Majandusinfosusteemid KT (1)

Q: Mida annab ISIT audit?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosusteemid KT

Q: Mida annab IKT kasutamine mis on head omadused?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosusteemid KT

Q: Millest koosneb IKT töökoha hind?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosusteemid KT

Q: Millega tegeleb IKT juht?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosusteemid KT

Q: Millega tegeleb IT arendus projektijuhid?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosusteemid KT

Q: Millega tegeleb IT Administraator?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosusteemid KT

Q: Mis moodi käsitletakse info turvalisust?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosusteemid KT

Q: Millega tegelevad IKT hooldus ja kasutajatugi?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosusteemid KT

Q: Mida nimetatakse IKT platvormiks?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosusteemid KT

Q: Mille eest maksta enam?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandusinfosusteemid KT

Informaatika - Majandusinfosüsteemid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida annab ISIT audit?
Mida annab IKT kasutamine mis on head omadused?
Millest koosneb IKT töökoha hind?
Millega tegeleb IKT juht?
Millega tegeleb IT arendus projektijuhid?
Millega tegeleb IT Administraator?
Mis moodi käsitletakse info turvalisust?
Millega tegelevad IKT hooldus ja kasutajatugi?
Mida nimetatakse IKT platvormiks?
Mille eest maksta enam?
Mitme kui suure hulga?
Miks meil muutusi vaja on?
Kes tõlgib Analüüsi meeskond konsultant IT meeskond kes veel?

Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid.
Süsteemi mõistet kasutatakse väga paljudes valdkondades. Näiteks võib tuua väga üldised eetiliste kategooriate alusel inimühiskonnas loodavad käitumismudelid, ehk süsteemid mida mõjutab kultuur. Võime ka uskuda , et kõrgemalt poolt on ette antud teatav õigussüsteem. Näiteks on olemas majandussüsteemid, sotsiaalsed süsteemid jne. Need süsteemid on tihti vaadeldavad ka mudelitena (nii on neid kasulikum kirjeldada). Mudelid omakorda on ka abstraktsel tasandil arendatavad ja nii võib luua uusi kasulikke süsteeme (tööpingid, robotid, elektrooniline pangandus jne)

Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist).
Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Ta on mitteamorfne ja terviklik.
Joonis 1 süsteem ja alamsüsteemid (dekomponeerimine), seosed ja liidesed

Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid.
1. Käitumine–staatilised süsteemid, dünaamilised süsteemid (muutuvad ajas);
2. Matemaatiline mudel–lineaarsed süsteemid (kehtib superpositsiooni printsiip), mittelineaarsed süsteemid;
3. Aeg– pidevaja (reaalaja)süsteemid, diskreetaja süsteemid;
4. Parameetrid – statsionaarsed süsteemid (välised parameetrid ei muutu ajas), mittestatsionaarsed süsteemid (parameetrid muutuvad ajas);
5. Sisendite ja väljundite arv–ühemõõtmelised (üks sisend ja üks väljund), mitmemõõtmelised.

Mida käsitletakse mõistega mudel, too näiteid (kasuta joonist).
Mudel on abstraktsioon, mis võimaldab jätta kõrvale vaatlushetkel ebaolulised detailid ning keskenduda olulisele. See on niisiis teatava süsteemi ( piiritletud objektide ja nendevaheliste reeglite kogumi) esitusviis, mille eesmärk on süsteemi paremini tunda ja selle põhjal süsteemi arendada või paremini juhtida.
Joonis 2 Süsteemi sisendid ja väljundid, juhtimine/tagasiside

Mudelite omadused ja esitusviisid, miks neid on vaja.
Mudelil võib olla esitatud vabas vormis kirjeldusena, struktureeritud tekstina, valemitena, kõrge abstraktsusastmega joonistena või ka füüsiliste objektidena (nt sobivas mõõtkavas koopia). Mudel võib eksisteerida ka vaid modelleerija meeltes.
Mudelit saab luua erinevatest sisulistest valdkondadest (eesmärkidest) ja vaadetest ehk perspektiividest.
Mudeleid on võimalik esitada väga erineval viisil ja selleks on välja töötatud erinevaid standarte, mille alusel meeskonnad võiksid ühiselt mõista süsteemi toimimist.

Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid.

Infosüsteem on Info liikumist käsitlevate reeglite kogumik (Näiteks raamatupidamise infosüsteem)
Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks .
Praktilises keeles võiks öelda, et infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Olgu siis viisiks paber-blankett, pliiats -pastakas ning inimese taibukus, rahvaluule vms. Reeglite keerukus-hulk vastandub justkui vabadusele, kuid ilma reegliteta ei oleks elu mõeldav!

Info, andmed ... laienda ja selgita valdkonda.

Informatsioon on mingis kontekstis tähendust omav teave. Näiteks on ettevõttes informatsiooni kogumikud, mis salvestatakse näiteks arvutitesse.
Andmed on informatsiooni konkreetne esitus. Andmeid võib esitada näiteks arvutis failidest.
Andmebaas (andmekogu) – spetsiifilise struktuuriga ( kirjete ja väljadega seostatud ) andmekogum, millel on sisendid ja väljundid. Kindel ja piiritletud struktuur on eelkõige vajalik kiirema info leidmise ja salvestamise tagamiseks.
Näited: E-Post, SQL databaas.
Kood - Kõige madalamal tasemel võime nimetada koodi (andmete esitus konkreetses seadmes), mis on arvutites üldiselt esitatav nullide ühtede jadana. Mida rohkem lisame väärtuste vahelisi seoseid , seda suurema baasi me saame.
Näide: Knowledge base.

Mida käsitletakse mõistega toimesüsteem ja kuidas see on seotud infosüsteemidega.
Toimesüsteem on reaalne ehk täidesaatev süsteem.
Toimesüsteem on seotud infosüsteemi arendamise põhiküsimustega.

Selgita inimeste ja infosüsteemide sarnasusi ja erinevusi.
Sarnasused:

Mõlemad suudavad talletada endas infot. Inimene kuulmise /nägemise/haistmise kaudu ja infosüsteem temale omase sisendi andmisega.

Erinevused:

Inimesel esineb töötamise vajadus.
Oluliseks puuduseks formaliseeritud infosüsteemi puhul, võrreldes inimesega, on aga just reeglite paindumatus pikemas perspektiivis, ehk õppimisvõime puudus.
Samuti vajadus need reeglid ennem kellegi poolt palju põhjalikumalt paika panna ( formaalne süsteem), kui näiteke töötajale ette antav lihtlausega edastatav töökirjeldus.

Tehisintellekti ja virtuaalreaalsuse ilmingud tänapäeval.
Näide: Mine osta saia – tegevus?
1. Agent saab ülesande, tuua saia;
2. Vaatab, kus on toidupoed (eeldades, et ta saab teada, et sai on toiduaine) või otsib kõigist müügikohtadest saiu;
3. valib neist lähima ja hinnasõbralikuma;
4. …

Selgita infomudeli mõistet ja selle seotust protsessidega.
Organisatsioonis oleva info kaardistamiseks kasutatakse infomudelit, mis paikneb oma loogilisel tasandil ärimudelite ja andmemudelite vahel.
Protsessi omanik on ka ühtlasi informatsiooni omanik, mis selle protsessi käigus tekib, või mis mujalt hankides oluliste seostega rikastatakse. Nii võib protsessist (ja tegevustest) eraldatud infot käsitledagi pigem andmetena.

Selgita info väärtust, teadmusjuhtimise mõistet ja selle eesmärke.
Info kasulikuks tegemisel tuleb silmas pidada selle rakendatavust. Rakendatavuseks tuleb oma inforessurssi hinnata (väärtus, turvalisus) ja juhtida (teadmusjuhtimine – knowledge management).

Selgita infosüsteemide ja IKT valdkonna sarnasusi ja erinevusi, nende seotust.
Sarnasused:

Erinevused:

Infosüsteemid on vanemad ja sisaldavad endas pea alati ka mitteinfotehnoloogilisi osi, reeglitega kaetud suhteid jms
IKT toetab tihti mitut infosüsteemi ning on seotud ka muude infoteenustega.
Infosüsteem keskendub infole, struktuurile, protsessidele.
IKT keskendub realiseerimisele

Selgita infosüsteemi kattega ( ulatuse , suurusega) seonduvat.
Inimesed ja IS (isiklikud teadmised, Human Capital, kontaktid)
Infosüsteemi piir viiakse inimeseni teatud funktsioonide osas (sisestustegevus jms), Isiksuslikud omadused ei puutu asjasse – samas on küll erinevad kasutajate tasemed ja õigused.
Infosüsteem oli mingi ülesande tegemiseks, seega võime rääkida IS kattest organisatsiooni sees funktsioonide osas, teisalt aga selle alusel, kas IS ainult mõõdab reaalset süsteemi, või teostab seda (kommunikatsioon).
Organisatsiooni piirides: funktsionaalsus, teostatavus, struktuur.
Ülepiirilises koostöös: klientide sidumine, partnerite kliendid, riigisuhted, koostööorganisatsioonid, turuuuringud.

Selgita IKT valdkonda organisatsioonis (millest koosneb, miks, tasuvus?).

IKT kui arendusmootor ettevõttes, näited.
IKT valdkonda (mitte ainult tehnika, vaid selle tehnika realiseerimine organisatsioonis) võib vaadelda kui ühte tugiteenust aga ka tähtsat arendusmootorit (e- Europe ). Igal juhul sõltub IKT valdkonna käsitlus ettevõtte üldisest käsitlusest ja eesmärkidest, olles seotud igasuguse infotööga.
Näide: Riikliku IT-arenguga avalikus sektoris tegeleb informaatika nõukogu. Oma strateegiliste suundadena on nad 2003. aastal välja toonud :
· AIP,
· X-tee,
· ID-kaart, e-Kodanik, e-valimised,
· e-õpe, IKT haridus ,
· e-raamatukogu, e-kinnistusamet, e-ravikaart, e-...

IKT kui tugiteenus, näited.
IKT kui tugiteenus ei ole ettevõtte näitel seotud otseselt ettevõtte arendustegevusega. Nii on näiteks IKT kui tugiteenus ettevõttes, mis ei tegele otseselt suure tehnoloogia väljatöötamiseks.
Näiteks: Rehvimüüjad, kes ei kasuta müümisel ettevõttes suuri IKT süsteeme, vaid neid kasutatakse tugidena, ehk telefonid ja meilisuhtlus. (Erinevalt näiteks Elionist, kes müüb ja paigaldab ise IKT süsteeme)

Mida annab IS/IT audit ?

IS annab selgema ülevaate kuidas infotöö organisatsioonis vastab ettevõtte ärivajadustele.
IKT audit võib (aga ka IS audit) anda ülevaate IT valdkonna kulude põhjendatusest, kui sellest muul põhjusel ülevaadet ei omata.

IS audit on üldisem kui IKT audit, sest algab ja on suunatud ettevõtte ärieesmärkidest.

Mida annab IKT kasutamine, mis on head omadused?
IKT kasutamine annab ettevõttele lihtsustada oma igapäevatöid. Näiteks saavad nad IKT abil lihtsustada oma tootmist, kasutades sellejaoks näiteks roboteid. Heaks omaduseks võib pidada seda, et ei ole vaja palgata tööjõudu – töö teevad ära masinad . Samuti on ka telefonid IKT üks valdkondi, mis hõlbustavad äriajamist.

Mis on IKT vahendite kasutamisest tulenevad probleemid?
Probleemideks võib olla näiteks töötuse tekitamine, kasutades tööjõu asemel arvuteid ning roboteid. Samuti võib probleemiks pidada IKT vahendite kõrgeid hindasi ja samuti ka kõrgeid hoolduskulusid.

Millest koosneb IKT töökoha hind?
Gartner Grupp leidis, et võrku ühendatud tööarvutiga seotud kulud jagunevad järgmiselt:
21% riist - ja tarkvarale tehtud kulutused;
9% nn halduskulud ;
27% tehnilised probleemid ning nende lahendamiskulud;
43% kuludest moodustavad kasutusprobleemid - valed töövõtted, vähene koolitus, oskamatus arvuti ressursse ära kasutada - mis kõik tähendavad raisatud tööaega, mis firma puhul väljendub otseselt palgakulus.

Selgita IKT personali struktuuri organisatsioonis.

Millega tegeleb IKT juht?
        Tippjuhtkonna kaasamine! IT juht peaks osalema otse tippjuhtkonnas ( Chief Information Officer) , või alluma haldus- või infoosakonnale (Chief Knowledge Officer);
        Iganädalased (kuised) aruanded juhtkonnale ;
        IT arengukava, kasutajareeglid, regulatsioonid , IT personali töökirjeldused ja juhtimine, (RISO Soovitused ( http://www.riso.ee/et/infopoliitika/soovitused );
        Turvakontseptsiooni, talitluspidevuse , taasteplaanide jms koostamine;
        Projektid/ pakkumised , hanked, standardid , garantii jms;

Millega tegeleb IT arendus, projektijuhid?
Tegeleb ettevõttele vajalike spetsiifiliste infosüsteemide projekteerimise ning realiseerimisega. Kui osakonda ettevõttes ei ole, kuid ettevõtte vajab uusi infosüsteeme, siis peab olema keegi, kes tarkvara hankeprojekti juhib, keegi kes oskab siduda IT võimalusi ärivajadustega. Loomulikult saab ka need väliste teenustena sisse osta.

Millega tegeleb IT Administraator?
• kesksete teenuste tagamine,
• kasutajate haldus,
• serverite haldamine .

Mis moodi käsitletakse info turvalisust?
Tagab (organisatsiooni) info turvalisust
• rünnete ennetuse ja kaitse rakendamine,
• rünnete avastamine (tagauksed jms),
• rünnete lokaliseerimine (kus täpselt on viga),
• vigade parandamine (taastamine),
• analüüs parema ennetuse ja kaitse tagamiseks.

Millega tegelevad IKT hooldus ja kasutajatugi?
Hooldus:
        töökohade paigaldamine, nende hooldus,
        viiruskaitse,
        töökohtade andmete varundus ,
        tarkvara uuendamine töökohtadel.
Kasutajatugi:
IT probleemide lahendaja, või suuremates organisatsioonides terve osakond (HelpDesk, peer -to-peer), kelle üldisteks ülesanneteks on:
        veasituatsioonide registreerimine,
        veasituatsiooni andmete edastamine teistele spetsialistidele,
        vigade analüüs.

Mida nimetatakse IKT platvormiks? Too näiteid.

Mida annab ettevõttele VPN teenus, konkreetsed lahendusvariandid ?
VPN teenus annab ettevõtte töötajatele võimaluse teha tööd väljspool kontorit. Samuti tagab VPN krüpteeritud infovahetuse.
VPN teenusega saab lahendada äsja emaks saanud töötajaid, et ka neil oleks võimalus oma kodus lapse kõrvalt tööd teha.

Mida annab ettevõttele VoIP teenus, konkreetsed lahendusvariandid?
VoIP teenus annab ettevõttele lisavõimaluse suhtlemiseks. VoIP – Voice Over Internet Protocol Ehk siis võimaldab telefoniteenust kasutada läbi interneti. Mobiilside teenuste integratsioon.

Selgita garantiiküsimusi IKT valdkonnas.
Seadmete tavapärasele garantiile lisaks pakutakse veel lisagarantii aega (aasta lisaks), tagastamisperiood (veebipõhisel ostmisel), asendusseadmeid garantiiremondi ajaks, garantiiremonti kohal (On-Site) , transporti töökotta ( Express garantii vms), andmete taastamine (turvalisus) jne.
Garantiiteenindus
•Garantii laiendamine uutele seadmetele
•Seadmestikku hooldatakse kliendi juures
•Töö, kohaletulek ja varuosad kuuluvad teenuse hinna sisse
•Reageerimis- ja teenindusajad vastavalt seadme kriitilisuse astmele

Nimeta mahult erinevaid IKT teenuste hankimise viise, litsentside variandid.
Võimalused teenuste hankimiseks on:
        osta (seadistada ehk installeerida) valmispakett,
         kohandada väikeseeria või moodultarkvara,
        tellida (teha ise) spetsiaalne,
        leida teenus (ASP).
Litsentside variandid:
         Freeware – tasuta kasutamiseks ja levitamiseks (mitte muutmiseks);
        Shareware – tasuta proovimiseks;
        Business – ainult ostetav, või renditav (aastamaks).

Loetle olulisemaid tarkvarateenuste funktsionaalseid valdkondi.
        Kontorivara
        Kommunikatsioon
        Grupivara, kaugtöö, intranet
         Projektijuhtimine
        Teadmusjuhtimine
         Veebileht

Selgita erinevaid veebiinfosüsteemide tasemeid.
        staatiline info,
        tagasiside vormid ja administreeritavad lehed (CMS),
        teiste andmebaasidega seotud/laoinfo reaalajas ,
        Müügiprotsess reaalajas (e-Business, e-Commerce),
        Võrgustumine – vt. erinevaid alamvalikuid: http://www.xicom.biz/web_consulting.html

Millega tegeleb CRM tarkvarateenus, peamised funktsioonid?
Kliendihaldus, turundus

Millega tegeleb DHP tarkvarateenus, peamised funktsioonid?
Dokumendihaldus

Millega tegeleb Grupivara tarkvarateenus, peamised funktsioonid?
Kaugtöö, grupivara, intranet

Mille poolest erinevad strateegilised - ja operatiivinfosüsteemid?
Operatiivsed süsteemid tegelevad äritegevust kirjeldava informatsiooni kogumise, säilitamise ja analüüsiga, nagu näiteks tellimuste ja arvete haldamise, raamatupidamise ja laoarvestuse süsteemid. Operatiivsed süsteemid on orienteeritud andmehõivele ja andmete terviklikkuse tagamisele reaalajas.
Strateegiliste süsteemide protsessid on tavaliselt vähemstruktuursed; neis osalevad kvalitatiivsed andmed, vastandina operatiivsetes süsteemides liikuvatele kvantitatiivsetele andmetele. Kui operatiivsetes süsteemides on andmeobjektidel kindlalt fikseeritud struktuur, siis strateegilistes süsteemides liikuvad andmed sisalduvad tavaliselt küllalt määramatu struktuuriga informatsioonikogumikes -- dokumentides (tekstid, pildid, tabelid , heli, video jne.).

Mille alusel otsustada IS-i konkreetsele ettevõttele sobivust?

Selgita Outsource mõistet IKT valdkonnas.
        kommunikatsioon ISP – Internet Service Provider
        Serveri pinna rent,
        Arvutitöökohad,
        IT personal,
        Teenused ASP – Application Service Provider

Kirjelda IS elutsüklit
Infosüsteemi hankimine , ehk projekteerimine , ehk infosüsteemi elutsükkel on läbi aja muutunud järjest mahukamaks.

Selgita projektimeetodi omadusi

Miks käsitletakse infosüsteeme tihti arendusprojektidena ja millega tegeleb projektijuht

Selgita Infosüsteemide projekteerimise koskmudelit, lisa joonis
Koskmudel on lihtne (lineaarne) etapiviisiline lähenemine, mis aga reaalsetes situatsioonides sisaldab mitmeid probleeme ja riske. Need aga ilmnevad alles projekti lõpus, millal on nendele reageerimine tihti võimatu, ehk liialt kallis (reegel 1:100).
Üldiselt aga kasutatakse just koskmudelit väiksemate infosüsteemi arenduste puhul (koos projektimudeliga).
Joonis 22 Koskmudel

Selgita Infosüsteemide projekteerimise spiraalmudelit (ka MSF näide), lisa joonis
Spiraalmudeli puhul teostatakse mingi kokkulepitud (ka projekti jooksul tunnetatud vajadusest lähtudes) hulk iteratsioone, ehk läbitakse teadlikult etappe mitu korda. Seda tehakse, et tagada tulemuse vajadustele vastavus (muudatuste juhtimine).
Joonis 23 Spiraalmudel. Allikas: Spiral Model (Boehm, 1988) Original Creator: Conrad Nutschan
MSF Näide
Microsofti poolt pakutav (MSF – Microsoft Solutions Framework ) „kesktee” ehk proovitud võtta parim mõlemast mudelist:
MSF toob välja, et on vaja:
         liikuda pidevalt visiooni suunas,
        ole paindlik – asjad muutuvad,
        keskendu ärilise väärtuse loomisele,
        info avatus kõigile – kontsentreeritus ja struktureeritus,
        defineerida:
o   tellija,
o   kasusaajad,
o   lahenduste pakett (dokumentatsiooni ja koolituseni välja),
o   funktsionaalsus/aeg/ ressursid – olulisim ennem,
o   protsess/vahetähtajad(tagasiside tellijalt), kus põhivastutus liigub ühelt meeskonnalt teisele.

Selgita Infosüsteemide projekteerimise unifitseeritud protsessi (RUP) , lisa joonis
Rational Unified Process on firma Rational poolt komplekteeritud tegevuste järjestus hea tulemuse saavutamiseks infosüsteemidele, mis baseerub spiraalmudelil, kuid on võtnud sisse ka koskmudeli omadusi. RUPi saab rakendada nii väleda arendusena kui ka ennustava arendusmetoodikana. RUPi rakendust väleda arendusmetoodikana on nimetatud dX arenduseks ( keera XP tagurpidi).
Joonis 28 RUP
Joonis 29 Spiraalmudeli rakendamine (RUP näitel)

Mida saavutatakse nõuete spetsifikatsiooniga, millest see koosneb?

Selgita IS hanke (pakkumiste) meetodit

Millistest osadest peaks koosnema IS pakkumiskutse eelne analüüs
1.     Ülesande definitsioon (semantiline, min. funktsionaalsus);
2.     Objektmudeli loomine (joonis, mis kirjeldaks loodava andmebaasi struktuuri);
        Otsitakse definitsioonist välja kõik nimisõnad (Objekti kandidaadid);
        Elimineeritakse sarnased, mitteasjakohased, atribuudid, tuletatavad jms;
        Otsitakse välja kõik tegusõnad (Seoste kandidaadid);
        Elimineeritakse elimineeritud objektide seosed, ajutised /arvutatavad jne;
        Määratakse atribuudid (elimineeritud objektidest pluss lisa/taustainfost);
        Iteratsioonisammud, kus testitakse seoste kaudu, kas saab korrektseid andmeid leida.

Selgita IS funktsionaalseid  omadusi
Kõik, mis seotud andmete (info) töötlemisega tulemusteks , alates infotöötluse eesmärgist kuni detailse kirjelduseni, milliste andmetega (andmetüüpidega) milliseid töötlustegevusi ette võetakse ja kes neid peab kasutada saama.
        Funktsioonide hierarhia mida IS teeb info töötluse mõttes, ehk kuidas süsteem käitub erinevate sisendite puhul (andmed ja juhtimine, y=fn(x), kus Y on väljundandmed, X sisendandmed, Fn – erinevad juhitavad funktsioonid). Sisendite ja väljundtulemuste (andmete) funktsioonid, olulisus ja hierarhilisus (detailsuse aste);
        Kes kasutab, millise eelnimetatud funktsiooni pärast (võimalik struktureerimise viis peale funkts. hierarhia, ehk milliseid funktsioone pakub IS äritasandil);
        Milline on kasutusõiguste süsteem;
        Protsessid, mida kaetakse, mida teenindatakse;
        Andmete keskselt, muutmise vajadus rollide ja funktsioonide kaupa;
        Sisendandmete kvaliteedi kontroll/tagamine;
        Andmete sisestus ja väljastuse juhtumid ( transaktsioonid inimeste ja teiste süsteemidega);
        mis tüüpi andmetega, kas tekstiline , tabel, pilt, vormide, arvandmete vms. NB! mitte millist erinevat sisulist informatsiooni omab;

Selgita IS mittefunktsionaalseid omadusi
        Kasutatavus, kasutajaliides (kuidas, kus), sh:
         arhitektuur (käsurida, menüüd, graafiline , veebiliides, ...);
        õpitavus (standardsus);
        kasutajasõbralikkus (jälgitavus, haaratavus);
         paindlikkus (andmetest eraldatus, kasutaja poolt kohandatav, vt. www. live .com) ;
        jõulisus (kui palju saab muuta, sekkuda) jms.;
        kasutajale orienteeritus;
        Turvalisus (vt. I osa lõpust);
        Usaldatavus (MTBF, taastamisvõimalused jne..);
        Jõudlus (andmemahud, juurdepääsumahud, kiirus, viited jne..);
        Arhitektuur (sisemine ja väline) ja platvorm (nimetatakse ka kui piirangud arendusele), sobivus muude süsteemidega;
        Teenindatavus (testid, hooldus, ühildatavus, konfigureeritavus jne..) ;
        Eranditega arvestamise võimalused (paindlikkus);
         Muutustega kaasaminemise vajadus (versioonimine, uuendused).

Mille alusel leida parima IKT teenuse või IS lahenduse pakkuja (hindamiskriteeriumid)
Pakkumiste laekumisel on vaja neid omavahel hinnata, et leida parim pakkuja. On hea (ja riigihangete seaduse järgi kohustuslik), kui pakkujatele on ette teada, mille alusel nende pakkumisi hinnatakse.
Tuleb panna paika proportsioonid, ehk anda protsentuaalselt osatähtsused või punktide arvestuse skeem lisaväärtuste eest:
         funktsionaalsed omadused,
         mittefunktsionaalsed omadused,
        hind (soetushind: kõik kaasnevad kulud riistvarale, tarkvarale, koolitusele, oma protsesside ümberkorraldamisele jne ning püsikulu: rendimaksed , arendused/versioonid, oma töötajate kulu),
         tarneaeg ,
        integratsioon ja juurutusprotsess (paigaldamine, koolitus, kasutajatugi, andmete sisestus või ületoomine, kohepealne testimine jms.),
        pakkuja kvaliteet/ tunnustatus , teenuste hindade stabiilsus, kogemused antud süsteemi valdkonnas, käive, teised kliendid, meeskond /stabiilsus,
        SLA teenusleping , tugiteenus, garantii.
Mille eest maksta enam?
        Konsultatsioon ja projekti juhtimine, dokumentatsioon ;
        Turvalisus (säilivus, kaitstus, autentsus );
        Mitme (kui suure hulga?) kasutaja tugi ( administreerimine );
        Andmehalduse lihtsustamine /automatiseerimine;
        Kasvava süsteemi keerukusega võitlemine, hallatavus;
        Standardiseeritus, ühilduvus/ integreeritus, toote areng (versioonid);
        Vajadustele vastavus, parem eesmärgipärasus, ROI;
        Positiivne kaasmõju ettevõtte arengusse (kvaliteedi tõusu).

Selgita ettevõtte (visiooni täitmise) tasakaalustatud mõõtmise skeemi (BSC), lisa joonis
BSC on nagu EFQM-i mõõtmis- ja tulemikeskne kontsentraat võttes erinevad mõõdikud aluseks ja neid omavahel tasakaalustatult kokku liites saadakse kompaktne tulemuskaart ettevõtte käekäigust.

Millist kasu võib IKT tuua ettevõtte juhtimise lihtsustamiseks

Selgita organisatsiooni võimekusmudelit (CMM) , lisa joonis
Joonis 9 CMM (Capability Maturity Model), allikas V.Leping
CMM hindab organisatsiooni võimekust (mingis valdkonnas) järgida kvaliteetsust tagavaid (formaalseid) reegleid ja mitte sõltuda üksiktegijatest.
-------------------------------------

Selgita IS projekteerimise seoseid ettevõtte arendusega (BPR)
Äriprotsesside ümberkavandamine – eesmärk muuta töö(protsessid) efektiivsemaks või isegi asendada teistsuguste protsessidega. Seda võib võrrelda ka teatud juhtudel standardiseerimisega (mitte samastada!), kui püütakse ettevõtte protsess kohandada standardlahendustega (ka standardsete infosüsteemidega). Tihtilugu arvavad ettevõtjad põhjendamatult, et nad on nii unikaalsed .
Ümberkavandamine on metodoloogiliselt alguse saanud suurettevõtetest, kus seatakse väga selged ja mõõdetavad eesmärgid protsesside efektiivsuse tõstmiseks (positivistlik lähenemine). Mitmetel põhjustel ei ole need hästi üle toodavad VKE-dele, kelle puhul räägitakse ilmingutel põhinevast metoodikast (Phenomenological, Allikas: McAdam 2002)
Aluseks on igasugune dokumentatsioon (asutuse struktuur, tegevusvaldkonnad, töökirjeldused, auditid ) aga ka analüüsid ( SWOT jms), ajurünnakud ja lihtsalt küsimused (mida ma vajan?). Analüüs toobki selgust selles, miks meil muutusi vaja on? Kas midagi üldse on vaja muuta? Seejärel küsida kontekstivabu ja lahtiseid küsimusi (isegi tobedaid), küsida kõigi käest, ega midagi puudu ole (võttes joonised siis juba aluseks). Käia välja isegi halbu ideid, nii võimalik teistel (meeskonnal) neid parandada, millegi etemaga välja tulla, nõustu esialgu kõigega.
Soovitatav kava:
        seisundi analüüs ( visioon , põhi ja tugiprotsessid),
        väärtusahela kindlakstegemine ,
        ümberkavandatavate protsesside valimine,
        nende analüüs (mõõtmine) ja võimalik optimiseerimine,
        tee kindlaks, milles IKT võib aidata,
        uue protsessi kirjeldus (oodatav seisund mis arvestab uue IS’iga).
Analüüsi võivad teha asutuse töötajad ise, kasutades vajadusel konsultandi abi (näiteks kvaliteedisertifikaadi taotlemiseks). Tihti kaardistatakse aga ettevõte just uue infosüsteemi arendamise vajadustest tulenevalt. Tegeletakse ju teadmise tõlkimisega ühest „keelest” teise. Kes tõlgib? Analüüsi meeskond (konsultant), IT meeskond, kes veel?

Selgita süsteemianalüüsis kasutatavate mudelite jaotust
        organisatsiooni struktuuri ja toimimise mõistmine;
        organisatsioonis olevate probleemidest arusaamine ja nende parandamise võimaluste tuvastamine ;
        veendumus, et kliendid, lõppkasutajad ja arendajad on vaadeldavast organisatsioonist ühiselt aru saanud;
        tuletada (info)süsteemi nõuded, mis toetaksid vaadeldavat organisatsiooni.

Selgita Use Case mudelit ja eesmärke, lisa näide
Joonis 40 Kasutusjuhtumi joonise objektid ja seosed (Allikas I.Sander)
Kasutusjuhtumi diagrammi (Use Case) eesmärk on anda piiritletud ja piisav hulk juhtumeid, mida infosüsteem peab hakkama katma , näidates ära ka juhtumite vahelised seosed. Analüüsi käigus võib juhtumite hulk muutuda ja täpsustuda, mis tingib muutusi projekteeritavas infosüsteemis või ka organisatsioonis endas.
Joonise elementideks on juhtumid ( ovaal ), rollid (kriipsujuku) ja seosed (erinevad nooled – lihtseos, üldistus, sisaldumine, laiendamine). Joonised võivad keskenduda kas ühe rolli tegevustele, ühe tegevusega seotud rollidele või siis olla kombinatsioon vajalikest elementidest.
Iga juhtumi kohta võib (peab saama) moodustada protsessi diagrammi, või kirjeldada vähemalt tavapärast sündmuste jada.

Selgita hierarhia mudelit ja eesmärke, lisa näide
Joonis 39 Hierarhiajoonise näide (I.Sander)
Hierarhiad annavad ülevaate kontekstist, organisatsiooni osadest ja nende olulisusest. Tegijate hierarhia, tegevuste hierarhia jne.. Joonis koosneb alati ühetüübilistest elementidest ning oluline oleks välja tuua ka alluvuse tasandid visuaalse paigutusena. Piiranguna tuuakse välja seoste puukujulise struktuur. Võib lähtuda tüvest ja see dekomponeerida või alustada pisematest elementidest neid komponeerides.

Selgita protsessi mudelit ja eesmärke, lisa näide
Joonis 43 Protsessi diagramm (Allikas http://melnais.mii.lu.lv/audris/Kalnins_Barzdins_UMLBM_Final.pdf )
Protsessidiagrammid annavad selge orientatsiooni kogu juhtumile (algus ja lõpp) ning selles osalevatele tegevustele. Ka siin võib läheneda komponeerivast või dekomponeerivast aspektist.

Selgita andmemudelit (ER, OM) ja eesmärke, lisa näide
Joonis 47 Objektmudeli (OM) näide (I.Sander)
Andmemudelid (ER, OM) annavad ülevaate säilitatavatest andmetest ning nende vahelistest seostest (reeglitest). Vastavad diagrammid on juba selgeks juhiseks infosüsteemi teostajatele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk · .docx · 61 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

devinem Õppematerjali autor

Kordamisküsimused koos vastustega

Majandusinfosusteemid süsteemne käsitlus mudel Andmemudelid

Kasutatud allikad

https://www.xicom.biz/web_consulting.html

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandusinfosüsteemid

Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi ressurss, tegevus

Majandus

docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse

Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke

Infoharidus

docx

Sissejuhatus infosüsteemidesse kontrolltöö teooria

Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks v?

Sissejuhatus infosüsteemidesse

pdf

EUCIP eksami kordamine - Juhtimine-haldus ja arendus

EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/v

Infosüsteemi projekti juhtimine

doc

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused

Mõisted ja teemad kordamiseks 1. Infosüsteemi valdkond- Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab:  probleemide lahendamist  otsuste vastuvõtmist  vajalike tegevuste sooritamist  arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgi

Sissejuhatus infosüsteemidesse

docx

Sissejuhatus infotsüsteemidesse kordamisküsimused 2014

Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Oma olemuselt on organisatsiooni puhul tegemist inimeste grupiga, mille liikmed annavad oma kohustuste/vastutuspiirkonna raames panuse mingi ühise eesmärgi täitmiseks teevad koostööd mingi tulemuse saavutamiseks. Organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke. Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressurs

Sissejuhatus infosüsteemidesse

pdf

Infosüsteemide eksamiküsimused ja vastused

1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte är

Dokumendihaldus

101

pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........

Organisatsioon ja juhtimine

Rohkem sarnaseid