuse reklaami arengule fotograafia sünd ning 1890. aastal fotolitograafia leiutamine ja 1895. aastal kino teke. 1899. aastal sai teoks esimene üle 1 miljoni USA dollari maksev reklaamikampaania , samal ajal tekkisid ka esimesed reklaamitegijate klubid ja ühendused. (Roose 2002:15)
Reklaamindust iseloomustavad järgmised omadussõnad: üldlevinud, tormakas, läbiv, materialistlik, intrusiivne, dünaamiline, ahvatlev, tüütu, ärritav, asendamatu, paeluv. Keskmine tarbija puutub päevas kokku mitmete sadade reklaamidega. Peter W. Allport ’i 1974. aasta Journal of Advertising artiklis „Professionalism in Advertsing“ uuring paljastab, et keskmine linnas elav inimene puutus kokku 117 kuni 484 reklaamiga päevas, seda nelja erineva meedia suurvormi abil. (Wright jt 1984:8)
Reklaamid on vaid üks osa reklaaminduse protsessist – materiaalne osa, mida pidevalt kiidetakse ning kritiseeritakse. Reklaami mõistest arusaamine on tihti ebatäpne ning seda iseloomustavad müüdid ja pooltõed. Reklaam on mõjuvõimas suhtlemise jõud ja tähtis turundusmeetod, mille abil müüakse tooteid, teenuseid, ideid ning pilte läbi teabekanalite ning veenmisoskuste. Eelmises lauses pannakse rõhku sõnale „abil“ – siin tahetakse mõista anda, et iseenesest reklaam ei müü tooteid. ( Ibid .)
Arvatakse, et reklaam on just see mis müüb toodet või vastupidi on reklaam siiski vaid üks osa turundusest ning suhtlemise protsessist (Tuckwell 1988: 4). Kui turundussüsteem on mingil põhjusel alt vedanud ning toode ei ole jõudnud poelettidele siis isegi maailma parim reklaam ei suudaks seda müüa. Lisaks sellele ei suuda reklaam veenda inimest osta toodet, mis on nende jaoks liiga kallis, ebakvaliteetselt pakendatud või mingil muul põhjusel ei vasta kliendi ootustele. Isegi kui sellist toodet suudetakse tänu reklaamile ühekordselt müüa siis korduvmüük oleks tegelikult võimatu, lisaks sellele suudavad väga vähesed reklaamifirmad ühekordse müügi puhul turul ellu jääda. (Wright jt 1984:8)
Oluline on mõista, et reklaamindus juhindub turundus - ja käitumisteadustest. Reklaamindus lävib mitmete teiste turundusüksustega, sinna hulka on arvatud personaalne müük, toote arendamine ja hooldus , toote brändimine (branding of merchandise) ning uurimistegevus. Reklaamindus on põimunud ka sotsiaal-psühholoogiliste vajadustega ning klientide taustade tundmisega. (Wright jt 1984:9)
Ameerika Turundus Assotsatsioon (American Marketing Association ) defineerib reklaami järgmiselt: reklaamiks võib pidada mis tahes tasustatud vormis mitteisikulise ideede, kaupade ja teenuste esitlust ning edendamist tuvastatud teostaja poolt. (Ibid.)

1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain.

Alapeatükis 1.2. kirjutatakse reklaamidisainist ning reklaami eri liikidest, täpselt nendest mida liigitatakse meediumite järgi.
Reklaame saab liigitada erisuguste tunnuste järgi, iga liigitus tehakse omal eesmärgil (Roose 2002: 22). Autorid on otsustanud valida reklaamid, mida liigitatakse meediumite järgi, nendeks on: ajalehe-, ajakirja-, teatmiku-, posti-, väli-, müügikoha-, pakendi-, raadio-, TV-, interneti-, sponsor- ja SMS-reklaam (Roose 2002: 22). Keskendutakse kolmele eri liigile: post-, tele- ja raadioreklaamid.
Raadio on juba üle 60 aasta olnud tähtis reklaami edastaja . Mõned tööstuse vaatlejad arvasid, et raadio kui infovahendaja sureb välja seoses televisiooni tulekuga 1950ndatel. Arukad raadiosaadete juhid aga suutsid seda olukorda vältida muutes oma programme vaheldusrikkalikemaks, lülitades näiteks draama saadetelt üle uudistele. Kohati võib isegi öelda, et raadio kuulajaskond on kasvanud olenemata televisiooni populaarsusele. (Wright jt 1984: 196)
1981. aastal ulatus raadio reklaami netotulusus 440 miljoni dollarini, 75% sellest oli toodetud kohalike reklaamifirmade abil – sellest järeldub, et raadio oli populaarne kohalike reklaamide meedium ning televisioon pigem riiklik reklaami meedium. Raadio reklaamid moodustavad ligikaudu 11% reklaamide kogutulususest, mis pole muutunud ligi viisteist aastat. (Ibid.)
Raadio, kui reklaami meediumi tugevusteks võib pidada: head iga nädalast kestvust ja katvust, geograafilisest asendist ja kliendi grupi huvidest sõltuvalt reklaamide selekteermist, ajakava paindlikkust, madal maksumus, kohalikud raadiojaamad saavad toota reklaame madala hinna või üldse rahata, teisaldatust – raadiot saab kuulata nii kodus kui kodust eemal. (Ibid.)
Raadio, kui reklaami meediumi nõrkusteks saab pidada: teave on limiteeritud – teabe saaja kuuleb ainult häält, segipaisatust, madalama jõuga kui televisioon, kiirestiriknev sõnum – erinevalt trükisest, ei saa demonstreerida toodet ega pakendit piltlikult. (Ibid.)
TV-reklaam sarnaneb raadioreklaamiga, mõlema puhul on limiteeritud aeg, et sõnumit tarbijani edastada . Enamus telereklaame kestavad 30 kuni 60 sekundit, see on küllalt pikk aeg, et luua teatud arvamus reklaamitava toote kohta ning edastada asjakohast informatsiooni. Reklaami kestvus ei tohiks olla pikem kui 60 sekundit, vastasel juhul kaob vaataja tähelepanu tootele. Erinevalt raadioreklaamidest on telereklaamide puhul oluline nii visuaalsus kui ka heli. (Pollick 2011)
Telereklaami tugevusteks on: hea hõlvatus (suur sihtgrupp ), kättesaadavus, võimaldab selekteerida sihtgruppi geograafilise asendi, aja ning programmi abil, tõhus kuluefektiivsus (mass turu puhul), loominguline paindlikkus . TV-reklaami nõrkusteks võib pidada: reklaami kõrge hind (ühiku kohta), kõrged tootmiskulud , pikk planeerimise aeg, pikkus ja komplekssus on limiteeritud, tarbija skeptiline suhtumine telereklaamidesse. (Wright jt 1984:204)
Eesti keeles on laialt levinud termin „otsepostitus“, millel tegelikult puudub arusaadav mõtteline määratus. Traditsioonilise posti kõrval on olemas elektroonilise postiteenuse variandid nagu näiteks faks , e-post, telegramm, mille kaudu on võimalik saata kommertsteateid. Reklaamiga seonduvalt tuleks postiteenuste valdkond jagada kaheks: sihtpostituseks ja lauspostituseks. Sihtpostituse puhul kasutab saatja mingit väljavalitud adressaatide andmebaasi ja saadab oma teated just neile, kuid lauspostisuse puhul saadetakse teade kõigi antud postiteenust kasutavatele isikutele. (Roose 2002: 23)
Reklaamdisain viitab toodete ning teenuste reklaami visuaalse kunsti loomisele ning korrastamisele, sellega tegelevad graafilised disainerid . Reklaamiagentuurid palkavad graafilise kunsti disainereid, et nad looksid brošüüri, otsepostituse, interneti ja trüki reklaame. Reklaamis kasutatavad disaini elemendid hõlmavad endas kauneid fotosid , illustratsioone, ääriseid, kirjatähti ning samas ka joonisfilme. Reklaamdisaini ning tavakunsti vahe seisneb selles, et reklaamdisain peab jõudma tarbijani ning meelitama neid tooteid ja teenuseid ostma. (Cyprus 2011)
Reklaamdisainerid peavad arusaama turundus põhimõtetest ning propageerima tooteid ning teenuseid läbi visuaalse suhtluse. Vabakutselised kunstnikud võivad töötada oma teose kallal mitmeid kuid, samas reklaamdisainerid peavad töötama kiiresti, et teos saaks õigeaegselt valmis, ning mõtlema välja originaalseid reklaamdisaine. Graafikadisainerid kujundavad lisaks reklaamidele ka ettevõtete logosid, et tarbijal tekiks kaubamärgi ära tundmine , näiteks nagu McDonald’s® kuldsed kaared. (Ibid.)
Toodete pakendamisel kasutatavaid illustratsioone ning kirjatähti peetakse samuti reklaamdisainiks, sest tarbija on mõjutatud sellest, kuidas toode on pakendatud ning milline see välja näeb. (Ibid.)
Autorid on arvamusel, et tootedisain on üks kõige olulisemaid aspekte toote müümisel ning reklaamimisel. Tarbija ei soovi osta kaupa, millel pole atraktiivset välimust ning toode, mis erineb teistest sama otstarbega kaupades oma kujunduse poolest eristub teistest paremini.

1.3. Reklaami hinnakujundus ja strateegia

Reklaam on eeskätt protsess, mis peaks kujundama toote populaarsust. Lisaks sellele on reklaamindus on tehniline mõtteviisi mõjutamine. Kõigi reklaami meediumite (raadio, televisioon jne) põhiidee on propageerida teenuseid ning tooteid. (Bukhari 2011)
Reklaam kulutusi võib pidada efektiivseks investeeringuks. Erinevate ettevõtete puhul käsitletakse reklaamindust erimoodi. Väike ettevõtete puhul tegeleb reklaamiga üks inimene turundus või müügi osakonnast, kes teeb koostööd reklaami agentuuriga. Suur ettevõtete puhul luuakse eraldi osakond , mille juht raporteerib osakonna tegevusest turundus juhile. Turundusjuhi ülesanded reklaami puhul on koostada eelarve, arendada efektiivne reklaami strateegia ning seejärel anda heaks kiit reklaamile või kampaaniale . (Ibid.)
Reklaami strateegiaid saab liigitada vastavalt nende eesmärgile, olenevalt kas eesmärk on informeerida, veenda või meenutada. Informeeriva reklaami eesmärk on luua teadlikus ning teadmised uue toote kohta turul või informeerida tarbijat vana toote uutest funktsioonidest. Veenva reklaami eesmärgiks on tarbijat veenda kaupa ostma, lisaks sellele ka muuta tarbija eelnevaid kauba eelistusi. Meenutava reklaami strateegia eesmärgiks on stimuleerida tarbijat uuesti reklaamitavat kaupa tarbima. Igasugune reklaami strateegia juhindub turu situatsiooni analüüsist. (Ibid.)
Reklaamikampaania üks olulisemaid aspekte on sellesse investeeritav raha. Reklaamile kulutatud summa ning selle pealt saadav tulu oma selgelt omavahel seotud. Reklaamist tõusev tulu ning selleks tehtud kulutused on võrdelises sõltuvuses, kuid seda ainult eduka reklaami kampaania puhul. Teatud kulutuste tasemest alates ilmneb küllastatus, mille pikkus oleneb sihtturu reklaamitolerantsusest. Optimaalsete reklaamikulutuste prognoosimise teevad raskeks tegija poolt mittekontrollitavad faktorid . (Roose 2002: 80)
Enamkasutatavad meetodit reklaamile raha eraldamiseks on: protsent eelmise perioodi käibest, protsent tulevase perioodi käibest, protsent või summa müügihinnast, pariteetsust arvestav meetod, efektiivsust arvestav meetod, eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv meetod ning võimalusi arvestav meetod (Roose 2002: 81-84). Järgnevates lõikudes tutvustavad autorid neist nelja.
Protsent eelmise perioodi käibest meetodit peetakse lihtsaks ning mugavaks, lisaks aitab see vältida ülemääraseid kulutusi. Kui selle protsendi juures on arvestatud konkurentide kulutusi ja enda eelnevaid kogemusi aitab see luua turul teatud stabiilsuse. Põhipuuduseks selle meetodi puhul võib pidada reklaami ja käibe põhjusliku seose „pööramist jalgadelt pea peale“, see tähendab, et reklaam on käibe tagajärg mitte põhjus. (Roose 2002: 81)
Protsent tulevasel perioodil käibest meetod on rajatud prognoosimisele, täpsemalt siis piisavalt suurele käibele ehk müügimahule. Selle meetodi alusel planeeritakse reklaamile kaalutluste põhjal leitud protsendimäär tulevasest loodetavast käibest. (Roose 2002:82)
Pariteetsust arvestavat meetodit kasutatakse olemas oleva sfäärijaotuse säilitamiseks, et püsida konkurentsis. Meetodi eeliseks on vastavate andmete kättesaadavus (riiklik või harukondlik statistika, ettevõtte aastaaruanded jne). Meetodi puudusteks on enda eripära mittearvestamine, nivelleerumine mingile keskmisele, mitte optimaalsele tasemele , oma eesmärkide ja võimaluste tahtmatu samastamine konkurentide eesmärkide ja võimalustega. (Roose 2002:32-83)
Eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv meetod eeldab põhjalikku ja selget ettekujutust reklaamikampaania eesmärkidest, nende saavutamise vahenditest ja teedest ning kõigist kulutustest, mis sellega kaasnevad. Vaja on arvutada kui suurele hulgale reklaami tahetakse suunata, milline osa tahetakse enda poole võita, millised meediakanalid sobivad selleks kõige paremini, kui pika aja jooksul tuleb reklaami anda ja mitme kontaktiga õnnestub soovitud mõju avaldada ning kui palju see ettevõttele maksma läheb. Reklaamikampaania esmase eelarve puhul on see meetod kõige sobilikum. (Roose 2002: 83-84)
Reklaamikampaania eelarve planeerimine on keerukas protsess ning iga ettevõtte lähtuvalt oma suurusest ja sissetulekust peab valima endale sobiva meetodi. Sama kehtib ka reklaaminduse strateegiate puhul. Eelnevatest välja toodud aspektidest selgus, et parim moodus reklaamikampaania esmase eelarve koostamise jaoks on eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv meetod.

2. REKLAAMIGA SEONDUVAD PROBLEEMID

Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Reklaam mängib inimeste maailmamõistmise kujundamisel väga suurt rolli. Arenenud turumajandusega riikides on reklaam tänapäeval üks levinumaid inimeste igapäevaelu täitvaid ilminguid . Tavanähtuseks on saanud kirjad ja sümbolid toodete pakenditel, pilkuköitvad kaupluseaknad, plakatid ja elektroonilised tablood majadel ning teede ääres, loosungid lennukite ja helikopterite sabas, reklaamiga kirjatud autod, kommertsteated, reklaamipausid teles ning raadios, brošüürid, kataloogid , internetileheküljed jne. Reklaami abil püütakse tarbijaid meelitada ostma mingit kaupa ja sellega seoses on esile kerkinud nii eetilised kui sotsiaalsed probleemid. (Roose 2002: 33)
Reklaami sotsiaalne roll seisneb tema võimes õpetada inimesi kasutama erinevate probleemide korral uusi tehnilisi lahendusi. Samuti mõjutab ta eetiliste ja esteetiliste vaadete muutumist ning aitab parandada elukvaliteeti. Vaidlusaluseks küsimuseks on kujunenud reklaami vahekord ühiskondlike väärtustega. (Ibid.)
Aastaid on reklaami kritiseeritud selles peituvate võimaluste pärast mõjutada ebasoodsalt tarbijate mõistust, tundeid ja käitumist. Arvatakse, et tänapäeva tehnilised võimalused on andnud reklaamile piiramatu võimu inimestega manipuleerida. Reklaami süüdistatakse inimtunnetega mängimises, reaalsete olukorda lihtsustamises stereotüüpseteks ja inimest hirmude ning himude ärakasutamises. Leitakse, et reklaami tagajärjel muutub ühiskond materialistlikumaks, ebaratsionaalsemaks, egoistlikumaks, sallimatumaks üksteise vastu ja samal ajal ka tahtejõuetuks. (Ibid.)
Suhtumine reklaami varieerub sõltuvalt inimgruppidest. Reklaami suhtes on kriitilisemad haritud inimesed. Samuti on madala sissetulekuga inimesed reklaamiga vähem rahul kui keskmise sissetulekuga. Ka üliõpilased suhtuvad negatiivsemalt reklaami ja selle mõjudesse kui ärimehed. Täheldatud on ka seda, et paljud tarbijad arvavad , et kaastarbijad on reklaami sotsiaalsete mõjude suhtes tundlikumad kui nemad ise. Samas mõeldakse, et teised saavad reklaamist rohkem majanduslikke hüvesid kui nemad ise. (Ibid.)
Üldsuse kriitika on enamuses suunatud mitte niivõrd reklaamile kui nähtusele, vaid tema üksikilmingutele. Põhisüüdistused reklaamile on järgnevad (Roose 2002: 34):

• Ei ole loomulik nähtus; sunnib ostma muidu mitteostetavaid, ebavajalikke kaupu;
  
• räägib vaid headest, mitte halbadest külgedest;
  
• ei ole õige koht informatsiooni saamiseks;
  
• on väheinformatiivne;
  
• rõhub rohkem tunnetele kui mõistusele;
  
• on nõme;
  
• on nivelleeritud ebaintelligentsele tarbijale;
  
• kasutab ära oma mõju lastele;
  
• ekspluateerib liialt seksuaalsust.
  

Reklaaminduses eristatakse kahte eetikasüsteemi. Ametlik eetikasüsteem, mis on paika pandud vastavate dokumentidega, milleks on koodeksid, määrused, juhendid, ja mitteametlik eetiksüsteem. Enamus reklaamieetikaga seotud formulare on oma alguse saanud 1930. aastatest , suure majanduskriise aegadest , mil reklaam sattus suure kriitika alla. Reklaamieetika üldalused on fikseeritud “Rahvusvahelises reklaamikoodeksis”, mille esmavariant anti välja 1937. aastal. Viimane variant on aastast 1987, mis ilmus eesti keeles 26. augustil 1990. aastal Äripäevas. Reklaami legalistliku eetika väljundiks Eestis on 1998. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud reklaamiseadus. (Roose 2002: 34)
Reklaami üldteema alla on koondatud mitmeid olulised alateemad , mis käsitlevad reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, reklaamides esiletõstetavaid väärtusi ning nende suhteid eetiliste normidega. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt.
Üldiselt annavad reklaamieetikas tooni kaks küsimust. Esiteks, milliseid tooteid või teenuseid võib reklaamida, ning teiseks, kuidas seda oleks sobilik teha. Mõned teemad (nt sigaretid, alkohol , ravimid vms) tekitavad rahutust, ebamugavustunnet ja küsimusi, kas taolist kaupa või teenust tohiks üleüldse reklaamida. Kõhklusi võivad tekitada ka reklaami edastamise keskkonnad, milleks on näiteks tarbija privaatsus, mida on võimalik rikkuda liigse reklaami hulga ja agressiivsusega. Reklaamieetika püüab vastata küsimusele, mida reklaamija tohib tarbija tähelepanu köitmiseks teha, muutumata liiga pealetükkivaks.
Valeinfot sisaldava või tõde varjava reklaami keelab reklaamiseadus täiesti, kaupa või teenust poolikult kirjeldav või ainult häid omadusi loetlev reklaam ei ole korrektne . Reklaamitootjad väidavad vahel, et kuna tänapäeval on paljud tooted tegelikult samaväärsed, siis enda toodet teistest paremaks väitmata pole üldse reklaami võimalik teha. Lisaks on keelatud varjatud reklaam, st reklaam, mis on muust samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest eristamatu.  Mitmete valestimõistmiste vältimiseks oleks parem, kui reklaam esitleks end otseselt reklaami ning mitte muud tüüpi infona. ( Eetikaveeb 2011)
Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi.
Eripäraste sihtgruppide alla paigutuvad näiteks lapsed, eakad inimesed, soolised grupid, vähemused (nt etnilised, rassilised), vahel ka madala sissetuleku või haridustasemega inimesed. Sellise lähenemise eelduseks on arusaam, et kõik inimesed pole ühesugused, võrdsel määral taibukad või analüüsivõimelised. Omaette küsimus on, mil määral on inimeste lahterdamine erilistesse sihtgruppidesse õigustatud. Arvestades ühiskonna üldist liberaliseerumist ning erinevate meediate levikut, mille tõttu üha rohkematele inimestele avaneb juurdepääs erinevatele reklaamidele (nt laste juurdepääs alkoholireklaamile), on taoline lähenemine reklaamieetika üle arutlemisel siiski tõusuteel.
Eriti palju on pööratud tähelepanu lastetoodete reklaamile. Lapsed ei oska oma kogenematuse tõttu sageli teha mõistuspäraseid valikuid , lisaks puudub neil ostmiseks enamasti oma raha. Reklaamiseaduse järgi peavad lastele suunatud reklaamid arvestama east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga. See tähendab, et lastele suunatud reklaamid ei tohiks sisaldada üleskutset käitumiseks, mille tulemusena võiks laps sattuda ohtu või minna vastuollu ühiskondlike normidega, kuna laps ei pruugi olusid adekvaatselt hinnata. Näiteks võib-olla ei tohiks teatud sorti reklaami, näiteks alkoholireklaami, lastele üldse esitada. (Eetikaveeb 2011)
Lastele suunatud tsensuuri reklaamialal võib pidada ka sõnavabaduse rikkumiseks . Linnar Priimägi arvab oma raamatus „Reklaamikunst”, et laste käsitlemine eriliste reklaamitarbijatena ning püüd neid igakülgselt kaitsta, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi väidab, et vähemalt teoreetiliselt ei saa reklaam olla kahjulik. Priimäe seisukoht on äärmuslik ning sellele võib vastu vaielda. Igal juhul on lastele suunatud reklaami eetilisuse vaagimisel olulised kaks küsimust: kas lastele suunatud reklaami üldse lubada; kui lubada, siis kuidas teha seda nii, et lapsi ei kasutataks ära, rõhudes nende vähestele kogemustele .
Ühest küljest peab eriliste sihtgruppide ja reklaami vahekorra juures arvestama teatud kindlatele grupile suunatud reklaamidega. Samal ajal kuulub selle teema juurde ka eriliste sihtgruppide kujutamine reklaamides endis . Näiteks laste kujutamine kaastunde tekitamiseks on reklaamiseaduse järgi keelatud. Arvestades reklaami rolli väärtushinnangute ja stereotüüpide kujundajana, on kindlasti oluline, millisel moel teatud grupi esindajaid kujutatakse. Eri rahvusest, rassist või soost inimesi kajastatakse reklaamides sageli väga üheülbaliselt (nt noor naine – ilus, sale, ametialaselt edukas; vanem naine – kergelt ülekaaluline koduperenaine). Seda võib pidada diskrimineerimiseks ning kujutatud grupi liikmed võivad seepeale solvuda. (Eetikaveeb 2011).
Eraldi saab rääkida ka sotsiaalreklaamist ning sellega seonduvatest eetilistest probleemidest. Kuna ühiskond on sotsiaalselt tundlik, on ka reklaamide puhul populaarne sotsiaalse närvi näitamine ja püüded maailma paremaks muuta. Sotsiaalreklaam kutsub loobuma isiklikest madalama taseme väärtustest (kohene materiaalne või psüühiline kasu) mõne kõrgema väärtuse ( solidaarsus , tunnustus, eneseteostus , inimõigused, ausam ja turvalisem ühiskond) heaks. Kasu, mida inimene saab sotsreklaami järgides, avaldub sotsiaalse hüvena, mitte käegakatsutava väärtusena. (Eetikaveeb 2011)
Sotsiaalreklaami puhul võib esile kerkida mitmeid eetilisi probleeme. Näiteks võivad sotsreklaamid toetuda inimeste kaastundele (lastehaiglate ja -fondide kampaaniad ) või hirmule (AIDS, suitsetamine ), mis ei pruugi olla reklaami puhul hea toon. Eetilisi piire võib ületada ka inimeste šokeerimisele rõhumine.
Mitteametlik eetikasüsteem on paika pandud inimestes tekkinud arusaamadega õigest ja valesti, heast ja halvast , lubatud ja lubamatust. Mõlemad süsteemid täiendavad ja stimuleerivad teineteist. Kui ühiskonnas on üldine eetikakriis soovitakse näha võimalikult täiuslikku ja detailset ametlikku eetikat. Stabiilselt arenenud ja arenevas ühiskonnas on aga olulisem roll mitteametlikul eetikal.

3. REKLAAMINDUS EESTIS

3.1. Reklaami hetkeolukord Eestis ja ERAL

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele oli Eestis reklaaminduse turuolukord rahuldav. Hoolimata sellest, et 63%-l ettevõtetest suurenes reklaamteenuste müük langes kindlustunne, sest ennustati nõudluse vähenemist järgmises kvartalis. (Konjunktuur 2 (177) 2011)
Eesti Reklaamiagentuuride Liitu (ERAL) kuuluvad suurimad reklaamipakkujad Eestis. Nende hulka kuuluvad järgnevad ettevõtted: AD Angels , Adell Taevas Ogilvy, AGE McCann, Artwerk, Brilliant , Creatum, DDB Eesti, Direct Group, DreamGrow Digital , Ecwador, Euro RSCG Idea , Inorek & Grey , Kala Ruudus , Kontuur Leo Burnett , Must Muna, Refleks , San Korpus JWT, Smile Design & Advertising, Zavod BBDO, Tank , TBWA Guvatrak, The Divison ja Vatson Wunderman.
AGE McCann on Eesti vanim täisteenust pakkuv reklaamiagentuur . Ta kuulub maailma suurimasse reklaamiketti McCann Erickson ning ettevõte on aastate jooksul üks kõige enam auhindu saanud Eesti agentuur . Reklaamiagentuuri idee kohaselt uuritakse põhjalikult reklaamitavat toodet, tarbijat ja konkurente, vaadatakse kriilise pilguga üle iga infokild ja filtreeritakse tohutu informatsiooni hulgast välja see, mis tegelikult oluline on. (AGE McCann 2011)
Lisaks telereklaamile, loob reklaamiagentuur raadio-, väli, digimeedia-, disaini ja kampaaniareklaame. AGE McCann agentuuri sõnul hindavad nad klientidega pikaajalist suhet. Hinnatakse ausust ja võrdsel partnerlusel põhinevat suhet. Neid inspireerivad kliendid, kes ootavad , et agentuur läheks sammu kaugemale, lõhuks raame ja muudaks arusaame raamidest. AGE McCanni pikaajalisteks klientideks on Coca Cola Baltic , Valio , Selver, Opel , SEB, Maanteamet, Statoil, Loreal, Viking Line, Elisa ja paljud teised suurettevõtted. (AGE McCann 2011)
AGE McCann reklaamiagentuuri kõrval on Eesti üheks suurimaks agentuuriks Brilliant Marketing Communications reklaamiteenuste pakkuja . Ettevõte asutati 2005. aasta juulis ning ettevõtte võtmeisikutel on üle 15-aastane kogemus reklaami-ja turundusvaldkonnas. Brilliant jõudis esimesena Eesti reklaamiagentuuridest ISO 9001 sertifikaadini “Turunduskommunikatsiooni planeerimine ja elluviimine ”, septembris 2007. (Brilliant Marketing Communications 2011)
Alates 2007. aastast kuulub Brilliant Eesti Reklaamiagentuuride Liitu ning rahvusvahelise iseseisvate turunduskommunikatsiooni- ja loovagentuuride ketti Dialogue International. TNS EMORi uuringute kohaselt peetakse Brillianti üheks Eesti tipploomeagentuuriks. Ettevõte pakub turunduskommuinaktsiooni auditit, kaubamärgi auditit, turunduskommunikatsiooni juhtiist, media planeerimist, projektijuhtimist, tootmist ja allhankeid ja strateegilise ja taktikalise ideelahenduste loomist erinevatele reklaami kanalitele. (Brilliant Marketing Communications 2011)
Ettevõtte klientide hulka kuuluvad teiste seas Tartu Kaubamaja, Tallinna Linnavalitsus , Eesti Spa Liit, Saaremaa Lihatööstus, Peugeot , Liviko, Katusekino, Euroopa Komisjon , Elisa, Ettevõtle Arendamise Sihtasutus , Viru Keskus, Tarbijakaitseamet , LHV Pank , Eesti Post, Credit 24 jne.
Reklaamiagentuur Kontuur Leo Burnett on Eesti reklaamipakkujate seas samuti tunnustatud kohal. Ettevõte sai alguse 1992. aastal, kui kaks soomlast, Timo ja Jarmo, otsisid koostööpartnereid Eestis ja leidsid Madise. Loodi disainibüroo Arkki Disain OÜ. 1994. aastaks olid eestlaste ja soomlaste arusaamad juba nii erinevad, et viimased olid sunnitud ärist lahkuma. Alguse sai Eesti oma Kontuur Disain. Kontuur tegutses alguses Tallinnas Laial tänaval. Ärkavale Eesti majandusele omaselt töötati toona jõudu säästmata ja aru andmata päeval ning ööl, kontor oli ka kodu ja kodu oli kontor. 1995. aastaks ei mahutanud kontor enam ära tegijaid , kliente ega ideid – toimus kolimine Pärnu maanteele. (Kontuur Leo Burnett 2011)
Reklaamiagentuuri sõnul on nende ideed silmatorkavad, värsked, haaravad , ootamatud, asjakohased , vastupandamatud ja nii usutavad, et nad suudavad muuta inimeste mõtlemist ning puudutada nende südant. Ettevõte pakub reklaamiteenuseid nii teles, lehes, raadios, fotodena, digimaailmas ning kampaaniates. Kuldmunade jagamisel 2011 aastal pälvis agentuur seitse muna erinevates kategooriates.
Järgnevas tabelis on välja toodud Eesti Reklaamiagentuuri Liidu liikmesagentuuride teenitud tulu aastal 2010. Tabelis 1 toodud tulu on vastava agentuuri poolt möödunud aastal saadud tulu reklaamiteenuse osutamise eest. Tabelis on välja toodud ka agentuuide positsiooni muutus võrreldes eelneva aastaga. Seega võib tabelit tõlgendada kui tuntuimate reklaamiagentuuride paremusjärjestust majandusliku edukuse järgi.
Tabel 1. Eesti reklaamiagentuuride võrdlus
 
Ettevõtte ärinimi
2010 aasta tulu (tuh kr)
Koht 2009
Koht 2010
1
The Division AS
23 032
1
1
2
Adell Taevas OÜ
18 609
2
2
3
Tank Grupi AS
14 446
3
4
4
Age Reklaam OÜ
11 477
4
3
5
Kontuur LB OÜ
10 310
5
5
6
Brilliant M Communications OÜ
7 983
8
6
7
Vatson Wunderman (Fanfare OÜ)
7 518
9
10
8
DDB Eesti AS
7 385
10
8
9
Idea AD AS
7 068
6
7
10
ESTTBWA OÜ
7 060
7
9
11
Ecwador OÜ
5 422
11
11
12
Refleks OÜ
4 493
14
13
13
AD Angels OÜ
3 190
17
17
14
SAN Korpus OÜ
2 900
13
16
15
Kala Ruudus OÜ
2 471
16
18
16
Zavod BBDO OÜ
2 425
15
15
17
Direct Group OÜ
2 345
18
14
18
Artwerk OÜ
2 102
19
20
19
Smile Group OÜ
1 954
20
19
20
Inorek&Grey AS
513
12
12
Allikas: Eesti Reklaamiagentuuride Liit 2011.
Tabelist järeldub, et aastatel 2009 ja 2010 olid juhtivateks reklaamiagentuurideks Eestis The Division AS ja Adell Taevas OÜ, millest esimese tulu oli 23 miljonit krooni ja teise 18,6 miljonit krooni. Viimasel kohal oli 2009. aastal Smile Group OÜ ja 2010. aastal Artwerk OÜ reklaamiagentuur.

2.2. Kuldmuna ja teised reklaamifestivalid, kus eestlased osalevad

Eestis jagatase reklaamiauhinda Kuldmuna alates aastast 1999 ja alates aastast 2011 on Kuldmuna alla koondunud kõik kommunikatsiooniga tegelevad valdkonnad. Auhindu jagatakse viies kommunikatsioonivaldkonnas ja 38 kategoorias. (Kuldmuna 2011 reklaami-...). Reklaami kategooria alla kuuluvad järgnevad alakategooriad (Kuldmuna 2011 Eesti...):
1. Telereklaam, kinoreklaam:
1.1. teenused,
1.2. toiduained,
1.3. varia .
2. Välireklaam (s.h erilahendused nii sise- kui ka välisruumides), poster:
2.1. teenused,
2.2. toiduained,
2.3. varia.
3. Trükireklaam:
3.1. teenused,
3.2. toiduained,
3.3. varia
4. Raadioreklaam
4.1. teenused,
4.2. toiduained,
4.3. varia.
5. Postitatud reklaam
6. Kampaania:
6.1. kampaania eelarvega kuni 500 000 krooni,
6.2. kampaania eelarvega üle 500 000 krooni,
6.3. sotsiaalkampaani
7. Digitaalne reklaam:
7.1. ettevõtete ja organisatsioonide kodulehed ( klassikalises mõistes kodulehed);
7.2. rakendus -( startup , e-maksekeskus, internetipank, e-pood jne)
7.3. kampaania (saata võib ka bänner, kampaanialeht ja sotsiaalne meedia)
Reklaamikonkursil Kuldmuna esitatud tööde hindamiskriteeriumiks on kõrge loominguline ja teostuslik tase ning originaalsus . ERAL loob žürii esitatud tööde hindamiseks, kes hääletavad kolmes etapis digitaaliseeritult registreerimise käigus loodudu andmebaasi vahendusel kategooriate kaupa. (Kuldmuna 2011 Eesti...)
Eesti reklaamiagentuuridest rahvusvahelisel võistlusel kõige kõrgema auhinna võitnud ettevõte on Age McCann, kes võitis Kesk- ja Ida- Euroopa reklaamifestivalil Golden Drum välimeedia kategoorias kulla ehk esikoha ehk Kuldse Trummi aastal 2008. See tähendas Age McCanni edasipääsu Cannes Lions reklaamifestivalile. (Eesti agentuurile...) Cannes Lion Rahvusvaheline Reklaamifestival on maailma kõige tunnustatum ja hinnatum reklaamifestival, mis toimub alates aastat 1954 (About Us...).
Eestlased osalevad veel reklaamifestivalil Golden Hammer , mis toimub alates aastast 1994 ja on ainus rahvusvaheline omataoline festival Baltikumis ning suurim Ida-Euroopas. Osalejad on peamiselt Euroopa reklaamiagentuurid, kuid on osalema on kutsutud mujalt maailmastki. Auhindu jagatakse samades kategooriateski nagu Kuldmuna võistlusel. Aastal 2008 võitis Age McCann Gold Hammeril peaauhinna välireklaami kategoorias nagu ka festivalil Golden Drum. (About 2011)
Vaadates majanduslikke tulemusi ja auhinnasaaki võib järeldada, et Age McCann on hetkel Eesti parim reklaamiagentuur 2010. aastal hinnati Age McCann reklaamiagentuuri poolt loodud Veeohutuskampaania 2010 reklaami reklaamiauhindade gaala Kuldmuna 2011 pronksmunaga. Lisaks pälvis hõbemuna raadioreklaam “Sõida kaine peaga”, kus emotsionaalset Merca luuletust luges Jan Uuspõld. Kuldmuna auhind pälviti ka digitaalse meedia kategoorias. Agentuur lõi sotsiaalmeediavõrgustiku Facebooki aplikatsiooni, mis võimaldas kontrollida, mitu lehmast nimekaimu inimesel on. Selle tulemusena sai 31% Eesti Facebookis olevatest naiskasutajatest Valio Alma aplikatsiooni kaudu teada, mitu lehmast nimekaimu neil on.

2.3. Porteri mudeli ja SWOT-analüüsi rakendamine Eesti reklaamituru hetkeolukorrale

Järgnevalt analüüsivad autorid reklaaminduse olukorda Porteri mudeli ehk konkurentsijõudude mudeli abil. Selle järgneb tabelis 2 SWOT-analüüs ning tuuakse välja mõlemas analüüsis esinenud kitsaskohad ning tehakse parendusettepanekuid.
Porteri mudelisse kuuluvad viis aspekti mida vaadeldakse ( Kurtz 2011: 41):
1. Turukonkurents ehk turul tegutsevad ettevõtted
2. Turule sisenejad,
3. Ostjad ,
4. Hankijad,
5. Asendustooted,
Turukonkurentsi võib nimetada kõrgeks, sest ERAL-il on 24 liiget (Liikmed 2011) ning on mitmeid ettevõtteid, mis ei ole astunud ERAL-i liikmeks. Reklaamindus suurendab konkurentsi, kuna ettevõtted ei ole nimepidi tarbijatele tuntud ja kliendid ei oska eristada ühte ettevõtet teisest pelgalt reklaamplakati vms põhjal. Reklaamindusest tuleb ainult juttu meedias siis kui on iga-aastane Kuldmunade jagamine ja siis saavad edukaimad ettevõtted tähelepanu.
Turule sisenemine ei ole väga raske, sest nagu varasemalt nimetatud, potentsiaalsed tarbijad ei tunne juba turul olevaid ettevõtteid nimepidi. Turule sisenedes puuduvad kõrged kulutused, sest reklaamindust ei piira ranged sätted ja seadused, esimesed investeerimiskulud on madalad ja puuduvad kõrged püsikulud. Turule sisenejal tuleks olla paindlik ja innovaatiline .
Ostjate surve on tugev, sest erinevad reklaamindusega tegelevad ettevõtted pakuvad lisaks reklaamteenuse pakkumisele veel selliseid teenuseid nagu valgusreklaamide hooldus jms. Kindlasti ei saa väita, et potentsiaalsete klientide hulk oleks väike, sest pea iga ettevõte vajab enda esindusele silti, reklaami kas raadios, televiisoris, internetis või abi kampaania korraldamisel. Kuid ümberlülitumine ühelt pakkujalt teisele on ostjate jaoks lihtne ja ostjakulud on kõrged, mis suurendab survet pakkujatele. Oluliseks teguriks ostuotsusel võib saada reklaamteenuse hind. Hankijate surve on madal, sest iga ostja on oluline klient ja hankijaid on palju, mis tähendab mitmeid asendusvõimalusi hankijatele. Ostjatel on väga lihtne vahetada hankijat.
Asendustoodete surve on kõrge. Asendustooteks võib pidada sedagi , et ettevõtete jaoks ei ole primaarne kasutada pidevalt reklaamteenust. Asendustooteks võib pidada võimalust teenusest loobumiseks. Kliendid tarbivad seda pigem hooajaliselt, näiteks jõulude ajal või erinevate kampaaniate korras, kui uus ettevõte tuleb turule. Asenduskulud on klientidele väga madalad ja mõned ettevõtted püüavad hakkama saada teenust sisseostmata, vaid kasutavad turundusvahendina reklaami asemel oma Facebooki lehekülge või loodavad kõige efektiivsemale reklaamile ehk suusõnalisele.
Konkurentsi reklaaminduses võib pidada kõrgeks tänu ostjate ja asendustoodete survele. Klientide vähene informeeritus reklaamteenuse ettevõtetest. Kliendid võivad olla tuttavad mitmete erinevate reklaamide ning mõni võib isegi muutuda inimeste seas käibel olevaks naljaks, kuid puudub informatsioon, kes oli tuntud ja eduka reklaamkampaania loojaks.
Alljärgnevas tabelis 2 SWOT-analüüsis kajastuvad sarnasedki probleemid, nagu näiteks ebastabiilsus ning mõningane hooajalisus antud sektoris. Seda aitab leevendada selliste lisateenuste pakkumine nagu valgusreklaamide hooldus, mis on püsisissetulekuks raskematel aegadel . Kindlasti tuleks mõelda Euroopa turule lainemist, millele aitab kaasa edukas osalemine erinevatel rahvusvahelistel reklaamifestivalidel. Eestis eeliseks madalad tööjõukulud, mis peibutaksid Lääne-Euroopa klienti siinselt turult otsima kvaliteetset pakkumist. Tänu interneti laialdasele levikule on koostöö lihtne ja saab edukalt arutada omavahel ideid ja lahendusi ilma silmast-silma kohtumata. Kuna väga suur osa reklaamist toimub internetis, kas siis bännerite kujul või kampaaniatena suhtlusportaalides nagu Facebook .
Üheks nõrkuseks on vähene bränditundmine potentsiaalse klientuuri hulgas. ERAL võiks inimeste teadlikkust suurendada Kuldmunade jagamise paiku, kui ilmub erinevaid pressiteateid. Järgmisel aastal võiks anda välja publiku lemmiku auhinna, mis paneks inimesed rohkem tähelepanu pöörama sellele, mis ja kes on humoorikate telereklaamide ja suurejooneliste kampaaniate taga.
Tabel 2. Reklaaminduse SWOT-analüüs
STRENGTHS (TUGEVUSED)
WEAKNESSES (NÕRKUSED)

• Ülemaailmse uuringute võrgustiku olemasolu
  
• Erinevate teenuste pakkumise võimalus
  
• Moderne tehnoloogia
  
• Teadmised rahvusvahelistest ja kohalikest turgudest
  
• Loovuse rakendamine
  
• Erinevad sihtgrupid
  
• Kohene tagasiside
  
• Piisav aeg heaks klienditeeninduseks
  
• Tugev maine sihtturul
  
• Nišiturg
  
• Tugev meeskond
  
• Tuntud ja lojaalsed kliendid
  

• Reaalne turg puudub
  
• Haavatav personalivoolavusele
  
• Ebakindel rahaline sissetulek
  
• Konsultatsioonide kõrge kulu
  
• Nõrgad brändid
  
• Ebakindel toode või teenus, mida reklaamitakse
  

OPPORTUNITIES (VÕIMALUSED)
THREATS (OHUD)

• Võimalus pakkuda teenuseid väljaspool Eestis, sh Euroopas, Aasias ja Ameerika Ühendriikides
  
• Kohalikud omavalitsused ja ettevõtted eelistavad töötada kohalike teenuspakkujatega
  
• Konkurendid kohanevad aeglasemalt uute tehnoloogiatega
  
• Tarbijate maitse-eeelistuste muutumine
  
• Rahvastiku vanuse struktuuri muutused
  
• Tehnoloogilised võimalused
  

• Tehnoloogia võib areneda kiiremini kui seda on võimalik oskuslikult kasutada
  
• Olemasolevad ja uued konkurendid
  
• Tarbijate vajaduste ja maitseelistuste muutumine
  
• Sotsiaalsed ja ühiskondlikud hoiakud reklaamide suhtes
  
• “ajude väljavool”
  
• Maine muutumine
  
• Maksude tõstmine
  
• Rahvastiku vanuse struktuuri muutused
  

Allikas: Autorite koostatud

KOKKUVÕTE

Arvatakse, et edustustegevus on ajalooliselt niisama vana kui kaupleminegi. Esmasteks vormideks võib pidada isikliku müügi erimooduseid, mida kasutati oma kauba kiitmiseks. Reklaami sünniaeg on ebaselge, erinevad autorid dateerivad seda erinevatesse sajanditesse ning isegi aastatuhandetesse. Siiski esimeseks reklaamiilminguks võib pidada 3000 aastat eKr - ajast mil on leitud savitahvleid ära jooksnud orjade tagaotsimiskuulutustega.
Ameerika Turundus Assotsatsioon (American Marketing Association) defineerib reklaami järgmiselt: reklaamiks võib pidada mis tahes tasustatud vormis mitteisikulise ideede, kaupade ja teenuste esitlust ning edendamist tuvastatud teostaja poolt. Reklaame saab liigitada erisuguste tunnuste järgi, iga liigitus tehakse omal eesmärgil. Reklaame liigitatakse meediumite järgi, nendeks on: ajalehe-, ajakirja-, teatmiku-, posti-, väli-, müügikoha-, pakendi-, raadio-, TV-, interneti-, sponsor- ja SMS-reklaam.
Reklaamdisain viitab toodete ning teenuste reklaami visuaalse kunsti loomisele ning korrastamisele, millega tegelevad graafilised disainerid. Reklaamiagentuurid palkavad graafilise kunsti disainereid, et nad looksid brošüüri, otsepostituse, interneti ja trüki reklaame.
Reklaami strateegiaid saab liigitada vastavalt nende eesmärgile, olenevalt kas eesmärk on informeerida, veenda või meenutada. Informeeriva reklaami eesmärk on luua teadlikus ning teadmised uue toote kohta turul või informeerida tarbijat vana toote uutest funktsioonidest. Veenva reklaami eesmärgiks on tarbijat veenda kaupa ostma, lisaks sellele ka muuta tarbija eelnevaid kauba eelistusi. Meenutava reklaami strateegia eesmärgiks on stimuleerida tarbijat uuesti reklaamitavat kaupa tarbima.
Reklaami sotsiaalne roll seisneb tema võimes mõjutada eetiliste ja esteetiliste vaadete muutumist. Aastaid on reklaami kritiseeritud selles peituvate võimaluste pärast mõjutada ebasoodsalt tarbijate mõistust, tundeid ja käitumist. Reklaami süüdistatakse inimtunnetega mängimises, reaalsete olukorda lihtsustamises stereotüüpseteks ja inimest hirmude ning himude ärakasutamises.
Üldiselt annavad reklaamieetikas tooni kaks küsimust. Esiteks, milliseid tooteid või teenuseid võib reklaamida, ning teiseks, kuidas seda oleks sobilik teha. Mõned teemad (nt sigaretid, alkohol, ravimid vms) tekitavad rahutust, ebamugavustunnet ja küsimusi, kas taolist kaupa või teenust tohiks üleüldse reklaamida. Kõhklusi võivad tekitada ka reklaami edastamise keskkonnad, milleks on näiteks tarbija privaatsus, mida on võimalik rikkuda liigse reklaami hulga ja agressiivsusega. Reklaamieetika püüab vastata küsimusele, mida reklaamija tohib tarbija tähelepanu köitmiseks teha, muutumata liiga pealetükkivaks.
Eesti Reklaamiagentuuride Liitu (ERAL) kuuluvad suurimad reklaamipakkujad Eestis. Nende hulka kuuluvad järgnevad ettevõtted: AD Angels, Adell Taevas Ogilvy, AGE McCann, Artwerk, Brilliant, Creatum, DDB Eesti, Direct Group, DreamGrow Digital, Ecwador, Euro RSCG Idea, Inorek & Grey, Kala Ruudus, Kontuur Leo Burnett, Must Muna, Refleks, San Korpus JWT, Smile Design & Advertising, Zavod BBDO, Tank, TBWA Guvatrak, The Divison ja Vatson Wunderman.
Eestis jagatase reklaamiauhinda Kuldmuna alates aastast 1999 ja alates aastast 2011 on Kuldmuna alla koondunud kõik kommunikatsiooniga tegelevad valdkonnad. Auhindu jagatakse viies kommunikatsioonivaldkonnas ja 38 kategoorias. Eestlased osalevad veel reklaamifestivalil Golden Hammer, mis toimub alates aastast 1994 ja on ainus rahvusvaheline omataoline festival Baltikumis ning suurim Ida-Euroopas.
Turukonkurentsi võib reklaaminduses nimetada kõrgeks, sest ERAL-il on 24 liiget ning on mitmeid ettevõtteid, mis ei ole astunud ERAL-i liikmeks. Turule sisenemine ei ole väga raske, sest potentsiaalsed tarbijad ei tunne juba turul olevaid ettevõtteid nimepidi.. Ümberlülitumine ühelt pakkujalt teisele on ostjate jaoks lihtne ja ostjakulud on kõrged ja see suurendab survet pakkujatele. Oluliseks teguriks ostuotsusel võib saada reklaamteenuse hind. Hankijate surve on madal, sest iga ostja on oluline klient ja hankijaid on palju, mis tähendab mitmeid asendusvõimalusi hankijatele. Ostjatel on väga lihtne vahetada hankijat.
Reklaaminduse SWOT-analüüsis kajastuvad mitmed probleemid, nagu näiteks ebastabiilsus ning mõningane hooajalisus antud sektoris. Üheks nõrkuseks on vähene bränditundmine potentsiaalse klientuuri hulgas. Tugevusteks on erinevate sihtgruppide olemasolu, lojaalsed kliendid, tugev maine, kohene tagasiside, moderne tehnoloogia. Võimaluste alla kuuluvad tarbijate maitse-eelistuste muutumine, rahvastiku vanuse struktuuri muutumine, tehnoloogilised võimalused ning ohtude alla muuhulgas sotsiaalsed ja ühiskondlikud hoiakud reklaamide suhtes, maksude tõstmine ja maine muutumine.

VIIDATUD ALLIKAD

About 2011. [ http://www.hammer.lv/?id=137 ] 10.11.11.
About Us / The Festival 2011. [ http://www.canneslions.com/about/the_festival.cf m] 10.11.11.
AGE McCann reklaamiagentuuri kodulehekülg. [ http://www.age.ee ] 07.11.2011.
Brilliant Martketing Communications kodulehekülg [ http://www.brilliant.ee/et/ ] 08.11.2011.
Bukhari, A. Successful Advertising Strategies . [ http://ezinearticles.com/?Successful-Advertising-Strategies&id=1423716 ] 04.11.2011
Cyprus, S. What is Advertising Design ? [ http://www.wisegeek.com/what-is-advertising-design.ht m] 04.11.2011
Eesti agentuurile läbi aegade kõige kõvem reklaamiauhind!. [ http://www.best-marketing.ee/Default.aspx?PublicationId=e219621c-490b-4d1f-8593-e6bf34c9aa73 ] 10.11.11.
Eesti Reklaamiagentuuride Liit [ http://www.reklaam.ee/go/www.eral.ee/ ] 07.11.2011.
Eetikaveeb. Eetikaalase dokumentatsiooni, informatsiooni ja kommunikatsiooni värav. [ http://www.eetika.ee/191888 ] 07.11.2011.
Konjunktuur 2 (177) 2011. Eesti Konjunktuuriinstituut. [ http://www.mkm.ee/public/konjunktuur_2011_II.pdf ] 04.11.11
Kuldmuna 2011 reklaami- ja kommunikatsioonikonkurss on avatud [ http://www.eral.ee/news.php?nid=93 ] 10.11.11.
Kuldmuna 2011 Eesti Reklaamiagentuuride Keskliidu reklaamikonkurss. Juhend tööd esitamiseks. [ http://eral.vertical.ee/files/2011/web/KULDMUNA_juhend.pdf ] 10.11.11.
Kurtz, D., L. 2011. Contemporary Marketing. Mason: South - Western Cengage Learning .
Liikmed 2011. [ http://eral.ee/agentuurid.php?pid=6&nid=2 ] 10.11.11.
Pollick, M. What is Television Advertising? [ http://www.wisegeek.com/what-is-television-advertising.ht m] 03.11.2011
Roos, N. 2002. Reklaam Turunduses . Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Tuckwell, K. 1988. Canadian Advertising in Action . Scarborough, Ontario: Prentice-Hall Canada Inc.
Wright, J., Winter, W., Zeigler, S., O’dea, P. 1984. Advertising First Canadian Edition . Canada: McGraw- Hill Inc.
28