eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib
Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud.
Inimestele on tähtis on saavutada head suhted meid ümbritsevate inimestega. See, et meie hindame teisi inimesi ja meid hinnatakse, tekitab hea tunde. Kuigi kõigile ei saa meeldida, vajame me seda, et keegi meiega arvestab, meid toetab ja hindab. Me vajame lähedasi, olgu need sõbrad, perekond või sugulased. Paljud eesmärgid on omavahel tihedalt seotud. Eesmärgid ainuüksi ei tee meid õnnelikuks. Nende nimel tuleb vaeva näha, neid tuleb saavutada. Ükskõik, mis eesmärke tahame saavutada, ei tule see kindlasti iseenesest. Peaaegu alati peame me selleks midagi ohverdama, olgu selleks kas aeg, suhted või raha. Sellepärast ongi raske midagi saavutada, sest me ei taha ega ole nõus alati midagi ohverdama. Iga väikese eesmärgi saavutamine tõstab eneseusku ja enesekindlust, et püstitada endale veel raskemaid eesmärke. Elus kord võidad, kord kaotad. Aga kui võtta kaotusi, kui õppetunde iseenda või enda tegevuse muumiseks, võid
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms.
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms.
Eesmärgid Sven Regat Mis on eesmärk? Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Nõuded eesmärkidele. SMART reegel. Specific konkreetne Measurable mõõdetav Agreed kokkuleppeline Realistic realistlik Timed - ajastatud Eesmärkide liigitamine Organisatsioonide eesmärke jagatakse kolmeks sõltumata sellest, kas tegu on avalike või eraorganisatsioonidega. Organisatsiooni eesmärgid Sisulised Süsteemilised Individuaalsed Ametlikud Operatiivsed Organisatsiooni eesmärgid: 1. Sisulised eesmärgid - on käegakatsutavad. Neid jagatakse kaheks: 1.1 Ametlikud eesmärgid - on loojate või juhtkonna poolt määratletud vastavalt missioonile ja strateegiale
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Majandusarvestus 1.kursus Juhtimine Referaat Maarja Kobin Pärnu 2013 Sissejuhatus Juhtimine (inglise keeles management) on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja ühtseks tervikuks sulatamine, et saavutada organisatsiooni eesmärke ja rahuldada tema liikmete vajadusi. See on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedzer, direktor, juhataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema poolt omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada)
Kuna mulle endale meeldib müügiga tegeleda siis ma suhtun teenindusse ja müügiinimestesse väga positiivselt ja hindan nende tööd. Mulle meeldib väga inimestege suhelda, see on ka võibolla üks põhjus miks ma alati kõik inimesed ära kuulan. Näiteks kui kaubanduskeskuses noored müügimehed tutvustavad Starmani või soovitavad liituda LHV poolt pakutava pensioniga. Kindlasti üks väga oluline asi on see, et tuleb seada endale eesmärgid. Kui eesmärke seatud ei ole, siis ei ole ka millegi nimel tööd teha – põhjus miks ma eesmärke sean, see motiveerib mind müügitööga tegelema. Väga suureks abiks eesmärkide saavutamisel oli Brian Tracy raamat ’’Võta endast maksimum’’. Raamatus andis väga häid ülesandeid kuidas muuta ennast positiivsemaks ja rääkis mille jaoks on eesmärkide püstitamine oluline. Nagu raamatus õeldud on ’’ Et olla tõeliselt õnnelik, on vaja selgelt tunnetada oma sihti. Teil on vaja tunda, et
erimeelsused. Kolmikliidus oli Saksamaa eesmärgiks kolooniaid haarata ning purustada Prantsusmaa ja saavutada ülemvõim Euroopas. Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil ning vajas selleks Saksamaa toetust. Itaalia vajas kaitset Prantsusmaa eest, kui viimane peaks teda ründama. Samas hakkasid Austria-Ungari ning Itaalia vahel vanad pinged üles kerkima. Venemaa lubas Itaaliale toetada tema püüdlusi Aafrikas. Riikide eesmärke arvestades ei ole kahtlust, et Kolmikliidu loomine tugevdas eeldusi sõja puhkemiseks. Prantsusmaa eesmärk Antandiga liitumisel oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Neid eesmärke ei ole võimalik täita ilma sõjata. Venemaal oli samuti eesmärgiks Saksamaa mõjuvõimu vähendada aga samas oli tema peamine vaenlane ikkagi Türgi. Samuti vallutada Balkan. Inglismaal ei olnud liitumisel mingeid sõjalisi
edasitegutsemise võimalus ning supp jääb serveerimata. Samuti on vaieldamatu tõsiasi, et iga ärijuht, kes soovib edukas olla omal alal, peab ise olema mingil määral teatrijuht, projektijuht, koorijuht ja miks ka mitte kokk. Nii nagu heast koostööst lavastaja ja näitlejate vahel sünnib imeline lavatükk, peab samanoodi ettevõtte juht koos oma alluvatega saavutama häid tulemusi. Ta loob ettevõttes kollektiivtunde, tahte panna töötajaid ettevõttele tema eesmärke teenima maksimaalse tulemuse heaks, milleks antud juhul olekski "imeline lavatükk". Ettevõtte juht peab suutma näha kaugemaid eesmärke, mis on ettevõttele ja seal töötavatele inimestele hea. Inimesed ei ole rahul ettevõttes kus juht nendest ei hooli. Selline ettevõte ei ole edukas, tal puudub edasine areng ning loomulikult ka igasugused positiivsed majandustulemused. Selle tulemusena kaovad töökohad ja lõpuks kaob ka ettevõte
Õppejõult ootavad, et ta jätaks neile autonoomsust. Õppejõu ideaalseks rolliks tema jaoks on olla konsultant, kellelt saab vajaduse korral nõu ja abi küsida. 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on Eespool kirjeldatud nelja õppija tüüpi vahel valides, hindaksin ma oma oskusi enesejuhitud õppimiseks pigem keskpärasteks (kaasatud õppija), sest vaatamata sellele, et ma suudan iseseisvalt oma õpitegevusi sooritada ning püstitatud eesmärke saavutada, ootan ma õppejõududelt, et nad oleksid minu partneriteks ja kaaslasteks, kes vajadusel mind otsuste tegemisel toetavad. Praegu pean ma ennast veel vähekogenuks, kuid samas motiveerituks õppimiseks ning uue informatsiooni omandamiseks. Tunnen endas suurt tahet teha tööd, mis meeldib ja on ümbritsevale keskkonnale kasulik. Tulen hästi toime kaasõppijatega koos töötades ning see motiveerib mind ka iseseisvalt edasi töötama
Haridus- vahend või eesmärk? Inimsed suhtuvad haridusse väga erinevalt. Mõne inimese jaoks ongi haridus omaette eesmärk ning mõne teise jaoks on haridus pigem vahend, et täita oma eesmärke. Esimene olukord on praeguses ühiskonnas järjest vähenev nähtus, kuid miks siis on haridus rohkem vahend kui eesmärk? Haridus on pigem vahend kui eesmärk, kuna ta aitab pürgida hea karjääri poole. Hea karjäär aga annab meile võimaluse elus läbi lüüa. Tänu karjäärile võime olla tuntud, nõutud, kindlustatud. Selleks aga tuleb kõvasti pingutada. Kõik ei pruugi juhtuda ning ei juhtugi iseenesest. Haridus on võti, et panna jalg hea karjääri ukse vahele
jää jää loorberitele puhkama kui ta ühe eesmärgi on saavutanud. Tal on harjumuseks saanud see, et pärast seda seab ta sihiks juba uue eesmärgi, mis tähendab seda, et ta teab koguaeg kuhu ta läheb. Kahtlemata on see väga tähtis, sest kui inimene ei tea kuhu ta läheb, siis ta lõpetab vales kohas. Ühesõnaga on eesmärgid need, mis viivad inimese edule lähemale ning ainuüksi visioon nende täitumisest tagab hea motiveerituse. Järjelikult on tähtis seada endale eesmärke, sest siis on olemas see, mille poole püüelda. Kuid eesmärgid ei tee veel inimest edukaks, sest tähtis on need ka ellu viia ning see on midagi sellist, millega kõik hakkama ei saa. Inimene on edukas kui ta ei jää mõtlema ja ootama oma võimalust, vaid tegutseb kohe. Minul endal on alati olnud raske teha seda esimest sammu tegutsemise suunas ning kindlasti pole ma ainus, kellel selline probleem on. Väga
Suurendada kodanikualgatusliku tegevuse kaudu naiste ühiskondlikku aktiivsust. Pakkuda liikmetele ja teistele isikutele võimalusi ning väljaõpet rahva igapäevaturvalisuse suurendamiseks ja keskkonnasäästliku eluviisi väärtustamiseks. Väärtustada pere ja naise rolli ühiskonnas. Liikmed Tegevliige on vähemalt 18-aastane naissoost Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes. Noorliige on naissoost 15- kuni 18-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ning osaleb Naiskodukaitse tegevuses ja väljaõppes. Toetajaliige on Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Naiskodukaitse eesmärke ja aitab oma tegevusega kaasa nende saavutamisele. Auliige on Naiskodukaitse ees silmapaistvate teenete omamise eest Naiskodukaitse auliikmeks valitud Eesti
suhtes ja normatiivsed väärtused, mis mõjutavad inimest käituma teatud reeglite või levinud kommete kohaselt. Need kolm tegurit mõjutavad, kuidas inimesed asju tähelepanevad ja omandavad ning kuidas inimesed spetsiifilistes olukordades käituvad. Kõigepealt arutatakse lühidalt strateegiate üle, mis on peamiselt suunatud hedonistliku ja kasu kaalutlusliku käitumisele, vähendades kulusid keskkonnasõbralikuks käitumiseks. Teiseks täpsustatakse, kuidas tugevdada normatiivseid eesmärke. Täpsemalt, mil määral on normatiivsed kaalutlused olulised ennustajad keskkonnasõbralikus käitumises, kuidas need mõjutavad sellist käitumist ja kas keskkonnasõbralike tegevusi saab edendada suunatud normatiivsete kaalutlustega. Näidatakse, et normatiivsete eesmärkide tugevus sõltub individuaalsetest teguritest, samuti olukorrast, mis on üldiselt tähelepanuta kui viiakse läbi keskkonnakäitumise uuringuid
ajus samu piirkondi, mis reageerivad rahalisele stiimulile. Seega, et ümbritsevaid inimesi motiveerida ei pea erilisi ressursse olema piisab komplimendist! Selleks, et oma tööd efektiivselt ja kvaliteetselt teha vajavad töötajad piisavalt informatsiooni. Kui inimesed on teadlikud ettevõttes toimuvatest protsessidest, siis tunnevad nad ennast organisatsiooni täisväärtusliku osana. Iga edukas ja arenev ettevõtte paneb paika oma missiooni ja eesmärke ning tutvustab neid oma töötajatele, et nad saaksid nendest juhinduda. Tänapäeval on palju erinevaid viise, mille abil on võimalik informatsiooni kiiresti jagada. Näiteks siseajaleht, intranet, koosolekud, meil, vestlused jne Mina kindlasti muretsen sellest, et kõik minu töötajad oleksid teadlikud nii firma eesmärkidest kui ka oma õigustest ja kohustustest, see tekitab turvatunnet ja annb head motivatsiooni. Edukas juht on hea kuulaja
Missiooni sõnastus ei tohiks olla mitte liiga kitsas ega liiga lai, ta peaks olema realistlik, spetsiifiline, välja tooma ettevõtte tegevused, olema stimuleeriv. Hea oleks, kui missioon oleks ühelauseline. Missioon peab vastama küsimustele, millises äris ollakse, milline on see äri tulevikus ja milline ta peaks olema. Missiooni formuleerimisel tuleb arvestada paljude huvidega nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool. Ta peab sisaldama äri definitsiooni, peamisi eesmärke ja filosoofilisi väärtusi. Abelli arvates peab äri definitsioon vastama järgmistele küsimustele: · Millised tarbija vajadusi rahuldatakse? · Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse? · Kuidas neid vajadusi rahuldatakse? Vastavalt nendele küsimustele organisatsiooni missioon on orienteeritud rohkem tarbijale kui tootjale.
Rikas ja vaene Rikkus ja vaesus omavad erinevatele inimestele erinevat tähendust. Mõnele on raha kõik, mida saab nimetada rikkuseks, kuid paljudele tähendab see eelkõige vaimseid väärtusi. Rikkus on minu jaoks tasakaal, et mul on perekond, kodu, haridus ja piisavalt raha. Vaesus oleks aga olukord, kus mul ei ole sõpru, haridust ning ka raha, et toime tulla. Tänapäeva ühiskonnas on rikkal oma eesmärke saavutada lihtsam. Tal on võimalik perelt tuge saada ja ka raha. Kui aga inimesel on rahapuudus, siis tekivad tihti igasugused olmemured, mis hakkavad segama igapäevaelu. Kui inimene ei omanda haridust ei suuda ta luua endale eesmärke, mis teda edasi viivad. Raha olemasolu ei ole kedagi kunagi materiaalses mõttes rikkaks teinud. Alati on sellel inimesel olnud ka teadmised või rohkelt julgust ja pealehakkamist midagi suurt korda saata. Tihti me mõtleme, et vaene on vaene rahalises mõttes
Kliendid: Peamised konkurendid: * * * * * * 4. ETTEVÕTTE PÕHIEESMÄRK, TURUNDUSEESMÄRGID. Käesolevas blokis tuleb kirjeldada ettevõtte põhieesmärki (võite kirjeldada ka ettevõtte alaeesmärke; samuti visiooni, missiooni). Oluline on kirjeldada turunduse eesmärke, s.h ka müügieesmärke, toote/ teenuse-, hinna-, turustus-, teenindus-, reklaami jm eesmärke (mida oma ettevõtmisega kaasnevalt oled püstitanud). 5. TURUNDUSKESKKONNA ANALÜÜS 5.1 MAKROKESKKONNA ANALÜÜS. Täpsusta millised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, looduslikud ja tehnoloogilised faktorid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust. Oluline on iga mõjuri (faktori) välja toomisel analüüsida, kuidas see sinu ettevõtlus(turundus)tegevust mõjutab 5
Teose vabakasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasi andmise kohustust. Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe-ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Õigus päraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe-ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus-ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. 2
hinnata enda õpimotivatsiooni. 3) Rääkida ning mõelda seminarides kaasa ja küsida, kui tekivad küsimused – see sobib õpiväljundiga, kus õpilane analüüsib oma väärtushinnanguid ja hoiakuid ning nende mõju suhtlemises. Kuivõrd ainekavas sõnastatud õpieesmärgid ja teemad toetavad Teie õpivajadusi ja -eesmärke? Mõned ainekavas sõnastatud õpieesmärgid ja teemad toetavad minu õpivajadusi ja eesmärke väga hästi või kaudselt, kuid seal on selliseid õpiväljundeid, mis absoluutselt ei seostu minu õpieesmärkidega nagu „oskab konflikte lahendada“ või „teab meeskonnatöö põhimõtteid“, sest arvan, et tean neid piisavalt. Mis on teie arvates üleliigne ja mis puudub? Minu arvates üleliigsed väljundid on „õpilane analüüsib oma väärtushinnanguid ja hoiakuid ning nende mõju suhtlemises“, sest juba tean
Tahaplaanile jäävad need, kellega me oleme tülli pööranud või keda me lihtsalt millegipärast ei salli ning vältida üritame. Ja kuna meie ümber on inimesi niivõrd palju, siis tihtipeale süüdistame oma ebaõnnestumises neid teisi, et mitte tunnistada, et meie ise oleme olnud need, kes ennast ebaõnnestumiseni viisid. Aga kuigi seda ei taheta eriti meeles pidada, teatakse ikka, et inimene ise võib olla enda suurim vaenlane. Iga inimene tahab saavutada oma eesmärke ja olla tunnustatud. Eriti tänapäeva ühiskonnas püüdlevad inimesed aina rohkem paremuse ja täiuslikkuse poole. Üksteisega võistlemine ja konkureerimine algab juba varases eas, umbes sel ajal kui me astume esimesse klassi. Alates sellest ajast peale sunnivad inimesed ennast õppima, et teistega sammu pidada. Isegi kui inimese enda jaoks ei ole võib-olla tema hinded ja edukus alguses niivõrd tähtsad, siis õpitakse teiste, tihtipeale vanemate pärast
saateid (Eesti Noorsootöö Keskus, 2015). Seda enam, et ERR toob ka oma arengukavas välja, et nende eesmärgiks on kõnetada kõiki ühiskonnas esindatud gruppe ja temaatikaid (Eesti Rahvusringhääling, 2013). Kui vaadata näiteks ETV2 programmi, siis väga suures ülekaalus on lastesaated ning noored on selgelt tagaplaanile jäänud (Kava.ee, 2015). Arvan, et lastesaadete arvelt annaks noortesaadete vähemus viia omavahelisse proportsiooni ning siis täidaks ERR selgelt oma kohustusi ja eesmärke. Usun, et üheks põhjuseks, miks ERR pole noortele piisavalt palju tähelepanu pööranud, on see, et noorte huvi televisiooni ja raadio vastu peetakse üha langevaks ja seetõttu eeldatakse auditoorium väga väikseks (Uuring:nutiseade asendab järk-järgult televiisorit, 2014). On fakt, et televiisori vaatamine on kõnealuse sihtrühma seas aina vähem populaarne, kuid samas pole mitte kuskile kadunud huvi üleüldiselt noortele suunatud saadete, seriaalide ja filmide vastu.
Juht kui eestvedaja Eestvedamine tuleb inglise keelsest sõnast leadership, seega saab eestvedajat eesti keeles nimetada ka liidriks. Eestvedamise definatsiooniks võib nimetada käitumuslikku protsessi, mille abil saab mõjutada teatud indiviidi või gruppi seatud eesmärke täitma. See on omamoodi positiivne mõju nendele, keda juhitakse, ning samal ajal ollakse kooskõlas neile seatud eesmärkidega. On oluline, et juht kui liider mõistab seatud eesmärke töötajatega üheselt ning teeb nendega tihedat koostööd saavutamaks organisatsioonis püstitatud eesmärke. On küllaltki selge, et autoritaarse stiiliga juhi puhul on töötajate kaasatus olulisemate taktikaliste otsuste vastuvõtmisel väiksem kui demokraatlikku eestvedamise stiili kasutavatel juhtidel
Üliõpilasekood: 104086 Juhendaja: Rein Paluoja Tallinn 2010 Kirjatööeesmärk: Kirjatöö eesmärgiks on analüüsida kas ja miks on Meil, inimestel, vaja püstitada erinevaid eesmärke ning miks neid seada tähtsuse järjekorda. Kirjatöö põhisõnum: Eesmärke on vaja püsistada, et leiaksime enda elu mõtte, teada, miks me eksisteerima, olla õnnelikud ja tunda rõõmu. Positiivset ja negatiivset: 1) Annotatsioon on korrektne ning annab lühikese kuid täpse ülevaate antud kirjatööst. 2) Kirjatöö alguses esineb kohe üks kokkuvõttev lõik, mis peaks olema kui sissejuhatus, kuid on rohkem nagu kokkuvõte.
Armastuse võlu ja valu Armastuse all mõistetakse sügavat vaimset, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel. See on erakordne tunne, mis kogu maailma imelisena paista laseb. Armastus on iseväärtus, tal pole eesmärke ega kindlat tähendust. Armastuses on alati teatud määral meeletust. Sest ei osata põhjendada, miks armastatakse. Kuid armastus on samuti ka väga isenäoline, see võib põhjustada ka tohutult valu. Vaadates armunud inimese nägu on kohe näha tema silmis uut sügavust, uut võlu, uut ilu. Armastus muudab inimese otsekohe. Inimene, kes ei suuda armastada, ei saa olla arukas, õilis, kaunis. Tema elu on tragöödia. Inimestele, kes on seadnud omale kindlad eesmärgid juba
iga nurga tagant ootamatusi ning mille lõppu varjavad tõusud ja langused või seada sammud teele, millel tunneme end kindalt ja kus iga samm viib lähemale kaugel seisvale lõpule? Pingutuste aluseks on eesmärkide seadmine. Eesmärkide seadmist alustatakse juba pisikesena, mil väikesed poisid tahavad saada astronaudiks, tüdrukud aga baleriiniks. Suuremaks sirgudes asenduvad need mõtted enamasti uutega, ainult väga vähesed jäävad oma lapsepõlveunistustele truuks. Reaalseid eesmärke hakatakse seadma noorukieas, mil õpitakse hindama oma võimeid ning oskusi. Sel perioodil tuleb teha ka mitmeid otsuseid, näiteks, kas jätkata gümnaasiumis või suunduda kutsekooli. Need on ühed tähtsamad, võib-olla isegi kõige tähtsamad otsused meie elus, sest vale valiku tegemise tõttu on väga raske oma eesmärke 100% realiseerida või kaob võimalus nende poole püüelda sootuks. Kindlasti leitakse end ristteel veel mitmelgi järgneval korral. Selgi hetkel mõtleme, kuhu
3.loeng: Organisatsioon ja organisatsiooniline evolutsioon Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. · Igal organisatsioonil on kindel funktsioon · Organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada kindleid eesmärke ja rahuldada liikmete vajadusi · Vasavalt funktsioonile ja eesmärgile on olemas väga palju erinevaid organisatsioonitüüpe · Organisatsioonid võimaldavad saavutada eesmärke, mida indiviididel eraldiseisvalt pole võimalik saavutada · Organisatsioonid lisavad indiviidide tegevusele tänu koostöö sünergilise efekti 8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad
veel puudulik, vajan ma ka sellist õppejõud, kes aitab õpioskusi arendada. Arvan , et sõltuv õppija ei sobi mulle, sest ma olen enesekindel ja tahan juhida oma õpiprotsessi ise, mitte et keegi juhiks. Edaspidi kippun ma olla enesejuhitud õppijaks, kes juhib oma õppimist täielikult ise. 2 Õppimise eesmärgid Enesejuhtimise ainekursus on väga tähtis õpijate jaoks, sest selle abil õppija võtab initsiatiivi oma õpetegevuse juhtimisel, määratleb oma õpivajadusi ja formuleerib oma eesmärke. Eesmärk muudab konkreetseks selle, kuhu tahetakse oma õppimisega välja jõuda. Selleks, et saada enesejuhtivaks õpijaks, peab oma kõik õpingud edukalt lõpetada. Tähtis on käia kõikidel seminaaridel, kuulama õppejõud, kaasatöötama ja olla motiveeritud selle ainekursuses. Selle aine kursusest ma ootan, et saan täielikult iseseisvaks, tahan olla avatud ja alati mõtlema ainult oma peaga, tahan oma elu ise suunata sinna, kuhu ma ise tahan, ja kõik on minu enda käes.
1). Millisest sündmusest sai alguse renessanss- skulptuur? Friense toomkiriku võistlus ukse kujundamises. 2). Milliseid ilmalikud skulptuurid muutusid 15. saj populaarseks? Elusuuruses Taavet (kes sümboliseerib tarkust, hiljem ka muutub füüsiline oleks tähtsaks) ja ratsamonumendid. 3). Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tätsaim kunstikeskus? Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad? Paleesid, kolmekorruselisi, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sisseõuega, madaka katusega, vanemad on kindlusetaolised ehitised. 8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? anti...
Õpilane: Arti Hunt Osankond: IT-14E Eriala: IT-süsteemide spetsialist Tallinn 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Tööriistad Mida mina tegin? Karakterid ja levelid Kokkuvõte Lisad Sissejuhatus See on leveli tegemine, sa saad püstitada eesmärke ja takistusi. Seda saavad teha igaüks, tuleb vaid konto teha, et neid salvestada. Neid saab teha publikule nähtavaks, nad saavad seda mängida ja hinnata. Parimaks hinnatud levelid kogunevad lemmikute levelite kogumikku, seda leiab menüüst. Leveli tegemine on hästi lihtsaks tehtud, enam-vähem vali ja aseta. Tööriistad Leveleid valmistades saab kasutada erinevaid tööriistu: Selection tool, milllega saab esemeid liigutada ja
Eesmärkide seadmine ja tähtsus minu elus Elu ohjas hoidmiseks tuleb lähtuda teatud põhireeglitest ning suureks kasuks tuleb ka eesmärkide seadmine. Iga hetk seab keegi endale mingi eesmärgi, kuid kas ta selle ka täidab on ise asi. Kuid mõnes mõttes ongi eesmärkide seadmine olulisem, kui nende täitmine, kuna tekib mingi siht, mille poole püüelda. . Eesmärke on erinevaid: pikaajalised, ühest päevast lähtuvad ning veel utoopilised eesmärgid, jne. Loetelu võiks veel pikalt jätkata, kuid põhiline on eesmärkide seadmise mõte. Nad aitavad elus edasi liikuda, kas siis neid täites või ebaõnnestudes. Igal juhul on eesmärgid justkui pidepunktideks, mille poole püüelda. Ma usun, et iga inimene on loonud endale või vähemalt peas mõelnud nn kaalulangetamisplaani, kuid lõviosal jääbki see pelgalt mõtteks.
seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike algatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kaasab inimesi avalikku ellu, et :saavutada ühiselt seatud eesmärke, esitada riigile konkreetseid nõudmiseid, väljendada oma ideid ja tahet.
TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1 Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? 50% ehk pooled teadmistest saadi tööülesandeid täites ja eksimusest õppides, 30% teadmistest saadi juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes, 20% teadmistest andis erialane haridus ja täiendkoolitus. 2 Kes on juht? Juhiks võib pidada igat inimest, kel on vähemalt üks alluv. 3 Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4 Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine 5 Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Mintzberg liigitab juhi rollid niiviisi: Suhtlusrollid – selleks on esindaja, eestvedaja, sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid – info vastuvõtja, jagaja, kõneleja
Situatsiooni analüüsiks kasutatakse tavaliselt SWOT-analüüsi, mis võimaldab välja selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning sisekeskkonnast tulenevad organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed. 3 STRATEEGIA PLANEERIMINE Strateegiat vajatakse selleks, et teada, kuidas saavutada püstitatud eesmärke ja järgida organisatsiooni missiooni. Oluline on välja valida strateegia, mis viib soovitud tulemuseni kõige efektiivsemal viisil, arvestades seejuures ka erinevate valikute riskantsust. Strateegia on tegvusele orienteeritud: ta käsitleb seda, mida teha, millal teha ja kes peab tegema. Konkreetsete sammude planeerimise ja elluviimiseni jõudmata ei ole strateegiaalasest töös kasu. Suurettevõtetes kaldutakse kasutama iga-aastast strateegilise planeerimise tsüklit, mis
audru.ee/documents/1707726/0/Eeln%C3%B5u+1+ %28lisa%29%20Audru+valla+arengukava+2014+-+2025%284%29.pdf/92142e0f-f490-479d-8ba0- 2f8a4a87a5bd 3) AS Estonia Spa Hotels turundusplaan aastaks 2014 Olin 2014 aasta kevadel antud ettevõttes turundusalasel praktikal. Kuna pidin ettevõtte kohvikule looma turundusstrateegiat, lasti mul tutvuda ka ettevõtte üldise turundusplaaniga. 4) Pärnu linna arengukava aastani 2025 See on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis arvestab majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna tasakaalustatud arengu. Pärnu on minu kodulinn ja muutused mõjutavad ka mind. Olen antud dokumenti sirvinud ja natuke internetis lugenud. Dokument on leitav Pärnu linna kodulehelt: http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/P2rnu_linna_arengukava_2025_muu detud_18.09.14.pdf Strateegilised dokumendid, millest olen kuulnud või leidnud internetist:
Voorused mõjutavad inimeste käitumist ja tegusid. Vooruslik käitumine on hea ja ebavooruslik halb. Vooruslik inimene on tark ning teab kuidas on õige tegutseda, rumal inimene ei tea vooruseid ning käitub sellepärast halvasti, seega halb, kuri, õnnetus tulenebki teadmatusest. Inimese mõistus on põhitunnus, mis eristab inimest muudest elusolenditest. Tänu oma mõistusele püstitab inimene oma elus eesmärke ja ülesandeid, mida püüab saavutada. Suuremad teadmised tagavad endale seatud ülesannete parema täitmise, kuna suuremate teadmiste tõttu on inimestel teadmine kuidas oma eesmärke saavutada ja seda paremini rahuldab inimene oma vajadusi. Inimesel on vaja tarkust, et saavutada õnne, sest näiteks rikkus ja tervis ei muuda inimest õnnelikuks, kui ta ei oska kasutada tarkust õnne saavutamiseks
Ideaalideta inimene Inimene on alati püüelnud paremuse ja perfektsuse poole.Selline mõttemaailm on arendanud ühiskonda kui ka inimest. Ideaalide poole püüdlemine paneb inimesi pingutama ning tulemuse saavutamine muudab inimese õnnelikeks. Hiljem seatakse jällegi uued ideaalid, et kogeda veel õnne tunnet. Samas leidub mitmeid õnnetuid inimesi, kellel pole eesmärke, mille poole pürgida. Miks inimestel puuduvad või on nende ideaalid purunenud? Lapsepõlv ning keskkond, kus inimene kasvad kujundavad inimeste ideaale. Vanematel on lapsepõlves suurim roll. Nad on neile eeskujuks ja neilt omandatakse enamik väärtushinnangud. Sealt tulenevad ka ideaalid eluks. Raskused lapsepõlves nagu eeskujude puudumine, väärkohtlemine või kehv majanduslik olukord on takistused, mida kõik ei suuda ületada.
nad väldivad uute võimaluste otsimist, sest eeldavad, et nad nagunii nende elluviimisega hakkama ei saa. Enesekindlus on aga omadus, mida on võimalik kasvatada. Kui inimene on enesekindel ja näeb vajadust midagi uut alustada, kuid ta kõhkleb, siis peab alustama väiksemate ülesannetega. Pärast igat edukalt lõpule viidud sammu võetakse käsile järgmine, veidi keerulisem. Õige pea näib, et enesekindlus lubab saavutada eesmärke, mis varem tundusid liiga keerulised. Enesekindlust pole võimalik saavutada üleöö või ühekordse toiminguna. Samm-sammult edasi minnes on aga võimalik algselt arglikust tegelasest vormida enesekindel ja edule orienteeritud ettevõtja. Eneseteadlikus Lisaks enesekindlusele on oluline aru saada, miks sa tahad oma eesmärke saavutada. Kui inimene ei mõista, miks talle ühe või teise eesmärgi saavutamine oluline on, on teda lihtsam
õpimotivatsiooni taseme tõstmise kriteeriumite tundma õppimist. Antud ainekursus on kasulik minu jaoks seetõttu, et selle raames saan ma uut informatsiooni enda kui isiksuse kohta, samuti omandan uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks. Ainekursuse lõpus soovin ma teada saada, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks, erinevaid motivatsiooniliike, samuti osata hinnata enda õpimotivatsiooni, analüüsida ja hinnata ennast õppijana ning ka osata teiste inimestega kooseksisteerimise käigus tekkinud konflikte lahendada. Ainekavas olevad õpiväljundid: Õppeaine läbinud üliõpilane: 1) teab, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks; 2) tunneb õppimist mõjutavaid tegureid ja oskab neid oma
töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud seetõttu, et neile meeldib koos olla. Liikmed saavad emotsionaalset rahuldust. Sekundaarsed organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et inimesed ei koondu sinna mitte emotsionaalsetel vaid pigem materiaalsetel ajenditel. Siin ei ole liikmetele tüüpiliselt esmatähtis mitte kuulumise vajadus antud organisatsiooni vaid see, mida nad organisatsiooni kuuludes nn vastu saavad
Aastal 1971 õendusabi teooria: inimkäitumise üldmõisted. 1981 aastal õendusabi teooria: süsteemid, kontseptsioonid, protsess. Ta oli üks esimesi õdesid, kes ühendas akadeemilise teooria kliinilise õenduspraktikaga. 3 2. TEOORIA EESMÄRGI SAAVUTAMISEST Teda peetakse õendusteooria arendamise teerajajaks. (Why I...). Teooria kirjeldab dünaamilist inimestevahelist suhet, milles inimene kasvab ja areneb, et saavutada teatud elulisi eesmärke (Current Nursing 2011). Teooria keskendub sellele, et õendustegevuses on rõhk inimese hoolitsusel. Õendusabi eesmärgiks on keskenduda üksikisikute ja rühmade tervishoiule. King esitas teooria esmakordselt 1960. aastal. Tema inspiratsiooniks oli 1940. aastate filosoofiaprofessor, kes küsis kas tema või keegi teine õde on defineerinud õendusakti. Selleks, et sellele küsimusele vastata, alustas ta aastaid kestnud õpinguid. Sellel tulemusena viidi lõpuni teooria, mis
elamise vaeva ja keskenduda millelegi, mis on ta enesearengu seisukohast tähtsam. Omada staatust tähendab sageli olla armastatud. Siinkohal tuleb silmas pidada armastus selle erinevates vormides ja tähendustes perekondlik, seksuaalne armastus, austus kui armastus, inimese olemasoluga arvestamine jne. Olla armastuse objektiks on tunda end vajalikuna. Hoole ja tähelepanu all me n-ö puhkeme õide. Armastus aitab meil täita eesmärke, see pakub meile kaitset ning turvatunnet, armastusevajadus on võib-olla ehk olulisim vajadus, järgnedes füsioloogilistele. Samasuguseid tundeid võib tekitada kindlustatud staatus ning teadmine, et ollakse austatud, ning isegi kui mitte armastatud, siis vähemalt kardetud see tundub olevat parem kui olla inimene, kes peab ise kartma. Olla ignoreeritud ei ole ainult ebameeldiv, see on ka evolutsioonilisest seisukohast ohtlik. Võiks öelda, et me oleme programmeeritud
kindlasti tema.Kõik on küll ette määratud aga siiski tekivad väga paljud küsimused.igahetk on müstika,mida ilmselt keegi kunagi välja selgitada ei suudagi. Tihti õeldakse,et enda saatust saab muuta kuid mina arvan,et see mis võib muuta on väga väike osa meie enda mõtetest.Kindlasti mõjutab saatust natuke ka alateadvus.Usun,et varemalt juba enne inimese sündi on enamus asju paika pandud. Sageli juhtub, ka seda,et me ei ütle oma tegelikke eesmärke välja, need on meie peidetud mõtted ja võib juhtuda, et me ei tea oma eesmärke isegi või pole neis täielikult kindlad. Selle põhjuseks võib olla see, et me pole nende üle kunagi sügavamalt mõelnud. Kõik meie valikud on omavahel tihedalt seotud ning ei ole võimalik ette teada meie valikute tagajärgi. Peale valikute tegemist võib välja tulla ka rahulolematus. Kätte on saadud küll kõrge ametikoht, kuid hobidega ja perega tegelemiseks ei pruugi jääda piisavalt aega
(Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka mõistetav, et kasvatust uuritakse kõige paremini läbi antropoloogia. Kasvatus on inimese muutmine paremaks ja tublimaks. Kasvatuse läbiviimiseks püstitatakse eesmärke, milleni siis mingil hetkel ideaalis jõuda tahetakse. Näiteks võib tulla laste ettevalmistamine kooliks, kus vanemad õpetavad lastele ka kodus, kuidas õigesti käituda ning koolis hakkama saada. Kasvatuse abil püüdleb inimene mingi parema seisundi suunas. Kui küsida näiteks mõne lapsevanema käest, miks ta oma last just nii kasvatab, siis vastab ta loomulikult, et muuta oma laps paremaks ning ühiskonna normidele vastavaks inimeseks. Kasvatusega on tugevalt seotud ka sotsialiseerumine
Võim ja legitiimsus Võim on mehhanism, mille abil saavutada püstitatud eesmärke. Võim on oskus, panna inimesed tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Võim kui ümberjaotav ja ülekantav „võim kellegi üle“ Võim kui struktuurne suutlikkus saavutada eesmärke ..võimustamine. Võim Max Weberi järgi: Võim on suutlikkus panna tegema kedagi midagi, mida ta muidu ei teeks. Domineerimine-tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Legaalsus: seaduslikkus, õiguspärasus Legitiimsus: tunnustatus, tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2
Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad koos ajaga ja mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Inimeste väärtused kipuvad ajaga järjest muutuma, seatakse uusi eesmärke ja sihte ning unustatakse, mis tegelikult see õige peaks olema. Toon näiteks, et umbes kümme aastat tagasi, kui lõpetas noor eestlane oma haridusteekonna ning asus töökohta otsima, siis kõige olulisem oli neile: töö valdkond, töötamise keskkond ja järgmisena palk. Tänapäeva noortel on palganumber esikohal, pole oluline, mida täpselt tegema peab, niikaua kui raha saab hästi pole muu oluline. Alguses tahetakse hästi teenida, aga nii kiputakse unustama oma soove ja
mingeid konkreetseid või kriteeriumeid. Ta on seega numbrilisi näitajaid või sisuliselt samuti standard, kuid 6 kasutatavaid tehnoloogiaid. pigem teostusnõuete ja näitajate Seega ISO 14001 aitab leida standard. Roheline Võti vastust selle kohta, kuidas määratleb konkreetseid eesmärke eesmärke saavutada, kuid ise ei ehk mida tuleb teha, kuid ütleb määra mingeid täpseid vähe selle kohta, kuidas teha. eesmärke. Nõuete esitusviis Nõuded on esitatud vastavalt Nõuded on esitatud kolme tüüpi tüüpilise ISO juhtimisstandardi kriteeriumidena (kohustuslikud, struktuurile. tähtajalised, soovituslikud) eri
ikka õige. Kuid teisest küljest võtan näiteks sportlased, kes tõesti pingutavad selle nimel, et oma vastast võita, kuid edudult. Nad kindlasti mõtlevad selle üle, kas sport on ikka nende jaoks. Siit tulenebki see, et võit ei ole mõeldud kõigile, isegi kui inimene valdab oma ala sajaprotsendiliselt. Küsides teistelt nende elu mõtet, saab vastusteks tihti ,,elan selleks, et täita oma püstitatud eesmärke" või ,,elan, et olla õnnelik". Kuid selleks, et täita oma eesmärke ja selleks, et olla õnnelik, peab inimene elus taluma kaotusi. Kaotus on ka lähedase inimese lahkumine siit ilmast, seda juhtub iga inimesega ning see viib teiste elu edasi, sest nii pidigi minema. Kaotused on normaalsed osad meie elust ning iga kaotus tähendab midagi. Iga kaotus avab inimesele uue võimaluse ukse ning iga kaotus toob inimese ellu uue inimese, seega kõik on pooleldi võit.
kus autorid toovad välja palju näiteid. Metafoorid põhinevad kogemuslikel alustel, millest ei tea autorid kuigi palju. Mõningaid näiteid suunametafooridest: · Tal on kõrge positsioon. · Ta on üllameelne. · Ära võta altkäemaksu. · See on madal käitumine. Olemismetafoor tähendab sündmuste, toimingute, emotsioonide, ideede jmt käsitamist entiteetide ja ainetena. Olemismetafoorid teenivad mitmesuguseid eesmärke, mida peegeldavad ka keeles leiduvad väljendid, näiteks kogemus hindade tõusmisest, mida võib nimisõna inflatsioon kasutades metafoorselt entiteedina käsitada, näiteks: Peame inflatsiooniga võitlema. Olemismetafoorid on tavaliselt nii loomulikud ja meie mõtlemises nii valdavad, et neid peetakse tavaliselt vaimsete nähtuste enesestmõistetavateks. Enamik meist ei adu tõsiasja, et need väljendused on loomult metafoorsed. Siiski on kõige kergemini äratuntavad sellised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
