Mida üritatakse sellega saavutada mis on selle eesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused

Kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused

Milliseid andmeid tarkvarasüsteemis kasutatakse või muudetakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused

Mida tarkvarasüsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused

Milliseid sõnumeid tegutseja ja tarkvarasüsteem omavahel vahetavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused

Millal kasutusjuhtum loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - Sissejuhatus infosüsteemidesse

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida üritatakse sellega saavutada mis on selle eesmärk?
Kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi?
Milliseid andmeid tarkvarasüsteemis kasutatakse või muudetakse?
Mida tarkvarasüsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks?
Milliseid sõnumeid tegutseja ja tarkvarasüsteem omavahel vahetavad?
Millal kasutusjuhtum loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale?

Mõisted ja teemad kordamiseks

Infosüsteemi valdkond - Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab:

probleemide lahendamist
otsuste vastuvõtmist
vajalike tegevuste sooritamist
arusaamise /mõistmise loomist

Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise , kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks.

Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara , kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel.

Infosüsteemide hetkeseis ettevõttes/organisatsioonis:

killustatud ja/või dubleeritud äriprotsessid
ülekattega, omavahel kokkusobimatud ja killustatud infosüsteemid ja andmehoidlad
IT süsteemid, rakendused ja andmehoidlad on loodud ettevõtte konkreetse allüksuse jaoks arvestamata ettevõtet kui tervikut .

Infosüsteemi üldised eesmärgid- IT infrastruktuuri, andmete ja kogu ettevõtet hõlmavate andmetöötlussüsteemide planeerimine ; loomine või hankimine; rakendamine ja haldamine ; uute IT võimaluste jälgimine ning nende kaasamine organisatsiooni strateegiatesse, plaanidesse ja praktikatesse .
Põhieesmärgiks on terviklikul viisil valitseda ja hallata informatsiooni ja vastavat IT-d ettevõttes, et võimaldada ettevõttel väärtuse loomist; suurendada ettevõttega seotud osapoolte rahulolu. Nende funktsioonide täitmisega tegeleb süsteemitöö . Põhimeetodiks süsteemitöö tegemisel on süsteemitehnika (systems engineering).

Nõudmised infosüsteemi spetsialistile- Eksisteerib vajadus selliste spetsialistide järele, kes oleksid võimelised määratlema ettevõtte/organisatsiooni vajadusi informatsiooni, selle juhtimise ning vastavate IT-süsteemide järele; otsustama, milliseid IT-süsteeme luua/hankida ja organisatsiooni kasutusse anda ja mille jaoks ja ITsüsteeme looma ja nende loomist juhtima. Üldiselt võttes - kes orienteeruksid infosüsteemide valdkonnas.
Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised:

ärialased teadmised
infotehnoloogia- alased teadmised
analüütiline ja kriitiline mõtlemine
suhtlus-, meeskonnatöö oskused

Kokku võetuna – infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised

Süsteemi mõiste- - Süsteemi defineeritakse kui igasugust vastastikku sõltuvate ja ( ajutiselt ) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogumit, mis täidab mingit eesmärki/funktsiooni/ülesannet.

Süsteemi ülesehitus ja käitumine- Süsteemi osad ise võivad olla samuti süsteemid (terviksüsteemi alamsüsteemidest) koosnedes omakorda osadest - süsteem võib omada hierarhilist ülesehitust. Terviksüsteem ise võib olla osaks (alamsüsteemiks) teise (veel suurema) süsteemi koosseisus . Igal süsteemil ja selle koosseisu kuuluval osal on oma eesmärk/funktsioon/ülesanne - kui mingi osa süsteemist ära võtta (ei täida oma ülesannet), siis süsteem tervikuna enam ei toimi (ei täida tervikuna enam oma ülesannet/eesmärki).

Ettevõtte/organisatsiooni mõiste- organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke

Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid ja nende võimalikud huvid:
omanikud – raha vm mõõdetava väärtuse teenimine
kliendid –väärtuse omandamine
juhid – minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine
töötajad – turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond
Erinevate huvigruppide huvid on omavahel seotud, ühtede huvigruppide huvide täitmisest (või täitmata jätmisest) sõltub teiste huvigruppide huvide täitmine.

Väärtuse mõiste ettevõtte/organisatsiooni huvigruppide jaoks:

kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine)
kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv
kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine
innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine
suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise

Ärifunktsiooni mõiste- Ärifunktsiooni (business function) saab defineerida kui organisatsiooni ühe ametikoha või struktuuriüksuse oskuste, teadmiste, ressursside kogumit sellele pandud vastutuse täitmiseks. Võidakse defineerida ka distsipliinina, tegevusena või tegevuste kogumina.

(Äri)protsessi mõiste- Äriprotsessi (business process ) defineeritakse kui omavahel seotud (töö)tegevuste järjekorda , mis igal sammul tarbib ressursse sisendite teisendamiseks väljunditeks kuni protsessi lõpptulemus on saavutatud. Lõpptulemuseks on toode või teenus, mis omab väärtust selle tarbijale (väljund, mis läheb ettevõttest välja kliendile). Äriprotsessi saab võtta ärifunktsioonide teostuse seeriana.

Ettevõtte/organisatsiooni analüüsi eesmärgid- aitab aru saada, milline on toimimise hetkeseis ja muutmisnõuded; aitab leida võimalusi toimimise muutmiseks.

Ettevõtte/organisatsiooni analüüsi tehnikad- äriprotsesside analüüs ja modelleerimine ; nõuete analüüs ja modelleerimine; objektide analüüs ja modelleerimine

Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi eesmärgid ja tulemus:
Protsessianalüüsi eesmärgid on järgmised:

saada aru, milliseid protsesse organisatsioonis teostatakse ja kuidas
leida võimalusi protsesside automatiseerimiseks
kaaluda protsesside ümberkorraldamist

Protsessianalüüsi tulemuseks on protsessivaade, mis:

annab ülevaate protsessidest, millega organisatsioon huvigruppide poolt püstitatud eesmärke ja ootusi täidab
loob arusaamise, läbi milliste tegevuste protsesside teostus toimub
annab aluse parenduste rakendamiseks ja nende hindamiseks

Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi sammud:
1. organisatsiooni eesmärkide määratlemine
2. organisatsiooni huvigruppide ja nende ootuste määratlemine
3. ootuste täitmiseks protsesside sõnastamine (“mida” pool) - andes analüüsitavate protsesside koguhulga, nö “suure pildi” organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast
4. protsesside sammude määratlemine (“kuidas” pool) - organisatsiooni jaoks oluliste objektide elutsükli ja elutsükliliste etappidega seotud tegevuste määratlemine
5. protsesside teostuse analüüs ja muutmisvõimaluste määratlemine
a. olemasolevate protsesside (ja iga tegevuse) mõõtmine
b. soovitud parameetrite määratlemine
c. protsesside automatiseerimise ja ümberkorraldamise võimaluste määratlemine
Ettevõtte/organisatsiooni protsesside muutmise võimalusi -
a. olemasolevate protsesside (ja iga tegevuse) mõõtmine
b. soovitud parameetrite määratlemine
c. protsesside automatiseerimise ja ümberkorraldamise võimaluste määratlemine

Ettevõtte/organisatsiooni (äri)protsessi mõiste- Äriprotsessi (business process) defineeritakse kui omavahel seotud (töö)tegevuste järjekorda, mis igal sammul tarbib ressursse sisendite teisendamiseks väljunditeks kuni protsessi lõpptulemus on saavutatud. Lõpptulemuseks on toode või teenus, mis omab väärtust selle tarbijale (väljund, mis läheb ettevõttest välja kliendile). Äriprotsessi saab võtta ärifunktsioonide teostuse seeriana.

Ettevõtte/organisatsiooni protsesside tüübid- kommertslikus mõttes olulised protsessid, mille tulemused toodete või teenuste näol antakse organisatsioonivälistele klientidele - esmased või tuumprotsessid või põhiprotsessid, n: tellimuse täitmine, taotluse rahuldamine jne

toimimise efektiivseks funktsioneerimiseks vajalikud protsessid - tugiprotsessid, n: eelarvestamine , tööjõu värbamine jne
juhtimise protsessid – kirjeldavad juhtide tööd - näitavad, kuidas teisi protsesse juhitakse ja millised on toimimise seosed omanikega, n: strateegiline ja taktikaline planeerimine, eesmärkide püstitamine jne

Ettevõtte/organisatsiooni protsesside muutmise võimalusi:

protsessi parendamine (process improvement) - protsessi teostuse kvaliteedi tõstmine. Tegevusi ja nende järjekorda ei muudeta , üritatakse tegevuste kvaliteeti tõsta (vigu vähendada). Muutmise riskid on minimaalsed (ebamäärasus parendatud protsessi suhtes on minimaalne), samas oodatavad kasud on ka väikesed (vähemalt lähiajalises perspektiivis)
protsessi ümberkujundamine (process redesign) - protsessi osade (alamprotsesside) muutmine töö tegemise viiside muutmise või automatiseerimisega. Ümberkujundamisega muutub tegevuse teostusviis (käsitsitehtav tegevus muudetakse automatiseerituks – tegevust teeb tarkvara ilma inimese vahelesekkumiseta või poolautomatiseerituks – inimene teeb tegevust IT toega ehk kasutades tarkvara või kaotatakse üldse ära). Samuti võib muutuda tegevuse teostaja , n: klienti ei teeninda mitte klienditeenindaja , vaid klient teenindab end ise. Muutmise riskid on keskmised, samuti ka oodatavad kasud.
protsessi ümberkorraldamine (process re-engineering) - protsesside teostuse põhimõtete muutmine organisatsiooni strateegilisel ehk terviktasemel. Äriprotsesside põhjalik ümberkujundamine, et saavutada dramaatilist paranemist toimimise sellistes kriitilistes näitajates nagu kulu, kvaliteet, teenindus ja kiirus. Tavaliselt tähendab protsesside ümberkorraldamine väärtusahela mingi(te)st lüli(de)st loobumist või vastava teenuse sisseostmist vm. moel väärtusahelaga manipuleerimist. Riskid on kõrged, samas oodatavad kasud ka kõige suuremad, sest protsesside muudatused puudutavad tervet ettevõtet korraga

Infosüsteemi kontekstis on eelkõige tähelepanu all protsesside automatiseerimine. Ükskõik millist muutmislähenemist organisatsiooni juhtkond ka ei rakenda, on vaja eelnevalt teha protsessianalüüsi. Seda tööd teevad tavaliselt ärisüsteemi ehk organisatsiooni analüütikud, kes võivad, aga ei pruugi olla infosüsteemi analüütikud ehk IT - spetsialistid .

Sündmuse mõiste protsesside teostuse kontekstis- Sündmus (event) on midagi, mis juhtub ja mis toob endaga kaasa mingi tegevuse (reaktsiooni). Organisatsiooni aspektist on sündmus üheselt määratav ajahetk, mis käivitab organisatsioonis protsessi või mingi tegevuse protsessi sees. Infosüsteemi aspektist sõnumi laekumine, mis nõuab tegutsejalt või tarkvarasüsteemilt reaktsioonina infotöötegevust

Tegevuse mõiste- ühe inimese poolt täidetav ülesanne, mida täidetakse ühes kohas samaaegselt vastusena ettevõtet puudutavale sündmusele, mis lisab mõõdetavat ärilist väärtust ning jätab endast maha andmed terviklikul kujul.

Tegevusdiagrammi notatsioon:

tegevuse seisund, mis tähistab töövoo sammu teostamist
siire , mis näitab, milline tegevuse seisund järgneb millisele
käivitatakse tegevuse lõppemisega, mida tegevuse seisund esitab
otsustuspunkt, mille järgi tegevuse lõpetamisel kontrollitakse, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb
sünkroniseerimisjooned, millega saab näidata paralleelseid alamvoogusid

Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel :
Protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega – sõnumi laekumine sellele reageerimiseks – protsessi esimese tegevuse tegemiseks

protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu)
protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt)
protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist
ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja
tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või „käega katsutava“ tulemusega (seisundi või objektiga), mida oleks võimalik kontrollida
tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele „mida tehakse“, mitte „kuidas tehakse“
tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti)
tegevuse juures on vaja kontrollida, mis tegevus(ed) peab/peavad olema eelnevalt tehtud (millist/milliseid sisendeid tegevus eelmis(t)e tegevus(t)e tulemus(t)ena vajab)

Äriobjekti seisundid ja nende modelleerimise /määratlemise eesmärgid:
Äriobjekti seisundid esitatakse seisundidiagrammiga esitades äriobjekti kõiki võimalikke seisundeid süsteemis (või kitsamalt 1 protsessi raames, kuna äriobjekti eluea jooksul võib toimuda mitu protsessi, mis äriobjekti seisundeid muudab), nende muutumist põhjustavaid sündmusi ja tegevusi. Igale äriobjekti puudutavale seisundit muutvale
sündmusele vastab infotöötegevus, mille tulemusena fikseeritakse seisundimuutus andmeliselt tehes äriobjekti elutsüklit haldava protsessi informatiivseks.
Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes ja/või selle mingis tööprotsessis „oma elu elavate “ äriobjektide elutsüklit läbi nende võimalike seisundite ja seisundimuutuste ning saadud informatsiooni põhjal täiendada teisi vaateid. Täiendamisest tuleb täpsemalt juttu järgnevates loengutes.
Äriobjektide seisundite määratlemise mõte infosüsteemi analüüsi kontekstis on luua võimalus hallata äriobjektideseisundeid iseloomustavaid andmeid tehes sellega äriobjektid (täpsemalt nende eksemplarid) infosüsteemis tegutsejatele informatiivseks. Näiteks on võimalik saada informatsiooni selle kohta, mis seisundis mingis protsessis mingi

Tarkvarasüsteemile esitatava nõude mõiste

Infosüsteemi roll (äri)protsessi(de) muutmisel ja analüüsil
Protsesside ja nende teostuse modelleerimise tulemusena saab otsustada:

millised protsessid (või nende osad) jäävad sisaldama inimtööd ja millised protsessid (või nende osad) automatiseeritakse või korraldatakse ümber;
milline saab olema infosüsteemi andmekoosseis, mis rahuldab organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi;
saab kätte funktsionaalsed nõuded tulevas(t)ele tarkvarasüsteemi (de)le ning andmehoidlatele.

Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. “IT toega tegevuste diagramm(id)”. Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud.
Protsesside kirjeldusi saab võtta tarkvarasüsteemi kasutusjuhtude mudeli loomise aluseks, et näidata, milliste tegevuste teostamisel protsessis oleks tarkvarasüsteemist kasu.

Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu mõiste- Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud.

Kasutusjuhtude diagrammi notatsioon-

tarkvarasüsteemi kasutaja (System Actor). Keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb tarkvarasüsteemiga ning kasutab selle poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi. Inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis )
tarkvarasüsteemi kasutamise lugu või juhtum, kuidas tarkvarasüsteemi kasutades tehakse midagi kasulikku - kasutusloo ainus eesmärk on anda kasutajale mingit väärtust (infosüsteemi kontekstis lisada, muuta, töödelda, vaadata andmeid)
üksteisele järgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida tarkvarasüsteem teostab, et jõuda mõõdetava tulemuseni tegutseja jaoks - tegevused võivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja süsteemidega
seos tegutseja ja kasutusjuhtumi vahel. Näitab, milline tegutseja saab kasutusjuhtumi teostusest kasu

Kasutusjuhtumi sõnalise seletuse põhimõtted/küsimused:

mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk?
kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi?
milliseid andmeid tarkvarasüsteemis kasutatakse või muudetakse?
millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud “väärtusliku asjaga”, mida tarkvarasüsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks?
milliseid sõnumeid tegutseja ja tarkvarasüsteem omavahel vahetavad?
millal kasutusjuhtum loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale?

Kasutusjuhtude omadusi ja kooskõlareegleid

käivitatakse ja teostatakse alati tegutseja abil
pakub tegutsejale mingit väärtust, st see on täielik
teostatakse ilma katkestusteta lühikese aja jooksul (ühe sessiooni raames). Kasutaja:
o käivitab arvuti
o teostab kasutusjuhu
o suleb arvuti
teostatakse sõltumatult teistest kasutusjuhtudest

Kooskõlareeglitest:

kasutusjuht peab olema seotud analüüsitava ja modelleeritava tööprotsessiga
kasutusjuhu teostuse tulemuseks peavad olema andmed terviklikul kujul
äriobjekti seisundite muutmise jaoks peab/peavad olema omaette kasutusjuht/- juhud

Suhtlus ettevõttes/organisatsioonis:
Suhtlus (kommunikatsioon) on tegevustik, mille käigus üks isik annab teisele või saab teiselt sõnumi isiku vajaduste, soovide, nõudmiste, ettekujutuste, teadmise või emotsioonide kohta (nimekiri ei ole lõplik). Tegemist on ideede, arvamuste ja informatsioonivahetusega.
Ärialane suhtlus on igasugune suhtlus eesmärgiga edendada tooteid või teenuseid või ettevõtet ja seda ametlikul eesmärgil. Ettevõttes tegutsevate inimeste koostöö seisneb suhtlemises ja koostöö kvaliteet sõltub suhtluse kvaliteedist. Sama põhimõte puudutab ka ettevõttes tegutsejate koostööd ettevõtteväliste tegutsejatega (klientide ja koostööpartneritega).
Ettevõtte kontekstis võib suhtlus olla ettevõttesisene või –väline; formaalne või mitteformaalne.
Ettevõttesisene suhtlus võib olla vertikaalne (ülalt-alla ja alt-üles) või horisontaalne (samal tasandil).
Ettevõtteväline suhtlus on horisontaalne. Horisontaalse suhtluse korral sama juhtimistasandi juhid või töötegijad vahetavad informatsiooni oma töökohustuste täitmiseks. Ettevõttevälise suhtluse korral ettevõttes tegutsejad vahetavad informatsiooni ettevõtteväliste tegutsejatega.
Ülalt-alla suhtluse korral kõrgema taseme juhid esitavad oma alluvatele näiteks nõudeid, vajadusi vm
sõnumeid ootusega nende täitmise kohta.
Alt-üles suhtluse korral alluvad annavad näiteks tagasisidet ülevalt tulnud nõuete täitmise kohta.
Formaalne suhtlus on suhtlus, kus andmete edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide vormide (blankettide) alusel (aruanded, raamatupidamislikud andmed jne).
Mitteformaalne suhtlus on näiteks vestlus, kirjavahetus , märkused, kommentaarid, arvamused jne ja on eelkõige suusõnaline. See võib sisaldada palju ebatäpsusi ja mitteolulisust.

Andmete mõiste- Töötlemata kujul faktid (nö. algandmed ) sündmuste, inimeste, asjade, ressursside, protsesside, tingimuste jne kohta. Andmed saadakse tavaliselt mõõtmise, vaatluse, aga enamasti suhtlemise teel.

Informatsiooni mõiste- Sellise kuju saanud andmed, mis annavad edasi tähendust, mõtet. Tähenduse andmine toimub läbi andmete omavahelise seostamise, töötlemise, konteksti panemise.

Teadmise/teadmuse mõiste- Saadud informatsiooni kombineerimine vastuvõtja olemasolevate ideede ja kogemustega väljendades mõistmist, õppimist ja andes aluse otsuse tegemiseks. Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine. Teadmus on näiteks vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel teisendada. Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga.

Nõuded andmetele/informatsioonile- Informatsiooni kättesaamiseks peab olema määratletud, millistele nõuetele vastavat informatsiooni ning selle aluseks olevaid andmeid iga organisatsioonis tegutseja ja sellega suhtleja vajab ja kuidas ta pääseb nendele andmetele (ja vastavale informatsioonile) ligi. Nõuded andmetele-informatsioonile saab jagada 3 kategooriasse: aja-, sisu- ja vormikategooria või –mõõde.

Ettevõtte/organisatsiooni juhtimise tasemed või vastutusalad:

Andmevaade ja selle koostamise eesmärgid- Andmevaade e. andmearhitektuur väljendab ettevõttes ja tema infosüsteemis andmekoosseisu ülesehitust. Arhitektuuriline kirjeldus esitatakse andmemudelina
Andmevaate koostamise eesmärgid:

anda ettevõtte valdkonna kohta käivate objektide (n: klient, tellimus, kataloog) ja nende omavaheliste seoste mõistelist kirjeldust
anda eskiisi andmebaasi ülesehituse loomiseks ja andmebaaside genereerimiseks
juhendada andmebaasile ligipääsu ja andmebaasi operatsioonide jõudluse küsimusi
hõlbustada suhtlemist huvigruppidega valdkonna analüüsiks ja nõuete kättesaamiseks

Äriobjekti mõiste ja nende modelleerimise eesmärgid:
Äriobjekti mõiste- mistahes asi, mida on vaja juhtida ja/või millega töötajad protsessides opereerivad:

elus (klient, töötaja )
elutu (toode, vahend)
dokumendipõhine (tellimus, saateleht , arve, pakkumine, töökäsk)
abstraktne (projekt, probleem, eesmärk)

Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete – kontseptide) modelleerimise eesmärgid on:

määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara)
anda arusaamine “asjadest”, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida
anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks

Kontseptuaalse andmemudeli koostamise tehnikad
Kontseptide kategooriate kasutus
Äriobjektide määratlemisel saab kasutada kontseptide liigitust /kategooriaid
Lausendite meetod
Nii nagu tegevusdiagrammi joonistamisel saab ka kontseptuaalmudeli joonistamisel kasutada lausendite meetodit.
Analüüsimustrite kasutamine Lisaks kontseptide kategooriatele ja lausendite meetodile saab kontseptuaalmudeli koostamisel kasutada ka valdkonna analüüsimustreid – tunnustatud ekspertide (n: Martin Fowler) poolt avaldatud kontseptuaalmudelite fragmente.

Andmemudel ja selle koostamise eesmärgid:

määratleda infosüsteemis manipuleeritavate andmete koosseis andmeobjektitüüpidena ja nendevaheliste seoste tüüpidena
anda alus (relatsioonilise) andmebaasi tegemiseks (andmetabelite ja nendevaheliste seoste loomiseks)

Andmemudeli komponendid (andmeobjektitüübid – tabelid , atribuudid , seosed
andmetabelite vahel)

igat andmeobjektitüüpi iseloomustab 1 või mitu atribuuti (omadust) moodustades andmestruktuuri
igal konkreetsesse andmeobjektitüüpi kuuluval eksemplaril on konkreetse atribuudi jaokskonkreetne väärtus
eksemplarid eristuvad üksteisest atribuutide väärtuste järgi
igat eksemplari määratletakse üheselt võtmeomaduse või –atribuudi (või omaduste kombinatsiooni ) kaudu

Andmete normaliseerimine- Andmemudelit, täpsemalt andmeobjektitüüpe iseloomustavaid atribuute on vaja viia normaliseeritud kujule , et tulevases realiseeritavas relatsioonilist tüüpi andmebaasis :

oleks igasse andmetabeli lahtrisse salvestatud ainult 1 väärtus. Vastasel juhul ei saa selle väärtuse järgi teha korrektseid päringuid – päringute tegemine taanduks tekstiotsingule, mis ei võimalda vajadusel matemaatilisi operatsioone rakendada
oleks samade väärtustega tabeli read salvestatud ühekordselt. N: ei oleks ühe ja sama kliendi/töötaja/tudengi/toote/tellimuse jne kohta käivate andmete dubleerimist
oleksid samatähenduslikud atribuudid omades sama väärtust ühekordselt. N: atribuut „kliendi nimi“, mis iseloomustab klienti, saab olla ainult andmeobjektitüüp „Klient“ juures. Kui aga näiteks „Tellimus“ juures on atribuut „kliendi nimi“, siis tekib küsimus, kas erinevate tellimuste juures saab kliendil olla erinev nimi? Kui jah, siis atribuut „kliendi nimi“ on ka „Tellimus“ juures, muidu mitte. NB! Siin on ainsaks erandiks võtmeatribuut, läbi mille toimub andmeobjektitüüpidesse kuuluvate eksemplaride omavaheline sidumine ja seetõttu on nende kordumine omavahel seotud andmeobjektitüüpides õigustatud.

Andmete normaliseerimise mõte seisneb selles, et võimaldada atribuutide või tabeli lahtrite väärtuste pealt teha matemaatilisi operatsioone (tõsta andmete informeerimise võimet) ja vältida samade andmete mitmekordset sisestamist ning seega kindlustada, et andmete pealt loodav informatsioon „ei valetaks “.

Infosüsteemi koostisosad:

infotehnoloogia (IT) pakkudes organisatsioonile elektroonilist infrastruktuuri ( hajutatud raud- ja tarkvara, telekommunikatsiooni tehnoloogiad )
andmetöötlus- ja tugisüsteemid ehk rakendussüsteemid, mida infotöötajad info- ja süsteemitöö tegemisel kasutavad
infotöötajad (ka täidesaatev võim) kasutades IT-d täidavad oma info- ja süsteemitööülesandeid organisatsioonis
andme-(info) ressursid - infovajajate jaoks nende nõudmistele vastav info (väljund); lähteandmed selle loomiseks ( sisend )
infosüsteemi info- ja süsteemitööprotsessid – andmetöötlusel põhinev infotöö , teadmusel põhinev infotöö, süsteemiarendus ja kättetoimetamine

Rakendussüsteemide liigid:
operatsioonilised (käitus-)süsteemid

põhinevad andmetöötlusel
aitavad planeerida ja juhtida organisatsioonis teostatavaid tegevusi (operatsioone)

toodete tegemiseks ja jaotamiseks
teenuste planeerimiseks ja osutamiseks jne
administreerimis-/ juhtimissüsteemid

teadmise loomise süsteemid
toetavad ametnikke ja juhte nii individuaalses kui meeskonnatöös

protsessidelt tagasiside saamine, aruandlus , andmeanalüüs jne

Andmehoidlate tüübid- Andmehoidlatesse kogutakse ja neis hoitakse süstematiseeritult andmeid, mis on olulised organisatsiooni töö ja selle juhtimise jaoks. Struktureeritud andmed hoitakse kirjetena ( record ) – omavahel seotud väljade ( field ) kogumid, mis iseloomustavad organisatsiooni tegutsemise objekti (business object) või tegevust Informatsiooni loomine toimub väljade pealt päringute tegemisega (n: anna kõik nimekirjas olevate tudengite andmed, kelle perekonnanime esitäht on „A―) Struktureerimata andmed on terviktekstid, pildid jne. Informatsiooni loomine toimub läbi märksõnade järgi otsimise (n: otsi tekstist sõna „aga―)

Andmebaasi mõiste- Andmebaasi näol on tegemist infovajaduste rahuldamiseks põhilise andmeallikaga. Andmebaas on ettevõtte tegutsemise seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum, mis kajastab ettevõtte ja tema toimimise hetkeseisu (kõige värskemaid andmeid). Andmebaasis hoitakse erinevat tüüpi fakte esitatuna vastavalt andmebaasi tüübile kas tabelina, dokumendina või muu objektina

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 140 allalaadimist

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #1

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #2

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #3

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #4

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #5

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #6

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #7

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #8

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #9

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #10

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

140 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lotatimmu Õppematerjali autor

Sissejuhatus infosüsteemidesse.Mõisted ja teemad arvestuseks.

7. Mis liiki muudatusi on võimalik organisatsioonis läbi viia? Automatiseerimist, informeerimist, teisendamist organisatsioonis 8. Milline väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele 9. Kuidas nimetatakse sammude või ülesannete jada, mida on vaja läbida, et saavutada teatud eesmärk? Protsess 10. Kus hoitakse relatsioonilistes andmebaasides andmeid? Tabelites 11. Millised infosüsteemid teenindavad organisatsiooni või selle osade vajadusi? Ettevõttesüsteemid 12. Millest moodustuvad andmebaasi tabelid? Kirjetest ja väljadest 13. Milliene väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele. 14. Täida lünk.“Kordineeritud tegevuste hulka mingi eesmärgi saavutamiseks või tulemi saamiseks nimetatakse….” Äriprotsessiks 15. Millised on infosüsteemi 6 kriitilist komponenti?

Infoedastusseadmed

204

docx

Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1

M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi.  Aine fookus  Aine taust  Eesmärgid ja õpiväljundid  Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS  VALDKONNA ANALÜÜS  TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS  ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1

Modulatsioon

Rohkem sarnaseid