Rahvusarhiiv Kristiina Kruus Teie 23.09.2017 Ringtee 25 72541 Tartu Meie 24.09.2017 nr 5-7/12 ARHIIVITEATIS Arhiiviteatis väljastatakse arhiiviseaduse § 10 lg 4 alusel õiguste või tehingute tõendamiseks. Arhiiviteatis on välja antud vastuseks päringule Viktor Kruusi töötamise kohta Koeru metskonnas. Koeru metskonna 29.04.1982. a tööle võtmise käskkirjaga nr 42-k võeti Viktor Leonidi p Kruus alates 26.04.1982. a tööle III kat. raietööliseks. Alus: LVMA. V-453.1.549. Koeru Metskonna 27.01.1989. a töölepingu lõpetamise käskkirjaga nr 15-k vabastati Viktor Leonidi p Kruus töölt 31.01.1989. a ENSV TööK § 35 p. 3 alusel omal soovil. Alus: LVMA. V-453.1.603. M.Pall Merle Pall Tartu osakonna juhataja 744325, [email protected] Riigilõiv 15 eurot. Alus: riigilõivuseaduse § 346 Arhiiviteatise väljastamine
2.Asutuse tegevuse piirdaatumid 3.Asutuse funktsioonid ja nende muutused Arhiiviteatis Arhiiviteatis on ametlikult tõestatud õiend, millel on juriidiline jõud. Sellega teatakse või kinnitatakse päringut. Teatist väljastatakse kodaniku avalduse põhjal. Teatis koostatakse asutuses säilitatavate originaaldokumentide alusel. Dokumentide tõestamata koopiate kasutamisel tehakse teatise tekstis selgitav märkus (tõestamata koopia). Arhiiviteatis koostatakse kirjaplangile ja nimetus on arhiiviteatis. Teatises tuuakse välja dokumentide nimetused ja daatumid, andmed esitatakse sündmuste järjekorras. Teatises tuuakse välja väljavõtteid dokumendist, paigutades need jutumärkidesse. Asutuse nimetused esmakordsel mainimisel kirjutakse täielikult välja. Korduval mainimisel kasutakse lühinimetusi. Teatise teksti järele paigutatakse aluseks olnud dokumentide arhiiviviidad (nt alus-viidad). Arhiiviteatisele lisatakse dokumentide koopiad ja väljavõtted, mis kinnitavad teatises toodud
Arhivaalide kasutamise tagamine (1) Arhivaalide kasutamiseks peab avalikus arhiivis olema uurimissaal või vastavalt sisustatud töökoht. (2) Arhivaalide ja nende kasutuskoopiate kasutamiseks peab kasutaja olema registreeritud. Avalikul arhiivil on õigus nõuda isikut tõendavat dokumenti. (3) Kasutuskoopia olemasolul väljastab avalik arhiiv koopia. Originaalarhivaali väljastamise üle kasutuskoopia olemasolul otsustab avalik arhiiv. 20. Mis on arhiiviteatis? Arhiiviteatis on päring (arhiividokumentide koopiate saamiseks või teabe andmine päringus püstitatud küsimuse kohta) kirjalikus vormis mis sisaldab; 1) päringu esitanud isiku nimi või asutuse nimetus; 2) päringu esitaja kontaktandmed; 3) faktilised asjaolud, mille kohta teavet taotletakse. Vastamise tähtaeg 1 kuu , arhiiviteatise väljastamise eest tasub päringu esitaja riigilõivu vastavalt „Riigilõivuseadusele”.
arhiiviteatisi. (5) Avalik arhiiv ei lahenda päringut, kui: 1) sellest ei selgu päringu esitaja isik ja tema kontaktandmed; 2) sellest ei selgu faktilised asjaolud, mille kohta teavet taotletakse; 3) selles esitatud lähteandmed ei ole küllaldased objekti käsitlevate arhivaalide leidmiseks; 4) sellele vastamine nõuab suuremahulist uurimistööd. (6) Avalik arhiiv teavitab päringu esitajat asjaoludest, mille tõttu pole päringu menetlemine võimalik. § 35. Arhiiviteatis (1) Arhiiviteatise taotlemiseks esitatakse päring kirjalikus vormis. Päringus tuuakse ära vähemalt järgmised andmed: 1) päringu esitanud isiku nimi või asutuse nimetus; 2) päringu esitaja kontaktandmed; 3) faktilised asjaolud, mille kohta teavet taotletakse. . (6) Arhiiviteatis väljastatakse ühe kuu jooksul päringu saamisest alates. Kui teatise väljastamine nimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik, teatatakse päringu esitajale tähtaja
Poeg püüdis olla oma isa vääriline teadis vastus päringule (infonduses, raamatukogunduses). Biblio-, teema-, õhkama (õhata) ohkama; (millestki) välja patenditeadis kiirgama. Tüdruk õhkab poisi järele. Ahi teatis dokumentide põhjal antav asutuse õhkab kuumust kirjalik teade. Vallavalitsuse teatis. õhkima (õhkida) õhku laskma. Sild on Makse-, tulumaksu-, arhiiviteatis õhitud. Riisi-, maisi- jm terad ei ole õhitud, see on paisriis, paismais tunnistama omaks või õigeks võtma; millelegi hinnangut andma; juriidikas: õieti õigupoolest. Tüli algas õieti tühjast kohtuasjas asjasse puutuvate faktide kohta asjast ütlusi andma. On tunnistanud oma vigu. õigesti veatult, eksimatult. Vastand: Tunnistas käsikirja vastuvõetavaks. Luba vääralt
ARHIVAALIDE SÄILITAMINE PASSIIVSE ELUTSÜKLI AJAL Passiivse elutsükli ajal hoitakse arhivaale organisatsiooni arhiivihoidlas. Selle perioodi tegevused: -alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaalid koondatakse hoidlasse -tagatakse hoiutingimused (karbistamine) -tagatakse juurdepääs ja arhivaalide kasutamine -arhiiviväärtusega arhivaalid eraldatakse üleandmiseks avalikku arhiivi. Ettevõtted võivad arhivaalid anda edasiseks säilitamiseks eraarhiivi. -pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale säilitatakse kuni säilitustähtaja lõpuni ja eraldatakse siis hävitamiseks hävitamisakti alusel. ARHIVAALIDE KOONDAMINE ARHIIVIHOIDLASSE Hiljemalt kolme aasta möödumisel arhivaali loomisest või lahendamisest koondatakse alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga (üle 10aasta) arhiivid arhiivihoidlasse. Lühiajalise säilitustähtajaga arhivaalid võivad jääda täitjate kätte tööruumides. Kui arhivaalide hoidmine tööruumides pole turvaline ja hoidlas r...
Üleandmine arhiivihoidlasse (asjaajamiskord) 2) Väheaktiivse elutsükli ajal on dokumendid üldjuhul arhiivihoidlas. Toimingud: Hoidmine (asjaajmiskord) Säilitustingimuste loomine (asjaajamiskord) Juurdepääsu tagamine/jälgimine (asjaajamiskord, dokumentide loetelu) Kasutamine (asjaajamiskord) arhiiviteatis jne 3) Mitteaktiivse elutsükli ajal on dokumendidhoiul organisatsiooni arhiivihoidlas kuni eralamiseni. Toimingud: Üleandmine arhiiviasutusele (asjaajamiskord), üle annab arhiivi moodustajad Hävitamine (asjaajamiskord, hävitamisakt) Dokumendi omadused: Autentsus- autentsuse tõestamiseks tuleb dokumenteerida dokumentide loomise,
Nimi ametinimetus ametinimetus, kelle ülesannetes (5) Digitaalallkirjastatavale dokumendile tehakse allkirjastaja nimele eelnevale alale märge „/allkirjastatud digitaalselt/”. Dokumendi lisad märgitakse ära dokumendi lõpus allkirjast allpool. Dokumendi tekstis nimetatud lisa puhul märgitakse lisade reale selle lehtede ja eksemplaride arv. Kui lisataval dokumendil on lisa, vormistatakse märge selle lisa kohta järgmise näite kohaselt: Lisa: Arhiiviteatis 15.05.1995 1 lehel 1 eks ja selle lisad 2 lehel 1 eks (4) Üldplangile vormistatud dokumendi puhul märgitakse lisa nimetus tekstis. Lisale tehakse ülemisse parempoolsesse nurka märge dokumendi kohta, mille juurde ta kuulub. Kui lisasid on mitu, siis tuleb nad nummerdada. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi. Adressaat: näit kiri justiitsministrile Urmas Reinsalu Justiitsministeerium Tõnismägi 5A 11519 TALLINN
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
