turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa aitama toote/teenuse levikule ning kujundama välja teatud püsivad eelistused mingi kauba või teenuse suhtes, kujundades seega oma kindla tarbijaskonna, kes on
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse eriala EV-2-S-E-tar Mait Adoma Reklaam internetis- selle plussid ja miinused Ainetöö Juhendaja Priit Tannik Tartu 2012 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................3 1. Reklaami ajaloost.............................................................................4 2. Reklaam internetis............................................................................5 3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis..........
Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain.......................................................................6 1.3. Reklaami hinnakujundus ja strateegia....................................................................9 2
informatsiooni levitamine mingi toote, kauba, brändi populaarsuse eesmärgil. Tänapäeva tarbimisühiskonnas tuleb toodet või teenust pakkuval ettevõttel end reklaamida, kuna konkurents on tugev. Reklaami eesmärgiks on mõjutada inimeste suhtumist, arusaamu, hoiakuid ja käitumist. Kui toote või teenuse pakkuja arvestab seda ja määrab kindlaks oma tarbijagrupi siis ta ei saa oma reklaamis eksida. Reklaam võib ka manipuleerida inimestega, pannes neid ostma toodet või teenust, millel on väga hea ja tugev reklaam, kuid kaup üksi ei pane inimesi seda ostma. Reklaami saab liigitada teabemeediumi alusel. Siinkohal on tähtis kindlaks määrata toote või teenuse sihtrühm nt noorematele inimestele suunatud reklaam võib saada rohkem tagasisidet internetis olles. Kõigil reklaamiliikidel on oma eripära, millel on oma tugevused ja ka nõrkused
juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). ... teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil
· 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne. Grupil tudengeil, kes selle juba sooritasid, paluti rääkida teistele ülesande täitmist ootavatele tudengitele, et milline see eesolev ülesanne on. A kirjeldada ülesannet ja seda ilma rahata s.t. B 1 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks C 20 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks
4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist. Selles kontseptsioonis on aluseks klient, tema vajaduste ja soovide täpne tundmine. Vahendiks klienditurundus ning eesmärgiks kasum kliendi hoidmiselt. 4 2. TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE) 2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna
sihgtrupini? 6) Kampaania eelarve kas see on sõnumi kohaleviimiseks piisav? 7) Kas müügiosakond suudab tarbijate nõudlusele reageerida ja toote/teenuse ka maha müüa (Sinisalu, H. 2005)? 1.2 Efektiivsus vs kreatiivsus Reklaami ja ärimaailma suhteid võib võrrelda pikaajalise õnnetu abieluga koos on halb, aga eraldi ka ei oska olla. Reklaamimaailma liikumapanev jõud on kreatiivsus ehk loovus mida erilisem, julgem ja sokeerivam reklaam, seda parem. Reklaamimaailma ülim tunnustus on Kuldse Lõvi auhinna võitmine igasuvisel Cannes Lions reklaamifestivalil. Samas ei pruugi Lõvi võitnud reklaam veel klienti, kes selle tellis, sugugi õnnelikuks teha loovuse ja reklaami ärilise edukuse (efektiivuse) vahele ei saa võrdusmärki tõmmata (Sinisalu, H. 2005). 2 Loovuse puudujääke saab muidugi kompenseerida väga hea pakkumisega: kui kaup
10) Omadussõnad ja nende võrdlusastmed 11) Põhjuslikud side- ja määrsõnad (seetõttu, sellepärast, järelikult, niisiis, seega) Tekstiliigid ehk –žanrid ja nende tekstitunnused, tekstide rühmitamine eri liigituste alusel Keelekasutusvaldkonnad: - Argikeel - Ilukirjanduse keel. Ilukirjanduse žanrid on romaan, novell, luuletus. - Tarbekeel: ajakirjandus-, ameti- ja teaduskeel. Tarbeproosa žanrid on referaadid, protokollid, ametikirjad, reklaamid, teaduslikud artiklid. Ajakirjanduse žanrid on uudised, reportaažid, intervjuud, juhtkirjad, arvamused, retsensioonid, artiklid. Keelekasutajad tajuvad kohta, kus suhelda ametlikult ja mitteametlikult. Teadmised mõjutava tekstide tõlgendamist ja loomist. Tekstide loomise seisukohalt on oluline, millisele žanrivormile peab tekst vastama, missugust teksti me teeme. Ajakirjandusžanrite (uudis, juhtkiri, arvamus) tekstitunnused
Acceptance --> Retention (talletamine, mäletamine) --> Behavioral) Change 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner’i mudel: teadlik mõtlemine (conscious thinking) --> emotsioonid/tunded --> hoiaku muutus --> otsus 1957 Festingeri kognitiivse dissonantsi teooria Inimene taotleb tunnetuslikku kooskõla ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema tõekspidamiste ja reaalselt kogetu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega; hakkab ostu õigustama. 1967 Daryl Bem: enesetaju teooria Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidžireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme
SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA TÄHTSUS..............................................4 1.1. Reklaamipsühholoogia mõiste..................................................................................... 4 1.2. Reklaami psühholoogiline olemus...............................................................................4 2. TARBIJAPSÜHHOLOOGIA JA REKLAAM..................................................................7 2.1. Turu segmenteerimine..................................................................................................7 2.2. Positsioneerimine ehk paigutamine............................................................................. 8 3. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA ,,KULDREEGLID".......................................................9 KOKKUVÕTE...............................................................................
raamistus reklaamteate ümber, ühe pildi või elemendi asetamine teise pinnale, valge pinna mõistlik kasutamine, kastide, noolte, rastrite, varjundite kasutamine. Selgus ja lihtsus – Mis tahes element, mille saab reklaamist välja jätta ilma reklaamija eesmärke ohvriks toomata, tuleb välja jätta. Isolatsioon – tagatakse tühja ruumi kasutamisega. Tühja ruumiga ümbritsetu torkab silma. Erivõtted – taju köidab kui reklaam paigutada ebatavalisse kohta. Joonise või maalireproga võrreldes on foto veenvam. Värv – on otseselt võimeline inimese psühhofüsioloogilist seisundit muutma. Nt sinine rahustab, punane erutab, teatud roosa toon võtab maha agressiivsust jne. Teiseks mõjub värv inimese isiklike kogemuste ja kultuurifooni kaudu. Kolmandaks mõjub värv esteetilisi elamusi (ilutunnet, meeldivust) tekitavalt, eriti seoses teiste värvidega.
Reklaami peamised motiivid on informeerida ja mõjutada inimest. · Reklaamispetsialistile on oluline teada neid toote spetsiifilisi omadusi, mida ta kavatseb rõhutada. · Reklaamispetsialistile on oluline arvestada, et informeerimine ise sisaldab juba mõjutamist. · Reklaami eesmärgiks on soodalt müüa oma kaupa või teenust. Kuldreeglid · Tooda seda mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa müüa seda, mida sa juhtumisi toodad! · Reklaam algab firma nimest · Hea idee on kõige alus · Iga reklaam peab välja tooma tootele ainuomase ,,lubaduse", väljavaate või omaduse. · Selgus ja mõistetavus on reklaami suurimaid voorusi · Reklaam peab eristuma teiste reklaamiteadete seas, olema omanäoline · Reklaam olgu lühike, aga lööv · Reklaamis peab valitsema kooskõla reklaamielementid vahel; reklaam kujutagu endast lõpetatud tervikut.
b) nende rahvuste ja inimrühmade juures, kus on tunnuseks feminiinsus ja emotsionaalsus (vrdl rootsi ja vene või siis jaapani ja hispaania tarbijaid!). - ratsionaalsele apelleerivate reklaamide meelespidamine on üldjuhul parem kui emotsionaalsete reklaamide meelespidamine TV-reklaami korral Televisioonireklaam. Ajakirjareklaam. Ajalehereklaam. Raadioreklaam. Plakati- ja tänavareklaam. Inimesele saadetud kirjas edastatav reklaam (reklaamkirjad, otsepostitus). Transiitreklaam (reklaam liikuvatel transpordivahenditel). Interneti kaudu reklaamimine. 4. Tarbijapsühholoogia ja reklaam 4.1 Turu segmenteerimine Turu segmenteerimine on strateegiline protsess, mida iseloomustavad: 1) tarbijate rühmade eraldamine mõtestatud osadeks (segmentideks), selgitamaks, millised nendest on tulusad turud; 2) toodete spetsiaalne väljatöötamine nende segmentide jaoks ning
edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea
enam). Elutsükkel katkeb tootmise lõpetamisega. Turundaja ülesanne on langusfaasis oleva toote kindlakstegemine, sest hoida turul haiget kaupa on kahjutoov. Toode justkui lüpstakse tühjaks, lastakse väikeste turunduskuludega olla niikaua, kuni ta veel kasumit annab. Ideaalne langusfaas on pikk ja aeglase langusega. 12.Kaubamärk Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhiülesandeks on eristada ühe firma tooted teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumendil, reklaamis jm. Kaubamärk võib olla: a. tootja kaubamärk so. antud valmistajafirma poolt ja aitab tooteid turul eristada; b. müüja kaubamärk seda kasutavad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad; c. kollektiivkaubamärk so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning
enam). Elutsükkel katkeb tootmise lõpetamisega. Turundaja ülesanne on langusfaasis oleva toote kindlakstegemine, sest hoida turul haiget kaupa on kahjutoov. Toode justkui lüpstakse tühjaks, lastakse väikeste turunduskuludega olla niikaua, kuni ta veel kasumit annab. Ideaalne langusfaas on pikk ja aeglase langusega. 12.Kaubamärk Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon ja selle põhiülesandeks on eristada ühe firma tooted teistest samaliigilistest. Kaubamärk saab õiguskaitse registrisse kandmisega ja seda kasutatakse tootel, pakendil, äridokumendil, reklaamis jm. Kaubamärk võib olla: a. tootja kaubamärk – so. antud valmistajafirma poolt ja aitab tooteid turul eristada; b. müüja kaubamärk – seda kasutavad vahendajad, hulgi- ja jaekaubandusfirmad; c. kollektiivkaubamärk – so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
Nutiseadmete osakaal ja mobiiliturunduse kasv (info on koguaeg kättesaadav) Sotsiaalmeedia Info ja teenuste vaheliste piiride hägustumine ITK definitsioone ITK on vaade turundusprotsessile kliendi vaatepunktist Organisatsiooni koordineeritud ja ühtlustatud viis kommunikeerida brändi ideed, kasutades mitmeid kommunikatsioonivahendeid, mis „kõnelevad ühel häälel“ Integreerimise 8 põhimõtet Ole kliendile suunatud organisatsioon Kasuta outside-in planeerimist Keskendu kliendikogemusele tervikuna Vii klientide eesmärgid kooskõlla organisatsiooni omadega Sea käitumise muutmise eesmärgid Kohtle klienti kui kapitali Vii organisatsiooni funktsionaalsed üksused kooskõlla Kommunikatsiooni sõnumid on üksteisega kooskõlas ITK suurendab sünergiat (ITK kasulikkus) Sõnumid lähtuvad ühtsest loovstrateegiast
nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi.mõjutab väärtushinnanguid, hoiakuid. seob või vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel
Reklaamid kui internetis edu saavutajad Tänapäeval on reklaamid kõikjal meie ümber. Telekas, raadios, linnatänavatel ja isegi ühistranspordis ja autodel . Reklaamid on juba osake meie ühiskonnast ning laieneb iga aastaga . Reklaamid ise on kas mingit toodet või teenust tutvustav video, pilt või heli. Reklaami eesmärkideks saab pidada tarbija ligimeelitamist ja toote või teenuse teadlikkuse edendamist, mõlemate juhtude puhul on tegu turundusliku eesmärgiga . Reklaamid võivad olla ka manipuleerivad ning neid saab liigitada mitmeti: meediakanalite, teemade/valdkondade, piirkonna ja tellijate järgi. Kuidas sai interneti reklaamidest multi-miljoni dollariline tööstusharu?
Lojaalsete tarbijate säilitamine Kaotatud tarbijate tagasivõitmine Uute ostjate ligi meelitamine Väljakujunenud tootepildi muutmine Olemasoleva toote kasutusviisi muutmine Tähtsus ühiskonnale Loob firmasid ja tooteid puudutava kiire infosüsteemi Õhutab konkurentsi Avab uutele äridele tegutsemisvõimalust Distsiplineerib tootjaid Stabiliseerib hindu Reklaam kaitseb tarbijat kehva toodangu eest Reklaam aitab kaitsta kodumaist majandust välismaiste konkurentide vastu Reklaamitakse mitte ainult äriettevõtteid vaid ka mittetulundusorganisatsioone Reklaam harib ja kasvatab noori inimesi (oleneb mis suunas) Reklaami eelarve Väga kulukas firmale kui kogu ühiskonnale USA-s üle 2% SKP-st Kulutused 1 elaniku kohta suuremad väikeriikides
raskemaks. 3 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused 2. KAUBAMÄRK Kaubamärgina võib registreerida graafiliselt kujutatavat tähelist sõnalist, numbrilist, kujutislikku või ruumilist tähist või tähistekombinatsiooni, mis eristab ühe füüsilise või juriidilise isiku kaupu või teenuseid teiste omadest (Kaubamärgi seadus § 3).Patendiametis registreeritud kaubamärk on juriidiliselt kaitstud, s.t. seda ei tohi oma kaupade või teenuste tähistamiseks kasutada teised tootjad või teenindajad. Inglise keeles on kaubamärk trade mark. Mark on toote kvaliteeti iseloomustav liik, sort vms, ka toote firma-, kaubanimetus vms. Tehniliselt on tegemist kaubamärgiga, mis hõlmab nime, logot, sageli ka tunnuslauset (moto) ja pakendi kujundus, kuid sisuliselt tähendab kindlate omaduste ja kvaliteediga toote/kauba tagamist ostjale. Inglise keeles brand.
Mis on reklaam? Esimene loogiline samm sellele ksimusele vastuse leidmiseks oleks avada mni turunduspik ja lugeda: * Turunduse eesmrk on tarbija vajaduste ja soovide rahuldamine toodete ja teenustega. * Reklaam on osa ettevtte turunduskommunikatsioonist. * Turunduskommunikatsioon on ettevtte suhtlus olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijatega. Lisaks reklaamile kuulub selle miste alla palju tegevusi alates suhtekorraldusest kuni telepoeni. Reklaam on massimeedias tasu eest edastatav kommunikatsioon ettevtte, organisatsiooni vi ksikisiku ideede, kaupade vi teenuste kohta eesmrgiga veenda vi mjutada vljavalitud auditooriumi ostukitumist ja/vi mttemalle.
kontseptsioon, mis tunnustab tervikliku plaani lisaväärtusi, hindab erinevate kommunikatsioonivahendite strateegilisi rolle ja kombineerib kommunikatsioonivahendeid, saavutamaks selgust, järjepidevust ning suurimat mõju." (D. E. Schultz). ,,Integreeritud turunduskommunikatsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon , erinevate kommunikatsioonivahendite- reklaam, müügisoodustus ja suhtekorraldus- kombineerimiseltekib lisaväärtus ning tarbijatele suunatakse selge, järjepidev ja maksimaalselt efektiivne sõnum." (Ameerika Reklaamiagentuuride Assotsiatsioon). ,,Integreeritud turunduskommunikatsioon on süsteem, millega turundaja otsib turunduskommunikatsiooni mõõdetavaid lahendusi, mis põhinevad detailsel tarbijainformatsioonil." (D. E. Schultz).
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/näiv kontuur ja läheduse ja tervikluse mulje Fooni tunnused: Kauguse/tahaplaanile jäämise mulje Ebaterviklikkus ALALÄVINE MÕJU Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade on esitatud nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile) – siis on reklaam MÕJUTA/MITTETEADVUSTATAV Alalävistel mõjuritel on HARV MÕJU Alalävine mõjustus on võimalik vaid siis, kui mõjutatav isik on vastavas motivatsiooniseisundis (Nt jänune isik tahab ikka juua) VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS Tasakaal- visuaalse reklaami võtmetunnus Vormiväline tasakaal : erinev suurus, tasakaal ja intensiivsus. Huvitavam, ergutavam, ootamatuim reklaamteade
tegevus- kui valikuvabadust ja tähendab võitlust monopolismi vastu. Teiseks konkurentsipoliitika suunaks on võitlus konkurentsi aususe eest. Seega põhieesmärk ongi ausa ja tegusa konkurentsi tagamine majanduses. Konkurents peab soodustama majanduslikku vabadust, toodete uuendamist jne. EBAAUS KONKURENTS Kõlvatuks konkurentsiks nimetatakse tegusid, mis on vastuolus kaubanduse heade tavadega ning millega taotletakse ebaausate konkurentsi eeliste saamist. Siia hulka kuuluvad: · eksitav reklaam, nt: ebatõeste andmete levitamine; · firma nime, kaubamärgi või muude teenuste lubamatu kasutus on siis, kui neid võidakse tavalise tähelepanelikuse juures ära vahetada tunnusega, mida mõni teine ettevõte kasutab (sarnasus); · konkurendi halvustamine, see on käsitletav juhul, kui konkurendi kohta levitatakse valesid andmeid; · ärisaladuse kuritarvitamine, see on see, kui saadud andmeid kasutatakse mõne
· Uute ostjate ligi meelitamine · Väljakujunenud tootepildi muutmine · Olemasoleva toote kasutusviisi muutmine Tähtsus ühiskonnale · Loob firmasid ja tooteid puudutava kiire infosüsteemi · Õhutab konkurentsi · Avab uutele äridele tegutsemisvõimalust · Distsiplineerib tootjaid · Stabiliseerib hindu · Reklaam kaitseb tarbijat kehva toodangu eest · Reklaam aitab kaitsta kodumaist majandust välismaiste konkurentide vastu · Reklaamitakse mitte ainult äriettevõtteid vaid ka mittetulundusorganisatsioone · Reklaam harib ja kasvatab noori inimesi (oleneb mis suunas) Reklaami eelarve · Väga kulukas firmale kui kogu ühiskonnale · USA-s üle 2% SKP-st · Kulutused 1 elaniku kohta suuremad väikeriikides
printsiibikogumi, mille tõesus on "loomulikule valgusele" ehk mõistusele nähtav ning mis religioosse käsitluse kohaselt väljendab Jumala tahtmist.3 RS-i vastuvõtmisel ja muutmisel on arvestatud ühiskondlikke käitumisnorme. Ehk lähtudes loomuõigusest, milline peaks olema ,,õige" käitumine, on tuletatud positiivne õigus. Nendest normidest kinnipidamine on tagatud riiklike sunnivahenditega. Näide RS-i põhjal. (4) Reklaam ei tohi: 1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist; Kindlasti pole eetiline õhutada rahvast vägivalla kasutamisele, ükskõik, mis meetmetega. Inimene peaks olema võimeline ise taipama, kuidas on mõistlik käituda ja mida tuleks vältida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
