Protsesside arendamise tehnikad Lisaks metoodikale on vaja leida ka sobiv tehnika muudetavate või probleemsete kohtade leidmiseks. Ajurünnak Ajurünnak on tehnika, kus grupp inimesi pannakse genereerima ideid ilma neid jooksvalt analüüsimata. Ideed kogutakse kokku ja analüüsitakse läbi, sõeludes ebaoluline välja. Paremate ideede puhul viiakse läbi täiendavaid kontrolle nende teostatavuse ja otstarbekuse kohta. Ajurünnak sobib uuenduslike lahenduste sissetoomiseks. Küsimustike koostamine Küsimustike koostamine on tehnika, kus koostatakse valitud sihtgruppidele protsessi või mõne tegevuse kohta küsimustik. Küsimustik võib olla iseseisvaks täitmiseks või ka abimaterjal intervjuu läbiviimiseks. Küsimustikud sobivad suure hulga inimeste arvamuse teadasaamiseks. Algpõhjuse analüüs Algpõhjuse analüüs on tehnika, kus tuvastatakse probleemid ning analüüsitakse sammhaaval nende tekkimise põhjuseid. Algpõhjuse analüüsi tulemused visualiseeritakse n...
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3
Mitoos: vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste paranemiseks, kasvamiseks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Interfaasis: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenevad, jagunimisel on oluline, et tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selle lõpus on kromosoomid kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad sa...
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valg...
energia andmise-saamise kaudu seotud) • Raku elutegevuseks vajalikke molekule saab nii katabolismist kui anabolismist • Subtraatide muundamine annab energia sünteesiprotsessideks • Katabolism ja anabolism ei ole teineteise lihtsad pöördprotsessid (radade võtmereaktsioonid on pöördumatud ning pöörduvus on tagatud teiste reaktsioonide kaudu, nt. Glc täielik lammutamine toimub mitokondrites, süntees aga tsütoplasmas) Energiavahetus – metaboolsete protsesside energiamuutus • Tegeleb ainevahetuse energeetiliste külgede uurimisega • On lahutamatu üldisest ainevahetusest, miks? • Anabolismil on vaja välist energiat • Katabolismil vabaneb/salvestatakse energia • Anabolism ja katabolism toimuvad üheaegselt, energia kasutatakse kohe • Kogu energia pole salvestatav – st. tekivad energia kaod – ülejäänu hajub soojusena (ruumis oleva inimese „kütteväärtus“?) Energiavahetusprotsessid
1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hardi Roobas PK14-PE NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUS Referaat Juhendaja: Tiina Rühka Tallinn 2014 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED 4 2.TEHNOLOOGILISED PROTSESSID 6 3.JAHUPARANDAJAD 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9
..........................................................12 3.2.1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus ........................................................12 3.2.2 Heaolu kasv ..............................................................................12 3.2.3 Sidus ühiskond ...........................................................................13 3.2.4 Ökoloogiline tasakaal ...................................................................13 4. LOODUSLIKE PROTSESSIDE SEOTUS JATASAKAAL......................14 4.1 Strateegilised valikud .....................................................................14 4.1.1 Loodusvarad ja jäätmed .................................................................14 4.1.2 Looduslik mitmekesisus ja säilitamine ................................................15 4.1.3 Saastatuse vähendamine ................................................................15 KOKKUVÕTE ........................................................
15.03.2011 Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine so inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Masinate ja seadmete läbimõeldud valik, soetamine ja rakendamine tagab nende funktsionaalse kasutamsikindluse ja efektiivsuse. Ettevõte personal(tööjõu) otstarbekohane komplekteerimine ja rakendamise korraldamine jääb prognoosimatult ebakindlak, isegi hoolika valiku ning
Anatoomia "kuseelundid" küsimused vastused Missuguste protsesside abil toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Ultrafiltratsioon ja sekretsioon Resorptsioon ja sekretsioon
Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: haridus, tehnoloogiline innovatsioon, ökopoliitika. 8 Looduslike protsesside seatus ja tasakaal Looduses on kõik omavahel seotud ja nagu öeldud, loodus tühja kohta ei salli. Kui rääkida näiteks metsloomadest, siis üks või teine liik paljuneb jõudsalt, kui tal on selleks soodsad tingimused piisavalt süüa ja vähe vaenlasi. Karmil talvel metsloomade toitmine ja läbi selle nõrgemate elushoidmine tundub humaanse tegevusena ja aitab ka elujõuetumatel ellu jääda, kuid ühel hetkel saab loomi liiga palju ja nad hakkavad inimest kimbutama
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
kuumalt. Valtsimine on survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele. Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi martriitsiaa. Tõmbamine on külmsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul traadi-, varda-, toru- või ribakujuline pooltoode saadakse tooriku tõmbamisega läbi tõmbesilma. 2.Survetöötluse lehtmaterjali vormimise protsesside jaotus ja lehtvormimise protsesside üldine kirjeldus. Lõikamine on eraldusoperatsioon, mis jaguneb mahalõikamiseks (tooriku osa eraldamiseks), tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimiseoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga.
.................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 9 SISSEJUHATUS Geograafiline infosüsteem (GIS) on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS annab raamistiku ruumiandmete ja 2 nendega seotud informatsiooni kogumiseks ja haldamiseks selliselt, et seda saab visualliseerida ja analüüsida. (Allikas: GIS-päev kodulehekülg) Referaadi läbivaks teemaks on kuidas erinevad õppeasutused on rakendanud GIS tarkvara õpetamist ja kasutamist koolitöös. Võrreldud GISi õpetamist erinevates kooliastmetes- gümnaasiumis, ülikoolis ja kutseharidusasutuses
2.1. Lehekülgede laadimine nõudmisel Iga lehekülg laaditakse mällu alles siis, kui seda esimest korda vaja läheb: Vähem I/O pöördusi Vähem mälu vaja Kiirem reaktsiooniaeg Rohkem protsesse Lehekülge vajatakse, kui keegi selle lehekülje poole pöördub: Vigane lehekülje aadress => lõpetame protsessi Lehekülge pole mälus => toome ta mällu ja jätkame Sarnane lehekülgede saalimisele, aga „laisem“ mällu toomisel. 3. Protsesside loomine Virtuaalmälu annab võimalusi efektiivsemaks protsesside loomiseks: Copy-on-Write Vanem- ja lapsprotsess jagavad esialgu leheküljetabeleid Leheküljed on mõlema jaoks readonly, esimesel kirjutamisel tehakse mõlemale koopia Efektiivsem protsesside loomine Aadressiruumi kaudu nähtavad failid (Memory-mapped files) mmap() primitiiviga seatakse faili sisu kättesaadavaks mingis aadressivahemikus
Nooltega näha võimalikud üleminekud ühest olekust teise. Nooltel olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning neid infosüsteemis kajastavad infotöö Tegevused. ELUTSÜKKEL objekti kulgemine ajas läbi erinevate võimalike olekute. Elütsüklid kirjeldatakse Olekudiagrammiga. Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate tegevsuharude esitamiseks. Must ringike töövoo algoleku jaoks, ,,härjasilma" sümbol
süsiniku muutmiseks kasutamine orgaanilisteks ühenditeks Süsiniku allikad: a) eluta keskkonnast anorgaanilised ühendid b)teiste organismide toodetud orgaanilised ühendid Miksotroofid organismid, kes vastavalt tingimustele on kas auto- või heterotroofid (nt rohelline silmviburlane) Ainevahetuse põhikäive energiahulk, mida inimene vajab eluks oluliste füsioloogiliste protsesside hoidmiseks (nt ajutöö, südametöö) Organismide metabolism-organimis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse Dissimilatsioon/katabolism/lõhusta Assimilatsioon/anabolism/sünteesim mine ine Orgaaniliste ühendite lõhustamine Vajalike ainete sünteesimine Tekivad: glükoos, aminohapped, Tekivad: nt tsütoplasmavõrgustikul
Lk 80-Bakterite tähtsus 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks? Bakterite geene muudetakse nii, et need toodaksid parasiitseentele toksilisi ühendeid. 7. Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Nad eritavad oma elu käigus toksiine, mis on surmavad teistele organismiele. 8. Milleks kasutatakse bakterite poolt toodetud ensüüme?
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena.
.........................................................................14 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on kirjeldada uurimislaevu ja nende peamisi tööülesandeid. Kuna maailmas on palju uurimislaevu, siis lähemalt kirjeldan neist vaid osasid. Maailmas on kokku ligikaudu 800 uurimislaeva, neist 42 on Läänemeremaadel. Maailma suurimad laevad tegelevad polaarekspeditsioonidega ning seismiliste protsesside ja maavarade otsingutega seotud merepõhja uuringutega. Uurimislaevade eeliseks on paindlikkus, teatud parameetreid on siiani võimalik mõõta vaid laevadel. Ning miinuseks on nende kulukus. 3 1. Mis on uurimislaev... Uurimislaev on laev, mis on kujundatud ja varustatud läbi viima uurimistöid merel. Uurimislaev edendab mitmeid ülesandeid. Osad neist on kombineeritud ühte tavalaeva, teised vajavad spetsiaalset erilaeva
1 ÜLDVAADE ........................................................................................................................................ 3 1.1. TAUST ........................................................................................................................................... 3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID ............................................................................................... 3 1.3. PROTSESSIDE LOETELU .............................................................................................................. 3 1.4. TOIMISOBJEKTIDE LOETELU...................................................................................................... 3 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU ............................................................................................................. 4 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU ..........................................................
1.Lõikamise mõisted Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel. Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess (topoloogia on matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi). Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess 2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi? 1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine? 1) lôikamisel kasutatava mehaanilise energia (ala)liigi, 2) tööriista iseloomustavate parameetrite järgi
Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, ehituskips , kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained. [1] 4 1. SIDEAINED Ehitus sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Üldiselt jagunevad sideained järgmiselt kahte põhiliiki - orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1] Füüsikalis-keemiliste protsesside toimel muutub mineraalne sideaine vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Mineraalseid sideaineid leiab peamiselt pulbrikujuliselt ning kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi, mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud t...
..........11 2 SISSEJUHATUS Kommunikatsioon on kõige laiemas tähenduses informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise osana on ta selle informatiivne külg. Edukat kommunikatsiooni ei ole võimalik saavutada vaid öeldes teistele, mida me tahame, visiooni viimine töötajate teadvusesse peaks kaasama laia tegevuse ja ülesannete ringi. Kommunikatsioon on tihedalt seotud organisatsiooni struktuuri, protsesside ja kultuuriga, kuna just need kolm tegurit aitavad kommunikatsioonisüsteemi üles ehitada. Mida keerulisema ülesehitusega on organisatsioon, seda mitmekesisemaid kommunikatsioonikanaleid ta eeldab. (Valk 2003:199) Antud grupitöö teemaks on kommunikatsiooni probleemid Päästeametist komando tasandini. Ülevalt tulev info ei jõua komando tasandi meesteni ning tänu info puudusele tekivad kuulujutud, mis põhjustavad ebakindlustunde ja motivatsiooni languse.
Konkurent võib ettevõtte jaoks olla samas ka väga hea koostööpartner, kellega omavahel koostööd tehes ettevõtted jõuvad paremate tulemusteni. Võimalusi, millistes valdkondades võrdlusanalüüsi rakendada on mitmeid: konkreetsed tööprotsessid, finantsnäitajate võrdlus, tulemuste võrdlus, toote või teenuse võrdlus, strateegia võrdlus, funktsioonivõrdlus, võrdlus. Võrdlusanalüüs Võrdlusanalüüs (ik benchmarking) on kahe või enama asutuse protsesside ja/ või tulemuste süstemaatiline võrdlemine eesmärgiga õppida parimatest praktikatest ja rakendada eeskujusid sobival viisil oma organisatsioonis. Võrdlusanalüüsi olemuseks on seega nö käibetõde, et „tark õpib teiste vigadest“ (antud juhul siis edulugudest). Võrdlusanalüüsi protsessi on mitmeti erinevate autorite poolt määratletud. Järgnevalt on ära toodud Robert Campi poolne lähenemine võrdlusanalüüsiprotsessile (Oppi 2011): 1. Vali soovitav teemavaldkond 2
................................................................................... 8 Sissejuhatus Miks ma valisin sellise teema nagu mäluhaldus? Ma tundsin huvi , kuidas mälu haldamine töötab ja tahtsin analüüsida ning rohkem teada saada millest see siiski oleneb ning milleks seda on tõesti vaja. On juttu ka kuidas töötab operatsioonisüsteemides. Kindlasti juba varem on tekkinud huvi sellekohta, et kuidas arvuti läheb kiiremaks mälu lisamisel. Mäluhaldus töötabki mälu jagamisel protsesside vahel. 1.Mis on mälu haldamine? Kui lühidalt öelda siis mälu haldus on operatiivmälu jagamine protsesside vahel. Mälu haldamise süsteem on windowsis dosi omast tunduvalt erinev. Dosi programmid kasutavad arvuti mälu ja muid ressursse vastavalt oma vajadustele. Windowsi programmid seevastu peavad alati arvestama ka muude programmide olemasoluga. Mäluhaldus on väga pikk ja lai teema 2. Virtuaalmälu
17. saj. esimene vaimuhaigla 18.saj. hullude vabastamine ahelatest (Ph. Pinel) Animism - maailmanägemus esemete ja olendite hingestamisest (kellelegi on „kuri sisse läinud“). Psühholoogia kui teadusharu 17.-18. saj. teadusliku meetodi võidukäik. Olulise panuse teadusliku psühholoogia arengusse on andnud 19. sajandi psühhofüüsika. See on füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Psühhofüüsika seaduspärasused on psühholoogiateaduses ühed usaldusväärsemad. Saavutused meditsiinis, füsioloogias ja bioloogias ühelt poolt ning teiselt poolt vajadus inimesi tootmises efektiivsemalt kasutada viisid teadusliku psühholoogia väljakujunemisele 1870. aastatel. Teadmine tuleb kogemusest, empiiriline teadmiste kogumine on oluline tõese teadmise kogumisel.
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni...
Tallinn 2002 Üldine suunitlus Katsetamisel osutus, et otstarbekas oli jälgida algoritmide käitumist piisavalt erinevate taktide arvude korral. Haldusstrateegiate headus tuli paremini esile, kui võrdlesin neid vaid 100, 400 ja 800 taktiste simulatsioonide korral. Valisin kriteeriumiteks peale protsessori ning ressursside kasutamise oote- ja täiteaegade ka maksimaalsed ooteajad protsessori ning ressursside järjekorras, kuna kasutajaprogrammide juures on üheks põhikriteeriumiks protsesside täitmise sujuvus (näiteks meedia taasesitamine arvutis, kopeerimine, salvestamine). Selguse huvides võtsin võrdlemisel arvesse algoritmide RoundRobin variandid vaid ajakvantidega 1, 3 ja 5. Sellised kvandid iseloomustavad minu arvates piisavalt hästi algoritmi käitumist, samas tekitaks kõigi kvantide arvessevõtmine liigset infomüra. Objektiivne võrdlus Esitan siinkohal võrdlustabeli erinevate haldusstrateegiate käitumisest ning toon
EESMÄRGIL TÄIDETAKSE. KLIENDIGA SEOTUD PROTSESSID ON VÄLJA KIRJUTADUD STANDARDI PUNKTI 7.2. ALL, MILLE JÄRGI ON ETTEVÕTE KOHUSTATUD KINDLAKS MÄÄRAMA TOOTEGA SEOTUD NÕUDED, TOOTEGA SEOTUD NÕUETE ÜLEVAATUSE JA INFOVAHETUSE KLIENDIGA. STANDARDI PUNKT 8.2.1 NÕUAB, ET ORGANISATSIOON PEAB KONTROLLIMA KLIENDI RAHULOLU Kliendikesksuse juurutamine I. Kõigi võimalike praeguste ja potentsiaalsete klientide kohta käivate infoallikate identifitseerimine Protsesside formuleerimine informatsiooni kogumiseks neist allikatest Klientide rahulolu määramise vahendite hindamine ja kogutava informatsiooni kvaliteedi parandamine' II Protsessi formuleerimine kliendiinfo summeerimiseks erinevatelt kuulamispostidelt Protsesside loomine kohest tähelepanu vajava info levitamiseks õigetele üksustele või indiviididele Protsesside loomine summeeritud info analüüsimiseks
Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus. II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem
hetkeseis ja muutmisnõuded; aitab leida võimalusi toimimise muutmiseks. 14. Ettevõtte/organisatsiooni analüüsi tehnikad- äriprotsesside analüüs ja modelleerimine; nõuete analüüs ja modelleerimine; objektide analüüs ja modelleerimine 15. Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi eesmärgid ja tulemus: Protsessianalüüsi eesmärgid on järgmised: saada aru, milliseid protsesse organisatsioonis teostatakse ja kuidas leida võimalusi protsesside automatiseerimiseks kaaluda protsesside ümberkorraldamist Protsessianalüüsi tulemuseks on protsessivaade, mis: annab ülevaate protsessidest, millega organisatsioon huvigruppide poolt püstitatud eesmärke ja ootusi täidab loob arusaamise, läbi milliste tegevuste protsesside teostus toimub annab aluse parenduste rakendamiseks ja nende hindamiseks 16. Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi sammud: 1
Struktuuri- ja (vs) protsessiorganisatsioon vertikaalse ja horisontaalse ristumised (ehk konflikt) struktuuriorganisatsioon ülesehituse ehk struktuuri (nt töökohad, osakonnad jne) ning nendevaheliste seoste kujundamine protsessiorganisatsioon tegevuste (ehk protsesside) ja sündmuste organiseerimine organisatoorse struktuuri raames Reaalsuses on tihedalt vastastikku seotud ja mõjutavad. Protsessijuhtimine ja protsesside juhtimine on täiesti erinevad mõisted! Üldised mõisted Protsess vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks (ISO 9000). Äriprotsess vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Põhiprotsessid loovad väärtust kliendile ja lisavad väärtust sisendile, tavaliselt lähtuvad organisatsiooni tuum- ehk põhikompetentsist kulgevad organisatsioonis
Ehitismälestis on hoone, rajatis, kultuurmaastik või nende kompleks. Kultuuriväärtusega ehitised ja nende kompleksid on olulised Eesti ruumilise ja esteetilise keskkonna arengu ning kohaliku identiteedi tähistajad, mitmekesise elukeskkonna hoidjad ja vaatamisväärsused. Ehitismälestiseks võivad olla arhitektuurse väärtusega elamud, avalikud hooned, tööstus- ja sakraalehitised, maa- arhitektuur, samuti poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelastega seotud ehitised; teaduse, tehnika ja tootmise arengut või asustuse kujunemislugu kajastavad ehitised, vajadusel nende sisseseade ning nende kompleksid, kultuuriväärtusega pargid ja muud kultuurmaastikud. Objekti ehitismälestiseks tunnistamise kriteeriumid: 1. Vanus Perioodile tüüpiline, silmapaistev või erandlik ehitis. (1300- 1630, 1631- 1800, 1800- 1860, 1860 -1900, 1900- 1940, 1940- 1990). 2
lahtivõetavate liidete saamine c. metallide termokeemiline töötlemine d. toorikute täppistöötlemine Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Paksu soomusterase kvaliteetseks ja tootlikuks keevitamiseks tuleb kasutada Vali üks: a. MIG/MAG - keevitust b. elektronkeevitust c. TIG - keevitust d. käsikaarkeevitust Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Sulatuslõikamise protsesside hulka ei kuulu Vali üks: a. plasmalõikamine b. laserlõikamine c. kaarlõikamine d. hapniklõikamine Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kaitsegaasis kaarkeevitusel kasutatakse aktiivkaitsegaasina Vali üks: a. Ar b. CO c. CO2 d. N2 Küsimus 16 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Käsikaareevituse vooluallika tühijooksupinge on Vali üks: a. 220-380 V b
Eksogeensed protsessid Risti: 2. Mis toimub reljeefiga nende protsesside tulemusel tasandumine 4. süvakivimite rabenemisel ja porsumisel tekkinud murendi nimetus murendmaardla 9. Eksogeensete protsesside liikumapanev jõud Päikeseenergia Alla: 1. Üks murenemise tüüp on ... murenemine biokeemiline 3. füüsikaline ja keemiline... on üks eksogeenne protsess murenemine 5. eksogeensed protsessid ... maakoort kulutavad 6. mitmesse rühma jagatakse eksogeensed protsessid kolme 7. eksogeensete protsesside vastandiks on ... protsessid endogeensed 8. ...ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine settimine 9. Üks murenemise tüüp on ... porsumine
*kuvaril liikuv viit e. Kursor, *osutusseade (hiir) *ikoonid *aknad *menüüd Operatsioonisüsteemi teenused *Teenused, mida operatsioonisüsteem pakub programmidele *Programmide täitmine (mällu laadimine ja käivitamine) *I/O operatsioonid- kuna programmid ei saa enamasti otse välisseadmete poole pöörduda, peab OS selleks teenuseid pakkuma. *Failisüsteemi manipuleerimine- failide loomine, kustutamine, lugemine, kirjutamine, kataloodioperatsioonid. *Side- andmevahetus protsesside vahel (samas või erinevates arvutites), realiseeritakse teadete saatmisega või jagatud mäluga. *Vigade avastamine- protsessori, mälu,, I/O seadmete ja kasutajaprogrammide vigade avastamine ja neile adekvaatselt reageerimine. Veel protsessist *Operatsioonsüsteemi peamine ülesanne on kergendada kasutajal rakendusprogrammide täitmist. *Kasulik ja tähtis konseptsioon: protsess=programmi täitmine. *Protsess ei samastu programmiga. Programm on passiivne olem, samas kui protsess on aktiivne.
Esimeste üheksa nädalate jooksul lootel on juba pea, süda, käed, jalad, vereringe, aju ja selgroog. Juba 18. nädalal on näha, kas sünnib poiss või tüdruk. Ema peab stressi vältima kuna ta on seotud lapsega ja tema seisund mõjutab last. Kui emal on stress siis lapsel tulevikus võivad olla probleemid arenguga. Ka stress võib olla enneaegse sünnituse põhjuseks. 6.- 11. nädalatel loode muutused on kõige suuremad. 3. Mil määral ja kuidas toetab embrüonaalsete protsesside visualiseerimine inimese arengut mõista? Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine on suur samm tehnoloogia arengus. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine on vajalik, et jälgida embrüooni arengut, tema tervist jne. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine aitab hinnata loote eluvõimelisust, näitab südamelöökide arvu. Saab ka mõõta loote suurusi. Saab uurida platsenta ja nabavääti asukoht ning ehitis. On võimalus ka täpsustada raseduse suurust ja
juurdepääsu arvuti ressurssidele, nendeks on: o Protsessori aeg o Mälu o Välisseadmed o Välisseadmetel andmete sisestamist/välistamist o Rakenduste käskude tõlkimist kahendkoodi, et arvuti neist arus saaks o Kindlustab juurdepääsu failisüsteemile/võrgule Kaitsemehhanismid · Kaitsemehhanismid kontrollivad juurdepääsu süsteemi ja kasutaja ressurssidele programmide, protsesside või kasutajate poolt · Kaitsemehhanism peab: o Eristama autoriseeritud ja autoriseerimata kasutajaid o Määrama juurdepääsureeglid o Need reeglid kehtestama Operatsioonisüsteemi mitmetasemelisus · Tase 0 Riistvara · Tase 1 OS riistvara toetus · Tase 2 Masinast sõltuvad tuuma moodulid · Ring 3 tuuma baasmehhanismid · Ring 4 ressursihaldurid · Ring 5 API süsteemsete kutsete liidesed
saavutamise aja äranäitamisega. Logistikastrateegia kujundatakse ettevõtte äristrateegia ja turundusstrateegia baasilt ja see peab toetama ettevõtte ja turunduse strateegiaga seatud eesmärkide saavutamist. Tüüpilised strateegiavaldkonna tegevused on ettevõtte logistikasüsteemi ja tarneahela modelleerimine ning vastavad simulatsioonid, erinevate tegutsemisalternatiivide väljatöötamine, protsesside ja tegutsemismudelite kavandamine ning arendamine, veoviisi valik, lao asukoha valik, sobiva logistikatehnoloogia valik, väljast tellimine jne. Taktikaline juhtimine on eelkõige niisuguste töömeetodite, juhtimis- ja tegutsemisviiside valik ja rakendamine, mis toetavad logistikastrateegia elluviimist. Tüüpilised taktikalise juhtimise valdkonna tegevused on toimingute ja protsesside
Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumisulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja sellega kaasnevate protsesside muutustega ning uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Tutvuda ja aru saada duralumiiniumi karastamise ja vanandamisega ning tänu sellele aines toimuvate protsesside muutustega ning aru saada, miks aine omadused muutuvad. Duralumiiniumi keemilisi koostise iseloomustus ja faasidiagramm Duralumiinium sisaldab vaske 2,2- 5,5 %. Mangaani, räni ja magneesiumi sisaldab kuni 1%. Seega alumiiniumit sisaldab üle 90%.
· suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise Organisatsioon täidab oma eesmärke teostades protsesse - manuaalsete, automatiseeritud või poolautomatiseeritud omavahel seotud tegevuste kogum. Organisatsioonis teostatavad protsessid Protsessid jagunevad üldiselt: · põhiprotsessideks luues etteantud tingimuste juures defineeritud tulemust - tootmine, teenuse osutamine · tugiprotsessideks toetades sisuliste protsesside teostamist - ressursside hankimine, toodete/teenuste disain, infosüsteemi haldamine jne · juhtimisprotsessideks juhtides organisatsiooni ja tema toimimist ning arendamist (innovatsiooni) - strateegiline planeerimine, eelarvestamine jne Täpsemalt mõistetakse põhiprotsessidena järgmisi protsesse: · sisemine logistika o algmaterjali vastuvõtmine (ladustamine) o algmaterjali kontroll · opereerimine o tootmine o pakendamine o tootekontroll o hooldamine
Looted magavad 26- nädalaselt 90% ajast, seega sel ajal on soovitatav vältida emadel mürarikast keskkonda. Loode joob lootevedelikku kuni pool liitrit päevas. Lisaks on kindlaks tehtud fakt, et kui näiteks ema sööb palju puuvilju, siis see maitse jõuab lapseni ning hiljem elus võivad lapsele puuviljad väga meeldida. Veel sain teada, et looted näevad und. 1.3. Mil määral ja kuidas toetab embrüonaalsete protsesside visualiseerimine inimese arengu mõistmist? Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine on vajalik, sest see aitab paremini mõista loote arengut. Selle abil saab teada lapse sugu, lisaks turvaliselt jälgida loote arengut, eluvõimelisust ja tervist ning ka emaka visuaalset seisundit. Selle abil saab teada, kas lootega on kõik korras või kui tal on mõni füüsiline puue. Mõnel juhul see võib ka päästa lapse kui ka ema elu. Seega embrüonaalsete protsesside visualiseerimine on
Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teise printsiibi põhimõte seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need põhinevad inimkonna kogemustest tehtud järeldustel. Meie argielu on ümbritsetud selliste protsessidega, kuigi me võib-olla neid ei tajugi ja võtame kui tavalisi igapäevaseid asju nagu näiteks ahjust tulenev soojus või toidu lõhn. Kuigi nüüdisajaks ole veel selle printsiibi üldist ja kõikehõlmavat sõnastust on mitmed teadlased seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid.
Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest kemikaalidest või mineraalidest Naturaalne-toodetud läbi looduslike protsesside (Nt. Kompostimine) või läbi keemiliste protsesside (Haberi protsess) Kasutatud kirjandus http://84.50.185.186/katrinu/vaetus/ http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis
ärakasutamiseks) Ettevõtte/organisatsiooni analüüsi tehnikad Analüüsitehnikad: äriprotsesside analüüs ja modelleerimine; nõuete analüüs ja modelleerimine; objektide analüüs ja modelleerimine Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi eesmärgid ja tulemus Protsessianalüüsi eesmärgid on järgmised: saada aru, milliseid protsesse organisatsioonis teostatakse ja kuidas; leida võimalusi protsesside automatiseerimiseks; kaaluda protsesside ümberkorraldamist. Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi sammud 1. organisatsiooni eesmärkide määratlemine 2. organisatsiooni huvigruppide ja nende ootuste määratlemine 3. ootuste täitmiseks protsesside sõnastamine ("mida" pool) - andes analüüsitavate protsesside koguhulga, nö "suure pildi" organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast 4. protsesside sammude määratlemine ("kuidas" pool) -
Hormoonid Triin Sassiad 9/13.kl Tõstamaa Keskkool Hormoonid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid Eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid Steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid Vitamiin D hormoonvormid Retinoidhormoonid Neurohormoonid Neurotransmitterid (jne)
Tallinna Polütehnikum Deniss Skrabutenas AA-12 Millega tegeleb automaatika Referaat Tallinn 2013 Automaatika Automaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb automaatseadmete ja automatiseeritavate protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ning vahenditega. Selle eriala eesmärk on vähendada või üldiselt asendada käsitsitööd . Automaatika hõlmab selliseid valdkonnad nagu energeetika, tööstus, ehitus, põllumajandus, veondus või teenindus. Automatiseerimise eesmärgid Automatiseerimine võimaldab : 1. Suurendada tootlikkust (Automatiseerimine suurendab tihti produktiivsust. See tähendab valmistatud toodete suuremat arvu ajaühikus.) 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
