Infosüsteemide eksamiküsimused ja vastused (0)

1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis?  
Äriprotsess-seotud  tegevuste  kogum,  mille  tulemusena   saavutatakse   organisatsioonile,  organisatsiooni  äripartneritele  ja/või  klientidele 
kasulik teenus või toode.  
Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, 
parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 
2.  Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja  teadmus ?  
Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. 
Informatsioon -  selliselt  organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. 
Teadmus  -  selliselt  organiseeritud  ja  töödeldud  andmed  ja/või  informatsioon,  et  andmetest  on  võimalik  teha  järeldusi,  neist  õppida  ja 
teadmisi laiendada. 
Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 
3.  Mis on IT  arhitektuur ?  
IT  arhitektuur  on  terviklik  kirjeldus  ettevõtte  äriarhitektuurist  (äriprotsessid,  eesmärgid,   organisatsioon ),  IT  rakenduste   arhitektuurist  
(infosüsteemid,  andmekogud ) ja  tehnoloogia  arhitektuurist ( infrastruktuur ,  seadmed , võrgud jm) koos  nendevaheliste  seostega.  
4.  Mis on IT infrastruktuur?  
IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse:  riistvara ,  tarkvara , võrguühendused, IT osakonna töötajad 
ja IT teenused organisatsioonis. 
5.  Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased  organisatsioonid  reageerivad eeskätt  
infotehnoloogiliste vahenditega. 
Tehnoloogiline innovatsioon,  vananemine  – tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid 
Informatsiooni üleküllus – kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 
6.  Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem?  
Infosüsteemi  komponendid:  riistvara,  tarkvara,   andmebaas ,  võrk,  protseduurid  eelnevalt  loetletud  komponentide  ühendamiseks, 
nimesed. 
7.  Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis?  
Infosüsteemide tugi võib  ulatuda  organisatsioonist väljapoole - organisatsioonidevaheline koostöö 
-  Tarneahel: Materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel;  Toormaterjali  tarnija -> Tootja ->  Klient  
-  E- turundus : B2B (business-to-business), B2C (business-to-consumer) 
8.  Mis on strateegiline infosüsteem?  
Strateegiline  infosüsteem  -  infosüsteem,  mis  võimaldab  organisatsioonil  saavutada  konkurentsieelist  või  vähendada  mahajäämust 
konkurentidest (kasvatavad tootlikkust ja  efektiivsust , vähendavad  kulusid ) 
9.  Too näiteid, milline on infosüsteemide mõju organisatsioonis ja ühiskonnas. 
Keskastme  juhtide arv väheneb – IT muudab juhtimise efektiivsemaks, kasvab ühe juhi võimalike alluvate hulk. 
Juhi töö muutub – juhi peamiseks ülesandeks on otsuste tegemine. IT toetab otsustamiseks vajaliku informatsiooni kiiremat leidmist ja 
analüüsi. Rohkem aega sisuliseks tegevuseks ja planeerimiseks, vähem nn  tulekahjude  kustutamist.  
Infosüsteemid  vähendavad  töötajate  arvu  –  kõrgem  produktiivsus,  töö  teostamiseks  on  vaja  vähem  inimesi.  Vastulause  –  IT  loob 
juurde uue sisuga töökohti. 
Inimkontakti vähenemine – tagajärgedeks  stress , depressioon 
Mõju füüsilisele tervisele –  seljavalu , lihaspinged sõrmedes ja randmetes ->  ergonoomiline  töökeskkond. 
Puudega inimeste kaasamine – kõnetuvastus, kodus töötamine 
Elukvaliteedi   kasv  –  väheneb  kellast- kellani   töökohtade  arv,  suureneb   paindlikkus   (võimalus  töötada  sobival  ajal  24h  sees),  võimalus 
valida sobiv puhkehetk ja paremini kombineerida tööd eraeluga. 
10.  Miks muutub teabeallikate haldus organisatsioonis üha keerulisemaks?  
Teabeallikad hõlmavad riistvara, tarkvara, andmeid ja võrguühendusi. 
Rakendused  on saavutanud organisatsioonides  kriitilise   tähtsuse  ( rakenduse   mittefunktsioneerimine  võib tähendada  organisatsiooni töö 
seiskumist). 
Teabehallikate haldus muutub ajas üha keerulisemaks. 
- 
1950ndatel – üks peaarvuti, töötajad ei suhelnud otse peaarvutiga, peaarvuti asus terviklikult IT osakonna kontrolli all  -> lihtne 
hallata 
- 
Tänapäev –  arvutid  läbi terve organisatsiooni ja ei asu terviklikult IT osakonna  kontrolli all  ->  keeruline  hallata, IT osakonna 
funktsioon on eeskätt töötajate konsulteerimine, IT osakond üldjuhul ei ole teabe omaja. 
11.  Miks muutub IT ressursside haldus organisatsioonis üha keerulisemaks?  
Puudub ühtne standard vastutuse jagamiseks 
Vastutuse jagunemine sõltub järgmistest asjaoludest: 
• 
Organisatsiooni suurus ja iseloom, riik 
• 
IT ressursside kogus ja tüübid 
• 
Organisatsiooni ja tippjuhtide suhtumine arvutitesse ja tehnoloogiasse 
• 
Kasutatava tehnoloogia küpsusaste 
• 
Allhanke  raames sisseostetav IT teenus 
12.  Milliseks on muutunud IT osakonna roll organisatsioonis?  
Traditsioonilised  infosüsteemi  funktsioonid:  juhtimissüsteemide  arendamine  ja  süsteemide  projektijuhtimine,  arvutikasutuse 
korraldamine, personali  koolitamine , tehniline teenindamine jne 
Uued  (nõuandvad)  funktsioonid:  konkreetsete  infosüsteemide  algatamine  ja  kavandamine,  interneti  ja  elektroonilise  kaubanduse  ärisse 
ühendamine,  mitte  infosüsteemi  haldurite  IT-alane  koolitamine,  infosüsteemi  töötajate  äriline  väljakoolitus,  koostöö  juhtidega,  äriliste 
liitude loomine teiste organisatsioonide tarnijate ja infosüsteemi osakondadega 
13.  Nimeta privaatsusega seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis.  
Privaatsus – kas ja milliseid andmeid kogutakse ja talletatakse üksikisikute kohta 
- 
Millist infot endast teistele jagada? 
- 
Millist informatsiooni peaksid inimesed enda teada hoidma, mitte teistele avaldama? 
 
 
 
- 
Millist infot inimeste kohta peaks hoidma andmebaasides ja kui kaitstud see info seal on? 
Elektrooniline   järelevalve  –  töötajate  poolt  külastatud   veebilehtede   kaardistamine  ja  analüüs,  töötajate  kirjavahetuse  jälgimine. 
Vastumeetmetena kasut nt veebilehtede külastuse keelamist tarkvara abil. 
Andmete  hoidmine   andmebaasis   –  paljud  organisatsioonid  salvestavad  personaalseid  andmeid  (panga,  mobiilside  ja  TV-  teenuste 
pakkujad,  haiglad , koolid, valitsus, tööandjad). Kas need andmed on adekvaatsed, kaua neid andmeid hoitakse, milleks neid kasutatakse, 
kellele jagatakse, kas need on kaitstud volitamata juurdepääsu eest, jne 
14.  Nimeta andmete adekvaatsusega seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis.  
Andmete adekvaatsus – kas informatsioon on autentne, täpne, usaldusväärne 
- 
Kes vastutab kogutud informatsiooni autentsuse ja täpsuse eest? 
- 
Kuidas saame olla kindlad et informatsioon on õigesti töödeldud ja täpselt kasutajatele esitatud? 
- 
Kuidas  saame  olla  veendunud,  et  vead  andmebaasides,  andmeedastustes  ja  andmete  töötlusel  on  juhtunud   kogemata   mitte 
tahtlikult? 
- 
Keda peame vastutavaks informatsioonis esinevates  vigades  ja kuidas need vead hüvitada? 
15.  Nimeta omandiõigusega seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis.  
- 
Kes omab infot? 
- 
Mis on selle info muutmise hind? 
- 
Kuidas peaks käsitlema tarkvarapiraatlust? 
- 
Millistel  tingimustel saab kasutada era,  firmasiseseid  andmebaase? 
- 
Kas tööarvuteid võiks kasutada eraeesmärkidel? 
- 
Kuidas peaks jaotuma juurdepääs teabekanalitele? 
16.  Nimeta andmete juurdepääsuga seotud küsimusi/probleeme organisatsioonis.  
- 
Kellel on juurdepääs infole? 
- 
Kui palju peaksid ettevõtted võtma tasu infole juurdepääsemise eest? 
- 
Kuidas tagatakse arvutitele juurdepääs puudega töötajatele? 
- 
Kes on varustatud vajalike vahenditega infole juurdepääsemiseks? 
17.  Millist teavet on isikul või organisatsioonil õigus saada, millistel tingimustel ja kui turvaliselt? 
18.  Kas Sinu arvates on elektrooniline järelevalve organisatsioonis eetiline? Millistes piirides?  
• 
Töötajate elektrooniline järelevalve on muutunud tavapäraseks 
- 
Töötajate poolt külastatavate veebilehtede kaardistamine ja analüüs 
- 
Töötajate kirjavahetuse jälgimine 
- 
Vajadusel kasutatakse vastumeetmeid, näiteks mittesoovitavate veebilehtede külastuse  keelamine  vastava tarkvara abi 
19.  Too näiteid privaatsuskoodeksi heast  tavast.  
- 
Eraisikutelt tuleks andmeid koguda vaid juhul, kui need täidavad ärilist eesmärki. 
- 
Andmed peavad olema piisavad,  asjakohased  ja mitte ületama ärilist eesmärki 
- 
Andmete kogumiseks tuleb saada selleks nõusolek.  
- 
Kogutud andmete andmeid tuleks enne andmebaasi sisestamist kontrollida 
- 
Toimikud peaksid olema eraisikutele kättesaadavad, et nad saaksid tagada andmete õigsuse. 
- 
Andmed  peavad  olema  kaitstud  füüsiliste,  tehnoloogiliste  ja  administratiivsete  turvameetmetega,  nende  lubamatu  kasutamise 
eest. 
- 
Kolmandatele isikutele on keelatud anda andmetele juurdepääs ilma loata, välja arvatud juhtudel kui see on seadusega sätestatud. 
- 
Andmeid ei avalikustata kui need on vastuolus äriliste eesmärkidega, mille tarvis neid koguti. 
20.  Too näiteid informatsiooni turvalisusega seotud ohtudest.  
- 
Tänapäevane ärikeskkond, mida iseloomustab võrguta ühendus,  seotus  ja samas sõltumatus 
- 
Riiklik  seadusandlus  
- 
Väiksemad, kiiremad, odavamad arvutid jm  tehnoloogilised  seadmed 
- 
Häkkerid vajavad üha vähem  oskuseid  
- 
Downstreamliability (nn  allavoolu  vastutus) 
- 
Kasvav kontrollimatute seadmete kasutus töötajate poolt 
- 
Juhtkonna toe vähesus või puudumine 
21.  Too näiteid infosüsteeme ohustavatest mittetahtlikest tegudest.  
Inimlikud vead: 
- 
Mida kõrgema taseme töötaja, seda rohkem privileege ja juurdepääs suuremale andmemahule 
- 
HR ja IT osakondadel laiaulatuslik juurdepääs andmetele 
• 
HR –tundlikud personaalsed andmed 
• 
IT –info loomise, muutmise,  kustutamise  õigus 
- 
Ajutised  töötajad,  valvurid , audiitorid, välised konsultandid –vähene tähelepanu 
- 
Vähene töötajate koolitamine ja teavitamine ->  laiskus , hooletus,  teadmatus  -> inimlikud vead 
( Reverse )  Social   Engineering : 
- 
Social Engineering– psühholoogiliste ja sotsiaalsete oskustega konfidentsiaalsete andmete väljapetmine (pettur pöördub töötaja 
poole) (nt telefoni teel IT kasutajatoelt „unustatud“  parooli küsimine) 
- 
Reverse Social Engineering– vastupidine skeem, kus töötajat mõjutatakse petturi poole pöörduma (nt pettur jätab endast mulje 
kui arvutiteadlikust inimesest. Töötajad pöörduvad ise petturi poole erinevate arvutialaste abipalvetega. Võimalus  trooja  hobuse 
paigaldamiseks) 
Social Data Mining: 
- 
Pettur õpib tundma organisatsiooni, töötajaid, töötajatevahelisi suhteid jne 
- 
Kogutud teadmise alusel skeem tundlike andmete kättesaamiseks 
Teenusepakkujate  poolsed  vead, keskkonnast tulenevad ohud: 
- 
Teenusepakkujate poolsed vead - Internetiühenduse, telefoniliinide katkestused,  elektrikatkestus  
- 
Keskkonnast tulenevad ohud -  Mustus , niiskus, staatiline elekter 
 
 
 
22.  Too näiteid infosüsteeme ohustavatest tahtlikest tegudest.  
Spionaaž 
- 
Autoriseerimata isiku katse juurdepääsu saavutamiseks organisatsioonisisesele informatsioonile 
- 
Spionaaž  ≠  konkurentide  kohta  informatsiooni  kogumine,  kasutades  konkurentide  kodulehti  jm  avalikke  lehekülgi  internetis. 
Spionaaž ületab seaduslikult lubatud piiri. 
Väljapressimine 
- 
Ähvardus informatsiooni varastamiseks või tegelik varastamine 
- 
Üldjuhul küsitakse raha informatsiooni mitte varastamise või tagastamise eest 
Vandalism, sabotaaž 
- 
Näiteks kodulehe moonutamine, solvavate kommentaaride ja fotode postitamine 
- 
Tulem: organisatsiooni kliendipoolse usalduse vähenemine 
Informatsiooni ja/või varustuse vargus 
- 
Väiksemad arvutid ja võimsamad  nutitelefonid  kasvava salvestusmahuga -> lihtne varastada 
- 
Järelevalveta  seadmed  ->  võimalus  USB  pesa  kaudu  kiiresti  kopeerida  suurel  hulgal  informatsiooni  kaasaskantavale 
mäluseadmele. Näiteks  iPod -i(60GB) on võimalik informatsioon  laadida  mõne minutiga. 
- 
Prügikastides tuhnimine (küsitav, millisest piirist alates on tegemist vargusega) 
Identiteedivargus 
- 
Levinud eesmärgid: juurdepääs isiku  finantsinfole , süüdi lavastamine kriminaalses teos 
- 
Identiteedi  varastamise  viisid:  Kirjade  vargus,  prügikastides  sobramine,  Personaalse  info  vargus  andmebaasidest,  Sissetung 
organisatsioonidesse,  mis  koguvad  ja  talletavad  suurel  hulgal  personaalseid  andmeid,  Elektroonilises  suhtluses  usaldusväärse 
organisatsiooni kehastamine 
- 
Identiteedivargusest taastumine  on rahaliselt ja ajaliselt  kulukas  ning keeruline 
Intellektuaalse omandi  kahjustamine  
- 
Intellektuaalne omand– üksikisiku või organisatsiooni vaimse töö tulem. Seaduse poolne kaitse puudutab ärisaladust, patente ja 
autoriõigust. 
• 
Ärisaladus–teave organisatsiooni äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada organisatsiooni huve 
• 
Patent– dokument, mis annab omanikule eksklusiivsed õigused leiutisele või protsessile 20 aastaks 
• 
Autoriõigus–  annab  intellektuaalse  omandi  loojale  omandiõiguse  looja  eluajaks  +  70  aastat.  Loojal  on  õigus  nõuda 
intellektuaalse omandi kasutamise/kopeerimise eest autoritasu. 
- Tarkvara piraatlus–tarkvara omandamine ja jagamine tarkvara eest maksmata 
Alien software 
- 
Jookseb  enamikes arvutites omaniku teadmata, tavaliselt deinstalleerija puudub 
- 
Ei ole üldiselt samaväärselt kuritahtlikud kui arvutiviirused  
- 
Adware–  abistab  popup reklaamide kuvamisel 
- 
Spyware– kogub kasutaja kohta kasutaja teadmata informatsiooni 
• 
Keystrokeloggers– logivad kasutaja klahvivajutused, salvestavad internetikasutuse ajalugu 
• 
Screenscrappers– salvestavad muutused ekraanipildis „ filmina “ 
- 
Spamware– kasutab arvutit spämmi edastamiseks 
- 
Cookies– informatsioon, mille külastatud veebilehed salvestavad kasutaja  arvutisse . 
• 
Tracking cookies– jälgib tegevust veebilehel, külastatud linke,  ajakulu  
SCADA rünnakud 
- 
Supervisory  Controland  Data  Acquisition  (SCADA)  –arvutisüsteemid,  mis  jälgivad  ja  kontrollivad  suuremahulisi  tööstuslikke 
protsesse (nt tuumaelektrijaamad, reoveepuhastid) 
- 
SCADA süsteemid koosnevad paljudest sensoritest, peaarvutist ja sidevahenditest. 
• 
Sensorid  paiknevad seadmete küljes,  loevad  andmeid ja võimaldavad seadmete seadistust muuta 
• 
Sensorid on ühendatud internetti ja omavad  isiklikku  IP-aadressi 
- 
Kuritahtliku isiku juurdepääsul sensoritele võivad olla katastroofilised tagajärjed 
Küberterrorism 
- 
Infosüsteemi rünnak, mille eesmärgiks on tekitada füüsilist, reaalset kahju või märkimisväärset häiret 
- 
Üldiselt poliitilise taustaga 
23. Mis on autentimine? Nimeta juurdepääsukontrolle, mida autentimiseks kasutatakse. 
Autentimine –tehakse kindlaks isik, kes nõuab juurdepääsu 
Juurdepääsukontrollid: 
- 
Biomeetrilised kontrollid –sõrmejälje lugeja, võrkkesta skaneerijad, näotuvastus (kõige turvalisem) 
- 
Lihtne identifitseeriv kaart (pilt +  allkiri ) 
- 
Nutikas identifitseeriv kaart (kiip, mis sisaldab asjakohast informatsiooni isiku kohta) 
- 
Häältuvastus, allkirja tuvastus 
- 
Salasõna (kõige vähem turvaline) 
24. Mis on autoriseerimine ?  
Autoriseerimine –tehakse kindlaks, millised on isiku privileegi 
25. Milleks kasutatakse tulemüüri?  
Tulemüür –keelab kindlat tüüpi info liikumise usaldatud ja usalduseta võrkude vahel 
• 
Kõik  teated , mis väljuvad või sisenevad organisatsiooni sisevõrku, läbivad tulemüüri 
• 
Kõik  teated  kontrollitakse  ja  nõuetele  mittevastavad  teated  blokeeritakse  (näiteks  autoriseerimata  internetikasutajate  sisenemine 
sisevõrku) 
26. Milleks kasutatakse viirusetõrjet?  
Viirusetõrje –tuvastavad ja kõrvaldavad  viiruseid  jm  pahavara . 
27. Milline vahe on suhtluskontrollina kasutataval valgel  ja mustal nimekirjal?  
 
 
 
Whitelisting–nimekiri  tarkvaradest,  mida  on  organisatsioonis  lubatud  käivitada,  pahavara  ei  otsita.  Keelatud  tarkvara  käivitamine  on 
tõkestatud või käivitatakse turvalises režiimis (karantiin) 
Blacklisting –nimekiri tarkvaradest, mida ei ole organisatsioonis lubatud käivitada 
Valged ja mustad nimekirjad võivad  sisaldada  lisaks inimesi, seadmeid, veebilehti 
28. Milline vahe on avaliku võtmega krüpteerimisel ja digitaalsel sertifikaadil?  
Krüpteerimine–protsess, mille käigus viiakse algne sõnum loetamatule  kujule , mis on dekrüpteeritav vaid saaja poolt 
Avaliku võtmega krüpteerimine–avalik ja salajane võti 
• 
Võtmed genereeritakse samaaegselt, kasutades kindlat algoritmi 
• 
Avalik võti on kõigile huvitatud osapooltele kättesaadav 
• 
Salajane võti hoitakse enda teada ja ei edastata kunagi üle interneti 
• 
Sõnumi saatja krüpteerib sõnumi saaja avaliku võtmega 
• 
Sõnumi saaja dekrüpteerib sõnumi enda salajase võtmega 
Digitaalne  sertifikaat –elektrooniline dokument, mis lisatakse saadetavale sõnumile. Tõendab, et sõnum pärineb sõnumi saatjalt ja ei ole 
muudetud. 
• 
Vajalik on kolmas osapool, mis väljastab ja verifitseerib  digitaalseid  sertifikaate 
29. Nimeta erinevaid andmeallikaid organisatsioonis.  
- 
Erinevaid andmeallikaid on palju, neid lisandub juurde 
• 
Sisemised–organisatsiooni dokumendid ,  andmebaasid  
• 
Personaalsed–töötajate arvamused, kompetentsid 
• 
Välised–avalikud andmebaasid, riiklikul tasemel  aruanded  ja  ettekirjutused  
• 
Clickstream data–veebilehe külastuse käigus klikitud lingid 
• 
Uued lisandunud allikad – blogid ,  podcasts , videocasts, pildid, videod, diktofonile salvestatud memod ja märkmed 
o  Struktureerimata andmed –raske esitada struktureeritud kirjena 
30. Kirjelda traditsioonilist failisüsteemi. Millised probleemid on traditsioonilisele failisüsteemile omased? 
Probleemid:  
Andmete liiasus–andmete duplitseerimine erinevate rakenduste andmefailides 
• 
Põhjus: erinevad rakendused vajavad samu andmeid, igal rakendusel isiklikud andmefailid 
Andmete liiasus -> probleemid järjepidevusega 
• 
Ühes andmefailis uuendatud andmed, teises uuendamata 
• 
Erinevad süsteemides sama asi erineval  kujul 
o  „XL“ vs „ ekstra  large“ 
Organisatsiooniülesed aruanded 
• 
Rutiinsed  aruanded nõuavad eelnevalt programmeerimist 
• 
Kiiretele küsimustele kohest vastust saada on keeruline 
Keskse ülevaate puudumine, kellel on juurdepääs andmetele 
Informatsiooni keeruline või võimatu erinevate valdkondade/osakondade vahel vahetada 
Veel probleeme: 
Aegumine –nimed,  aadressid  muutuvad, organisatsioonid lõpetavad tegevuse või ostetakse üle, tegevusalad muutuvad 
Andmete riknemine – andmekandjad  vananevad, andmete kättesaamiseks vajalik tehnoloogia muutub 
Andmete turvalisus on oluline, lihtne ohustada 
Seadusest tulenevad nõuded erinevad riigiti ja muutuvad ajas 
30. Mis on ja kuidas seostuvad bitt ,  bait , väli, kirje, tabel ja andmebaas?  
Bitt – väikseim andmeühik (0 või 1) 
Bait – kaheksa  bitti , moodustavad ühe tähe, numbri või sümboli 
Väli – tähtede, numbrite ja sümbolite kombineerimisel saadud sõna või väike sõnade grupp (väli võib sisaldada ka pilti, videot vms 
Kirje – seotud väljade loogiline grupp 
Tabel või fail – seotud  kirjete  loogiline grupp 
Andmebaas – seotud tabelite/failide loogiline grupp 
Moodustavad andmete hierarhia, väikseimaist suuremani. 
31. Mis on andmebaasi haldussüsteem ( DBMS ) ja milliseid probleeme andmebaasi haldussüsteemi kasutamine vähendab?  
Andmebaasi  haldussüsteem  (DBMS)  –  programmide  komplekt,  mis  pakub  juurdepääsu  ja  haldamisvõimalust  andmebaasis  olevatele 
andmetele. 
Vähendab  probleeme:  Samad  andmed  salvestatud  erinevatesse  asukohtadesse;  Erinevatesse  asukohtadesse  salvestatud  andmed  võivad 
olla  konfliktsed  (erinevused  andmete  vahel);  Rakendustel  puudub  juurdepääs  teistesse  rakendustesse  salvestatud  andmetele;  Keskse 
kontrolli puudumine juurdepääsu üle 
32. Mis on relatsiooniline andmebaas?  
• 
Komplekt kahemõõtmelisi tabeleid 
• 
rida=kirje  
• 
veerg =atribuut  
• 
seotud ühiste veergude abil (primaarsed võtmed, välisvõtmed) 
33. Milleks kasutatakse andmete sõnastikku (data dictionary)?  
Defineerib , millises  formaadis  tuleb andmed andmebaasi sisestada. Vähendab tõenäosust, et sama atribuut defineeritakse  korduvalt või 
kasutatakse ekslikult ebakorrektselt. Nt Primaarne võti (jah/ei); andmetüüp (tekst, number, kuupäev jne) 
34. Mida on vaja teada andmebaaside disainimiseks?  
Andmete  vahelisi  seoseid;  Andmebaasi  salvestatavate  andmete  tüüpe;  Andmete  kasutamise  viisi;  Muutusi  organisatsioonis,  et  hallata 
andmeid organisatsiooniüleselt 
35. Mis vahe on andmebaasi kontseptuaalsel ehk loogilisel disainil ja füüsilisel disainil?  
Loogiline disain -  abstraktne  mudel ärivaates, kuid füüsilise disaini puhul  on tegemist andmete tegeliku paiknemise ja kujuga. 
36. Mida kirjeldab ER mudel? Milleks on ER mudeli koostamine kasulik?  
 
 
 
ER  mudel  kirjeldab  ära  andmebaasi  mõistes  põhikomponendid  (olem-ristkülik,  seos-romb,  primaarne  võti-allajoonitud).  Vajalik  on 
andmebaasi  disainerite  ja  organisatsiooni  töötajate  vaheliseks  üksteisemõistmiseks  ja  tagab,  et  andmebaasis  on  olemas  kõik 
organisatsiooni töös vajalikud olemid ja  nendevahelised  seosed.  
37. Milleks kasutatakse andmebaaside normaliseerimist?  
Kasutatakse andmebaasi analüüsimiseks ja mahu vähendamiseks. Eesmärgiks andmete võimalikult vähene dubleerimine, kummaliste ja 
mittevajalike mitu-mitmele seoste arvu vähendamine, parem jõudlus päringute teostamisel. 
38. Mis on andmeladu  ja mida andmeladu võimaldab?  
Andmebaas,  kuhu  sisestatakse  alamosa  organisatsioonis  tekkivatest  andmetest.  Enne  salvestamist  viiakse  andmed  ühtsele  kujule  ja 
andmed organiseeritakse lõppkasutaja jaoks arusaadavalt. Kasutatakse aruannete  koostamiseks  ja andmeanalüüsiks. 
39. Mis on andmeturg ja millistel juhtudel on andmeturu kasutamine mõistlik?  
Andmeturg  on  väike  andmeladu,  mis  on   disainitud   strateegilise  osakonna  kasutajate  vajadusi  silmas  pidades.  Odavam  kui  andmeladu. 
Mõistlik siis kui tekib vähem andmeid ning vajalik on saada kiiremaid vastuseid päringutele. 
40. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse informatsiooni avastamiseks?  
• 
Otsingumootorid   –  võimaldavad  otsisõnade  alusel  leida  informatsiooni  (google),  metaotsingumootorid  –  kasutavad   otsingul  
erinevaid otsingumootoreid (zoo.com),  
• 
Veebilehtede tõlkemootorid ( Translate .Google.com) 
• 
Portaalid  - Veebipõhine personaliseeritud juurdepääs kindlat tüüpi infole (Lycos) 
41. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse  suhtluseks ?  
• 
Meilipostkastid 
• 
Veebipõhised kõnekeskused – klienditugi  
• 
Jututoad –virtuaalsed kohtumispaigad, suhtlus  reaalajas  
• 
VoIP (voice-overinternerprotocol) –verbaalne suhtlus üle interneti (Skype) 
• 
Kombineeritud  suhtlust võimaldavad programmid (Kõne, kõnepost, faks, reaalajas vestlus, e-kiri, videokonverents) 
42.  Mis  on  koostööd  võimaldavate  rakenduste  iseloomulikud  funktsionaalsused?  Mis  kasu  on  organisatsioonil  koostööd 
võimaldavate rakenduste kasutamisest?  
Grupi liikmed asuvad füüsiliselt erinevates asukohtades, suhtlevad elektrooniliste  kanalite  abil. 
• 
Microsoft Office  Groove  – töötoad, grupi juurdepääsu võimaldamine samale  sisule , sisu saab muuta kordamööda 
• 
Google Docs – võimaldab sisu muuta mitme inimese poolt samaaegselt 
• 
Microsoft SharePoint – lisaks versioonihaldusele ja töötubadele ka küsimustikud,  foorumid , wikid, blogid, veebilehed, töövood 
jm 
• 
IBM  Lotus  Quickr – versioonikontroll, kalender,  foorum , blogi jne 
• 
Jive –foorumid, wikid, blogid, kalender, to-dolist jm 
Kasu: 
• 
Produktiivsus – inimesed teevad koostööd ja suudavad lõpetada keerulised ülesanded kiiremini kui neid eraldi tehes.  
• 
Kvaliteetsus – inimesed suudavad suheldes leida ning lahendada probleeme kiiremini. 
• 
Innovatiivsus – koostööd tehes suudavad inimesed toodete, teenuste puhul tulla rohkem uutele ideedele 
• 
Klienditeenindus  – koostööd tegevad inimesed suudavad lahendada kliendi kaebusi kiiremini ja efektiivsemalt 
• 
Finants  – kõige eelneva tulemusel on koostööle orienteeritud ettevõtete kasum suurenenud. 
43. Mis vahe on osalisel ja puhtal e-turundusel?  
Puhas  e-turundus  –  toode/teenus  ning  toote/teenuse  loomise  protsess  ja  edastuskanal  on  digitaalsed,  kuid   osalise   e-turunduse  puhul  on 
mõõted osaliselt füüsilised, osaliselt digitaalsed. 
44. Mis on transaktsioonide töötlemise süsteem (TPS) ja milleks seda kasutatakse?  
TPS– monitoorib, kogub, töötleb ja salvestab transaktsioonide andmeid. 
Kasutatakse: 
Andmete kogumiseks –inimeste poolt sisestatud andmed, sensoritelt saadud andmed 
Andmete töötlemiseks –reaalajas või seeriatena 
Salvestamiseks andmebaasi 
45. Mis on ettevõtte ressursihalduse süsteem (ERP)? Mis on selle süsteemi eelised ja puudused?  
ERP  süsteemid  olid  algselt  loodud  tootmisprotsesside  juhtimiseks  –toormaterjali  haldus,  laojäägi  jälgimine,  tellimuste  esitamine  ja 
tarnimine ,  kuid  Tänapäevastesse  ERP  süsteemidesse  on  kaasatud  müük,  turundus,  CRM  funktsionaalsus.  ERP  süsteemid  on  ehitatud 
äriprotsesside vaates, aluseks üks tarkvara ja ühtne andmebaas. Valdavalt kasutatakse valmis tooteid (juhtiv tootja on SAP). 
Eelised: 
• 
Organisatsiooniline paindlikkus ja  agiilsus  (kiire reageerimine võimalikele probleemidele) 
• 
Tugi otsuste tegemisel (organisatsiooniülene ülevaade, adekvaatsemad otsused) 
• 
Kvaliteet ja tõhusus (tõhusamad äriprotsessid, parem klienditeenindus, tõhusam tootmine/tarnimine)  
• 
Kulude vähenemine 
Puudused: 
• 
ERP süsteemidesse sisse ehitatud äriprotsesside tugi lähtub enam levinud headest praktikatest 
• 
ERP süsteemid on keerulised ja  juurutus  on pikk ettevõtmine 
• 
ERP süsteemi juurutamisel on lihtne teha vigu, vajalik on väga põhjalik eelnev analüüs 
46. Milliseid klientidega seotud tegevusi toetab organisatsioonis klientide haldussüsteem (CRM)?  
Pikaajaliste kliendisuhete loomine ja hoidmine, uute klientide leidmine, kliendisuhte  parendamine  olemasolevate klientidega 
47. Milleks kasutatakse tarneahela haldussüsteemi (SCM)?  
Kaasaegsed  organisatsioonid  pööravad  suurt  tähelepanu  paindlikkusele  ja  agiilsusele,  mis  sõltuvad  muuhulgas  koostööst  tarnijaga. 
Olulised aspektid edukas koostöös: 
• 
Tarneahela läbipaistvus –ülevaade tellitud  materjalidest , liikumistest,  staatusest  
• 
Teenuste/toodete voolavus–ajakulu tellimisest kättesaamiseni. 
Tarneahela haldussüsteemi kasutatakse tarnega seotud aspektide  haldamiseks . 
48. Mis on ekstranet  ja milleks seda kasutatakse?  
 
 
 
Ekstranet  võimaldab  välisele  osapoolele  juurdepääsu  organisatsiooni  intranetis  asuvatele  ressurssidele.  Kasutatakse  välisele  osapoolele 
informatsiooni jagamiseks (näiteks laojääk), väline osapool saab esitada tellimusi, jälgida esitatud tellimuste staatust jms. 
49. Milliseid töötajatega seotud tegevusi toetab organisatsioonis personali haldussüsteem (HRM)?  
Toetab  töötajate   koolitamise ,  teavitamise,  arendamise,  värbamise,  haldamise,  planeerimise  jm  seotud  tegevustes.  Värbamise  puhul 
töötajate leidmiseks otsingumootorid, värbamisportaalid, töötajate testimine. Haldamise ja planeerimise puhul arenguvestlused digitaalsel 
kujul, koolitusmaterjalid kättesaadavad digitaalselt intranetist. Töötajate palgaarvestus ja andmete haldus. 
50. Milliseid tegevusi organisatsioonis toetavad raamatupidamis- ja finantssüsteemid? 
Toetavad  raha  sissevoolu  haldamist,  organisatsiooni  sisest  liikumist  ja  väljamakseid.  Rahavoo  kavandamist:  vastus,  milliseid  rahalisi 
vahendeid  ja  millal  on  vaja  ning  millistest  allikatest.  Finants-ja  majandusprognoosimise  teostamist.  Eelarvestamist:  Võimaldab  jaotada 
raha  viisil,  mis  toetab  organisatsiooni  eesmärke.  Rakendused  eelarve  koostamiseks,  kontrolliks  ja   eelarvega   seotud  isikute  vaheliseks 
suhtluseks. 
51. Millist tuge pakuvad IT lahendused juhtidele  otsustamisel ?  
Kaudne tugi - Rakendused avastamiseks, suhtluseks ja koostööks. Otsene tugi : 
• 
BI  (businessintelligence)  rakendused  -  Rakendused  ja   tehnoloogiad   andmete  juurdepääsuks  ja  analüüsimiseks.  Eesmärk: 
paremad  strateegilised  ja ärilised otsused. 
• 
Intelligentsed süsteemid 
• 
Tihtipeale seotud andmelaoga 
52. Mida võimaldab multidimensionaalne andmeanalüüs?  
• 
Reaalajas analüütilist töötlust 
• 
Kogutud andmete kõrgetasemelist analüüs 
• 
Andmebaasitabelite linkimist selliselt, et tekivad multidimensionaalsedandmestruktuurid (nn andmekuubid) 
Tulemused  esitatakse  üldjuhul  graafiliselt,  andmekuupe  on  võimalik  sobiva  nurga  alt  vaadelda.  Andmekuubi  viilutamine  andmete 
vaatlemiseks   alamosade  kaupa.  Statistilised  töötlusvahendid  võimaldavad  andmetel  rakendada  erinevaid  matemaatilisi   mudeleid   -> 
vastused erinevatele küsimustele. Multidimensionaalneanalüüs annab vastuse küsimusele „Mis toimub?“ 
53. Mida võimaldab andmekaeve?  
Väärtusliku  ärilise  informatsiooni  otsimist  mahukast  andmebaasist,  andmelaost  või  –turult.  Üldise  suuna  ennustamist:  suunatud 
turustamine –mineviku reklaammeilide alusel  ennustamine , millised kliendid reageerivad tulevastele reklaammeilidele positiivselt. 
Uute  mustrite  avastamist:  Miks  teatud  pealtnäha  seoseta  tooteid  ostetakse  tihtipeale  koos?  Krediitkaardi  kasutusmustri  alusel  (kus? 
millised summad?) kaardi väärkasutuse  tuvastamine . 
Andmekaeve aitab vastata küsimusele „Miks?“. Eeskätt kasutatakse uute ärivõimaluste avastamiseks. 
54. Mida võimaldavad otsustamise tugisüsteemid?  
Mudelite ja andmete kombineerimist koos kasutaja kaasamisega. Võimaldab  andmetega  manipuleerida. 
Tundlikkuse analüüs: Parem arusaamine mudelist ja probleemist, mida mudel kirjeldab, tundlik vs vähetundlik mudel, vähetundlik mudel 
-> suurem tõenäosus, et valitud lahend on edukas 
What-Ifanalüüs:  Mudeli   sisend   ennustamise/oletamise  põhjal,  Tulemused  sõltuvad  oletuse  adekvaatsusest  ->  väga  subjektiivne,  Juhid 
saavad küsida erinevaid küsimusi 
Eesmärgipõhine  analüüs:  Nö  tagurpidine  analüüs,  väljundi  alusel  üritatakse  leida  sisend,  milliste  müügimahtude  ja  täiendava  reklaami 
abil saavutab organisatsioon teatud kasumi? 
55. Mis on iseloomulik digitaalsetele töölaudadele ja milleks on nende kasutamine hea?  
Iseloomulik on kiire juurdepääs aktuaalsele infole ja juhtimisaruannetele, kasutajasõbralikkus ning graafilised elemendid.  
56. Mis on iseloomulik intelligentsetele süsteemidele?  
Kogemuste mõistmine ja  nendest  õppimine; Oskus tõlgendada mitmetähenduslikke või vastuolulisi teateid; Kiire ja edukas reageerimine 
uutele situatsioonidele 
57. Milleks kasutatakse ekspertsüsteeme? Kust pärineb ekspertsüsteemide poolt kasutatav teadmus?  
Ekspertsüsteeme  kasutatakse  probleemide  lahendamisel  mingis  valdkonnas  või  rakendusalal,  Ekspertsüsteemid  kasutavad  selleks 
andmebaase, mis on rajatud inimkogemuse põhjal. Teadmus pärineb ekspertidelt või dokumenteeritud allikatest 
58. Milline kasu on teadmuse  haldussüsteemist organisatsioonis?  
Sellel  on  organisatsiooniülene  juurdepääs  parimatele  praktikatele  ja  selle  abil   paraneb   organisatsiooni   toimimine ,  klienditeenindus, 
tootearendus , töötajate  moraal  jm. 
59. 
Milliseid dokumentidega seotud tegevusi toetab dokumendihaldussüsteem? 
DHS on infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. DHS-i eesmärk on tagada 
väärtuslikku teavet sisaldavate dokumentide säilitamine ja kättesaadavus.  
60. 
Too näiteid menetlussüsteemidest koos nende eesmärkidega. 
Menetlussüsteem on spetsiifiliste dokumentide menetlemiseks.  
Näiteks: 
*E-toimik  –  veebipõhine  infosüsteem,  mis  koondab  tsiviil-,  haldus-,  kriminaal-  ja  väärteomenetluse  dokumendid,  nendega  seotud 
toimingud ,  muu  andmestiku  ja protsessid.  Menetlusosalised  ja esindajad saavad esitada kohtule dokumente  elektrooniliselt   ning jälgida 
nendega seonduvat kohtumenetluse käiku. Saab vaidlustada nõudeid ja otsuseid. 2012. aastast saab teha karistusregistrist päringuid. 
* eArvekeskus  – e-arvete  operaator , mis ühendab e-arvete saajad, saatjad ja nende poolt kasutatavad majandustarkvarad.  
61. 
Mis on riigi infosüsteem? Kes on riigi infosüsteemi kasutajad? 
Riigi infosüsteem on kogum riigis peetavatest andmekogudest ja infosüsteemidest ning nende osutatavatest teenustest. 
Kasutajateks on: 
*kodanikud ja ettevõtjad – riigi peegeldus  internetis, võimalus suhelda riigiga ametiasutustesse kohale minemata; 
*riik – tööriist riigi kui terviku toimimise tagamiseks, ülesannete tõhusam ja kiirem täitmine. 
62. 
Mis on riigi infosüsteemi haldussüsteem ( RIHA ) ja milleks on RIHA vaja? 
RIHA on riigi infosüsteemi terviklik ja üksikasjalik kaardistus. Ülevaade: 
*millised infosüsteemid ja andmekogud on riigi infosüsteemiga liidetud 
*milliseid andmeid kogutakse 
*milliseid andmeteenuseid osutatakse 
 
 
 
RIHA  kaudu  hallatakse  kogu  riigi  infosüsteemi.  Menetletakse  infosüsteemide  ja   andmekogude   asutamist,  e-teenuste  registreerimist, 
liitumist x- teega  jm. 
63. 
Milliseid võimalusi pakub X-Tee? 
X-tee vahendusel suhtleb täna üle 100 infosüsteemi. Pakub järgmisi võimalusi: 
*Kodanikuteenused – päringud riigi andmebaasidest; endaga seotud info kontrollimine; 
*Ettevõtjateenused – haigekassale kindlustusandmete edastamine,  tegevusloa  otsing majandustegevuse registrist; 
*Ametnikuteenused – detailplaneeringu algatamise  taotlus , avaliku ürituse taotlus jne; 
64. 
Mis on aadressiandmete süsteemi (ADS) eesmärk? 
Infosüsteemid  salvestavad  ja  kasutavad  aadressandmeid  erineval  kujul.  Eesmärk  on,  et  aadressandmeid  mõistetakse  ühtmoodi  ning 
aadressandmete kiire ja veatu töötlus andmekogudes. 
ADS tagab – aadressiobjektide asukoha ühese mõistmise; 
-  ühtsed   standardid   aadressidele  ja  aadressiandmete  töötlemiseks  (ühesugune  kirjapilt,  ühtne  suur-väiketähtede,  tühikute  ja  lühendite 
kasutamine. 
Aadressiandmeid saab pärida üle X-tee teenuse. 
65. 
Milleks on vaja infosüsteemide etalonturbe süsteemi ( ISKE )? 
See  on  komplekssete  turvameetmete  kogum,  mis  aitab  kaitsta  ja  säilitada  andmeid  ja  andmekogusid,  IT-seadmeid, 
andmevahetuskeskkondi, tarkvara. 
Infosüsteemide  andmeid  liigitatakse  turvaklassidesse.   Liigitamise   aluseks  on  teabe  konfidentsiaalsus,   terviklus ,  käideldavus.  ISKE  on 
kohustuslik riigi ja KOV andmekogude infosüsteemides. 
66. 
Mis on klassifikaatorite süsteemi eesmärk? 
Eesmärk on, et erinevad infosüsteemid mõistavad andmeid ühtmoodi ja suudavad andmeid töödelda.  Klassifikaator  on täpselt kirjeldatud, 
üksteist  välistavate  ning  number-või  tähtkoodidega  tähistatud  kategooriate  põhjalik  ja  korrastatud  süsteem.  See  ühtlustab  andmeid, 
võimaldab erinevatel infosüsteemidel omavahel suhelda, aitab andmeid võrrelda ja analüüsida. 
Riigi  infosüsteemi  kuuluvates  andmekogudes  on  kohustuslik  kasutada  RIHA-s  registreeritud  klassifikaatoreid  (ametite  klassifikaator, 
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator, keelte klassifikaator jt). 
67. 
Mis on geodeetilise süsteemi eesmärk? 
Geodeetiline  süsteem:  Lihtsustab  infosüsteemide  vahelist  suhtlus,  Tagab,  et  asukoha-andmed  on  geograafilises  ruumis  üheselt 
mõistetavad 
68. 
Milliseid võimalusi pakub riigi infosüsteemi esitluskiht (eesti.ee)? 
See on turvaline veebikeskkond, mis pakub usaldusväärset infot, kontaktandmeid, avalikke e-teenuseid (ligi 100 teenust, 300  ametlikku  e-
vormi/blanketti,  üle  1000  artikli  erinevatel   teemadel ,  üle  1500  lingi).  Sisenemine  ID-kaardi,  mobiil-ID  või  internetipanga 
kasutajatunnustega. Kolm vaadet: kodaniku-, ettevõtja- ja ametnikuvaade. 
*riiklike  registrite  teenuste kasutamine, 
*uks e-maksuametisse, e-kinnistusraamatusse,  patsiendiportaali , digilugu.ee keskkonda jm, 
*igal isikukoodi või ID-kaarti  omaval  kodanikul e-posti aadress, 
*igal registrikoodi omaval asutusel e-posti aadress, 
*eeltäidetud e-vormid ametiasutustega suhtlemiseks (elukohateade, vanemahüvitise  taotlemine  jm) 
69. 
Milleks kasutatakse dokumendivahetuskeskust (DVK)? 
DVK on erinevate elektrooniliste dokumentide edastamise teenus avaliku sektori asutustele.  
*DVK on turvaline, üle X-tee – e-post ebaturvaline; 
*digitaalsele asjaajamisele ülemineku kiirendamine; 
*seob erinevate asutuste dokumendihaldussüsteemid jm dokumente käsitlevad infosüsteemid tervikuks; 
*lisaks dokumentide vahetamisele dokumentide täiselektrooniline asutustevaheline  menetlemine . 
70. 
Millist kasu toob riigi infosüsteem? 
Kulude  kokkuhoid : 
*riigiaparaadi ja asutuste töö lihtsustamine – asutustevaheline paberivaba suhtemine; 
*teiste poolt varem loodud lahenduste kasutamine – andmete võtmine registritest, nt isikuandmete register, ei pea ise koguma ja haldama; 
*e-teenuste osutamiseks ei ole vaja luua oma internetikeskkonda – turvalise teenuse pakkumine riigiportaali eesti.ee kaudu. 
Klientide rahulolu: 
*säästab klientide aega – erinevate lubade taotlemine, ID-pilet jne. 
Töötajate rahulolu: 
*tööprotsesside lihtsustamine; 
*eeltäidetud e-vormide kasutamine, elektrooniline rahvaloendus jne. 
Missiooni täitmine: 
*Ametnikud  saavad  paremini  täita  kehtivast  seadusandlusest  tulenevaid  kohustusi  ja  parandada  rahva  elukvaliteeti  –  elektrooniline 
peretoetuste taotlemine, ettevõtte asutamine; 
*võimalus luua midagi enamat kui oodatakse  – Tartu linna huvitavad ja vajalikud e- ja m-teenused. 
71. 
Mis vahe on klientmasinal,  serveril ja suurarvutil? 
Klientmasinad  –  lauaarvutid,  sülearvutid,  mobiilsed  seadmed  v.a  BlackBerry  või   iPhone .  Laua-  või  sülearvutid  (nn  kliendid)  on 
ühendatud võimsate serverarvutitega samasse võrku. Klient – kasutajapoolne sisenemispunkt.  
Server  – sisuliselt tavaline arvuti, kuid  märgatavalt  võimsam; Plaatserver  – õhukesed  serverid ,  millelt on  eemaldatud   toite-, jahutus- ja 
võrgukomponendid (paigalda
arvutusressurssi. Server säilitab ja töötleb jagatud andmeid, serveerib veebilehekülgi, haldab võrguliiklust. 
Suurarvuti – suudavad  asendada  tuhandeid plaatservereid. Nt Üks IBM suurarvuti suudab jooksutada kuni 17 000 Linuxi või Windowsi 
serveri olemit. 
72. 
Mis on hajusarvutus ja mis on hajusarvutuse plussid? 
Hajusarvutus (grid computing): 
*Töömahukate arvutusülesannete lahendamine, kasutades kahte või enamat arvutivõrku ühendatud arvutit – n-ö  virtuaalne  superarvuti; 
*Enamus arvuteid kasutab keskmiselt 25% arvutusvõimsusest, ülejäänud vaba; 
 
 
 
*Vabast arvutusvõimsusest osa kasutatakse taustal hajusarvutuste teostamiseks, arvutiga saab samal ajal jätkata igapäevaseid tegevusi; 
*Arvutusülesandeid arvutite vahel  jagab  keskne server; 
*Kulude  vähendamine,  arvutuse  kiiruse  kasvatamine,  agiilsus,  kasutamata  arvutiressursside  hulga  vähendamine,  energiatarbimise 
vähendamine. 
73. 
Mis on virtualiseerimine ja mis on virtualiseerimise plussid? 
Ühe serveri võimekus jaotatakse väiksemateks  osadeks , et jooksutada eraldi mitut sõltumatut virtuaalset masinat – virtualiseerimine. 
Plussid: 
*Võimalik  paindlikult  kasutada  serveri  ressursse  -  enamus  servereid  kasutab  üldjuhul  15-20%  jõudlusest;  virtualiseerimine  võimaldab 
viia 70% protsendini. 
*Ka vastupidi – mitu füüsilist serverit on võimalik koondada üheks virtuaalseks masinaks – lihtsam hallata, suurem võimsus. 
74. 
Mis on pilveserver ja mis on pilveserveri plussid? 
Pilveserver  –  eesmärgiks  pole  mitte  terve  hulga  arvutite  ühendamine  ühe  väga  suurt  arvutusvõimsust  nõudva  ülesande  lahendamiseks, 
vaid see, et  kasutajatel  poleks vaja  kulutada  raha  kalli tarkvara  ja  võimsa  riistvara  soetamiseks,  millest nad vaid väikest osa  tegelikult 
kasutaksid.  Teenust  pakub  näit.  Google  Apps,  kus  saab   veebilehitseja   abil  saata  ja  vastu  võtta  e-posti,  kirjutada  tekst-dokumente  ja 
salvestada   neid  Google’i serverisse  oma soovi  kohaselt  kas MS  Word’i,  OpenOffice’i  või  mõnes  muus vormingus,  kasutada  Excel’ile 
sarnanevat  tabelarvutusprogrammi  jne.  Oma  arvutis  peab  olema  ainult  veebilehitseja,  näit.  MS   Internet    Explorer   või  Firefox  vms. 
( http://vallaste.ee/ ). 
Plussid: 
*Vajadusepõhine ligipääs – teenuse eest tasumine reaalse kasutuse alusel; 
*Suur paindlikkus – andmemahtude/jõudlusvajaduse äkilise kasvu korral saab pilveserver hakkama; 
75. 
Millised probleemid on seotud vähese/liigse IT infrastruktuuri investeerimisega? 
Investeerimine: 
*Liigne 
 
 
Isiklikud infrastruktuuri komponendid vs välistelt pakkujatelt sisseostmine. 
76. 
Kuidas hinnata, milliseid investeeringuid on mõistlik konkreetse organisatsiooni IT  
infrastruktuuri teha? 
IT infrastruktuuri investeeringute hindamine: 
*Turunõudlus  organisatsiooni  poolt  pakutavate  teenuste  järele  –  klientidele,  tarnijatele  ja  töötajatele  pakutavate  teenuste  inventuur; 
analüüs, kas pakutavad teenused täidavad sihtgrupi vajadusi ja nõudeid. 
*Organisatsiooni  äristrateegia  –  viieaastase  plaani  analüüs  eesmärgiga  defineerida,  milliseid  uusi  teenuseid  ja  võimekusi  on  vaja 
strateegiliste eesmärkide täitmiseks. 
*IT strateegia, infrastruktuur ja kulu - viie aasta IT plaanide võrdlus äriliste plaanidega; IT infrastruktuuri kogukulu määratlemine. 
*Tehnoloogia  hindamine  –  Kas  ettevõte  on  tehnoloogilises  arengus  maha  jäänud?  Kas  ettevõte  on  tehnoloogilises  arengus  liialt 
innovatiivne ? – eksperimentaalsed, kulukad ja samas ebausaldusväärsed tehnoloogilised lahendused ei ole soovitatavad; Parem kasutada 
stabiliseeritud  kaasaegseid  lahendusi, mis vastavad üldistele standarditele. 
*Konkureeriva organisatsiooni teenused – võrdlemine. 
*Konkureeriva organisatsiooni investeeringud infrastruktuuri 
77. 
Millised on peamised tarkvaraprojektide läbiviimisega seotud vead? 
Hinnanguliselt ainult 29% infosüsteemidega seotud projektidest lõpetatakse tähtaegselt, eelarves, kõigi eesmärkide täitmisega. Suur osa 
katkestatakse – liialt üle tähtaja, oluliselt suuremad kulud. 
Põhjused: 
*vähene  planeerimine  projekti alguses; 
*probleemid tehnoloogiate ühilduvusega (uus tehnoloogia vs ülejäänud süsteemid); 
*juhtkonna vähene panustamine vajalike ressursside eraldamisse; 
*kehvalt defineeritud projekti skoop ; 
*liialt vähe aega projekti lõpetamiseks. 
78. 
Mida kirjeldab IT strateegiline plaan? 
IT  strateegiline  plaan  kirjeldab  IT  infrastruktuuriga  seotud  pikaajalised  eesmärgid  ja  peamised  IT-ga  seotud  tegevused  organisatsiooni 
eesmärkide saavutamiseks.  
Sisend: organisatsiooni strateegiline plaan, olemasolev IT arhitektuur. 
Oluline – IT juhtgrupi moodustamine: 
*grupp erinevate struktuuriüksuste esindajaid; 
*ressursside ning tööks vajalike süsteemide ja rakenduste olemasolu kindlustamine. 
79. 
Millised on valmis tarkvaralahenduse  ostmise  eelised ja puudused? 
Valmislahenduse  ostmine : 
*säästab aega ja raha; 
*vajab  põhjalikku  analüüsi,  kas  valmis  lahendus  täidab  vajadused  –  üldiselt  80/20  reegel,  st  80%  sobib  vajadustega,  20%  vajab 
organisatsiooni protsesside muutmist – protsesside muutmine on  alternatiiv  rakenduse täiendamisele. 
*valmislahenduse paindlikkus (seadistamine vs täiendamine); 
*olemasolevate rakendustega integreerimine; 
*maksumus vs aegumine 
Ostmise eelised: 
*lai valik; 
*võimalus eelnevalt järele proovida; 
*ei kulu arendusaega; 
*võimalus enne investeerimist hinnata täpselt, mida saadakse; 
*puudub vajadus projektimeeskonna komplekteerimiseks (või vajadus väiksemas  mahus ); 
*kasutajaid on rohkem kui üks. 
 
 
 
Ostmise miinused: 
*ei pruugi vastata organisatsiooni vajadustele; 
*keeruline võ
 
*puudub kontroll versiooniuuenduste ja parenduste üle; 
*võib olla keeruline olemasolevate süsteemidega integreerida; 
*tarnija võib pankrotistuda; 
*tarkvara kontrollib väline organisatsioon, kellel on teistsugused eesmärgid; 
*ebapiisav teadmine, kuidas tarkvara on üles ehitatud ja toimib; 
80. 
Millistel juhtudel on tarkvaralahenduse rent mõistlik valik? 
Rakenduse rent: 
* soodsam  kui ostmine; 
*madalam aegumise oht/seotud kulu; 
*väikestele ja keskmistele organisatsioonidele rahaliselt võimetekohane; 
*kasutuselevõtt võimalik ka vähese IT personaliga; 
Erinevad viisid: 
*organisatsiooni sees installeerimine ja haldus; 
*teenusena kasutamine (üle interneti,  veebibrauseri abil) – teenus on hallatud ja majutatud tarkvara  pakkuja  poolt; 
* majutus - ja haldusteenuse pakkuja juures installeerimine ja haldus. 
81. 
Mis on tarkvaraprojektis eelanalüüsi tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? 
Eelanalüüsi käigus saadakse vastused järgmistele küsimustele: 
Teostatavuse analüüs: 
*Tehniline teostatavus – Kas vajaliku riistvara, tarkvara ja suhtluskomponentide muretsemine on võimalik? Kas olemasolev tehnoloogia 
katab uue süsteemi vajadused? 
Majanduslik teostatavus – kas projekt on rahalise riskina aktsepteeritav? Kas on piisavalt raha ja aega projekti elluviimiseks? 
Organisatsiooniline analüüs – kas organisatsioon suudab süsteemi kasutuselevõtuga seotud organisatsioonilisi muutusi manageerida? 
Tulem  on  sisendiks  otsusele,  mille  teeb  juhtgrupp  või   juhtkond .  Otsus  sõltub  lisaks  eelanalüüsile  ka  teiste  vajalike  ja  teostatavate 
projektide prioriteetidest. 
82. 
Mis on tarkvaraprojektis süsteemianalüüsi tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? 
Probleemi analüüs, mille lahenduseks plaanitakse süsteem kasutusele võtta: 
*probleemi defineerimine; 
*põhjuste väljaselgitamine; 
*lahenduse väljaselgitamine; 
*nõuete sõnastamine. 
Tulem on sisendiks programmeerijatele (ma pole kindel, kas see on õige). 
83. 
Mis on tarkvaraprojektis süsteemi disaini tulem? Kellele on saadud tulem sisendiks? 
Kirjeldab, kuidas süsteem lahendab ärilise probleemi. Tulem: süsteemi tehniline spetsifikatsioon: 
* Sisendid , väljundid,  kasutajaliides  
*Riistvara, tarkvara, andmebaasid,  liidesed , kasutajad, toimingud 
*Plaan, kuidas kõik kirjeldatud komponendid koos  toimivad  
Üldjuhul külmutatakse pärast kinnitamist skoobi hoidmiseks. 
84. 
Millised võimalused on tarkvaraprojekti lõpus vanalt süsteemilt uuele üleminekuks?  
Vanalt süsteemilt uuele üleminek –  juurutamine : 
*kohene ja terviklik – kindlal ajahetkel vana süsteemi sulgemine ja uue kasutuselevõtt; ajaliselt kõige vähem kulukas, kõige riskantsem. 
*piloteerimine – juurutamine ühes  osakonnas  või valdkonnas; hindamine ja seejärel laiem juurutamine. 
*alamosade kaupa – üks  moodul /funktsionaalsuste komplekt korraga. 
*uue ja vana süsteemi paralleelne kasutamine. 
85. 
Milliste kriteeriumite alusel hinnata välise  arendaja   valikul võimalikke  pakkujaid ? 
Hindamiskriteeriumite   seadmine :pakkuja  omadused;  süsteemi   funktsionaalsed   nõuded;  tehnilised  nõuded;  dokumentatsiooni  maht  ja 
kvaliteet; pakkujapoolne tugi. 
Hindamiskriteeriumid on aluseks pakkumiskutse koostamisel. 
86. 
Kuidas teha välise arendaja valikul kõigi pakkujate hulgast lõplik valik? 
Lõpliku valiku tegemine: 
*läbirääkimised  sobivate  pakkujatega  –  oluline:  arendusvajadus  rakenduse  vastavusse  viimiseks  organisatsiooni  vajadustega 
(funktsionaalsus,  hind  ja  maksmistingimused,  süsteemi  uuendamine  ja  selle  hind,  pakkuja  maine  ja  kasutajatugi,  pakkuja  edulood, 
süsteemi paindlikkus, interneti liides, dokumentatsiooni kättesaadavus ja kvaliteet, vajalik riistvara ja võrguliidesed, väljaõppe vajalikkus, 
turvalisus, arendajate ja kasutajate õppimise kiirus,  graafiline  väljanägemine - visuaal, andmete käitlemine). 
87. 
Miks on lisaks lepingule hea sõlmida välise arendajaga ka teenuse osutamise kokkulepe? 
Teenuse  osutamise  kokkulepe:  määratleb  töö  jaotuse  organisatsiooni  ja  pakkuja  vahel;  osapoolte  kohustuste  määratlemine;  raamistik 
tugiteenuse  osutamiseks;  katab  lisaks  jõudluse,  tööaja,  varukoopiate  ja  uuendustega  seotud  küsimused  ning  riistvara-tarkvara 
omandisuhted.