väärtuslikke teadmisi. Varjatud teadmisi võib tihti nimetada ka pädevuseks. Organisatsiooniline teadmus ei ole kõigi organisatsioonis töötavate inimeste teadmuste summa, vaid inimeste teadmus saab organisatsiooni teadmuseks siis, kui ta on jäädvustatud ja kinnistatud dokumentides või tegevustes. Teadmised ei ole väärtus omaette, neil peab olema kasutusväärtus. Teadmiste tööle rakendamine, arendamine ja nende tulemuslik kasutamine toimub teadmusjuhtimise kaudu. Mike Davidson peab ärifilosoofias olulisteks järgmisi aspekte: Missioon: Mida me saavutada tahame?, Konkurents: Kuidas saada konkurentsieelis? Tootlus: Kuidas saavutada tulemusi?, Muutused: Kuidas saame hakkama muutustega? Teadmusjuhtimises ja kõiges muus sarnases, on oluline vaid see, mis parandab organisatsiooni võimet ja suutlikkust tegeleda ja arendada neid eelnevalt mainitud nelja mõõdet. (Bellinger 2004)
INFO- JA TEADMUSJUHTIMISE RAKENDAMINE TALLINNA NURMENUKU LASTEAIAS Essee Infojuhtimine tähendab erinevas vastastikuses seoses oleva teabe hankimist, loomist, organiseerimist, jagamist ning kasutamise protsesside võrgustiku juhtimist, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonna poolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal. Infojuhtimine aitab organisatsioonidel olla edukam. Kui info hankimine ja loomine toimub kaootiliselt siis kulub palju vahendeid ja aega info hankimiseks, puudub ülevaade olemasolevast teabest, aeglustub otsustusprotsess ja kulutatakse ressusrsse teabe duubeldamiseks. Organisatsioonide edukaks tegutsemiseks on vajalik organiseeritud teave, sest korrastamata infohulk kasvab ja muutub juhitamatuks. Info peab olema kiiresti...
Mis on teadmusjuhtimine? Teadmusjuhtimine hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse. Teadmusjuhtimine arendab süsteeme ja protsesse, et luua ja jagada intellektuualset kapitali. See aitab suurendada kasuliku ja kasutamiskõlbliku info hulka organisatsioonis ja otsib viise kuidas tõsta individuaalset ja meeskondlikku õppimist. Teadmusjuhtimise üheks lähtekohaks on, et edukas äriettevõte ei ole toodete kogum, vaid eriline teadmiste kogum. Teadmusjuhtimine eeldab usaldust organisatsiooni liikmete vahel. Teadmusjuhtimine jaguneb kaheks: infokogumise skeemi loomine ja inimeste ettevalmistamine info jagamiseks. Info püütakse koondada tervikuks, struktureerida ja teha kõigile teatavaks. Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende
................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................8 2 SISSEJUHATUS Lugu on võimalik mehhanism teadmiste edasikandmises (Perret, Borges, & Santoro). Käesolevas referaadis tutvun storytellingu ehk eestipäraselt lugude jutustamisega teadmusjuhtimise kontekstis. Teadmistel on erinevaid vorme. Näiteks on oluline dokumendis oleva teadmisega kuidagi ümber käia, nt salvestada, hankida, jagada jne. Läbi sajandite on üritatud klassifitseerida teadmisi ning erinevad valdkonnad on keskendunud erinevatele dimensioonidele. Tulemusena on tekkinud arvestataval hulgal klassifikatsioone sõltuvalt filosoofial ja isegi usul. Äriteadmuses on tavapäraselt eristatud kahte liiki teadmisi otseseid ja kaudseid.
läbiviidud infoaudit arendab organisatsioonis arusaamist nii sellest, kus ja kuidas on informatsiooni loodud kui ka informatsiooni dubleerimisest, lünkadest infovoogudes ja informatsiooni kvaliteedist, mõjust ja väärtusest organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Infoaudit võimaldab tõhustada organisatsiooni töökorraldust, toetab vajaliku informatsiooni ja andmete olemasolu ja säilimist. Infoaudit võib omakorda olla aluseks organisatsiooni teadmusjuhtimise strateegia kujundamisele. 6. Millise metoodika järgi peaks infoauditit läbi viima (Teie arvates, lühidalt vajalikud tegevused nende järjekorras)? Selge arusaamise kujundamine organisatsioonist, st infoauditi oodatava tulemuse reaalne kasutamisvõimalus organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamisel Edutegurite määratlemine, mis aitaksid kaasa organisatsiooni strateegiliste eesmärkide realiseerimise tulemuslikkusele
Kuidas otsingu läbi viite? Panin otsingusüsteemi: define:knowledge management ja leian vastused. Võimalik on kümnes keeles leida. 15 definitsiooni. Knowledge management (KM) comprises a range of strategies and practices used in an organization to identify, create, represent, distribute, and enable adoption of insights and experiences. Such insights and experiences comprise knowledge, either embodied in individuals or embedded in organizational processes or practice. Wikipedia Eesti pakub teadmusjuhtimise asemel definitsiooni sõnale teadmIsjuhtimine, mis asub siin: http://et.wikipedia.org/wiki/Teadmisjuhtimine 7. Leidke mitu kilomeetrit on ühes miilis ning mitu kilomeetrit on 5 miilis. Esitage tulemus. Kuidas otsingu läbi viite? Kirjutan otsingusse kilometer in mile ja saan vastuseks 1 kilometer = 0.621371192 mile. Kirjutan otsingusse kilometer in 5 mile ja saan vastuseks 5 mile = 8.04672 kilometers. 8
– Strateegiline planeerimine keskvalitsuse tasandil: *2002. aastal alustati eelarve strateegia koostamisega •2005. aastal võttis VV vastu strateegiliste arengukavade määruse •2006. aastal koostati esimesed valitsemisala arengukavad • Valdkondlikud arengukavad kooskõlastavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium •Minister kinnitab valitsemisala arengukava ja hallatavate asutuste arengukavad Teema 6: Teadmusjuhtimine Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. Teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele. 1.Mis on informatsiooni, teadmise ja teadmuse erinevused. Tooge näiteid.
ja miinused. Miinuseks on see, et kaugtöö võib kaasa tuua tõrked meeskonnatöös, töö kvaliteedi languse ja osade töötajate tõrjutuse, samuti kasvavad riskid andmete turvalisuse ja vara säilitamise osas. Samas, kui kaugtöö on läbimõeldud, võib see tõsta organisatsiooni töö- ja kuluefektiivsust ning parandada töötajate motivatsiooni ja lojaalsust. Üldiselt on uue tehnoloogia kasutuselevõtu eesmärk muuta midagi paremaks, näiteks teadmusjuhtimise süsteem võeti kasutusele eesmärgiga muuta terve organisatsioon paindlikumaks ja teadlikumaks ning patsiendi meditsiiniliste andmete elektroonilise süsteemi kasutuselevõtt oli ühtlasi seotud parema ligipääsetavusega patsientide andmetele. Rühmatarkvara on rakendatud eelkõige konkreetsete projektide tarvis, näiteks on rühmatarkvara kui kommunikatsioonivahendit kasutatud põhjusel, et töörühm(ad) saaks(id)
lahendamisest. 1980ndada aastad- Keskendumine kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. 1990ndatest kuni tänapäevani- Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika, käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks, üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses, inforamatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed. Teadmusjuhtimise temaatika. Infokäitumise ja infopädevuse aktuaalsus. Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika. 7. Infoteaduse põhiküsimused. Vastus: Füüsiline küsimus: Millised on salvestatud infouniversumi iseloomulikud jooned ja seadused? Sotsiaalne küsimus: Kuidas inimesed seostuvad, hangivad ja kasutavad informatsiooni? Disaini küsimus: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja efektiivsem?
Inimese jaoks töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused meeskonnatöö info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused formaalne haridus aegub väga kiiresti võime (ümber)õppida tulevik on enda määrata 25. Miks on organisatsioonile töötajate teadmised olulised? Kuidas neid talletada? Kuna sageli lahkuvad organisatsioonitöötajad võttes kaasa organisatsiooni jaoks väärtusliku ressursi, on teadmusjuhtimise eesmärk leida mooduseid, kuidas muuta -töötaja personaalset teadmust organisatsiooniliseks teadmuseks. Kinnistatud dokumentides ja failides ning organisatsioonilistes rutiinides ja tegevustes. 26. Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske? Millised on suurimad väljakutsed? Teadmustöö nõuab teadmustöötajatelt pidevat juurde õppimist ja ka õpetamist. Teadmustöötaja kui vara, mitte kulu. Kultuurišokk
võimaldab ka paremat kommunikatsiooni nii erinevate ettevõte vahel kui ka asutuse siseselt. 2. Käitumusliku juhtimisteooria kohaselt on infosüsteemid vajalikud ettevõtte efektiivsuse suurendamiseks. See teooria on parem, kuna antud teooria järgijad mõistavad, et infosüsteemid ei ole pelgalt mehhaaniliste toimingute lihtsustamiseks loodud, vaid omavad suurt tähtsust ettevõtte edukuses. 3.Võimalusi teadmusjuhtimise kasutamiseks on palju, näiteks korraldada nõupidamisi, teha ettevõttele raamatukogu, erinevate tehnoloogiate nagu teadmiste andmebaasid ja ekspertsüsteemide kasutamine. Samuti ka konsultatsioonipunktide, firmade sise ja välisvõrkude, vikiveebilehtede ja dokumendihalduse kasutamine. INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 7 4. Probleemiks on vajaliku masina puudumine.
Õppivas organisatsioonis asendamatuid tõepoolest ei ole. USA professori Peter Senge teosele "Viies distsipliin" (The Fifth Discipline), mis ilmus esmakordselt 1990. Teadmusjuhtimine (knowledge management) hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse. Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgematasemeline innovatsioon. Teadmiste edastamine (üks teadmusjuhtimise aspekte) on alati ühes või teises vormis olemas olnud. Näiteks võib tuua kolleegide nõupidamisi, ametlikku õppeaega, firmade raamatukogusid, kutseõpet ja mentoriprogramme. Alates
25. Miks on organisatsioonile töötajate teadmised olulised? Kuidas neid talletada? Töötajate teadmused on olulised organisatsiooniliseks teadmuseks, juhul kui see on jagatud. Organisatsiooniline teadmus EI võrdu organisatsioonis töötavate inimeste teadmuse summaga. Talletatakse: kinnitatud dokumentides ja failides; Organisatsioonilistes rutiinides või tegevuses jne. Paremad tulemused Kiirus Kokkuhoid? Väiksem sõltuvus töötajatest- teadmusjuhtimise olulisus. 26. Miks on teadmistepõhisele toimimisele üleminek raske? Millised on suurimad väljakutsed? Kultuurisokk "Kauged" tulemused Tehnoloogia hind Infosüsteemide integreerimise keerukus Vajaduse puudumine Hirm uuenduste ees. 27. Mis on bibliomeetria ja kus teda (ja teisi meetriaid) rakendatakse? Bibliomeetria- On vanim tegevusala kui infoteadus. Kirjutatud informatsiooni loomise, levitamise ja kasutamise kvantitatiivsete aspektide uurimine
9 SÜNTEESSTSENAARIUM: EESTI KUI TEADMUSÜHISKOND Stsenaariumi tunnused Antud stsenaarium kujutab endast püüdu sünteesida kolme eelnevalt esitatud stsenaariumi tugevaid külgi. Sünteesstsenaariumi ideeks on lähendada Eestit maailmas kujunemisjärgus olevale teadmusühiskonna põhimõttele. Eesti sansiks on sihiteadlikult kombineerida ühiskonnas juba olemasolevaid algeid ja huvisid teadmusühiskonna mudeli elementidega. See on mudel, mille sisuks on: · Teadmusjuhtimise ja õppiva organisatsiooni põhimõtete omaksvõtt ja rakendamine nii riigivalitsemises kui avalikus ja erasektoris, poliitiliste otsuste allutamine otstarbelisele kaalutlemisele ja tagasisidestatud analüüsile. · Kompetentse asjaolude uurimise ja avalikustatud tagasiside jõuline sisseviimine valitsemisse, sihiga avastada ja parandada ohtlikke trende ja vigu, viia sisse
Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Turu Ülikool Pille Vengerfeldt, MA, 2002, juh. Marju Lauristin. Information Flows in the New Media Environment: a Case Study of Crisis News Reception. Tartu Ülikool Valeria Jakobson, PhD, 2002, juh. Marju Lauristin. Role of the Estonian Russian-language Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Tampere Ülikool Inga Jagomäe, MA, 2001, juh. Marju Lauristin. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest EV Majandusministeeriumi näitel. Tartu Ülikool Kaja Tampere, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Organisatsiooni kommunikatsioon muutuvas ühiskonnas:Eesti Telefoni avalikkussuhted 1989-1992 ja 1997.. Tartu Ülikool Margit Keller, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Tarbijakultuuri kujunemine Eestis. Mobiilside representatsioon trükireklaamis 1991-1998. Tartu Ülikool Triin Vihalemm, PhD, 1999, juh. Marju Lauristin. Formation of Collective Identity among
innovatsioon ja teadmus- kutsuvad esile eluaegse lojaalsuse. 3) Suhete kapital- Organisatsiooni sees ja väljas olev suhetevõrk, mis paneb organisatsiooni efektiivselt toimima. Kliendiandmebaas kriitilise tähtsusega. Sama tarnijad. 4) Teadmuskapital- Teadmised on kallis vara, mida vähe kasutatakse ja kehvasti juhutakse. Teadmisi võib säilitada grupis, kes need omandas või siis teha teatavaks kogu organisatsioonile. Teadmusjuhtimise peamine väljakutse on teha teadmised kättesaadavaks ka teistele. 6 23. Eesti tööjõuturgu iseloomustavad trendid. Võõrtööjõud kui rohi maailma rahvastiku vananemiseks. Võidab riik, kes suudab leida töötava mudeli vananeva rahvastiku rakendamiseks. Eesti vananeb ja töökäsi napib soovitakse tõsta pensioniiga, et inimesed püsiksid tööturul kauem. 24. Tasakaalus tulemuskaart ja selle neli perspektiivi. 1992
· Informatsiooni eesmärk ja tähendus organisatsioonis määratakse äri tasandil. Seega tuleks vaadelda informatsiooni vajadust ja tekkimist protsesside lõikes. Nii on loogiline, et protsessi omanik on ka ühtlasi informatsiooni omanik, mis selle protsessi käigus tekib, või mis mujalt hankides oluliste seostega rikastatakse. Nii võib protsessist (ja tegevustest) eraldatud infot käsitledagi pigem andmetena: . 12. Selgita info väärtust, teadmusjuhtimise mõistet ja selle eesmärke. · Infol ei olegi sageli omaette eriti suurt väärtust, see võib oluliselt sõltuda kontekstist ja info kasutajatest. · Info kasulikuks tegemisel tuleb silmas pidada selle rakendatavust. Rakendatavuseks tuleb oma inforessurssi hinnata (väärtus, turvalisus) ja juhtida (teadmusjuhtimine knowledge management). · Arvutite ja infotöötlemisega seotud kontekstides oli teadmusjuhtumine (knowledge
4. ... 11. Selgita infomudeli mõistet ja selle seotust protsessidega. Organisatsioonis oleva info kaardistamiseks kasutatakse infomudelit, mis paikneb oma loogilisel tasandil ärimudelite ja andmemudelite vahel. Protsessi omanik on ka ühtlasi informatsiooni omanik, mis selle protsessi käigus tekib, või mis mujalt hankides oluliste seostega rikastatakse. Nii võib protsessist (ja tegevustest) eraldatud infot käsitledagi pigem andmetena. 12. Selgita info väärtust, teadmusjuhtimise mõistet ja selle eesmärke. Info kasulikuks tegemisel tuleb silmas pidada selle rakendatavust. Rakendatavuseks tuleb oma inforessurssi hinnata (väärtus, turvalisus) ja juhtida (teadmusjuhtimine knowledge management). 13. Selgita infosüsteemide ja IKT valdkonna sarnasusi ja erinevusi, nende seotust. Sarnasused: · Erinevused: · Infosüsteemid on vanemad ja sisaldavad endas pea alati ka mitteinfotehnoloogilisi osi, reeglitega kaetud suhteid jms
2. Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris? • Avalikus sektoris kasutatakse teadmusjuhtimist nii sisemiste kui väliste teadmiste jagamiseks • Teadmusjuhtimine tähendab arusaamist, fokusseerimist ja võimet süsteemselt juhtida otsest ja deliberatiivset teadmuse ehitamist, samuti selle uuendamist ja kohandamist. • Ehk siis teadmusjuhtimine on efektiivse teadmusprotsessi juhtimine 3. Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad? Teema 7: Innovatsioon avalikus sektoris 1. Millised on innovatsiooni leviku etapid? Tooge näide ühe avaliku sektori innovatsiooni põhjal. 1) Võimaluste väljaselgitamine – vaadeldakse ja uuritakse sise- ja väliskeskkonda, et püüda ja töödelda signaale potentsiaalse innovatsiooni kohta 2) Võimaluste seast valiku tegemine – valitakse mille tegemisse organisatsioon oma ressursid suunab
tippjuhtkonda. Siia kuulub tööohutus, töösuhted, võrdsete võimaluste tagamine töö saamiseks ja kompenseerimine. Personalijuhile esitatavad nõuded: Ärialased kompetentsid : tegevusharu tundmine, konkurentsi ja konkurentide mõistmine, strateegiline visioon, majanduslik mõtlemine, orientatsioon partnerlusele, globaalne mõtlemine ja sellealased teadmised, teiste osapoolte huvidega arvestamine. Muudatuste juhtimise ja teadmusjuhtimise alased kompetentsid : konsulteermine ja suhtlemine, grupiprotsesside suunamine, paindlike struktuuride loomine ja nendes töötamine, suhte võrgustike loomine, läbirääkimiste pidamine, inimressursside mobiliseerimine, teadmiste edasikandumine organisatsioonid Eestvedamise alased kompetentsid : strateegiline analüüs, kultuurilise mitmekesisusega toimetulik, õppimist soodustava kultuuri loomine, oskuste planeerimine, kohanemisvõime, väärtuste kujundaja, õppimisprotsesside suunaja. 8
Koosta tegevuskava 6. Vii strateegia ellu 1. Mis on informatsiooni, teadmise ja teadmuse erinevused. Tooge näiteid. Vaata loenguslaide 2. Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris? Teadmusjuhtimine tähendab arusaamist, fokusseerimist ja võimet süsteemselt juhtida otsest ja deliberatiivset teadmuse ehitamist, samuti selle uuendamist ja kohandamist. Ehk teisisõnu, teadmusjuhtimine on efektiivse teadmusprotsessi juhtimine. 3. Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad? ÄRISEKTOR: Ettevõtte edukus ongi otseses sõltuvuses sellest, kuidas ettevõte valib omale töötajaid, tunneb töötaja potentsiaali, oskab näha tema arenguvõimalusi ja siduda seda ettevõtte väärtusloomesse. Oluline on saavutada töötaja kõrge rahulolu pakutava keskkonnaga ja arenguvõimalustega, sest rahulolu on otseses sõltuvuses töötaja pühendumusega ja loodava lisandväärtusega ettevõttele.
o Erinevate ürituste korraldamine- öölaulupidu Instrumentaal‐materiaalne kapital (infrastruktuur ja ühendused maailmaga) o Valgustus, kanalisatsioon, wifi. Tallinna kommunaalamet instrumentaal‐teadmuse kapital (teadmuse arhiveerimine andmebaasidesse) o Kuidas erinevaid andmeid kogutakse andmebaasidesse o linnaarhiiv. Tallinna õigustaktide register, rahvastikuarhiiv 3. Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad? Erasektoris on oluline, et teadmus jääks firma sisse. Palju on firma saladusi. Teenib firma huve. Konkreetsed valdkonnad. Avalikus sektoris on oluline, et info oleks avalik. Läbipaistvus, ühine kasum Teema 7: Innovatsioon avalikus sektoris 1.Millised on innovatsiooni leviku etapid? Tooge näide ühe avaliku sektori innovatsiooni põhjal Innovatsioonilevik inimeste gruppides o Innovaatorid(innovators)- idee autorid
tulemuste saavustamiseks õpitud oskust tarvis läheb, mida see organisatsioonile annab. Tuleb saadav kasu selgesti välja tuua, näidata, mis organisatsioonis konkreetse koolituse tulemusena paraneb. Teine lähenemisviis põhineb saadud koolituse sisu ja selle materjalide kasutuse laiemale avalikustamisele organisatsioonis. Sellega tähtsustatakse uue teadmise tulekut organisatsiooni tegevuse ühisväljale. Need on teadmusjuhtimise ja struktuurikapitali loomise elemendid (vt lähemalt...). Kolmas lähenemisviis eeldab arendusjuhi keskendumist tippjuhtkonna, võtmeisikute, arvamusliidrite kaasamisele koolitustulemuste monitooringu käivitamisele ja koolitustulemuslikkuse hindamisse. Mida laiem ring otsustajaid ja mõjutajaid protsessi lülitub, seda enam kasvab toetus arendustegevusele. 2. "Koolitus tähendab organisatsioonile vaid kulutusi" see väide peab paraku üsna sageli paika.
Kerkisid esile uued uurijad : Gernot Wersig (saksa infoteadlane. Üks väheseid kes on tegelenud infoteaduse sotsioloogiliste aluse uurimisega), Ulrich Neveling, Nicholas Belkin, Stephen Robertson. III ETAPP 1990ndatest aastatest kuni tänapäevani Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika Käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks Üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt informatsiooni uurimisele laias tähenduses Informatsiooni kättesaadavuse ja kasutamise seosed Teadmusjuhtimise temaatika Infokäituise ja infopädevuse aktuaalsus Digitaalinformatsiooniga ja digitaalraamatukogudega seonduv problemaatika. Sarasevic (1990) võttis eelneval perioodil toiminud arengud kokku järgnevalt: paradigmanihe kognitiivse lähenemise suunas viis uurimiskeskme süsteemidelt teadumusstruktuuridele, inimese-arvuti interaktsioonile, info hankimise ja inimese infokäitumise problemaatikale. Seega toimub infoteaduses infoliikumise raamistikus nihe süsteemikeskselt lähenemiselt
Hans Hoogervost, Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) esimees on öelnud, et ilma läbipaistvuseta ei ole ka stabiilsust (Krzus 2011: 272). Praegu koostavad ettevõtted raamatupidamise aastaaruandeid või majandusaasta aruandeid Praegu kasutatavad aruanded jätavad kajastamata mitterahalised väärtused, mis moodustavad olulise osa ettevõtete väärtusest. Aruannetes puudub informatsioon brändide ja reputatsiooni, ettevõtte teadmusjuhtimise süsteemide, juhtimisstruktuuri, sotsiaalsete ja keskkonna riskide ning võimaluste kohta. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 5 Suuremad ettevõtted esitavad ka kestlusaruandluse (jätkusuutlikkuse aruandlus, sustainability reporting, SR), mis ei ole aga kohustuslikud. Kestlusaruandlus annab informatsiooni ettevõtte peamiselt nelja aspekti kohta (About… 2013): - majanduslike aspektide, - keskkonna-alaste aspektide,
annaabi.ee 
