Kuidas reklaam mõjutab klienti (2)

Kuidas reklaam mõjutab klienti.
Reklaam on kuulutused, plakatid , raadio, televisioon ja interneti teel teatamised jm vahendid, mille eesmärgiks on midagi laiemalt tuttavaks teha, tarbijaid meelitada või informatsiooni levitamine mingi toote, kauba, brändi populaarsuse eesmärgil.
Tänapäeva tarbimisühiskonnas tuleb toodet või teenust pakkuval ettevõttel end reklaamida, kuna konkurents on tugev. Reklaami eesmärgiks on mõjutada inimeste suhtumist, arusaamu, hoiakuid ja käitumist. Kui toote või teenuse pakkuja arvestab seda ja määrab kindlaks oma tarbijagrupi siis ta ei saa oma reklaamis eksida. Reklaam võib ka manipuleerida inimestega, pannes neid ostma toodet või teenust, millel on väga hea ja tugev reklaam, kuid kaup üksi ei pane inimesi seda ostma.
Reklaami saab liigitada teabemeediumi alusel. Siinkohal on tähtis kindlaks määrata toote või teenuse sihtrühm nt noorematele inimestele suunatud reklaam võib saada rohkem tagasisidet internetis olles. Kõigil reklaamiliikidel on oma eripära, millel on oma tugevused ja ka nõrkused. Tähtis on reklaamiga motiveerida toote/teenuse ostmist ja kasutamist.
Reklaam saab mõjutada klienti omapäraga, kui ta erineb teistest, on originaalne. Kui inimesele jääb reklaam mõistetamatuks siis võib see vaatajat ärritada ning tekitab negatiivseid emotsioone. Oluline on reklaami puhul selle selgus ja mõistetavus. „Reklaam peaks olema mõistetav võimalikult suurele hulgale nendest tarbijatest, kes moodustavad reklaami sihtauditooriumi.“ (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 40)
„Reklaamiobjekti põhjalik tundmine on üheks hea reklaamiidee leidmise eeltingimuseks. Reklaamija peab otsima objektil omadust või omadusi, mis lubavad eristada seda positiivselt konkurentobjektidest.“ (Reklaam turunduses , N. Roose 2002/lk 87)
Reklaamivaataja üldjuhul usaldab reklaami, kui ta pole enne nn petta saanud. Klient kuulates, vaadates või lugedes sõnumit, mis reklaamis edasi antakse, teeb oma otsuse ja valiku toote või teenuse suhtes.
„Reklaam olgu ausalt esitatud selge, lühike, lööv teade mingi kauba või teenuse kohta, milles tuuakse välja selle kauba/teenuse ainuomased soodsad omadused, tehakse seda originaalses meeliköitvas vormis ning toetutakse sealjuures ühele kandvale ideele, eksimata firma filosoofia ning firmamärgiga seonduva suhtes. Hea reklaam jätkab ja süvendab firma nimes kontsentreeritud head mainet.“ (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 44)
Reklaam mõjutab klienti igal juhul. Kas mõjutab positiivselt või negatiivselt, see sõltub reklaamist.
„Emotsionaalne reageering ja hoiak reklaami või reklaamitavasse tootesse on justkui ühe medali kaks külge.“ (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 87) Igale reklaamijale on tähtsaks osaks kliendi emotsioon, millega too reageerib antud tootele/teenusele.
Reklaami mõju tarbijale on suurem, kui seda korratakse. Samas tuleb olla kordustega ka ettevaatlik. Mingil hetkel tekib küllastumus ja algsed emotsioonid võivad muutuda vastupidiseks. Reklaamijal tuleb see hetk ära tabada, kus klient võib olla antud reklaamist küllastunud. Kui ei soovita reklaamimises teha pausi, siis võiks kaaluda reklaami muutmist
Reklaami mõju kliendile ei saa alahinnata. Kui vaadata tuntud kaubamärke (nt Adidas ), siis võib öelda, et antud firma või margi suhtes on kujunenud tugev tarbijapoolne margiteadvus . Siinkohal on tähtsad reklaamikampaaniad ja tugev firma- ja kaubamärk. Kui firma nimi on tugeva taustaga, on kergem ka uut toodet turule tuua. Kui klient juba tunneb toodet või kaubamärki, ei pea reklaamis olema väga palju informatsiooni (nt Coca -Cola reklaami puhul).
Firma, kes soovib reklaami teha, peab eelnevalt läbi mõtlema, kas ta soovib teavitada klientuuri firmast või tootest. Mõlemaid korraga on raskem reklaamida.
Reklaamteate mõjuväärtus saab selgeks alles siis, kui klient on suutnud lõpuni mõista ja läbi mõelda sõnumi, mis sisaldub selles reklaamis. Samuti on oluline jõuda teatud otsuseni. Reklaami vaataja või kuulaja valmidus positiivseid järeldusi teha oleneb sellest, mil määral on esitatav informatsioon kooskõlas olemasolevate tänapäevaste hoiakute ja maailmavaadetega. Reklaam võib mõjuda positiivselt ka siis, kui ta on üles ehitatud subjektispetsiifilistele argumentidele ja eeldustele, nt Marile meeldivad Rakvere Lihakombinaadi juustuviinerid.
Reklaamile reageerimine ja toote või teenuse ostmine kujutab endast valiksituatsiooni, kus kleint otsustab, mida ta valida soovib.
Eriti ettevaatlik tuleks olla lastele suunatud reklaamidega. Reklaami mõju võib olla pikemaajalisem. Ka Eesti reklaamiseadus ütleb, et lastele suunatud reklaamis ei tohi ära kasutada laste loomulikku kergeusklikkust ja kogemuste puudumist.
Reklaamis saab ja kasutataksegi väga palju erinevaid värve. Osav reklaamija saab ka oma värvivalikuga mõjutada klienti. Kui järgida kindlaid reegleid ja läbi mõelda, millisele kliendile on reklaam suunatud, arvestada milline on toode ja tema iseloom, siis saabki valida sobivad värvilahendused antud reklaamile. Näiteks kui televiisoris reklaamitakse uut alkoholset jooki, mis eelkõige on suunatud naisterahvastele, siis sobilikud värvid oleksid punane, roosa, violetne- kirkad ja rõõmsad värvid mitte sünged ja tumedad .
Iga reklaamija tahab mõjutada oma tulevast tarbijat ja seda muidugi positiivses suunas. Üldjuhul suunatakse reklaam tarbija mõistusele, mälule, harjumustele, konservatiivsusele või hoopis uudsele lähenemisele, rahvustundele, emotsioonidele, esteetilisele tundemeelele jne.
„Reklaam peab teenima toodet, mitte sõnu“ (Reklaamipsühholoogia, T. Bachmann 1994/lk 337). Reklaami eesmärk on toodet või teenust esindada. Kui seda aga ei suudeta, on reklaam läbi kukkunud.
Klienti on võimalik mõjutada reklaami kaudu väga palju. Osav reklaamija teab ja kasutab neid võimalusi. „Reklaami vedur on loovus...“ (Reklaam turunduses, N. Roose 2002/lk 6)
Kasutatud kirjandus:

Talis Bachmann „Reklaamipsühholoogia“ 1994, Tallinn, Kontuur Disain AS

Neeme Roose „Reklaam turunduses“ 2002, Tartu Ülikooli Kirjastus