Sissejuhatus infotsüsteemidesse kordamisküsimused 2014 (0)

Ettevõtte/organisatsiooni mõiste
Oma olemuselt on organisatsiooni puhul tegemist inimeste grupiga, mille liikmed annavad oma kohustuste/vastutuspiirkonna raames panuse mingi ühise eesmärgi täitmiseks teevad koostööd mingi tulemuse saavutamiseks. Organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke. Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni.
Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid
omanikud – raha vm mõõdetava väärtuse teenimine ; kliendid – vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid – minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad – turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond.
Infosüsteemi mõiste
Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide ( riistvara , tarkvara , kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel.
Infosüsteemi üldised eesmärgid
teenindada ettevõttes tegutsejaid ja sellega suhtlejaid informatsiooniliselt; „peegeldada“ ettevõtte tegutsemist /toimimist; vastata nõuetele, mida esitavad informatsioonivajajad.
Infotöö mõiste
Infotöö on töö, mida teevad ettevõttes tegutsejad ja sellega suhtlejad kasutades IT-d.
Süsteemitöö mõiste
Süsteemitöö on töö, mille käigus toimub infosüsteemi elutsükli läbimine, täpsemalt loomine, muutmine ja haldamine . Süsteemitööga tegelevad eelkõige IT spetsialistid .
Rakendussüsteemide kasutuse mõte ettevõttes/organisatsioonis
Rakendussüsteeme kasutatakse elektroonilisel kujul olevate andmete lisamiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja/või kättesaadavaks tegemiseks ehk andmetöötluseks. Andmed salvestatakse andmehoidlatesse, kust need peavad olema rakendussüsteemide jaoks kättesaadavad.
Infosüsteemide hetkeseis ettevõttes/organisatsioonis
Infosüsteemidealast hetkeseisu ettevõtetes iseloomustavad alljärgnevad märksõnad: killustatud ja/või dubleeritud äriprotsessid; ülekattega, omavahel kokkusobimatud ja killustatud infosüsteemid ja andmehoidlad; IT süsteemid, rakendused ja andmehoidlad on loodud ettevõtte konkreetse allüksuse jaoks arvestamata ettevõtet kui tervikut .
Ettevõtete/organisatsioonide kriitiline nõue
Selleks, et konkurentsis püsida, on ettevõtete jaoks kriitiliseks nõudeks nende võime pidevalt oma tegutsemist parendada. Võtmemõisteteks on tegutsemise agiilsus (lihtsus) ja paindlikkus . Selleks, et saada rohkem ennetavaks kui reageerivaks, on organisatsioonidel vaja ühtset, terviklikku informatsiooni, mis võimaldaks teha enam informeeritud ja efektiivseid otsuseid; juhtida äriprotsesse (-operatsioone) ja vähendada katkestusi ning joondada strateegilisi eesmärke ja prioriteete nii vertikaalselt kui horisontaalselt üle kogu ettevõtte.
Infosüsteemi põhifunktsioonid ettevõttes/organisatsioonis
1.IT infrastruktuuri, andmete ja kogu ettevõtet hõlmavate andmetöötlussüsteemide planeerimine ; loomine või hankimine ; rakendamine ja haldamine. 2.Uute IT võimaluste jälgimine ning nende kaasamine organisatsiooni strateegiatesse, plaanidesse ja praktikatesse. Põhieesmärgiks on terviklikul viisil valitseda ja hallata informatsiooni ja vastavat IT-d ettevõttes, et võimaldada ettevõttel väärtuse loomist; suurendada ettevõttega seotud osapoolte rahulolu.
Süsteemitehnika ja selle rakendamise eesmärgid
Süsteemitehnika rakendamise eesmärk on edukate (kasulike) süsteemide loomine, mis saavutatakse läbi tellija ( huvigrupi ) vajaduste mõistmise; nende alusel võimaluste väljaselgitamise; nõuete dokumenteerimise; lahenduste sünteesimise; verifitseerimise ja valideerimise ja väljatöötamise võttes arvesse tervikprobleemi alates süsteemi kontseptsiooni /spetsifikatsiooni väljatöötamisest kuni süsteemi eemaldamiseni.
Nõuded IT-spetsialistidele
Eksisteerib vajadus IT-spetsialistide järele, kes oleksid võimelised määratlema organisatsiooni vajadusi informatsiooni, selle juhtimise ning vastavate IT-süsteemide järele; otsustama, milliseid IT- süsteeme luua/hankida ja organisatsiooni kasutusse anda ja mille jaoks ja IT-süsteeme looma ja nende loomist juhtima . Üldiselt võttes - kes orienteeruksid infosüsteemide valdkonnas.
Analüüsitava ettevõtte skoobi määratlemine
Skoobi määratlemine on sisuliselt üldvaate koostamine, milleks on vähemalt 2 meetodit: 1. nö „ülalt-alla“ lähenemine ehk „musta kasti“ meetod vaadates ettevõtte keskkonda – tegutsejaid, kes on ettevõttega seotud ja 2. nö. „alt-üles“ lähenemine ehk „valge kasti“ meetod vaadates, mis toimub ettevõtte sees, mida teevad ettevõttes tegutsejad kasutades selleks ettevõtte taustakirjeldust ja lausendite meetodit.
Süsteemse mõtlemise mõiste
Süsteemse mõtlemise põhialuseks on keskendumine aluspõhjustele ja muutuste jõududele ning seoste nägemise ja loomise võimele. Kõik on vastastikuses seoses: igal teol ja otsusel on vastastikused suhted. Süsteemse mõtlemise tulemusel ei otsita süüdlast, vaid probleemide algpõhjust ja lahendusi, et ennetada vigu tulevikus ja õppida vigadest ning kiiresti viia sisse muudatused vigade vältimiseks.
Süsteemi mõiste
Süsteemi defineeritakse kui igasugust vastastikku sõltuvate ja ( ajutiselt ) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogumit, mis täidab mingit eesmärki/funktsiooni/ülesannet.
Süsteemi ülesehitus ja käitumine
Süsteemi osad ise võivad olla samuti süsteemid (terviksüsteemi alamsüsteemidest) koosnedes omakorda osadest - süsteem võib omada hierarhilist ülesehitust. Terviksüsteem ise võib olla osaks (alamsüsteemiks) teise (veel suurema) süsteemi koosseisus . Igal süsteemil ja selle koosseisu kuuluval osal on oma eesmärk/funktsioon/ülesanne - kui mingi osa süsteemist ära võtta (ei täida omaülesannet), siis süsteem tervikuna enam ei toimi (ei täida tervikuna enam oma ülesannet/eesmärki).
Väärtuse mõiste ettevõtte/organisatsiooni huvigruppide jaoks
kvaliteeti ja selle kasvu - protsessi ja toote/teenuse kvaliteet ja selle kasv (vigade vähenemine või veaparandusele kuluva aja vähenemine); kulude vähenemist - kasumlikkuse kasv; kiirust - turu muutustele reageerimiskiirus või tarneaja vähendamine; innovatsiooni - eristumine toodetes/teenustes ja nende omadustes; esimesena turulejõudmine; suhteid - koostöö klientide, partnerite või isegi konkurentidega läbi teadmise ja kogemuste jagamise
Ärifunktsiooni mõiste
Ärifunktsiooni (business function) saab defineerida kui organisatsiooni ühe ametikoha või struktuuriüksuse oskuste, teadmiste, ressursside kogumit sellele pandud vastutuse täitmiseks. Võidakse defineerida ka distsipliinina, tegevusena või tegevuste kogumina.Nt: toote/teenuse arendus; müük; transport; hooldus .
(Äri)protsessi mõiste
Äriprotsessi (business process ) defineeritakse kui omavahel seotud (töö)tegevuste järjekorda, mis igal sammul tarbib ressursse sisendite teisendamiseks väljunditeks kuni protsessi lõpptulemus on saavutatud. Lõpptulemuseks on toode või teenus, mis omab väärtust selle tarbijale (väljund, mis läheb ettevõttest välja kliendile). Äriprotsessi saab võtta ärifunktsioonide teostuse seeriana.
Ettevõtte/organisatsiooni juhtimisfunktsioonid/juhtimise põhitegevused
planeerida (sõnastada eesmärgid, luua strateegia ning alamplaanid tegevuste koordineerimiseks); organiseerida (panna paika, mida on vaja teha, kuidas seda teha, kellega ja millega); eestvedada (suunata ja motiveerida kõiki kaasatud osapooli; lahendada konflikte); kontrollida (jälgida tegevusi ja kindlustada nende vastavus plaanitule)
Ettevõtte/organisatsiooni analüüsi eesmärgid
Selleks, et teada saada, mis probleemid on organisatsioonis, tema tegutsemises, on vaja organisatsiooni analüüsida. Selleks on organisatsiooni toimimise/tegutsemise analüüs (business analysis ). See 1. aitab aru saada, milline on toimimise hetkeseis ja muutmisnõuded. 2. aitab leida võimalusi toimimise muutmiseks: (kulude vähendamiseks; ressursside paremaks kasutamiseks; klientide paremaks teenindamiseks ; IT võimaluste ärakasutamiseks)
Ettevõtte/organisatsiooni analüüsi tehnikad
Analüüsitehnikad: äriprotsesside analüüs ja modelleerimine ; nõuete analüüs ja modelleerimine; objektide analüüs ja modelleerimine
Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi eesmärgid ja tulemus
Protsessianalüüsi eesmärgid on järgmised: saada aru, milliseid protsesse organisatsioonis teostatakse ja kuidas; leida võimalusi protsesside automatiseerimiseks; kaaluda protsesside ümberkorraldamist.
Ettevõtte/organisatsiooni protsessianalüüsi sammud
1. organisatsiooni eesmärkide määratlemine 2. organisatsiooni huvigruppide ja nende ootuste määratlemine 3. ootuste täitmiseks protsesside sõnastamine (“mida” pool) - andes analüüsitavate protsesside koguhulga, nö “suure pildi” organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast 4. protsesside sammude määratlemine (“kuidas” pool) - organisatsiooni jaoks oluliste objektide elutsükli ja elutsükliliste etappidega seotud tegevuste määratlemine 5. protsesside teostuse analüüs ja muutmisvõimaluste määratlemine a. olemasolevate protsesside (ja iga tegevuse) mõõtmine b. soovitud parameetrite määratlemine c. protsesside automatiseerimise ja ümberkorraldamise võimaluste määratlemine.
Ettevõtte/organisatsiooni protsesside muutmise võimalusi
1. Protsessi parendamine (process improvement) - protsessi teostuse kvaliteedi tõstmine. 2. protsessi ümberkujundamine (process redesign) - protsessi osade (alamprotsesside) muutmine töö tegemise viiside muutmise või automatiseerimisega. 3. Protsessi ümberkorraldamine (process re-engineering) - protsesside teostuse põhimõtete muutmine organisatsiooni strateegilisel ehk terviktasemel.
Sündmus protsesside teostuse kontekstis
Sündmus (event) on midagi, mis juhtub ja mis toob endaga kaasa mingi tegevuse (reaktsiooni). Organisatsiooni aspektist on sündmus üheselt määratav ajahetk, mis käivitab organisatsioonis protsessi või mingi tegevuse protsessi sees. Infosüsteemi aspektist sõnumi laekumine, mis nõuab tegutsejalt või tarkvarasüsteemilt reaktsioonina infotöötegevust.
Tegevuse mõiste
Ingliskeelse mõistena “ Activity ”, “ Task ” või “ Elementary Business Process”. Selle aine kontekstis on need mõisted samatähenduslikud. Ingliskeelse definitsioonina “A task performed by one person in one place at one time in response to a business event, which adds measurable business value and leaves the data in a consistent state”. Tegevust saab defineerida ka kui tulemuse loomiseks tehtavat tööhulka.
Tegevusdiagrammi notatsioon
1. tegutseja 2. Tegevus 3. siire (näitab milline tegevus järgneb millisele) 4. otsustuspunkt (decision point) - tingimuste kontroll ja otsustamine, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb 5. protsessi käivitust tähistav sündmus (sõnum), mis on sisendiks protsessi esimesele tegevusele 6. protsessi lõppu tähistav sündmus (seisund) – tähistab välisele tegutsejale väärtuse üleandmist või protsessi katkemist 7. sünkroniseerimisjoon (syncronising line) – võimaldab tähistada paralleelseid alamvoogusid 8. - protsessi käigus manipuleeritava (menetletava) objekti seisund, mille see tegevuse teostuse tulemusena saab
Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel

• protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega – sõnumi laekumine sellele reageerimiseks – protsessi esimese tegevuse tegemiseks
  
• protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/ seisundiga (neid võib olla mitu)
  
• protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt)
  
• protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist
  
• ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja
  
• tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või „käega katsutava“ tulemusega (seisundi või objektiga), mida
  
• oleks võimalik kontrollida
  
• tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele „mida tehakse“, mitte „kuidas tehakse“
  
• tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti)
  
• tegevuse juures on vaja kontrollida, mis tegevus(ed) peab/peavad olema eelnevalt tehtud (millist/milliseid sisendeid tegevus eelmis(t)e tegevus(t)e tulemus(t)ena vajab)
  

Protsessianalüüs infosüsteemi muutmise kontekstis
Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. “IT toega tegevuste diagramm(id)”. Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need tegevused, mille teostamist saab automatiseerida väljendatuna infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud.
Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu, - loo mõiste
Tarkvarasüsteemi kasutusjuhud on tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi tarkvarasüsteemi käitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele.
Kasutusjuhtude diagrammi notatsioon

• tarkvarasüsteemi kasutaja (System Actor ). Keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb tarkvarasüsteemiga ning kasutab selle poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi. Inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis)
  
• tarkvarasüsteemi kasutamise lugu või juhtum, kuidas tarkvarasüsteemi kasutades tehakse midagi kasulikku - kasutusloo ainus eesmärk on anda kasutajale mingit väärtust (infosüsteemi kontekstis lisada, muuta, töödelda, vaadata andmeid)
  
• üksteisele järgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida tarkvarasüsteem teostab , et jõuda mõõdetava tulemuseni tegutseja jaoks - tegevused võivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja süsteemidega
  
• seos tegutseja ja kasutusjuhtumi vahel. Näitab, milline tegutseja saab kasutusjuhtumi teostusest kasu
  

Kasutusjuhtumi tekstilise (sõnalise) seletuse põhimõtted/küsimused

• mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk?
  
• kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi?
  
• milliseid andmeid tarkvarasüsteemis kasutatakse või muudetakse?
  
• millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud “väärtusliku asjaga”, mida
  

• tarkvarasüsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks?
  
• milliseid sõnumeid tegutseja ja tarkvarasüsteem omavahel vahetavad?
  
• millal kasutusjuhtum loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale?
  

Andmete mõiste
Töötlemata kujul faktid (nö. algandmed ) sündmuste, inimeste, asjade, ressursside, protsesside, tingimuste jne kohta. Andmed saadakse tavaliselt mõõtmise, vaatluse, aga enamasti suhtlemise teel. Andmed esitatakse numbriliselt, tekstina, pildina, helina vm kujul sõltuvalt, mida/keda need andmed
iseloomustavad ja mida nende andmetega edasi tehakse.
Informatsiooni mõiste
Sellise kuju saanud andmed, mis annavad edasi tähendust, mõtet. Tähenduse andmine toimub läbi
andmete omavahelise seostamise, töötlemise, konteksti panemise.
Teadmise/ teadmuse mõiste
Saadud informatsiooni kombineerimine vastuvõtja olemasolevate ideede ja kogemustega väljendades mõistmist, õppimist ja andes aluse otsuse tegemiseks. Informatsiooni omavaheline seostamine , sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine . Teadmus on näiteks vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel teisendada. Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga.
Ettevõtte/organisatsiooni juhtimise tasemed või vastutusalad
Juhtimistasemed eristuvad üksteisest vastutuse ja volituste suurusega. Vastutust võib eristada:

• andmete töötlusastme järgi, mida on vaja ülesannete täitmiseks
  
• aja järgi, mille vältel andmed ja nende pealt saadav informatsioon on veel aktuaalne (“värske”)
  

Täpsemalt eristuvad juhtimistasemed selle järgi:

• millised on andmeallikad, mis on vajalikud informatsiooni jaoks ametikohale
  
• milline on ajavahemik , mil peetakse andmeid ja informatsiooni kõlbulikuks otsuste tegemisel
  
• milline on tehtavate otsuste ajaline ulatus (mõju)
  

Suhtlus ettevõttes/organisatsioonis
Suhtlus (kommunikatsioon) on tegevustik, mille käigus üks isik annab teisele või saab teiselt sõnumi isiku vajaduste, soovide, nõudmiste, ettekujutuste, teadmise või emotsioonide kohta (nimekiri ei ole lõplik). Tegemist on ideede, arvamuste ja informatsioonivahetusega. Ettevõtte kontekstis võib suhtlus olla ettevõttesisene või –väline; formaalne või mitteformaalne. Ettevõttesisene suhtlus võib olla vertikaalne (ülalt-alla ja alt-üles) või horisontaalne (samal tasandil). Ettevõtteväline suhtlus on horisontaalne. Ülalt-alla suhtluse korral kõrgema taseme juhid esitavad oma alluvatele näiteks nõudeid, vajadusi vm sõnumeid ootusega nende täitmise kohta. Alt-üles suhtluse korral alluvad annavad näiteks tagasisidet ülevalt tulnud nõuete täitmise kohta. Horisontaalse suhtluse korral sama juhtimistasandi juhid või töötegijad vahetavad informatsiooni oma töökohustuste täitmiseks. Ettevõttevälise suhtluse korral ettevõttes tegutsejad vahetavad informatsiooni ettevõtteväliste tegutsejatega. Formaalne suhtlus on suhtlus, kus andmete edastus toimub paikapandud reeglite ja standarddokumentide vormide (blankettide) alusel (aruanded, raamatupidamislikud andmed jne). Mitteformaalne suhtlus on näiteks vestlus, kirjavahetus , märkused, kommentaarid, arvamused jne ja on eelkõige suusõnaline.
Nõuded andmetele/informatsioonile
Informatsiooni kättesaamiseks peab olema määratletud, millistele nõuetele vastavat informatsiooni ning selle aluseks olevaid andmeid iga organisatsioonis tegutseja ja sellega suhtleja vajab ja kuidas ta pääseb nendele andmetele (ja vastavale informatsioonile) ligi. Nõuded andmetele-informatsioonile saab jagada 3 kategooriasse: aja-, sisu- ja vormikategooria või –mõõde.
Andmevaade ja selle koostamise eesmärgid
Andmevaade e. andmearhitektuur väljendab ettevõttes ja tema infosüsteemis andmekoosseisu ülesehitust. Arhitektuuriline kirjeldus esitatakse andmemudelina
Andmevaate koostamise eesmärgid:

• anda ettevõtte valdkonna kohta käivate objektide (n: klient , tellimus, kataloog ) ja nende omavaheliste seoste mõistelist kirjeldust
  

• anda eskiisi andmebaasi ülesehituse loomiseks ja andmebaaside genereerimiseks
  
• juhendada andmebaasile ligipääsu ja andmebaasi operatsioonide jõudluse küsimusi
  
• hõlbustada suhtlemist huvigruppidega valdkonna analüüsiks ja nõuete kättesaamiseks
  

Andmevaate koostamisel eristatakse 3 taset (iga järgmine tase lisab täpsustavat informatsiooni)

• kontseptuaalne
  
• loogiline
  
• füüsiline
  

Äriobjektid ja nende modelleerimise eesmärgid
Äriobjektide (toimimisobjektide, mõistete – kontseptide) modelleerimise eesmärgid on:

• määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara)
  

• anda arusaamine “asjadest”, mis on organisatsiooni protsesside sisenditeks ja väljunditeks ja mida on vaja juhtida
  

• anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide (andmetabelite) määratlemiseks
  

Äriobjekti seisundid ja nende modelleerimise/määratlemise eesmärgid
Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes ja/või selle mingis tööprotsessis „oma elu elavate “ äriobjektide elutsüklit läbi nende võimalike seisundite ja seisundimuutustega ning saadud informatsiooni põhjal täiendada teisi vaateid. Täpsemalt on vaja täiendada:

• protsessidiagrammi näidates ära milline infotöötegevus (kasutusjuhu teostus ) toob endaga kaasa millise äriobjekti seisundimuutuse;
  
• kasutusjuhtude sõnalist seletust täpsustades, millise seisundi pärast kasutusjuhu teostust äriobjekt andmefaktina saab
  
• andmemudelit lisades manipuleeritavat äriobjekti tähistavale andmetabelile seisundeid tähistava andmetabeli (NB! Andmemudelis peab olema seisundeid omavat äriobjekti tähistavandmetabel! Pakkumise protsessis on oma elu elavaks ja seega seisundeid omavaks äriobjektiks „ Pakkumus “, millele peab andmemudelis vastama samanimeline andmetabel)
  

Andmemudel ja selle koostamise eesmärgid ja reeglid
Andmete modelleerimise ehk andmemudeli koostamise eesmärk määratleda ettevõtte ja täpsemalt selle protsesse puudutavad äriobjektid andmeobjektitüüpidena (andmetabelitena) ja neid iseloomustavad atribuudid andmetabelite veergudena ning joonistada need üles andmemudelina.
Andmete modelleerimise eesmärgid on:

• määratleda infosüsteemis manipuleeritavate andmete koosseis andmeobjektitüüpidena ja nendevaheliste seoste tüüpidena
  
• anda alus (relatsioonilise) andmebaasi tegemiseks (andmetabelite ja nendevaheliste seoste loomiseks)
  

Infosüsteemi koostisosad
Infosüsteemi koostisosad on järgmised:

• infotehnoloogia (IT) pakkudes organisatsioonile elektroonilist infrastruktuuri (hajutatud raud- ja tarkvara, telekommunikatsiooni tehnoloogiad)
  
• andmetöötlus- ja tugisüsteemid ehk rakendussüsteemid, mida infotöötajad info- ja süsteemitöö tegemisel kasutavad
  
• infotöötajad (ka täidesaatev võim) kasutades IT-d täidavad oma info- ja süsteemitööülesandeid organisatsioonis
  
• andme-(info) ressursid - infovajajate jaoks nende nõudmistele vastav info (väljund); lähteandmed selle loomiseks (sisend)
  
• infosüsteemi info- ja süsteemitööprotsessid – andmetöötlusel põhinev infotöö, teadmusel põhinev infotöö, süsteemiarendus ja kättetoimetamine
  

Andmebaasi mõiste
Infosüsteemi “tuum”, milles organiseeritakse infosüsteemis kasutatavad andmed. Andmebaasi näol on tegemist infovajaduste rahuldamiseks põhilise andmeallikaga. Andmebaas on ettevõtte tegutsemise seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum, mis kajastab ettevõtte ja tema toimimise hetkeseisu (kõige värskemaid andmeid). Andmebaasis hoitakse erinevat tüüpi fakte esitatuna vastavalt andmebaasi tüübile kas tabelina, dokumendina või muu objektina.
Infosüsteemi üldised elutsüklilised etapid ja vastavad seisundid
Ettevõtte infosüsteemi elu võib jagada alljärgnevatesse etappidesse:

• Infosüsteemi loomise etapp – ajavahemik alates ettevõtte loomisest kuni ettevõtte toimima hakkamiseni
  
• Infosüsteemi toimimise (käigus hoidmise) etapp – ajavahemik alates toimivast infosüsteemist kuni selle muutmisotsuse elluviimiseni
  
• Infosüsteemi muutmise etapp – ajavahemik ettevõtte toimimise muutmisotsuse elluviimisest kuni otsustatud muudatuste rakendumiseni
  
• Infosüsteemi likvideerimise etapp – ajavahemik ettevõtte likvideerimisotsusest kuni selle elluviimise lõpetamiseni
  

Süsteemi elutsüklilised etapid ja protsessid
Süsteemi elutsükkel määratleb peamised etapid, mida süsteem oma eluea jooksul läbib alates algatusest kuni käibelt kõrvaldamiseni välja. Iga etapp kulmineerub otsustuspunktiga, kus süsteemist huvitatud teevad otsuse, kas süsteem viia
järgmisesse etappi või mitte.

Probleemi või võimaluse uurimise etapp (Exploratory Research Stage) - Probleemi või võimaluse uurimise etapp sisaldab süsteemist huvitatud osapoolte ja nende huvide määratlemist uue süsteemi loomise või olemasoleva muutmise suhtes

Süsteemi kontseptsiooni koostamine ( Concept Stage) - Selles etapis uuritakse probleemvaldkonda ja süsteemist huvitatute soove/vajadusi/nõudeid lähemalt. Alamprotsessideks on missiooni analüüs (mission analysis) ja süsteemist huvitatute vajaduste ja nõuete määratlemine (stakeholder needs and requirements definition ).

Süsteemi kujundamine ( Development Stage) - Sellest etapis toimub loodava süsteemi defineerimine (system definition) ehk süsteemi detailne määratlemine koosnedes 4-st alamprotsessist: süsteemi nõuete määratlemine (system requirements definition); süsteemi loogilise ja füüsilise arhitektuuri disainimine (system logical and physical architecture design) ja süsteemi analüüs (system analysis). Sisendiks kontseptsiooni määratlemine ja väljund on omakorda süsteemi realiseerimise sisendiks. Nende alamprotsesside spetsiifilised tegevused ja nende järjekord sõltub valitud süsteemiarenduslähenemisest.

Süsteemi valmistamise etapp ( Production Stage) - Süsteemi valmistamise etapp algab süsteemist huvitatute otsusega, mis põhineb informatsioonil, et valmistatava süsteemi elemendid on kasulikud ja madala riskitasemega õigustamaks ressursside kasutust . Süsteemi valmistamine sisaldab alljärgnevaid protsesse:

• süsteemi elementide konstrueerimine
  
• loodud elementide omavaheline integreerimine ning integreerimine olemasolevate elementidega
  
• nii süsteemi elementide kui nende integreerimistulemuste verifitseerimine ja valideerimine
  
• süsteemi rakendamise ettevalmistamine
  

Süsteemi kasutusele võtmine ja tarvitamine (Utilization Stage) - Selle etapi raames toimub valmistatud süsteemi üleandmine süsteemist huvitatutele, selle paigutamine töökeskkonda ja kasutamiseks kättesaadavaks tegemine. Süsteemi kasutusele võtmise käigus toimub süsteemi koopiate ja versioonide loomine ning huvitatute poolt süsteemi aktsepteerimine. Süsteemitehnika roll süsteemi kasutamise käigus on kindlustada, et süsteem täidab neid eesmärke ja nõudeid, mis süsteemi defineerimise käigus sai määratletud ja et süsteemi hooldus toimib.

Süsteemi töötamise toetamine (Support Stage) - Selles etapis teostatakse süsteemi hooldust, mis sisaldab süsteemi:

• korrektiivset hooldust (vigade parandust)
  
• kohandamist teiste süsteemidega
  
• täiustamist (talitluse, kasutatavuse jt. parameetrite näitude parendamist)
  
• kasutajate probleemidele ja küsimustele vastamist
  

Käibelt kõrvaldamise etapp (The Retirement Stage) - Süsteemi käibelt kõrvaldamise etapp algab siis kui süsteemist huvitatud teevad otsuse, et käigusolev süsteem ei vasta enam süsteemi omanike vajadustele. Infosüsteemi kontekstis toimub infosüsteemi käibelt kõrvaldamine ainult koos selle omanikettevõtte nö “käibelt kõrvaldamisega”. Infosüsteemi koosseisus olevad tarkvara- ja muud IT-süsteemid läbivad käibelt kõrvaldamise etapi.
Süsteemiarendusmetodoloogia valiku kriteeriume

• arendatava süsteemi olemus ja ulatus ( skoop )
  
• uue süsteemi loomise või olemasoleva süsteemi muutmise kriitilisus
  
• eelarve
  
• meeskonna suurus
  
• kasutatav tehnoloogia
  
• kasutatavad vahendid ja tehnikad
  
• organisatsioonis eksisteeriv töökultuur
  

Strateegilise juhtimise mõiste
Infosüsteemi muutmise juhtimine on eelkõige infosüsteemi strateegiline juhtimine, mis peab toimuma kooskõlas organisatsiooni strateegilise juhtimisega. Strateegilist juhtimist saab defineerida kui: „tulevikku arvestavate strateegiate
koostamine ja nende tulemuslik elluviimine “. Oma iseloomult on strateegiline juhtimine integreeritud protsess, mille käigus otsustatakse tegevuse eesmärgid ning prioriteedid , ühendatakse juhtimine väliskeskkonna ootustega ning seotakse igapäevane juhtimine strateegiliste eesmärkide saavutamisega.
Ettevõtte strateegia mõiste
Ettevõtte strateegiat võib defineerida kui „kõikehõlmavat pikaajalist tegevusplaani ettevõtte eesmärkide saavutamiseks,
mis peab aitama juhil vastata sellistele küsimustele: „kus on ettevõte praegu?“; „milline tahab ettevõte olla 3-5 aasta
pärast?“; „millised tegevused aitavad neid eesmärke saavutada?““. Või sellise definitsioonina: „omavahel seotud tegevuste kogum, mille eesmärk on ettevõtte pikaajalise heaolu ja tugevuse saavutamine pannes paika, millises suunas organisatsioon liigub ja miks“.
Infosüsteemi strateegia mõiste
Defineerib ettevõtte vajaduse või “nõudmise” info ja infotehnoloogiliste süsteemide järele, et toetada ettevõtte üleüldist strateegiat. Defineeritakse oodatavad kasud ja muudatused, mis on vajalikud nende kasude saamiseks võttes arvesse ressursi- ja infotehnoloogilised piirangud. Defineeritakse ja prioriseeritakse investeeringud , mis on vajalikud nö “ideaalse” rakendussüsteemide terviku (portfelli) saavutamiseks – infosüsteemi arhitektuuri elluviimiseks.
IT strateegia mõiste
IT strateegiat saab defineerida järgnevalt: „põhimõtted, arengusuunad ja strateegilised tegevuskavad, kuidas ettevõte
IT-d rakendab ja seda ärioskuste täiustamiseks - ärivõimaluste haaramiseks ja konkurentsieeliste kindlustamiseks“.
Projekti mõiste infosüsteemi loomise/muutmise kontekstis
Kui tahta midagi sihipäraselt (juhitavalt) saavutada, siis põhimeetodiks on projekti kasutamine, ükskõik millise valdkonna
probleemi lahendamisega ei ole tegemist, eriti aga muudatuste elluviimisel. Ettevõtte kontekstis on projektimeetod vahendiks strateegiliste muudatuste elluviimiseks ja tegevuste organiseerimiseks, mida ei ole võimalik teostada ettevõtte igapäevatöö raames.
Projektijuhtimise mõiste
Visiooni elluviimise jaoks kasutatakse põhimeetodina projektijuhtimist, mille abil toimub liikumine praegusest seisust tuleviku seisu. Infosüsteemi kontekstis tähendab see infosüsteemi muudatuste juhtimist projekti(de)ga infosüsteemi soovitud arhitektuuri elluviimiseks.
Projektis juhitavad „asjad“
Projekti raames juhitavateks „asjadeks“ või aspektideks ( PMBOK -s on need teadmusvaldkonnad (Knowledge Area)) on:

• Skoop – tehtav töö ja selle maht, süsteemi arenduse kontekstis realiseeritavate nõuete hulk
  
• Aeg – ajakulu töötava süsteemi saamiseks
  
• Kulud – tehtavad rahalised kulutused
  
• Inimressursid
  
• Suhtlus
  
• Kvaliteet
  
• Riskid
  
• Tarne – projekti töö jaoks vajalikud vahendid
  

IT varade haldus ettevõttes/organisatsioonis
Infosüsteemi haldamist saab käsitleda kui infosüsteemi koosseisu, selle toimimise ja sellega toimuvate muudatuste üle
arvestuse pidamist, tegemist on nö. infosüsteemi infosüsteemiga. Infotehnoloogia (IT) varade haldus on organisatsiooni IT varade - riistvara, tarkvara ja nendega seotud lepingute andmeline haldamine ja jälgimine läbi nende elutsükli. See hõlmab kõiki IT füüsilisi, finantsilisi ja lepingulisi aspekte .
IT teenuse mõiste ja liigitus
IT teenus (IT service ) - IT teenuseosutaja poolt ühele või mitmele kliendile osutatav teenus. Väärtuse pakkumine klientidele võimaldades neil saavutada lõpptulemusi ilma kaasnevaid kulusid ja riske kandmata. IT teenus kasutab infotehnoloogiat ning toetab kliendi äriprotsesse. IT teenuse moodustavad inimeste, protsesside ja tehnoloogia kombinatsioon ning see peab olema kirjeldatud teenustaseme leppes. IT teenused jagunevad tehnilisteks ja professionaalseteks teenusteks. Tehnilised teenused on tehnoloogial põhinevad võimed, mida klient tarbib või kasutab äriprotsessi või –funktsiooni teostamise hõlbustamiseks. Professionaalsed ‘teenused on väärtust lisavad tegevused, mida IT personal pakub selleks, et toetada, hooldada, jälgida ja kindlustada tehniliste teenuste terviklik ja usaldusväärne kättesaadavakstegemine (tarne) ( delivery ).
Intsidendi mõiste
Intsident on IT teenuse planeerimata katkestus või IT teenuse kvaliteedi vähenemine. Intsidentide haldusprotsessi eesmärgiks on taastada IT teenuse normaalseis nii kiiresti kui võimalik ning minimeerida ebasoodsat mõju äriprotsessidele. Intsidente tuvastatakse sündmuste halduses või kasutaja pöördumisel kasutajatoe poole. Intsidendid liigitatakse vastutaja määratlemiseks ja trendianalüüsiks ning need pannakse tähtsuse järjekorda vastavalt erakorralisusele ja ärimõju suurusele.
Infosüsteemi turvalisuse mõiste
Infosüsteemi turvalisuse all mõistetakse tavaliselt ettevõtte andmete nõuetele vastavuse kindlustamist, täpsemalt usaldusväärsuse, terviklikkuse ja kättesaadavuse tagamist. Saab väita, et infosüsteem on turvaline kui ettevõtte andmetele püstitatud nõuete täitmine on kindlustatud, need on võimalike ohtude eest kaitstud.
Infosüsteemi turvameetmed
Vastu- või turvameetmed on organisatsioonilised toimingud ja vahendid, tehnilised protsessid ja tehniliste vahendite rakendamine infosüsteemide andmete ja muu IT vara turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks ning turvariskide vähendamiseks ning nende ennetamiseks.
IT trendide kasutus ettevõtte/organisatsiooni infosüsteemis