Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Reklaamipsühholoogia (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mõõta osalusmäära ?
  • Millised on seosed isiksuseomaduste ja eelistuste vahel ?
  • Millised on need tarbed ja vajadused, mille baasil tekib ostusoov ?
  • Mida ma reklaamin, kas toodet või firmat ?
  • Mis laadi väärtusi reklaamis edastatakse ?
  • Millistena ilmuvad naised ja mehed teleekraanile ?
  • Millise pildi loob meestest ja naistest ?
  • Kuidas naisi ja mehi kujutatakse ?
  • Missuguseid kommentaare on vaja lisada ?
  • Millised reklaamid on häirivad ?
  • Kui jah, siis millised ?
  • Millised reklaamid on lemmikud ?
  • Mida kasulikku Te leiate reklaamidest ?
  • Millised reklaamid on mõtetud ?
  • Millal võiks näidata reklaame rohkem ja millal vähem ?
  • Kelle jaoks on Teie meelest reklaamid mõeldud ?
  • Kui jah ­ siis millised ?
 
Säutsu twitteris

SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT
Sotsiaalteaduste teaduskond.


REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA
Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused.
Genderi aspektid.




TALLINN
2008


SISUKORD
Sissejuhatus...............................................................................................................3
I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5
1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6
1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8
II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9
2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9
2.2 Reklaamipsühholoogia „ kuldreeglid “................................................................11
2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12
2.4 Reklaam , kui protsess.........................................................................................14
2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15
2.6 Margiteadvus ......................................................................................................17
III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid ................................................18
3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus...........................................................................18
3.2 Reklaami tajumine ..............................................................................................19
3.3 Reklaami testimine ..............................................................................................21
3.4 Tähelepanuprotsessid ja reklaam........................................................................23
3.5 Reklaamikanali valik ning Genderi aspektidest..................................................24
3.6 Image ...................................................................................................................25
3.7 Keelekasutus reklaamis.......................................................................................27
IV Hinnastrateegiad ..................................................................................................29
V Uurimuslik osa.....................................................................................................31
VI Küsimustiku analüüs, arutelu ja tabelid ...............................................................32
Kokkuvõte............................................................................................................39
Kasutatud kirjandus..............................................................................................42
Lisa 1....................................................................................................................43

SISSEJUHATUS.
Valisin oma kursusetöö teemaks „Reklaamipsühholoogia“. Teema on igati kohane, arvestades seda, et elame ju puhtalt reklaamimaailmas. Ükskõik, kus me ka pole, saadab meid kõikjal reklaam. Meedia, pakendid , reklaamilehed, isegi ühistrantsportides on ekraanid , kus jookseb reklaam (vahel tunnen õelat rõõmu, kui see ekraan katki on – saab lihtsalt natukenegi puhata reklaamiuputusest). Internetiportaalides on meeletult reklaame , isegi meilidega tuleb reklaame kaasa, sõidukid on reklaame täis. Seda rida saab veel täiendada, kuid aitab. Minu kursusetöö uuring on tehtud reklaamidest, mida näidatakse teles, vastajasgrupp oli vanuses 13-63 ning kokkuvõtet on siis näha töö lõpus tabelitena.
Kahju on inimestest, kes langevad reklaamide ohvriteks , mida teles näidatakse ja reklaamilehtedena laiali jagatakse. Olen rääkinud inimestega ning mõned üritavad mulle selgeks teha, et reklaame näidatakse nii tõestena ja huvitavalt, et tulebki kohe poodi minna ja proovida, et kas reklaamitav asi ongi nii hea. Sellest ka teooria, et reklaamid on korralik ajupesu . Kõik me oleme ju tegelikult päevast päeva mõjutamisobjektid: raadio, TV, ajalehed, ajakirjad , poliitikute esinemised, ülemuste etteasted, kolleegide kõnelused – see kõik sisaldab äärmiselt suurel hulgal sihipärast psühholoogilist mõjustamist ning tihtipeale on inimene selle tulva ees küllaltki kaitsetu. Kui me nüüd natuke rohkem oskame läbi näha ja avastada psühholoogilist manipuleerimist, mis on planeeritud meie tahte ja teadvuse osavõtuta ning suunatud meie kui isiksuste mõjutamisele, siis ei alluks me niipalju kampaaniatele ja ei läheks tarbimishullusega kaasa ja ka sms laenud ei lokkaks niipalju.
Üks suuri mõjutusvahendeid on ka kataloogid, mida kogu aeg postkastidesse pannakkse – hoolimata kleebistest :“Palun panna ainult tellitud post.“ Eks siin mängib kindlasti ka olulist rolli keelebarjäär, sest suurem osa postiljonidest on muulased ja nad ei saa lihtsalt aru, mida on postkastile kirjutatud.
Kurvaks teeb see, et inimesed ei teadvusta enesele, et kataloogi kaup ei ole kaugeltki nii soodne ja moodne ja kvaliteetne, kui reklaamitakse. Inimene momendil jälgib hinda ja siis ollakse hädas, et tegelikkuse asemel, mida klantspilt lubas, saadakse hoopis pahna. Linnapildis on huvitav jälgida Säästumarketi ning Maxima kaupluste juures inimesi, kes kõnnivad riiulite vahel, reklaamileht näpus ja pominal arvutavad, kas see on nüüd paar krooni odavam, kui siin või seal.
Lootes sellele, et maailm on jõudsas arenemises, siis on ka lootust, et inimesed hakkavad tasapisi ka vaatama, mid tegelikult tasub osta ning mida mitte.
Kuna rõhutakse väga sellele, et hoidkem loodust, ärgem reostagem ning saastagem seda, siis võik ju lõpetada ka reklaamilehtede trükkimise. Kui vaadata natukenegi meie prügilate ümbrusi, siis võin julgelt väita, et vähemalt 40% paberikonteinerist täidab mõtetute reklaamide infolehed. Isegi auto klaasipuhastajate vahele on hakatud juba igasuiguseid reklaamilipikuid toppima, rääkimata muudest asjadest.
Eriti õõvastavaks saab juba see, et isegi õllereklaam trügib lastefilmide vahele. Laste- ja noortefilmide ning koguperesaadete reklaamipauside ajal näitavad telekanalid õllede ja siidrite reklaame, samas, kui uuringute järgi tarvitavad teismelised neid jooke üha enam ( Postimees Extra 08.03.2008). Ning veelgi õõvastavam on lugeda, et sotsiaalreklaam hirmutab väikelapsi. SEB heategevusfondi reklaamiklipp kutsub üles annetama laste varjupaikadele reklaamiga , kus joobes isa vandudes ajab taga väikelast ning ähvardab teda roppude sõnadega. (Eesti Päevaleht 15.12.2007)
Siin on, millele mõelda....





I REKLAAMI JA REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA MÕISTE.
Reklaam ( lad reclamare `välja hüüdma`), toodete, teenuste ja ürituste pilku- ja meeliköitev tutvustus. Reklaami hakati tegema 15 sajandi trükitehnika arenedes. 17 sajandil hakkasid londoni nädalalehed avaldama reklaamiteateid. Kaubanduse kiire areng 19 sajandil soodustas reklaamitööstuse edenemist ja USA-s hakati asutama reklaamiagentuure.
Reklaami põhiliigid:
  • majandusreklaam (kaupade omaduste ja kasutamise võimaluste tutvustamine)
  • kultuurireklaam (teatrietenduste, kontsertire, näituste, kunstnike, interpreetide jms. kohta teabe esitamine)
  • ühiskonnareklaam (poliitiline ning liiklus -,tervishoiu- jms. alane selgitustöö).

Reklaami edastatakse peamiselt trükistega, televisiooni ja raadio vahendusel ning üritustel. Oluline on reklaam tänavakujunduses (nt.valgusreklaamid.),reklaamikandjaiks on kasutatud ka liiklus- ja spordivahendeid ning tarbeesemeid. Vabakaubanduse puhul on mõjus reklaam edukuse tagatis , seepärast tehakse reklaamile järjest suuremaid kulutusi. (EE 1995:88)
reklaamipsühholoogia, -rakenduspsühholoogia haru, mis käsitleb reklaami loomist, korraldamist ja toimet. Uuritakse tarbijate hoiakuid ja nende muutumist, reklaamisõnumi tajumist, mäletamist ja tekkinud emotsioone, reklaami toime regulaatorit (väärtusi, elustiili ja sotsiaalseid norme), tarbija vajadusi ja motiive, reklaamitekstide keelekasutust ning inimeste psühholoogilise mõjutamise ( veenmise , sisendamise, nõustamise) seaduspärasusi. Reklaamipsühholoogiat rakendatakse majanduses, teabelevis ja propagandas. Ta seondub muuseas majandusteaduse, kaubanduspsühholoogia (tarbijapsühholoogia), sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia ja zurnalistikaga.
(EE 1995:88-89)

1.1 REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA PÕHIPROBLEEMID.
Üheks lihtsamaks võimaluseks teada saada, millised on tänapäeva reklaamipsühholoogia peamised teemad, on vaadata autoriteetsemaid eriväljaandeid.( Bachmann , 1994:11).
Meil eestis on suurimad reklaamilevitajad ajakirjanduses kõik kollased ajakirjad ning sõltumatu nädalaleht Eesti Ekspress .
Erinevad allikad võivad küll erineda detailides, ent üldised suundumused peegelduvad neis kogumina kindlasti. Sellise analüüsi põhjal saame järeldada, et praegu on aktuaalsemateks reklaamipsühholoogia uurimisteemadeks järgmised:
  • Millised on need protsessid ja seaduspärasused, mis määravad reklaami efekti (mõjukuse) lisaks neile üldtuntud mudelites kirjeldatuile, kus käsitletakse reklaamis sisalduva info töötlust kui psühholoogilist vastust, mis saadakse loogilissõnalise, teadvustatud arutluse teel?
  • Kuidas määratleda reklaami vastuvõtja psühholoogilist osalust või osavõttu (psühholoogilist kaasamist – ingl. involvement) reklaamis sisalduva teate töötlemisest; kuidas mõõta osalusmäära? Kuidas sõltub reklaami efekt reklaami vastuvõtja psühholoogilise osaluse määrast?
  • Kuidas on omavahel seotud reklaami teostuslik külg, tarbija afektiivsed/tundmuslikud reaktsioonid sellele küljele ning reklaami efektiivsus? Erilise tähelepanu all on positiivsete ja negatiivsete elamuste mõju võrdlev uurimine . Huvi on pakkunud soolised erinevused, erineva tundeelamusliku värvinguga reklaami mõju erinevused ajas jms.
  • Kuidas sõltub reklaami efektiivsus visuaalse infotöötluse seaduspärasustest ja kulgemisest reklaami vastuvõtul?
    (Bachmann , 1994:11-12)
    Need teemad on kõik piisavalt leidnud käsitlemist ning toonud juurde teadmisi reklaami mõjuseaduspärasuste kohta.
    Kui hakata üldistama tänapäevase reklaamipsühholoogia andmestikku ja uurimustulemusi, võiks rääkida ka nii öelda neljast vaalast, millele rakenduslik ja uurimuslik reklaamipsühholoogia toetuvad ja need oleksid siis:
  • seaduspärasused sõnalis – tekstilise teabe mõjust inimpsüühikale (sh sõnakasutus, sõnade kõla, mõjud, tähendused, loogika, otsustamine, arutluskäigu reeglistik, sisendamine, demagoogia jne)
  • psüühiliste protsesside seaduspärasused, rakendatud reklaamiteadete vastuvõtule, töötlemisele, mälus säilitamisele ja kasutamisele ( aistingud , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus )
  • seaduspärasused inimese tundeeluliste/afektiivsete seisundite ja protsesside kohta seoses reklaamiteadete vastuvõtu ja neile reageerimisega ( elamuste positiivsus – negatiivsus , esteetilised reaktsioonid , alateadvuse ja intuitsiooni baasil tekkinud tundmused ning psühholoogilised kaitsed , jne)
  • isiksuse seostatus/ kaasatus reklaamiga ja selles sisalduva teema, firma, kauba või teenusega (huvi ja osalus reklaamis sisalduva teabe psühholoogilisel töötlemisel, enese samastamine inimrühmaga, kellele reklaam apelleerib, sotsiaalne kuuluvus, staatus, ostumotivatsioon, elustiil, situatsioon reklaami mõjumise hetkel jne). (Bachmann 1994: 12-13)
    Ilma nende „nelja vaalata“ ka reklaam ei toimiks ega ka müüks.




    1.2 REKLAAMI AJALOOST

    Esimesed reklaami ilmingud avaldusid siis, kui hakati kaupu vahetama . Mida pikemaks venis vahemaa toote valmistaja ja tema tarbijate vahel, seda enam vajati reklaami. Alguses oli reklaam suuline, rändkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Rohkete kaubanduslike sidemetega assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased jõudsid oma laevadega välissadamatesse, süütasid kohaliku rahva ligimeelitamiseks tulesid . Kreekas ja Roomas olid eri ametiisikud-karjujad ja üleskiitjad-kes teadustasid ka kaubanduslikke uudiseid ja kutsusid rahvast ostma. Termin reklaam tulebki ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma, vastu hüüdma.


    12. sajandi alguses kaubandus elavnes ning turgudele ilmus omaette asjamehi, kes tutvustasid ja kiitsid müüdavaid tooteid. 14. ja 15. saj. hakkasid levima mitmesuguseid ameteid sümboliseerivad embleemid. Oluliselt avardas reklaami võimalusi trükikunsti areng. 1593 . a. ilmus Inglismaal esimene pildiga müürileht, millel oli teade tuletõrjepumba müügi kohta. 1631. a. hakati Prantsusmaal üllitama ajalehte Gazette, kus avaldati juba mõningaid kuulutusi. 1846. a. avati esimene reklaamiagentuur USA-s. Fotolitograafia leiutamisega 1890. a. Pandi alus mitmevärvilise reklaamplakati arenguks.(Bachmann 1994:15-16)

    II REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA LÄHTEALUSED.


    2.1 REKLAAMI PSÜHHOLOOGILINE OLEMUS.
    Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida inimest kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks, ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust. Ühiskondlikes tingimustes, kus on ennatlik rääkida kaubarohkusest, on ülekaalus informeeriv funktsioon.
    Tingimustes, kus pakkumine ületab nõudluse nihkub paratamatult esile reklaami mõjustav funktsioon. Humaansetest kaalutlustest - ärgem mõjustagem inimesi, vaid üksnes informeerigem neid! - lähtuv tootja, kes eitab inimeste sihipärast mõjutamist, petab ennast kahekordselt. Esiteks seetõttu, et informeerimine ise juba sisaldab mõjutamist. Teiseks aga seetõttu, et loobudes mõjutamast inimest ostma tõepoolest head ja ausalt edustatud kaupa, annab ta suurema tegevusvabaduse nendele firmadele, kes ei pruugi üldse mõelda humaansetele aspektidele ja kelle toodang on vilets. Nimetagem sellist olukorda tarbimisturule suunatud ausa tootja saatanlikuks lõksuks.
    Lõppkokkuvõttes on reklaami eesmärgiks soodsalt müüa oma kaupa või teenust.
    .( Bachmann, 1994:25)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Reklaamipsühholoogia #1 Reklaamipsühholoogia #2 Reklaamipsühholoogia #3 Reklaamipsühholoogia #4 Reklaamipsühholoogia #5 Reklaamipsühholoogia #6 Reklaamipsühholoogia #7 Reklaamipsühholoogia #8 Reklaamipsühholoogia #9 Reklaamipsühholoogia #10 Reklaamipsühholoogia #11 Reklaamipsühholoogia #12 Reklaamipsühholoogia #13 Reklaamipsühholoogia #14 Reklaamipsühholoogia #15 Reklaamipsühholoogia #16 Reklaamipsühholoogia #17 Reklaamipsühholoogia #18 Reklaamipsühholoogia #19 Reklaamipsühholoogia #20 Reklaamipsühholoogia #21 Reklaamipsühholoogia #22 Reklaamipsühholoogia #23 Reklaamipsühholoogia #24 Reklaamipsühholoogia #25 Reklaamipsühholoogia #26 Reklaamipsühholoogia #27 Reklaamipsühholoogia #28 Reklaamipsühholoogia #29 Reklaamipsühholoogia #30 Reklaamipsühholoogia #31 Reklaamipsühholoogia #32 Reklaamipsühholoogia #33 Reklaamipsühholoogia #34 Reklaamipsühholoogia #35 Reklaamipsühholoogia #36 Reklaamipsühholoogia #37 Reklaamipsühholoogia #38 Reklaamipsühholoogia #39 Reklaamipsühholoogia #40 Reklaamipsühholoogia #41 Reklaamipsühholoogia #42 Reklaamipsühholoogia #43 Reklaamipsühholoogia #44
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 353 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juulimaali Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kursusetöö
    reklaam

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (8)

    Zonder profiilipilt
    Ain Rootsmaa: soovitan, väga põhjalik töö
    12:39 18-02-2010
    Jannely111 profiilipilt
    Jannely111: Väga põhjalik ja tubli töö
    12:26 19-04-2010
    taraxacum profiilipilt
    taraxacum: Väga asjalik kursusetöö.
    14:56 11-11-2010


    Sarnased materjalid

    71
    docx
    Reklaaamipsühholoogia konspekt
    66
    pdf
    Talis Bachmann-Reklaamipsühholoogia
    20
    docx
    Reklaamipsühholoogia konspekt
    5
    docx
    Reklaamipsühholoogia
    12
    docx
    Reklaamipsühholoogia
    6
    docx
    Reklaamipsühholoogia
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    148
    docx
    NEUROPSÜHHOLOOGIA





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun