Reklaamipsühholoogia (8)

SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT
Sotsiaalteaduste teaduskond.
REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA
Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused.
Genderi aspektid.
TALLINN
2008
SISUKORD
Sissejuhatus...............................................................................................................3
I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5
1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6
1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8
II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9
2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9
2.2 Reklaamipsühholoogia „ kuldreeglid “................................................................11
2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12
2.4 Reklaam , kui protsess.........................................................................................14
2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15
2.6 Margiteadvus ......................................................................................................17
III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid ................................................18
3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus...........................................................................18
3.2 Reklaami tajumine ..............................................................................................19
3.3 Reklaami testimine ..............................................................................................21
3.4 Tähelepanuprotsessid ja reklaam........................................................................23
3.5 Reklaamikanali valik ning Genderi aspektidest..................................................24
3.6 Image ...................................................................................................................25
3.7 Keelekasutus reklaamis.......................................................................................27
IV Hinnastrateegiad ..................................................................................................29
V Uurimuslik osa.....................................................................................................31
VI Küsimustiku analüüs, arutelu ja tabelid ...............................................................32
Kokkuvõte............................................................................................................39
Kasutatud kirjandus..............................................................................................42
Lisa 1....................................................................................................................43
SISSEJUHATUS.
Valisin oma kursusetöö teemaks „Reklaamipsühholoogia“. Teema on igati kohane, arvestades seda, et elame ju puhtalt reklaamimaailmas. Ükskõik, kus me ka pole, saadab meid kõikjal reklaam. Meedia, pakendid , reklaamilehed, isegi ühistrantsportides on ekraanid , kus jookseb reklaam (vahel tunnen õelat rõõmu, kui see ekraan katki on – saab lihtsalt natukenegi puhata reklaamiuputusest). Internetiportaalides on meeletult reklaame , isegi meilidega tuleb reklaame kaasa, sõidukid on reklaame täis. Seda rida saab veel täiendada, kuid aitab. Minu kursusetöö uuring on tehtud reklaamidest, mida näidatakse teles, vastajasgrupp oli vanuses 13-63 ning kokkuvõtet on siis näha töö lõpus tabelitena.
Kahju on inimestest, kes langevad reklaamide ohvriteks , mida teles näidatakse ja reklaamilehtedena laiali jagatakse. Olen rääkinud inimestega ning mõned üritavad mulle selgeks teha, et reklaame näidatakse nii tõestena ja huvitavalt, et tulebki kohe poodi minna ja proovida, et kas reklaamitav asi ongi nii hea. Sellest ka teooria, et reklaamid on korralik ajupesu . Kõik me oleme ju tegelikult päevast päeva mõjutamisobjektid: raadio, TV, ajalehed, ajakirjad , poliitikute esinemised, ülemuste etteasted, kolleegide kõnelused – see kõik sisaldab äärmiselt suurel hulgal sihipärast psühholoogilist mõjustamist ning tihtipeale on inimene selle tulva ees küllaltki kaitsetu. Kui me nüüd natuke rohkem oskame läbi näha ja avastada psühholoogilist manipuleerimist, mis on planeeritud meie tahte ja teadvuse osavõtuta ning suunatud meie kui isiksuste mõjutamisele, siis ei alluks me niipalju kampaaniatele ja ei läheks tarbimishullusega kaasa ja ka sms laenud ei lokkaks niipalju.
Üks suuri mõjutusvahendeid on ka kataloogid, mida kogu aeg postkastidesse pannakkse – hoolimata kleebistest :“Palun panna ainult tellitud post.“ Eks siin mängib kindlasti ka olulist rolli keelebarjäär, sest suurem osa postiljonidest on muulased ja nad ei saa lihtsalt aru, mida on postkastile kirjutatud.
Kurvaks teeb see, et inimesed ei teadvusta enesele, et kataloogi kaup ei ole kaugeltki nii soodne ja moodne ja kvaliteetne, kui reklaamitakse. Inimene momendil jälgib hinda ja siis ollakse hädas, et tegelikkuse asemel, mida klantspilt lubas, saadakse hoopis pahna. Linnapildis on huvitav jälgida Säästumarketi ning Maxima kaupluste juures inimesi, kes kõnnivad riiulite vahel, reklaamileht näpus ja pominal arvutavad, kas see on nüüd paar krooni odavam, kui siin või seal.
Lootes sellele, et maailm on jõudsas arenemises, siis on ka lootust, et inimesed hakkavad tasapisi ka vaatama, mid tegelikult tasub osta ning mida mitte.
Kuna rõhutakse väga sellele, et hoidkem loodust, ärgem reostagem ning saastagem seda, siis võik ju lõpetada ka reklaamilehtede trükkimise. Kui vaadata natukenegi meie prügilate ümbrusi, siis võin julgelt väita, et vähemalt 40% paberikonteinerist täidab mõtetute reklaamide infolehed. Isegi auto klaasipuhastajate vahele on hakatud juba igasuiguseid reklaamilipikuid toppima, rääkimata muudest asjadest.
Eriti õõvastavaks saab juba see, et isegi õllereklaam trügib lastefilmide vahele. Laste- ja noortefilmide ning koguperesaadete reklaamipauside ajal näitavad telekanalid õllede ja siidrite reklaame, samas, kui uuringute järgi tarvitavad teismelised neid jooke üha enam ( Postimees Extra 08.03.2008). Ning veelgi õõvastavam on lugeda, et sotsiaalreklaam hirmutab väikelapsi. SEB heategevusfondi reklaamiklipp kutsub üles annetama laste varjupaikadele reklaamiga , kus joobes isa vandudes ajab taga väikelast ning ähvardab teda roppude sõnadega. (Eesti Päevaleht 15.12.2007)
Siin on, millele mõelda....
I REKLAAMI JA REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA MÕISTE.
Reklaam ( lad reclamare `välja hüüdma`), toodete, teenuste ja ürituste pilku- ja meeliköitev tutvustus. Reklaami hakati tegema 15 sajandi trükitehnika arenedes. 17 sajandil hakkasid londoni nädalalehed avaldama reklaamiteateid. Kaubanduse kiire areng 19 sajandil soodustas reklaamitööstuse edenemist ja USA-s hakati asutama reklaamiagentuure.
Reklaami põhiliigid:

• majandusreklaam (kaupade omaduste ja kasutamise võimaluste tutvustamine)
  
• kultuurireklaam (teatrietenduste, kontsertire, näituste, kunstnike, interpreetide jms. kohta teabe esitamine)
  
• ühiskonnareklaam (poliitiline ning liiklus -,tervishoiu- jms. alane selgitustöö).
  

Reklaami edastatakse peamiselt trükistega, televisiooni ja raadio vahendusel ning üritustel. Oluline on reklaam tänavakujunduses (nt.valgusreklaamid.),reklaamikandjaiks on kasutatud ka liiklus- ja spordivahendeid ning tarbeesemeid. Vabakaubanduse puhul on mõjus reklaam edukuse tagatis , seepärast tehakse reklaamile järjest suuremaid kulutusi. (EE 1995:88)
reklaamipsühholoogia, -rakenduspsühholoogia haru, mis käsitleb reklaami loomist, korraldamist ja toimet. Uuritakse tarbijate hoiakuid ja nende muutumist, reklaamisõnumi tajumist, mäletamist ja tekkinud emotsioone, reklaami toime regulaatorit (väärtusi, elustiili ja sotsiaalseid norme), tarbija vajadusi ja motiive, reklaamitekstide keelekasutust ning inimeste psühholoogilise mõjutamise ( veenmise , sisendamise, nõustamise) seaduspärasusi. Reklaamipsühholoogiat rakendatakse majanduses, teabelevis ja propagandas. Ta seondub muuseas majandusteaduse, kaubanduspsühholoogia (tarbijapsühholoogia), sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia ja zurnalistikaga.
(EE 1995:88-89)
1.1 REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA PÕHIPROBLEEMID.
Üheks lihtsamaks võimaluseks teada saada, millised on tänapäeva reklaamipsühholoogia peamised teemad, on vaadata autoriteetsemaid eriväljaandeid.( Bachmann , 1994:11).
Meil eestis on suurimad reklaamilevitajad ajakirjanduses kõik kollased ajakirjad ning sõltumatu nädalaleht Eesti Ekspress .
Erinevad allikad võivad küll erineda detailides, ent üldised suundumused peegelduvad neis kogumina kindlasti. Sellise analüüsi põhjal saame järeldada, et praegu on aktuaalsemateks reklaamipsühholoogia uurimisteemadeks järgmised:

Millised on need protsessid ja seaduspärasused, mis määravad reklaami efekti (mõjukuse) lisaks neile üldtuntud mudelites kirjeldatuile, kus käsitletakse reklaamis sisalduva info töötlust kui psühholoogilist vastust, mis saadakse loogilissõnalise, teadvustatud arutluse teel?

Kuidas määratleda reklaami vastuvõtja psühholoogilist osalust või osavõttu (psühholoogilist kaasamist – ingl. involvement) reklaamis sisalduva teate töötlemisest; kuidas mõõta osalusmäära? Kuidas sõltub reklaami efekt reklaami vastuvõtja psühholoogilise osaluse määrast?

Kuidas on omavahel seotud reklaami teostuslik külg, tarbija afektiivsed/tundmuslikud reaktsioonid sellele küljele ning reklaami efektiivsus? Erilise tähelepanu all on positiivsete ja negatiivsete elamuste mõju võrdlev uurimine . Huvi on pakkunud soolised erinevused, erineva tundeelamusliku värvinguga reklaami mõju erinevused ajas jms.

Kuidas sõltub reklaami efektiivsus visuaalse infotöötluse seaduspärasustest ja kulgemisest reklaami vastuvõtul?
(Bachmann , 1994:11-12)
Need teemad on kõik piisavalt leidnud käsitlemist ning toonud juurde teadmisi reklaami mõjuseaduspärasuste kohta.
Kui hakata üldistama tänapäevase reklaamipsühholoogia andmestikku ja uurimustulemusi, võiks rääkida ka nii öelda neljast vaalast, millele rakenduslik ja uurimuslik reklaamipsühholoogia toetuvad ja need oleksid siis:

seaduspärasused sõnalis – tekstilise teabe mõjust inimpsüühikale (sh sõnakasutus, sõnade kõla, mõjud, tähendused, loogika, otsustamine, arutluskäigu reeglistik, sisendamine, demagoogia jne)

psüühiliste protsesside seaduspärasused, rakendatud reklaamiteadete vastuvõtule, töötlemisele, mälus säilitamisele ja kasutamisele ( aistingud , taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus )

seaduspärasused inimese tundeeluliste/afektiivsete seisundite ja protsesside kohta seoses reklaamiteadete vastuvõtu ja neile reageerimisega ( elamuste positiivsus – negatiivsus , esteetilised reaktsioonid , alateadvuse ja intuitsiooni baasil tekkinud tundmused ning psühholoogilised kaitsed , jne)

isiksuse seostatus/ kaasatus reklaamiga ja selles sisalduva teema, firma, kauba või teenusega (huvi ja osalus reklaamis sisalduva teabe psühholoogilisel töötlemisel, enese samastamine inimrühmaga, kellele reklaam apelleerib, sotsiaalne kuuluvus, staatus, ostumotivatsioon, elustiil, situatsioon reklaami mõjumise hetkel jne). (Bachmann 1994: 12-13)
Ilma nende „nelja vaalata“ ka reklaam ei toimiks ega ka müüks.
1.2 REKLAAMI AJALOOST

Esimesed reklaami ilmingud avaldusid siis, kui hakati kaupu vahetama . Mida pikemaks venis vahemaa toote valmistaja ja tema tarbijate vahel, seda enam vajati reklaami. Alguses oli reklaam suuline, rändkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Rohkete kaubanduslike sidemetega assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased jõudsid oma laevadega välissadamatesse, süütasid kohaliku rahva ligimeelitamiseks tulesid . Kreekas ja Roomas olid eri ametiisikud-karjujad ja üleskiitjad-kes teadustasid ka kaubanduslikke uudiseid ja kutsusid rahvast ostma. Termin reklaam tulebki ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma, vastu hüüdma.

12. sajandi alguses kaubandus elavnes ning turgudele ilmus omaette asjamehi, kes tutvustasid ja kiitsid müüdavaid tooteid. 14. ja 15. saj. hakkasid levima mitmesuguseid ameteid sümboliseerivad embleemid. Oluliselt avardas reklaami võimalusi trükikunsti areng. 1593 . a. ilmus Inglismaal esimene pildiga müürileht, millel oli teade tuletõrjepumba müügi kohta. 1631. a. hakati Prantsusmaal üllitama ajalehte Gazette, kus avaldati juba mõningaid kuulutusi. 1846. a. avati esimene reklaamiagentuur USA-s. Fotolitograafia leiutamisega 1890. a. Pandi alus mitmevärvilise reklaamplakati arenguks.(Bachmann 1994:15-16)

II REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA LÄHTEALUSED.

2.1 REKLAAMI PSÜHHOLOOGILINE OLEMUS.
Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida inimest kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks, ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust. Ühiskondlikes tingimustes, kus on ennatlik rääkida kaubarohkusest, on ülekaalus informeeriv funktsioon.
Tingimustes, kus pakkumine ületab nõudluse nihkub paratamatult esile reklaami mõjustav funktsioon. Humaansetest kaalutlustest - ärgem mõjustagem inimesi, vaid üksnes informeerigem neid! - lähtuv tootja, kes eitab inimeste sihipärast mõjutamist, petab ennast kahekordselt. Esiteks seetõttu, et informeerimine ise juba sisaldab mõjutamist. Teiseks aga seetõttu, et loobudes mõjutamast inimest ostma tõepoolest head ja ausalt edustatud kaupa, annab ta suurema tegevusvabaduse nendele firmadele, kes ei pruugi üldse mõelda humaansetele aspektidele ja kelle toodang on vilets. Nimetagem sellist olukorda tarbimisturule suunatud ausa tootja saatanlikuks lõksuks.
Lõppkokkuvõttes on reklaami eesmärgiks soodsalt müüa oma kaupa või teenust.
.( Bachmann, 1994:25)
Keskseks küsimuseks reklaami psühholoogiliselt pädeval ülesehitusel on tarbija ostumotivatsiooni (tarbimismotivatsiooni) mõistmine. Millest ja kuidas sõltub inimese käitumine valikusituatsioonis? Millised on seosed isiksuseomaduste ja eelistuste vahel? Millised on need tarbed ja vajadused, mille baasil tekib ostusoov? Milline on ostusoovi tekkemehhanism? Kaheks peamiseks strateegiliseks võtteks on olemasolevate motiivide ärakasutamine ning uute ostumotiivide loomine. Reklaamis kujutatu viitab teatud vajaduse rahuldamise võimalusele ja teeb seda tinglikuks, kujutavas, modelleerivas vormis. Tihtipeale on sellise viite või vihje vastuvõtt tarbija poolt intuitiivne, alateadlik. Teinekord aga esitatakse apellatsioon otseselt, selgesti sõnastatult, tarbija teadvusele suunatuna. Nii või teisiti aga loob reklaam mingi kujutluse pakutavast kaubast (teenusest), mingid tundmused (suhtumise).
( Priimägi 1989:24)
Reklaam manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega, mitte ei loo uusi vajadusi. Küll aga võib ta luua uusi ostusoove. See, miks reklaam ei ole suuteline looma uusi vajadusi, seletub õige lihtsalt. Inimestel on juba olemas teatud baasvajaduste komplekt, mida kaubanduspoliitikaga muuta ei ole võimalik, küll aga on võimalikära kasutada.
Vajadusteks nimetame inimese psüühika ja käitumise liikumapanevaid jõude, mis panevad ta midagi tegema, panevad käituma mingis kindlas suunas ja seda eesmärgiga vähendada vajaduse tunnetamise tugevust, leevendada vajaduse rahuldamatusest tekkinud pinget. Abraham Maslow on välja pakkunud laialdast tunnustust leidnud vajaduste hierarhia :
1. Füsioloogilised vajadused
2. Ohutusvajadused
3. Sotsiaalsed vajadused
4. Tunnustusvajadused
5. Eneseaktualisatsioonivajadused
Madalamate bioloogiliste ja füüsilise eksistentsiga seotud vajaduste rahuldamine on hädavajalik selleks, et saaks järgida kõrgemaid, sotsiaalse iseloomuga vajadusi. Manipuleerimine niisuguste vajadustega ongi reklaamipsühholoogia üks väljendusi. Kuna arenenud maades on esmased bioloogilised vajadused reeglina kuhjaga rahuldatud, siis praktikas kohtame enamasti apelleerimist suhteliselt kõrgematel hierarhia tasanditel asuvatele vajadustele. Esikohal seisavad eneseteostuse, prestiiži, sotsiaalse positsiooni jms. saavutamise vajadused. Madalamatest vajadustest on olulisena reklaamiapellatsioonides säilinud seksuaalvajadus. Sageli leiab kasutamist suhtlemisvajadus. Positiivse tendentsina märkigem, et suurenenud on esteetilistele vajadustele apelleerimine .
Selleks, et vajaduse mõju saaks ilmneda, on tarvis tarbija teatud subjektiivset seisundit , mis tekitab, säilitab ja suunab käitumist teatud eesmärgi saavutamise suunas. Reklaamipsühholoogia seisukohalt pakub huvi just see, et motivatsiooni tulemusena kujuneb soov(iha) omandada reklaamitav toode (tarbida reklaamitavat teenust).
(Bachmann., Huik, 1998:36)
2.2 REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA „KULDREEGLID".

• Tooda seda, mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa müüa seda, mida sa juhtumisi toodad!
  

Reklaamipsühholoogia seisukohalt tähendab toodud hüüdlause seda, et tarvis on mõttekalt valida reklaamitavat kaupa ning loobuda utoopilistest, “vägistatud” kampaaniatest.

• Reklaam algab firma nimest!
  

Oluline on nime päritolu, tähendus, firmamärgi kujundus. Hea on, kui on leitud psühholoogiliselt soodus firmamärk ( “ allkiri ” ), mis on piisavalt paindlik, et teda igal soodsal võimalusel kasutada. Soodus on ka firmanime kujundamine meeldejäävas, originaalses, kuid samas hästiloetavas šriftis.

• Hea idee on kõige alus!
  
• Iga reklaam peab välja tooma tootele ainuomase “lubaduse”, väljavaate või omaduse

Ainuomane lubadus peab töötama printsiibil “kui-siis”. Reklaam peab ütlema, et ostes selle kauba, saab tarbija selle ja selle spetsiifilise eelise. Lubadus peab olema selline, mida konkurendid ei suuda või ei ole taibanud pakkuda.( Bachmann, 1994:35-39)
Tarbijakaitseameti tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et kiire hinnatõus ja teised majanduskeskkonna muutused sundisid inimesi mullu oma ostuharjumusi muutma ning reklaami mõjul osteti senisest vähem.
Eriti vähenes reklaami mõju ostukäitumisele mitte-eestlaste seas, teatas tarbijakaitseamet.
Lisaks selgus uuringust, et reklaami mõjul sooritatud ostud on muutunud läbimõeldumaks, pettumusi esines mullu vaid kolmandikul reklaami mõjul oste sooritanud inimestest.Samuti vähenes eelmisel aastal tarbimislaenude võtmine reklaamide ajel , kokku võttis tarbimislaenu 15 protsenti küsitletutest, samas kui aasta varem oli näitajaks 17protsenti. Aastaga seega 2 protsendiline langus.
Positiivsemalt suhtuvad tarbimislaenudesse mitte-eestlased, kellest 12 protsenti kavatses järgmise 12 kuu jooksul tarbimislaenu võtta, eestlastest aga vaid 3 protsenti.
Suurenenud on ka nende inimeste osakaal, kes peavad tarbimislaenude reklaame häirivaks ja agressiivseks. Küsitluse viis tarbijakaitseameti tellimusel läbi Eesti konjuktuuriinstituut.
( http://www.tarbija24.ee/080408/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/322500.php ).

• Selgus ja mõistetavus on reklaami suurimaid voorusi .
  
• Reklaamiteade peab eristuma teiste reklaamiteadete seas, olema omanäoline.
  
• Reklaam olgu lühike, aga lööv!
  
• Reklaamis peab valitsema kooskõla reklaamielementide vahel; reklaam kujutagu endast lõpetatud tervikut !
  
• Toote ja/või firma nimi peab muutuma tarbija püsimälu ja seega ka teadvuse üheks osaks, nende ”püsiasukaks”.
  
• Ei tohi reklaamis kujutatud peategelast naeruvääristada!
  
• Vältida reklaami kulumist, seda tsükliliselt esitades või teostuse osas varieerides !
  
• Ära eksi kirjutatud ja kirjutamata “viisakusreeglite” vastu!.
  

( Bachmann,T. 1994:37-43)
2.3 REKLAAMSÕNUMI ÜLESEHITUSEST.
Reklaamikampaania kogu edu sõltub konkreetsetest reklaamsõnumi tekstist ja nende esitamise viisist. Tähtis on, mida ja kuidas öelda, ja nii, et reklaamija eesmärgid oleksid suurima tõenäosusega saavutatavad. Sõnumi kokkupanek eeldab loomingulist lähenemist, mis ühitab analüütilise mõtlemise, loovuse ja kujutlusvõime. Toode positsioonitakse tarbija teadvusesse nii, et ta tõmbaks tähelepanu, tekitaks huvi, kutsuks esile ostusoovi ja käivitaks ostutegevuse. Inimene on mõjutatav reklaampildi tugeva veenmise ja sisendusega. Ta ostab toote selle reklaampildi alusel, nii nagu ta seda tajub , mäletab, hindab ja ihaldab, ning mitte sugugi tegeliku toote põhjal. Ilusti vormistatud ajaleheteade või meelelahutuslikult huvitav teleklipp pole veel reklaam, kui ta ei täida mõjutamisfunktsiooni. Pikka aega jooksev ebaõnnestunud, vildakate reklaamsõnumite jada muudab firma klientide silmis mitte usaldusväärseks. Sõnumi ebasoovitav mõju võib ulatuda väga kaugele. Siit ka järeldus, et sõnum peab olema õigesti ülesehitatud, mis esmalt peaks algama pealkirjast.
Et pealkiri on reklaami silmatorkavaim osa, siis selle kujundamisel on soovitav paigutada sõnum pealkirja. Uuringud on näidanud, et viiest lugejast neli ei loe pealkirjast kaugemale. Sellega tuleb võita potentsiaalsete tarbijate tähelepanu. Pealkirjas tuleks tuua esile midagi uut. Kui firmal on uus või täiustatud tootevariant, siis tuleb seda ka julgesti rõhutada.
Hoiduda tuleks negatiivsusest pealkirjas. Vaatamata inimese tugevale nägemismälule ei maksa loota , et talle jääb pealkiri meelde kõigis selle nüanssides. On põhjust arvata, et hõlpsasti jäetakse meelde üksnes negatiivsed seigad . Seepärast on pealkirjas vaja kirjeldada toote positiivseid külgi, aga mitte seda, et toode pole kahjulik.
Kõige rohkem äratab tarbijate tähelepanu pilt, mis on paigutatud pealkirja kõrvale. Võrreldes joonisega aitab foto kergemini meelde jätta kõike tootega seonduvat. Kasutada tuleks enne ja pärast- fotosid . Säärased fotod annavad mõtte edasi sõnadest paremini.
Tekst on mõjus, kui ta on lihtne, arusaadav, huvitav, asjalik ja argumenteeritud . Inimesed, kes loevad sõnumit pealkirjast kaugemale, on potentsiaalsed ostjad. Pakutava kalli toote tarbija on infonäljas ning reklaamisõnumi põhjalik tekst on talle leevenduseks.
( Bachmann 1994: 52) (Priimägi, 1998:32)
2.4 REKLAAMIMINE, KUI PROTSESS.
Vaadates reklaame, algab protsess reklaami mõjumisega vastuvõtja meeltele, kusjuures reklaamiteate kui sellise mõjule lisanduvad ka reklaami sotsiaalpsühholoogilise konteksti mõjud. Reklaamiteade ei ole isoleeritud üksus, vaid ta võetakse vastu ning teda tajutakse seoses muu teabega, mis inimest ümbritseb - teised ärritajad, grupi mõjud,sotsiaalse päritoluga seotud võimalused, kultuurikeskkonna mõju jms. See,millise koha psühholoogilises teabetöötlussüsteemis reklaam omandab, sõltub inimese motivatsioonist (üldine vajaduste sfäär ning motivatsiooniline seisund) ja tähelepanu hulgast, mis jaguneb reklaamis sisalduva teabe töötlemiseks. Oma mõju avaldavad isiksuse omadused (näiteks konservatiivsus , loovus, impulsiivsus , kognitiivne stiil, ekstravertsus), vilumused ja hoiakud. Kõige selle taustal areneb reklaamiteate psühholoogilise töötlemise protsess, laiemas mõttes reklaamitaju. Soovi olemasolul (aga teatud määral esineb tarbimissoov meis alati) tekib reklaamiteate mõjul toote või teenuse
teadvustamine , millel omakorda põhineb huvi selle toote või teenuse vastu.
On kasutatud ka lihtsamaid skeeme reklaamiprotsessi kirjeldamiseks. Üks selline ahel sisaldab järgmisi lülisid:
Peibutis – huvi tekkimine – mäluandmetega seostamine – ostumotivatsioon või selle puudumine (kustumine) – ostmine või ostust loobumine.
( Bachmann,T. 1994:65-71)
2.5 REKLAAM JA HOIAKUTE MUUTUMINE.
Hoiakute muutumise uuringud ei pea ilmtingimata tegelema eelarvamuste vähendamise või inimeste sotsiaalsete hoiakute kohandamisega. Suur osa uurimustest on pühendatud veenmisprotsessile.
( Hayes 2002:101)
Veenmisprotsessil on meeletu jõud. Kui on oskustega veenja, siis on võimalik hea reklaami ja veenmisoskusega võimalik müüa inimestele täiesti mõtetuid asju.
Paljud uurijad on kasutanud tõhusaks suhtlemiseks veenmise mudeleid. Selle idee taga on oletus, et kui infot teistele piisavalt selgelt edastada , on tulemuseks hoiaku muutus. Petty ja Caccioppo(1979) väitsid, et seda tüüpi hoiaku muutus võib toimuda üht teed pidi kahest võimalikust. Keskse töötlustee tüüpi veenmine toimib siis, kui inimene teadet tähele paneb ja sellele keskendub. Aga hoiaku muutumine võib toimuda ka perifeerse töötlustee tüüpi veenmise kaudu, mis võib aset leida isegi siis, kui inimesed teadet eriti ei märka( miller jt,1979).
( Hayes 2002:102)
Kuigi reklaamijad uurivad väga harva inimeste hoiakute otsest muutumist, kalduvad nad hoiaku muutusi järeldama läbimüügist. Butterfield (1989) teatas, kuidas üks 1983 ja 1985 aasta vahel läbiviidud Briti reklaamikampaania Kalifornia karahviniveinidele põhjustas läbimüügi märkimisväärse suurenemise. Loodud reklaamid põhinesid usaldusväärsel, hästi tuntud ja väga inglaslikul tüübil, kes veini esitles, ning neis sisaldus huumorielement, mis vastandas ameerika slängile(„Punene, kes teab, kust ta tuleb“) briti pehmenduse („See on tõesti imehea“). Need reklaamid ei toetunud mitte ainult usaldusväärsele allikale, vaid ka reklaami auditooriumi sotsiaalsetele identiteedile, julgustades vaatajaid end omadena tundma. (Hayes 2002:103)
On ju väidetud, et palju oleneb, kuidas reklaami müüa. Kui seda tehakse oskuslikult, siis see ju ka müüb. Väga tähtis on reklaami müümise juures ju ka teate omadused.
Tegurid, millelel lõdvalt osutatakse, kui teate omadustele , käsitlevad seda, kuidas sõnumis sisalduvat informatsiooni struktueeritakse ja milline on selle sisu.
Teate teiseks aspektiks on tema emotsionaalne mõju. Janis ja Feshbach (1953) uurisid , kui tõhusaks on filmid suuõõne hügieeni kohta, näidates katseisikutele kolme filmi. Ühes rõhutati tugevasti valu ja ohtu, mida suuõõne hügieeni eiramine endaga kaasa toob. See oli „tugeva hirmu tingimus“. Teises, „kerge hirmu tingimusega “ filmis oli rõhk palju vähem valul ja palju rohkem tõelisel kasul, mis suuõõne heast hügieenist tuleneb. Kolmas tingimus oli kahe eelmise vahepealne, hambavalu mõninga, kuid mitte liiga tungiva meenutamisega. Paar nädalat pärast filmi nägemist küsisid uurijad oma katseisikutelt, kas nad olid oma normaalseid hambaharjamise ja hambaarstil käimise harjumusi muutnud. Küllalt üllatavana leiti, et ainult need katsealused, kes läbisid kerge hirmu tingimuse, olid oma käitumist muutnud ja hammaste eest rohkem hoolitsema hakanud.kahe ülejäänud tingimuse puhul ei erinenud katsealused kontrollgrupist, kes oli vaadanud filmi hoopis teisel teemal. Kui aga katseisikuile saadeti küsimustik, mis uuris nende hoiakuid suuõõne hügieeni suhtes, näitasid kõik kolm gruppi, et nad olid filmides toodud järeldustega päri. (Hayes 2002:104-105)
Seega tuleb ikkagi hoolikalt vaadata, kuidas hoiaku muutmise katsetes on andmeid kogutud, enne, kui hakkame midagi järeldama, et nii sellised kui ka sellised muutujad tõesti mõjutavad või ei mõjuta hoiaku muutust.
Hoiakute muutmise katsete puhul on üheks probleemiks see, et inimesed püüavad alahinnata asju, mille toime näib neid otseselt mitte puudutavat. Cowpe (1989) teatas riigitelevisiooni reklaamikampaaniast, mille eesmärgiks oli alandada kartulikrõpsude pannide süttimisest tekkivaid tulekahjusid. Enamik küsitletuist ütles, et nad olid alati olnud krõbekartuleid küpsetades hoolikad, kuigi nad näisid mitte eriti hästi informeeritud olevat sellest, kuidas tulega ringi käia. Reklaamijad arvasid, et oleks mõtetu püüda korraldada reklaamikampaaniat, mis ütleks inimestele, mida nad peaksid tegema, kui samad inimesed ise uskusid, et juba teavad seda. Selle asemel otsustasid nad võtta TV kavasse paar reklaami, mis näitavad, kuidas toimub panni süttimine ja kuidas peaksid inimesed kartulikrõpsupanniga ümber käima, kui see tuld võtab. Nad lõpetasid oma reklaamid kommentaaridega, nagu „Muidugi, kui te ei pane oma panni liiga täis, pole teil midagi sellist vaja teha.“
(Hayes 2002:106)
Kui jagada reklaami laiali sellisel viisil, siis kindlasti teatud protsendi võrra alaneb kas asjade ostmine või ohutu kasutamine/tarbimine.
2.6 MARGITEADVUS.
Margiteadvus on reklaamipsühholoogia teoreetiline konstrukt , mis väljendab seda, kuivõrd tarbija tunneb reklaamitavat objekti, suudab seda ära tunda, hinnata, meenutada, seostada teiste objektidega ja omaenda elu seikadega. Siit ka reklaamijate esmaülesanne –võimalikult kiire margiteadvuse arendamine tarbijatel. Margiteadvuse arendamise põhivõtteks on reklaamikampaaniad ,oskuslikult kujundatud firma- ja kaubamärgid, reklaamiüritused-, festivalid, rallid, sümpoosiumid jms. Unikaalse müügieelduse leidmine ja järjekindel kasutamine, meelelahutusliku reklaamiteostuse kasutamine selliselt , et tarbija mällu sööbiks mingi kujund, hüüdlause, meloodia , nali, firma filosoofiaga sobiv idee. Alles arenenud margiteadvuse tekkimisel võib mõelda tõeliselt efektiivsele reklaamitegevusele.
Margiteadvuse teemaga haakub hästi üks nendest küsimustest, millele reklaamijad varem või hiljem mõtlema peavad- mida ma reklaamin, kas toodet või firmat ? Muidugi peab reklaamima mõlemat, kuid kahte jänest korraga taga ajades võib sageli mõlemast ilma jääda. Kuid on terve rida võtteid, kuidas firma saab ennast lülitada ka margiteadvusse. Näiteks:

• Perekonnanime või eesnime kasutamine (näit. Levi Strauss ’I dżiinid “Levi’s” )
  
• Järjepidevus pakendite kasutamisel (näit. punane nurk Nabisco erinevate toodete pakendil );
  
• värviskeemi omamine (näit. ” Pepsi - Colal” on sinise, punase ja valgete kombinatsioon);
  
• firma embleemide(logode) järjekindel kasutamine tootemärgistuse kõrval;
  
• isikupärase kirjašrifti kasutamine;
  
• kuulutuste kasutamine;
  
• reklaami, tarbijaskonnaga laiema suhtlemise ja firmapropaganda koordineerimine.
  

Arenenud margiteadvusel on veel üks oluline funktsioon: see tõstab ka firma töötajate lojaalsust, vastutustunnet ja loob nende suhtes üldsusepoolse ootuse kvaliteetseks tööks ja meeldivaks käitumiseks. See kõik annab soodsa tagasiside toodete hea kvaliteedi ja pädeva teenindamise näol.
( Bachmann,T. 1994:97-101)
III MÕJUMEHHANISMID & PSÜHHOLOOGILISED

EFEKTID.

3.1 MÕJUMEHHANISMIDE ÜLDLIIGITUS.
Kuna inimese psüühika struktuur on mitmetahuline ja rikas ning kuna reklaamiteadete põhimõtteline mitmekesisus ei jää sellest sugugi maha, siis tuleb tõdeda, et mõjumehhanisme on olemas väga palju. Siin peab reklaamipsühholoog paratamatult loobuma püüdest liigitada reklaami mõju mehhanisme absoluutselt kõikidelt võimalikelt alustelt lähtudes- vastasel korral tuleks loetleda sadu liigitusi. Lahendus saab olla vaid kahest eeldusest lähtuv: liigitamisel peaks arvesse võetama kindlasti olulisemad psühholoogilised protsessid ja nende seaduspärasused ühelt poolt ning reklaamipsühholoogias kõige enam käsitlemist leidnud ja läbitöötatud teemad teiselt poolt. Oluline on mitte kahe silma vahele jätta põhimõtteliselt erinevatele ennustustele ja printsiipidele viivaid ning osutavaid reklaamiteate töötlemise mooduseid.
Näib otstarbekas lähtuda reklaami mõjumehhanismide liigitamisel kolmest momendist:
1. Liigitada mehhanisme sõltuvalt sellest psühholoogilisest protsessist, mis on kandev reklaamiteates sisalduva info psühholoogilisel töötlemisel. Nii saame rääkida tajul , tähelepanul, mälul, kujutlusel (sh. image’il), keeleprotsessidel, mõtlemisprotsessidel, motivatsioonil (vajadustel), emotsioonidel, hoiakutel, eneseteadvusel, eelistuskäitumisel põhinevatest mehhanismidest.
2. Saame reklaamiteate mõjumehhanisme liigitada sõltuvalt sellest, milline on teabetöötlus selle teadvustumise tasemest lähtudes (teadlikult ja väljaspool teadvust toimuvad protsessid, ühes vahepealsete üleminekutega) ning lähtudes sellest, millisele reklaamiteate küljele on selline töötlus suunatud.
3. On võimalik eraldi välja tuua terve rida konkreetseid (kitsamaid) mõjustamisvõtteid, mis ei moodusta süsteemipärast kogumit ja mida on raske jaotada mingi üldisema tunnuse alusel liigituvatesse alarühmadesse. Need on nö reklaaminipid.
Teadvuses mõjub reklaam teadmise ja fakti kaudu ning järeldusena “kui-siis”. Alateadvuses mõjub reklaam üldise ebamäärase millegi puudumise tunde kaudu ning teatud soovide tekkimisena. Teadvustatud reklaami mõjul tarbitakse midagi, sest teatakse, mida see annab. Reklaamiteate alateadliku mõju puhul aktualiseerub mingi soov või tekib mingi tundmuslik seisund ning selle lahendamiseks või sellele sobiva reaktsioonina tarbitakse teatud toodet, sest see on vastavuses soovi või seisundiga
.(Bachmann 1994:125)
3.2 REKLAAMI TAJUMINE
Esmatähelepanu reklaamipsühholoogias pöördub neile tajupsühholoogia momentidele , mis käsitlevad mingi objekti võimet teiste seast märgatav olla, eristuda, selgesti tajutav olla ning isikupära kanda. Et olla märgatav ja äratuntav, peab objekt millegi poolest ümbrusest esile tõusma, eristuma. Selle tagamiseks on palju võimalusi. Värvuskontrasti puhul saame rääkida eelkõige kahest suunast reklaamipsühholoogias. Esiteks värvilises teostuses reklaamide või reklaamielementide vastandamisel must- valgele. On näidatud, et värviline materjal eristub kergesti akromaatiliste hulgast. Teiseks, erinevate värvide kontrastisuhted. On täheldatud, et muude tingimuste võrdsuse korral eristuvad foonist paremini kollased ja oranžid toonid, mida sageli pilgupüüdjatena kasutatakse. Erinevad värvid kannavad endas ka erinevat sümboolset tähendust ja ühetoonilist tooni. Juhul kui keskkond on küllastunud värvilisest teabest, võib just must- valges teostuses reklaam silma torgata. (Bachmann 1994:125)
Olulisemaid tunnuseid kontrasti saavutamisel on intensiivsus. Eredad objektid, valjud helid, tugevama valguse käes olevad esemed on paremini tajutavad . Ka liikuvad elemendid liikumatute foonil on hõlpsastitajutavad (näit. vaateaknareklaamis).
Visuaalsete reklaamielementide kasutamisel lähtuvad reklaamispetsialistid sageli geśtaltpsühholoogias põhjalikult uuritud nn. hea figuuri ning figuuri ja fooni fenomenidest. Reklaamielemendid ja pildimaterjali üksiktunnused ei ole sõltumatud üksused, vaid moodustavad teatud tervikuid, organiseeruvad konfiguratsioonideks. Silmatorkavat, meie teadvusse esmajärjekorras jõudvat tajutervikut nimetame figuuriks ja tahaplaanile jäävat fooniks. Figuur on tähtsam ja tema tunnuseks on esileulatavus, hea reaalse või näiva kontuuri omamine, läheduse ja terviklikkuse mulje; fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. Enamiku reklaamide puhul on täheldatav selge püüd kujutada reklaamitavat kui figuuri ning vormistada reklaamiteade selliselt, et ta ümbritsevast kontekstist figuurina esile tõuseks.
(Bachmann 1994:126)
Värvi mõju reklaamis põhineb mitmele mehhanismile. Esiteks on värv otseselt võimeline inimese psühhofüsioloogilist seisundit muutma. Näiteks sinine rahustab, punane erutab, teatud roosa toon võtab maha agressiivsust jne. Teiseks mõjub värv inimese isiklike kogemuste ja kultuurifooni kaudu. Erinevates kultuurides võivad eelisvärvide pingeread erineda . Kolmandaks mõjub värv esteetilisi elamusi (ilutunnet, meeldivust) tekitavalt, eriti seoses teiste värvidega. Ja lõpuks on värvustel oma sümboolika (punane armastus, võitlus; valge- puhtus , tühjus; roheline- loodus, religioossus; sinine-lootus, igavus /nostalgia jne.). Must võib tähendada leina, aga ka jõukust, soliidsust.
Reklaamisõnumis peaks üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele. Must-valge reklaam on alati soliidne ja omab ametlikku , usaldatavuse hõngu. Tänavareklaamis tuleks eelistada kontrastseid värve (punane, kollane, roheline) ja kasutada neid küllastatuna (nii et halli on vähe sisse segatud ). Vähese kontrastiga värvid kipuvad eemalt vaadates ühte sulama.
Laiemas plaanis on värvil reklaamiteates vähemalt neli funktsiooni:

Realismi tagamine

Tähelepanu tõmbamine;

Inimese seisundi muutmine

Esteetiline funktsioon
Värvivalikus peab selgesti teadvustama, mis eesmärgil värvust valitakse ning millisele isiksuse psühholoogilisele kihistusele värvus eelkõige mõjuma peaks.
(Bachmann 1994:129)
3.3 REKLAAMI TESTIMINE
Reklaamimise testimisest on ka juttu olnud – kas seda teha, või mitte. AS Emor on seda teinud ning tulemused on siis alljärgnevalt näha:
Otsus kas reklaame eeltestida või mitte sõltub iga reklaamilooja ja turundaja riskijulgusest või vastupidi, soovist teha põhjendatud valikuid . Siinkohal mõned mõtted juhuks, kui otsustatakse reklaame testida ja soovitakse saada kasulikku tulemust.Testimismeetodi valikul arvesta, et lisaks laiemalt tuntud kvalitatiivsetele uuringumeetoditele (rühmavestlus, personaalne süvaintervjuu), mis avavad hästi põhjuslikke seoseid , on rida erinevaid kvantitatiivseid uuringumeetodeid. Suurem küsitletute arv (200 ja enam) võimaldab tulemusi suurema usaldusväärsusega laiendada vaatlusalusele sihtrühmale ja võrrelda erinevusi sihtrühmade vahel (mehed-naised, noored-vanad). Kvantitatiivne reklaamitest võib toimuda personaalintervjuuna vastaja kodus või testimiskeskuses. Reklaame võib testida võrdlevana või ühekaupa (nn monaadtest). Monaadtesti korral hindab üks vastajate grupp ainult ühte reklaamikavandit ja teine samasuguse struktuuriga grupp teist kavandit, et vältida eelnevalt nähtud reklaami mõju teisele reklaamile antavatele hinnangutele. Meetodi valik sõltub paljus sellest, millistele küsimustele lahendust otsitakse. Heterogeense (laiapiirilise) sihtrühma korral on reklaami kvantitatiivne eeltestimine isegi hinnasäästlikum kui kvalitatiivuuring . Küsimustiku koostamisel jälgi, et kõik küsimused töötaksid, st mõõdaksid ühemõtteliselt olulisi aspekte , ja et tulemused oleksid kasutatavad. Nendele nõuetele vastavad paremini standardiseeritud küsimustikud. Ära siiski unusta , et iga testimisobjekt on unikaalne . Uuringufirma Research International konsultant Max Blackston ütles tänavu kevadisel reklaami efektiivsuse hindamise rahvusvahelisel konverentsil , et standardiseeritud lähenemine on vajalik, kuid testimine ei või seisneda kõrgemate skooride jahtimises oluline on tulemuste mõtestamine lähtuvalt konkreetsest reklaamist konkreetsel turul ja tootegrupis. Mida siis tuleks silmas pidada küsimustiku koostamise ja tulemuste tõlgendamise puhul?
 Sõnum.
Mis laadi väärtusi reklaamis edastatakse? Kui tuuakse sisse midagi uut, siis tuleb igal juhul kontrollida, kas see on oluline ja kas see annab mingit lisaväärtust brändile.
 Vastajate seos brändiga.
Tootest või brändist huvitatud (näiteks lojaalsed tarbijad) ja mittehuvitatud inimesed tajuvad reklaami erinevalt: esimeste puhul aitab huvi töödelda pakutud infot sügavuti ning reklaami mõju efekt on sügavam ja mitmekülgsem. Mittehuvitatud hindavad ja haakuvad reklaami meelelahutuslike tegurite ajel.
 Uus või tuntud bränd.
Testides uue brändi reklaami, tuleb arvestada, et huvi ja uue info töötlemine tekitab kestvamaid ja tugevamaid seoseid inimese teadvuses. Tuntud brändi puhul on inimese hoiak väljakujunenud ja tal on vähem motivatsiooni pakutava info töötlemiseks järelikult reklaami mõju eeldused on nõrgemad.
 Meeldejäävus ja meeldivus -
on olulised reklaami omadused juhul, kui täidetud on mõlemad tingimused: meeldejäävus ilma meeldivuseta tähendab kurikuulsat mainet. Meeldivus ilma meeldejäävuseta võrdsustab reklaami tapeediga. Meeldejäävust on eeltestis suhteliselt raske hinnata, kuna see ei võrdu pelgalt tähelepanu äratamise võimega või meenutamise lihtsusega. Oluline on mõõta, milliseid ja kui sügavaid seoseid või tõlgendusi reklaam vastaja isikliku taustsüsteemi tasandil esile kutsub. Mida sügavamalt reklaam vaatajat puudutab, seda kestvam ja tugevam on reklaami mõju.
 Mulje brändist või reklaamist.
Eristada tuleb reklaami loodud muljet brändist ja reklaami ennast. St tekkinud hoiak brändi suhtes ei ole alati sama kui hoiak reklaami suhtes, kuigi võiksid olla. Hoiak brändi kirjeldab vastaja sidusust temaga. Vastaja mulje testitavast reklaamist peegeldab reklaami (lühiajalist) veenmisjõudu. Mida vähem antakse reklaamis infot toote kohta, seda vahetumalt kantakse reklaamist saadud emotsioon üle brändile. Igasugune imagoreklaam peab vaatajas tekitama positiivseid tundeid.
 Tootegrupp.
Kiirestikäibivate esmatarbekaupade grupis on reklaam sama oluline toote osa kui toote koostisosad, hind või pakend. Sama ei kehti aga kestvuskaupade või teenuste puhul.
( http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=770 )
3.4 TÄHELEPANUPROTSESSID JA REKLAAM.

Reklaamipsühholoogias on üheks kesksemaks tähelepanuga seotud probleemiks nägemistähelepanu probleem. Peamised küsimused taanduvad kahele põhilisele- mis tõmbab tähelepanu ja millised on tähelepanu liikumise seaduspärasused. Reklaamispetsialistide kogemused ja spetsiaalsed uurimused lubavad välja tuua loendi visuaalse tähelepanu keskmeks olevatest reklaamiteate elementidest:

Tootepakend. Kui reklaamiteates on kujutatud ( fotol , joonisena) reklaamitav toode oma pakendis, siis on mõju tähelepanuprotsessidele kahesugune. Üheltpoolt aitab poeriiuli vaatlemise situatsiooni meenutav tunnus tõmmata tähelepanu juba automatismidele toetudes- “ahaa, siin on kaupa pakutud, vaatame õige, mis see on!” Teiseltpoolt luuakse nii side reklaami ja müügiolukorra vahel.

Toode ise. Üks levinumaid tulemuslikumaid reklaamimise võtteid on see, kui reklaamiteates kujutatakse toodet, mida reklaamitakse

Toote uued (ootamatud) kasutamisviisid. Selle kujutamine või lühike, lööv kirjeldamine on osutunud heaks tähelepanu köitjaks.

Toote tunnused. Sageli näeme toote detaili ülisuurelt (suures plaanis) või näeme toote tunnust, mille poolest see on kuulus või tuntud.

Toodete võrdlemine. Võrdlevad read või ekspositsioonid äratavad uudishimu, toetuvad inimese spontaansele kalduvusele esemeid ja nähtusi liigitada, parimat välja selgitada.

Toote eeliste näitlik demonstreerimine. Parim viis võita tarbija tähelepanu on näidata talle piltlikult (praktiliselt), kuidas tootest kasu saada.

Hetkega tajutav huumor, nali. Naljakas pilt, modell , hüüdlause- kõik see paneb reklaamiteadet edasi uurima .

Tuntud inimese (kuulsuse) või tavakodanikuna paistva modelli kasutamine toote omaduste reklaamiks. Kuulsused püüavad pilku, loovad intriigi ja reklaamiteade vaadatakse läbi.

Negatiivne apellatsioon, mille puhul värvikalt kujutatakse, mis juhtub, kui inimene ei tarbi reklaamitavat toodet/teenust.

Ebatavaliste stseenide või esemete ebatavaliste muutumiste/moondumiste kujutamine. Tähelepanu võitmine toetub üllatusele, mitteootuspärasele. (Bachmann 1994:139)
3.5 REKLAAMIKANALI VALIK NING GENDERI ASPEKTIDEST.
Arvestades elutempot ning edasiarengut alates reklaami ajaloost on ka väga tähtis, millist kanalit pidi reklaam meieni jõuab. Selleks on meil viis meediumit, kus oma soovitud reklaame edastada. Kuid ka neil omad plussid ja miinused. Ning need oleks –

televisioon – võimaldab oma sõnumiga mõjutada nii nägemist, kui ka kuulmist . Muidugi miinuseks Eesti telekanalite juures on see, et reklaamipausid on pikad ning antud informatsioon ei pruugi vaatajateni jõuda.

Trükimeedia – võimaldab mõjutada sõnumiga nägemist, kompimist, maitsmist ja haistmist. Plussiks oleks see, et võimaldab jagada palju korraga infot, samas eluiga lühike, iga päev uus leht/ajakiri.

Raadio – võimaldab mõjutada kuulamist. Plussiks oleks see, et reklaamipausi ajal ei vahetata kanaleid , kuna raadio on taustmeelelahutuslik.

Välimeedia – mõjutab nägemist. Suur pluss – võimaldab ise määrata reklaami suurust – kasvõi maja suurune reklaam. Miinuseks võib lugeda, et on passiivne reklaam – ei liikumist ega häält ei saa lisada.

Internet – võimaldab mõjutada nii nägemist kui ka kuulmist. Võimaldab edastada sõnumeid, mis on võimalikud nii televisioonis, raadios, trükimeedias, välimeedias. Miinuseks aga on, et interneti peamisteks kasutajateks on eelkõige noored vanuses 12–24aastased. Vanemda, üle keskea eelistavad siiski muid kanaleid..
( http://www.juhtimine.ee/?op=body&id=2&prn=1&art=180&cid =).
Sugude kujutamine telepildis

Sugu telepildis (“Screening Gender ”) materjalid illustreerivad ja analüüsivad soorollide kujutamise viise.

Millistena ilmuvad naised ja mehed teleekraanile? Ehk otsesõnu, kuidas kaamera salvestab või millise pildi loob meestest ja naistest? Kas on olemas mingeid selgeid erinevusi selles, kuidas naisi ja mehi kujutatakse? Kas meeste ja naiste rollid teleekraanil ja selle välises maailmas on vastuolulised? Kas on lihtne kindlaks teha stereotüüpne lähenemisviis soorollidele telesaadetes? Või on see keerukam kui esmapilgul tundub? Sugu on bioloogiline tunnus, mis eristab mehi ja naisi. Kuid ühiskond kipub lisama kõikvõimalikke tähendusi kummalegi sugupoolele. Aja jooksul saavad neist kultuurilistest tähendustest soorollid või identiteedid, mida me nimetame maskuliinseteks või feminiinseteks.

Soo aspektile tähelepanu pööramine annab telesaadetele parema kvaliteedi.
( http://www.jrnl.ut.ee/telesugu/sugutelepildis.php )
Kokkuvõtteks Genderi aspektidest niipalju, et on pidevalt vaidlusi, kas telemaailm on nüüd naiste või siis meeste pärusmaa. Aeg aereneb ning nüüdseks on juba naisi päris palju telepildis ning on hakanud ka vaibuma jutud diskrimineerimistest. Nagu öeldud, soo aspektile tähelepanu pööramine annab telesaadetele parema kvaliteedi. Meie kanalitelt tooks näiteks Maire Aunaste ning Anu Välba, ilma kelleta ei kujutaks telekanaleid ettegi.
3.6 IMAGE.
Image on teatud ettekujutuste, ootuste, kogemuste ja teadmiste kogum mingi propageeritava toote, inimese või firma kohta. Inimesed ostavad ja tarbivad mitte niivõrd selle alusel, kas nende poolt valitud toodetel või inimestel on tegelikult need omadused, mida neil eeldatakse olevat, vaid selle alusel, milline on subjektiivne arvamus või ettekujutus nendest omadustest.
Image ‘I loomisel on palju eeltingimusi, seaduspärasusi ja võtteid:

• Tähtis on algusmoment. Selle hetkega, kui ilmub uus toode või firma ning algab reklaam, on loodud vähemalt pool sellest image’ist, mis lõpuks välja kujuneb.
  
• Arendada ja süvendada margi- ja firmateadvust .
  
• Luua tuleb hüüdlause või firma filosoofiat väljendav maksiim, mis seostub tarbijaskonna positiivsete ootustega, kultuuri põhiväärtustega, inimese vajadustega ja lubadustega saavutada edu.
  
• Image’i üheks põhialuseks on ainuomane müügieeldus.
  
• Image’it peavad toetama kõige erinevamad reklaamivahendid ja –elemendid, ning tegema seda kooskõlastatult.
  
• Mõelda tuleb sellele, et spetsialisti (reklaamitegijad, psühholoogid, bisnesmenid, ajakirjanikud) omandaksid firma ja/või margi image’i ning propageeriksid seda ka väljaspool reklaamiteateid, võimendades seega reklaami edu. Nii näiteks oskavad paljud läänemaailma pressiesindajad öelda, et
  

McDonald’s on tohutusuur- maailma suurim- kiirtoitlustamiskohtade omaja ning tema image’is sisalduvad perekond, soojus , teenindamiskiirus ning hea nali.

• Ülitähtis on kooskõla selle vahel, mis on image’i kandjaks reklaamis ning kliendi poolt tunnetatud toote/teenuse olemuseks. Näiteks on Coca - Cola teinud palju maitseomaduste teste , enne kui välja tulla uue margi ja vastava reklaamiga.
  

Image võib toetuda kas eelkõige toote või teenuse atribuutidele ja omadustele või tarbija eelistele/tunnetele. Tooteomaduste hulgas kohtame selliseid: suurus, kaal, tekstuur, kuju, tihedus, jäikus, painduvus, elastsus , jämedus, tugevus, jne. Tarbija eeliste hulka saame arvata järgmised omadused: meeldivus, ökonoomsus, ajavõit, sobivus koduga või mööbliga, sobivus välimusega, ohutus, jne.
Mõned näited sellest, millele toetuvad oma image’is tuntud firmad: hooliv, järelemõtlev ja hästi päralejõudev image iseloomustab Johnson &Johnsoni firmat ja reklaame; ajaga sammu pidavad reklaamid on nn. ”with-it” kompaniidel- Pepsi-Cola, Calvin Klein; grandioosne reklaam iseloomustab tähtsust eviva image’iga firmasid: IMB, GTE, Shearson- Lehman; maskuliinse image’iga firma reklaamgi on maskuliinse suunitlusega- Marlboro, Chrysler, õllefirma Anheuser-Busch.
Siiani ei ole eesti keeles sobivat terminit image’i jaoks. See on ka mõistetav, sest nagu me nüüd veendusime, on antud mõiste kaugelt rikkam kui “kujutlus”. Samas tunduvad jäävat ühekülgseks ka sellised mõisted nagu maine, ettekujutus, stiil, tunnetus.
3.7 KEELEKASUTUS REKLAAMIS.
Reklaami põhiidee kandmisel ja reklaamiefekti saavutamisel on keelel otsustav roll. Ilma keelekasutust igakülgselt läbi mõtlemata on vähe lootust reklaamiteate abil soovitud edu saavutada.
Hea reklaami koostamine algab juba heast sõnavalikust, mida reklaamiteate juures kasutatakse. Reklaamispetsialistid tunnevad nn. võlusõnu, mis on osutunud kõige mõjusamateks positiivse mõju ja huvi tekitamisel tarbijas. Kaheks kõige edukamateks sõnadeks peetakse FREE ja NEW (“vaba” ehk “tasuta” ja “uus”). Teised sõnad, mis väidetavalt teevad imet , on näiteks NOW, SUDDENLY, HOW TO, IT’S HERE jne. Kui me maldame vaadata ameerika reklaame, näeme ülaltoodud sõnu alatasa prominentsel kohal reklaamiteates.
Sõnad reklaamitekstis ei tohiks olla liiga pikad või liiga pompöössed. Selgus ja lühidus on lause voorus. Hea ajalehereklaami sõnade keskmine pikkus on ca 5 tähte sõna kohta. Soodus on see, kui tegusõnad on ülekaalus nimisõnadega võrreldes. Tuleks eelistada lihtsaid deklaratiivseid väiteid ning hea tooni vastu mitte eksivat rahvale üldmõistetavat keelt.
Reklaamiteate tekst on sõnumistrateegia sõnaline esitus tarbijapoolset vastuvõttu silmas pidades. Enne kirjutama asumist peab reklaamiteksti autor mõistma kavandatud reklaamistrateegiaid ja välja arendama põhiideest lähtuva kavandi. Tulemusliku reklaamiteate loomiseks on tarvis püüda ja hoida lugeja tähelepanu, äratada ja hoida lugeja huvi, saavutada usutavus , suurendada soovi tarbida just nimelt reklaamitavat ning lõpuks stimuleerida lugejapoolset aktiivsust, panna ta toimima soovitud viisil. Tekst peab olema samaaegselt nii informatiivne kui provotseeriv, kusjuures provotseerivus ei tohi jääda lihtsalt ärgituseks, vaid peab andma lugejale/kuulajale mingi lahenduse.
Tekstis peab sisalduma väike draama , mis aga peab olema seoses toote või teenusega, mida reklaamitakse. Tekst seob ühte toote omadused, muud reklaamielemendid, sihtauditooriumi psühholoogilised omadused ja huvid. Teksti kirjutamisel peab silmas pidama ka seda, et tekst oleks hästi meeldejääv. Reklaamiteate keele seisukohalt on huvipakkuv see, et vaba meenutamise efektiivsuse määravad ära üldisemad teksti tunnused –üldmõte, ainevaldkond, positiivsus-negatiivsus jms. Äratundmise efektiivsuse aga määravad ära eelkõige teksti spetsiifilised tunnused, mis on seotud lauseehitusega. Keeleprobleemidest seoses reklaamiga võiks rääkida üha edasi. On ju tegemist ühe kesksema, kui mitte keskseima reklaamiaspektiga. Seda tunnistab ka ameerika reklaamipraktikute tuntud ütlus, et keel-see on suur bisnis. Reklaamijad kulutavad iga aastal sõna otseses mõttes miljardeid dollareid, naelsterlingeid, jeene ja franke, et muuta inimeste hoiakuid oma toodetesse ja teenustesse ja panna neid tarbima. Kandvaks teljeks on sealjuures keelemehhanismide oskuslik ärakasutamine. Näiteks on sigaretireklaam üks sõnaosavamaid. On välja kujunenud spetsialiseerunud firmad, kes toodavad reklaamiteadete tekste ja mõtlevad välja sobivaid toote-ja firmanimesid , võttes arvesse reklaamija eesmärke, juba olemasolevaid nimetusi ja reklaame ning sihtauditooriumisse kuuluva tarbija psühholoogilisi omadusi.
IV. HINNASTRATEEGIAD.
Reklaami üheks elemendiks on ka kauba või teenuse hind. Reklaamiteate enda ülesehitus sõltub hinnast oluliselt. Ent millised on peamised hinnakujundusstrateegiad? Eristatakse seitset põhistrateegiat:

Võistlev hinnastrateegia . Hind on keskmisest madalam ja kasum saadakse läbimüügi arvelt..

Võrdlev hinnastrateegia. Esitatakse nii “normaalhind” kui ka “spetsiaalne soodus hind”, millega oma kaupa pakutakse.

“Koorelimpsimise strateegia”. Juhul, kui ollakse turupiirkonnas ainus antud kauba või teenuse pakkuja , saab kasutada tavalisest kõrgemat hinda, sealjuures eeskujulikku teenindust pakkudes- seda öeldagu ka reklaamis

Läbilöögihinnad ehk läbimurdehinnad. Pakkumise alguses võib läbimüügitaseme saavutamiseks ja enesereklaamiks hinna madalaks teha. Kui tekivad regulaarsed tarbijad ja firmale lojaalsed kliendid, võib hinda pisut tõsta..

Edustushinnad. Uute seadmete, sisustuse, tehnoloogiate tutvustuseks või vanadest lahtisaamiseks, või ka suuremat läbimüüki taotledes võib välja reklaamida kuulõpu soodushindadega müügi või hinnaalanduse suurema kaubakoguse ostmise puhul.

Odava juhtkauba strateegia. Reklaami võib üles ehitada mingile kaubale, mis on kõigist teistest tunduvalt odavam, kuigi kvaliteedilt ei jää alla või on isegi parem

Prestiižhinnad. Selle asemel et võistelda hinna abil, võib võistelda ka kvaliteedile ja haruldase kauba pakkumisele toetudes. Sellise kauba või teenuse reklaam apelleerib staatusele , snobismile, erilisusele, parimale teenindusele. (Bachmann 1994:209)

Psühholoogiline hinnastrateegia. See on hinna psühholoogilisi aspekte arvestav hinnakujundus . Hind kannab teatud sõnumit toote kohta. Hinda korrigeeritakse, et rõhutada toote erilist positsiooni. Psühholoogiline hinnastrateegia jaguneb omakorda veel kuueks alapunktiks:

• Prestiizihinna arvutlus
  
• Väikeste hinnavahede rakendamine
  
• Numbrite psühholoogiline mõju
  
• Hulgimüügi psühholoogiline mõju
  
• Muud
  
• Hindade reklaamimine. Hindade reklaamimisel tuleb muidugi silmas pidada kolme asjaolu – kui suur on allahindlus, kas tuleks kaasata võrdlushindu ja missuguseid kommentaare on vaja lisada?
  

(A.Vihalem 1996:45-47)
Kui meie kaubanduskeskustes, turgudel või müügiputkades ringi liikuda , siis kehtib nendes kohtades võrdlev hinnastrateegia.
V. UURIMUSLIK OSA.
Uuritavad.
Käesoleva küsitluse viisin läbi ma tavaliste inimeste seas, sinna hulka kuulusid nii väikelinna elanukud, kui ka pealinna inimesed. Küsitletuid oli 35, neist 17 meest ja 18 naist. Noorim vastaja oli 13 ja vanim vastaja 63aastane. Inimestel oli võimalik eelnev küsimustik läbi lugeda ja siis otsustada, kas nad soovivad vastata või ei. Kolm inimest kusjuures ei soovinud, vastates, et nad on sellest reklaami jamast lihtsalt nii tüdinenud, et nad ei annaks adekvaatseid vastuseid küsitlusele. Kuna olin ise küsimustike täitmise juures, siis oli näha, et inimesed mõtlevad pikalt, kuigi küsimustele 2 ja 5 tulid kohe ühesed vastused ja viimasele, 12 küsimusele mõeldi ka vastust pikalt..
Uurimustöö metoodika.
Andmete kogumiseks kasutasin anonüümset küsimustikku. Ankeedis oli 12 küsimust, millele sai vastata oma äranägemise järgi, kas siis lausetega või 2 valikvastusega. Neli küsimust oli isikuandmete kohta.( Statistilised küsimused). Küsitlus toimus vabatahtlikkuse printsiipe jälgides ja osaliselt anonüümselt. Küsimused puututasid järgmisi teemasid
* 4 küsimust isikuandmete kohta (Statistilised küsimused)
* ülejäänud 12 küsimust puudutasid arvamust telereklaamide kohta.
Küsimustikud jagasin laiali inimeste vahel. Vastavalt ajale ja soovile vastati kas kohe või siis paari päeva jooksul. Sellest ka osaline anonüümsus. Uurimustöö hüpoteesiks on väide, kas inimestele meeldib, et teles nii palju reklaame näidatakse ning millised reklaamid on meeldivad.
VI. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS ,ARUTELU JA TABELID.
Statistilise osa analüüs.
Uurimuses osales 35 isikut, kellest naisi oli 18 ja mehi 17. noorim vastaja 13aastane ja vanim vastaja 63aastane. Vanuselt jagunesid vastajad järgmiselt
13-30 – mehi 4 ja naisi 5
31-45 – mehi 10 ja naisi 9
46-63 – mehi 3 ja naisi 4.
Esimesele küsimusele, :“Kas Teie jaoks on reklaamid häirivad?, jagunesid vastused neljaks ja on näha allolevas tabelis.
Teisele küsimusele, :“ Millised reklaamid on häirivad?“, jagunesid vastused kolmeks ning on näha allolevas tabelis.
Kolmandale küsimusele,:“Millised reklaamid on lemmikud?“, tuli viis erinevat vastust, kuid näha, et meestele meeldivad reklaamid loomade/lastega, samas vastas 9 naist, et neil polegi üldse lemmikuid.
Neljandale küsimusele, :“Mida kasulikku leiate Te reklaamidest?“, oli meestel peaaegu üksmeelne vastus – „mitte midagi“. Naiste vastused jagunesid kaheks ja need kõik on näha allolevas tabelis.
Viiendale küsimusele:“Millised reklaamid on mõtetud?“, olid meestel ja naistel ühesugused vastused. Näha alloleval tabelil.
Kuuendale küsimusele,:“Eesti lemmikreklaam – miks?“, vastati suht üksmeelselt, et Tele2 reklaamiklipid, kuna need olevat vaimukad. Osadele naistele meeldis ka Gin Long Drink´i reklaam – pidavat lihtsalt huvitav olema.
Seitsmendale küsimusele, :“Lääne lemmikreklaam – miks?“, arvasid mehed, et autodereklaamid,karastusjook Sprite omad, ning suur osa naistest arvasid, et loomade reklaamid on armsad . Tulemus on näha alloleval tabelil
Kaheksandale küsimusele :“Millal võiks näidata reklaame rohkem ja millal vähem?“, olid vastused täiesti üksmeelsed – et hommikul ja päeval. Tulemus on näha alloleval tabelil
Üheksandale küsimusele:“Kelle jaoks on Teie meelest mõeldud reklaamid?“, oli meeste vastus täiesti üksmeelne, naised vastasid kahes variandis . Tulemused on näha allolevas tabelis.
Kümnendale küsimusele:“Kas Teile tundub, et on ka diskrimineerivaid reklaame?“, vastasid naised kõik üheselt, meestel jagunesid vastusevariandid kolmeks. Tulemused on näha alloleval tabelil.
Üheteistkümnes küsimus on kümnenda küsimuse järg - :“Kui jah – siis millised?“, oli jällegi naistel ühesugune vastus, meestel jällegi jagunesid vastused kolme varianti , nagu on alloleval tabelil näha.
Ning kaheteistkümnenda küsimuse :“Kuidas suhtute õhtustesse Call -Girl reklaamidesse?“ jagunesid vastused selliselt, nagu Te alloleval tabeli näete. Mehed vastasid jällegi üheselt, naiste vastused jagunesid kahte kategooriasse.
KOKKUVÕTE.
Käesoleva uurimustöö teemaks oli teada saad, kuidas suhtub grupp inimesi teles näidatavatesse reklaamidess, nende mahtu ja sisu jälgides. Töö hüpotees oligi teada saada, kuidas inimesed suhtuvad teles näidatavatesse reklaamidesse. Saadud uurimustulemustest selgub , et inimesed suhtuvad telereklaamidesse suht halvustavalt. Huvitav fakt, mis tuli uurimustööst välja, oli see, et nii naised, kui ka mehed, peavad täiesti mõtetuteks nii naiste hügieenisidemete, kui ka pesupulbrite reklaame. Üleüldiselt suhtutakse reklaamidesse mitte positiivselt, arvatakse, et neid peaks näitama vähe ning reklaamid olgu konkreetsemad.
Ettepanekud:
Reaalsust arvestades, siis tegelikult ei olegi võimalik võidelda selle reklaamitulva vastu. Inimestel on alati võimalus reklaamipausi ajal teler mõnele teisele kanalile lülitada, postkastist mõtetud reklaamilehed prügikasti visata ning tänavareklaamist lihtsalt mööda vaadata.
Pean tõdema, et ka seda uurimustööd oli huvitav teha. Just juba sellepärast, et veetsin ühel päeval kaks tundi ühes Maxima kaupluses ning jälgisin, mis toimub mu ümber. Maxima kauplus on oma reklaamilehed väga ettenägelikult laiali jaotanud – inimestele ei jäetagi võimalust, et mitte tahta – reklaamilehed on pandud nii ostukärude, kui ka ostukorvide põhja ning ikka paratamatult libiseb silm sellest üle ja järgnev on juba tuttav, sissetallatud rada – minnakse vaatama, mis kaup siis täna odavam ja soodsam on. Nii kogunetaksegi ühe või teise kaubaartikli juurde, inimesed, kes võibolla ei lugenudki reklaamilehel olevat infot, tulevad ka loomulikust uudishimust vaatama, et miks on nii palju inimesi ja nii see läheb.
Kõike reklaamipsühholoogiasse puutuvat ammendavalt esitada pole võimalik. Kui mitte muud, siis teadmist sellest, kuidas meid kõiki mõjutada saab ja mõjutada on püütud, ning kuidas suured firmad mujal maailmas vee peal püsivad, andis see kirjatükk mingil määral ikka.
On vähemalt kuus põhjust, miks reklaamipsühholoogia teoreetilises plaanis on huvipakkuv:

Mõista psühholoogiliste mehhanismide töö mõjusid majandusele.

Mõista massiteabelevi vahendatud mõjustuse toimet ühiskondlikele protsessidele.

Näha seda, kuidas reklaamivõtted leiavad oma koha ettevõtete töös ja turustuspoliitikas.

Leida võrdlusi reklaamipsühholoogiliste võtete ja ajakirjanduses kasutatavate nippide vahel.

Avastada reklaami mõjumehhanismide peitumist kunstis ja disainis .

Tundma õppida reklaamipraktika neid külgi, mis on seotud psühholoogiliste küsimustega.
Tänapäeval ei vaja tõestamist tees, et ilma reklaamita on mingit toodet või teenust pakkuval firmal lootusetu hakata konkureerima teiste firmadega, kes reklaami kasutavad. See, et reklaam on ebaisikuline ja reklaami eesmärgiks on mõjustada inimeste suhtumisi, hoiakuid ja käitumist, aitabki meid jõuda reklaamipsühholoogia olemuse piiritlemiseni. On väidetud, et reklaamipsühholoogia on põhiliselt suhtlemis- ja mõjustamispsühholoogia rakendamine turustusprobleemide valdkonnas. Siin on kasulikud või isegi kohustuslikud teadmised sellistest distsipliinidest nagu sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia, kitsam mõjustamispsühholoogia, isiksuse psühholoogia, motivatsiooni ja hoiakute psühholoogia jm. Need aitavad vaadelda tarbija psühholoogilist eripära, käsitleda võtteid inimese mõjustamiseks, arvestada reklaamiürituste osa margiteadvuse kujundamisel jne. See kõik on reklaamipsühholoogias konkretiseerunud: vaatluse all on olukorrad, kus mõjustus leiab aset reklaamiteate (- teadete ) vahendusel. Kõik muu tuleneb sellest tõsiasjast või on sellega otseselt seotud.
Teoreetilisest aspektist lähtudes võime öelda, et väga paljud uurimissuunad ja paljud spetsialistid on reklaamiuuringute varal andnud olulisi andmeid ja leidnud tähtsaid seaduspärasusi kogu rakenduspsühholoogiale. Selle kirjatüki alustalaks oleva raamatu “Reklaamipsühholoogia” autor Talis Bachmann on püüdnud süveneda just taju- ja tähelepanuprotsesside olemusse ning teinud vastavat eksperimentaalset uurimustööd.
Resümeerides tehtut, lõpetagem ühe mõnusa ütlusega reklaami kohta, mille lausus hispaania munk , kirjanik ja filosoof Baltasar Gracian juba üle 300 aasta tagasi: ”Olla midagi väärt ja teada, kuidas seda välja näidata, on olla kahekordselt midagi väärt. ”
Ning veel üks seletus reklaami kohta:“ Reklaam on üks turunduse tähtsamaid instrumente , mille eesmärgiks on teavitada läbi erinevate meediate tarbijat toodetest, rakendustest, ideedest ja selle läbi muuta reklaami sihtgrupi suhtumist , teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi soovitud suunas.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Reklaa m).

KASUTATUD KIRJANDUS.

Bachmann, T. (1994) .Reklaamipsühholoogia. Tallinn: AS Kontuur Disain .

Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholoogia alused. OÜ Külim

Bachmann, T., Huik, J. (1989). Imetabane taju. Tallinn: ”Valgus”.

Priimägi, L. (1998) .Reklaamikunst. Tallinn: BNS Kirjastus OÜ

Eesti Entsüklopeedia 8 (1995)

Vihalem,A (1996) Marketing. Hind,müük ja reklaam.

Postimees extra (08.03.2008)

Eesti Päevaleht (15.12.2007)
Internetikirjandus.

( http://et.wikipedia.org/wiki/Reklaa m)

( http://www.tarbija24.ee/080408/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/322500.php .)

( http://www.emor.ee/arhiiv.html?id=770 )

( http://www.juhtimine.ee/?op=body&id=2&prn=1&art=180&cid =)
12. ( http://www.jrnl.ut.ee/telesugu/sugutelepildis.php )
Lisa 1
KÜSITLUS TELEREKLAAMIDE KOHTA.
Vanus
Sugu M N
Haridus
Amet

Kas Teie jaoks on reklaamid häirivad?

Kui jah, siis millised?

Millised reklaamid on lemmikud?

Mida kasulikku Te leiate reklaamidest?

Millised reklaamid on mõtetud?

Eesti lemmikreklaam - miks?

Lääne lemmikreklaam – miks?

Millal võiks näidata reklaame rohkem ja millal vähem?

Kelle jaoks on Teie meelest reklaamid mõeldud?

Kas teile tundub, et on diskrimineerivaid reklaame?

Kui jah – siis millised?

Kuidas suhtute Call-Girl reklaamidesse.
Küsimustele oli võimalik anda valikvastuseid ning tulemused on näha eespool olevates tabelites .
44