Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Aluse eitus DA – aluse eitusest ei saa järeldada ei tagajärje eitust ega ka mitte tagajärje jaatust. Liigitav – kategooriline süllogism – see mis kehtib üldosa...
2 KT loogika – süllogismid A Üldjaatav S+ P- E üldeitav S+ P+ I osajaatav S- P- O osaeitav S- P+ Kesktermin (M) esineb mõlemas eelduses, aga mitte järelduses. Suurtermin (P) esineb suuremas eelduses ja lõppjärelduses. –esimene eeldus Väiketermin (S) esineb väiksemas eelduses ja järelduses. –teine eeldus TERMINITE REEGLID: 1. Igas süllogismis peab olema kolm terminit. 2. Kesktermin (M) peab olema piiritletud(täismahus) vähemalt ühes eelduses. 3. Kui äärmine termin on lõppjärelduses piiritletud, siis peab see olema piiritletud ka eelduses(äärmise termini reegel). Termini lubamatu laiendamine (S- muutub S+ või P- muutub P+) Kui termin on eelduses osalises mahus, siis saabki järelduse teha vaid termini mahu selle osa kohta, millest eelduses juttu oli. Kui äärmine termin esineb lõppjärelduses täies mahus, siis öeldakse lõppjärelduses midagi termini mahu iga elemendi kohta. EELDUSTE REEGL...
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal. bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5
(füüsiline ja intellektuaalne areng), võrdsustub u 18 ea-ks. Arengu kiirus võib tekitada sekundaarseid probleeme: kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne areng Piaget´ järgi - formaalsete operatsioonide periood (al 12a). Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Areneb võime kirjeldada ja jälgida oma psüühilisi protsesse (emotsioone, motiive, hoiakuid jm) - metakognitiivsed protsessid. Suureneb lühiajalise mälu maht (ka info töötlemine) ja kontsentratsioonivõime. Intellekt saavutab täiskasvanu taseme keskmiselt 12-15 ea vahel. Murdeeas võrreldakse end teistega: varases murdeeas suhtlemisoskusi, hilises murdeeas hoiakuid, elufilosoofiat, eesmärke jm. Psühhosotsiaalne areng
ja teatud mõttes seotud otsustusest saadakse uus otsustus, mis sisaldab endas uut teadmist. Nt: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene Sokrates on surelik Kuidas järeldusi liigitatakse? Deduktiivsed järeldused liigitatakse vahetuteks ja vahendatud järeldusteks. - Vahetuks nimetatakse järeldust ühest eeldusest. Kõige enam kasutatakse seda lihtsaimat järeldamise liiki argisituatsioonides. - Vahendatud süllogismid jaotatakse lihtkategoorilisteks, liitkategoorilisteks, tingivateks, tingiv-kategoorilisteks, liigitatavateks ja tingiv-liigitatavateks süllogismideks.
MÕTLEMINE Mõtlemine ülesannete lahendamine. On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda
), O(nn), O( 2^(2^(2^(...))) n) Sellega kas ülesandele on võimalik leida lahendusalgoritmi tegeleb: lahenduvus Kas keerukusteoorias kasutatakse keerukuse hindamisel ühe parameetrina programmi ridade arvu? Mitte alati Mille järgi on nimetatud Apple viimased operatsioonisüsteemid? Kasslased Mitu arvutuskeskust ühendati esialgselt Arpaneti? 4 Millise ettevõtte poolt tehti esimene transistoritel põhinev arvuti? AT&T Bell Kes esitas esimesena süllogismid? Aristoteles Mis materjali järgi on saanud ,,Abacus" endale nime? Liiv Mida tähendab see, et Babüloonias kasutatud kuuekümnendsüsteem oli positsiooniline? Arvude väärtus sõltus numbrite positsioonist Mis oli "figura universalis"? Ramon Lull´i meistriteos, millega sai koostada lauseid Kas on võimalik moodustada krüptogramm, mis annab vastuseks sama lähteteksti nii Atbashi kui ka teatud võtmega Caesari ifri abil dekrüpteerides. Saab ainult teatud üksikjuhtumitel
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
ning on ainus, mis meist inimesed teeb ning mis meid loomadest eristab. Meie arvamuste erinevus aga pärineb meie erinevaid teid mööda käivast mõistusest ning erinevate asjade vaatlemisest. Seisukoht on ratsionalistlik kuna autor on tuginenud sellele, et meieni jõudvad teadmiste allikad on eelkõige meie enese mõistus ja võimekus loogiliselt mõelda. 2) Autor põhjendab vajadust uue meetodi järele sellega, et loogika süllogismid ja osa muid juhiseid selgitavad tuntuid asju, vana analüüs ei suuda harjutada mõistust ja algebra on segane ning vaimu koormav kunst. „Uus meetod sisaldaks nende kolme paremusi ja oleks vaba nende puudusist“, kirjutas Descartes. Uue meetodi esimeseks reegliks oli, et ei tohi üleliia rutata ja eelarvamuste alusel otsuseid teha, vaid ainult siis, kui need on hoolikalt läbi mõeldud. Teiseks tuleb jagada uuritavad
· Probleem: kas suurem osa avastusi tehakse pidevalt töötades või "juhuslikult"? Järeldamine (reasoning) · Järeldamine on mõttetegevus, mis seisneb etteantud info (eelduste) muutmises selleks,et jõuda tulemuseni (järeldustele) · Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest) · Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest Süllogismid · Süllogism koosneb kahest eeldusest ja järeldusest (2 premises and a conclusion). Küsimuseks on, kas järeldus tuleneb eeldustest loogiliselt · Võimalikud on järgmised väited:· universaalne jaatav väide (kõik A on B)· osaline jaatav väide (mõned A on B)· universaalne eitav väide (ükski A ei ole B)· osaline eitav väide (mõned A ei ole B) Raskused keerukamate süllogismide lahendamisel. Enamlevinud vead ·
tulemi saamine. Selliseid arutlusi nimetatakse deduktiivselt kehtivateks arutlusteks. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktiivselt kehtiva arutluse näide: „Kõikidel koertel on saba, Muri on koer, järelikult on Muril saba.“ Traditsiooniline ja klassikaline loogika uurivad peamiselt deduktiivselt kehtivaid arutlusi, nende hulka kuuluvad ka otsesed järeldused, millest tuleb juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis. Deduktiivselt kehtiva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada deduktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse deduktiivselt kehtiva arutluse asemel deduktiivsetest arutlustest või deduktsioonist. See on eksitav, sest kui deduktiivne arutlus ei kehti, mille põhjal saab siis öelda, et see on deduktiivne arutlus? Me ei saa eristada deduktiivset arutlust mittededuktiivsest arutlusest, vaid ainult deduktiivset kehtivust ja muud liiki kehtivust.
Seega on vahepealsed võimalused küll olemas, kuid mitte lause tõesuse või vääruse seisukohalt. 8 Aristotelese õpetused Süllogistika Oma kolmele põhiseadusele rajab Aristoteles oma süsteemi loogilistest järeldustest, mida kutsutakse süllogismideks. Süllogisme on palju. Nendega tegelev teooria on süllogistika. Kõik süllogismid on kehtivad järeldused, nad on loogiliselt ranged. Klassikaline näide süllogismist nimega BARBARA: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Sokrates on surelik. Joone peal on järelduse eeldused ning joone all on järelduse tulem. Kõikidel süllogismidel on kaks eeldust. Tulem on see, mis eeldustest järeldub. Kui kõik inimesed on surelikud ja kui Sokrates on inimene, siis järelikult on Sokrates surelik. Antud eelduste korral
tulemi saamine. Selliseid arutlusi nimetatakse deduktiivselt kehtivateks arutlusteks. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktiivselt kehtiva arutluse näide: ,,Kõikidel koertel on saba, Muri on koer, järelikult on Muril saba." Traditsiooniline ja klassikaline loogika uurivad peamiselt deduktiivselt kehtivaid arutlusi, nende hulka kuuluvad ka otsesed järeldused, millest tuleb juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis. Deduktiivselt kehtiva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada deduktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse deduktiivselt kehtiva arutluse asemel deduktiivsetest arutlustest või deduktsioonist. See on eksitav, sest kui deduktiivne arutlus ei kehti, mille põhjal saab siis öelda, et see on deduktiivne arutlus? Me ei saa eristada deduktiivset arutlust mittededuktiivsest arutlusest, vaid ainult deduktiivset kehtivust ja muud liiki kehtivust.
Teadmistest sõltumatu Intelligentsus, mis seotud võimega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded. gc Crystallized Intelligence (kristalliseerunud intelligentsus) Sõltuv omandatud teadmistest. Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega. Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid. Eristavad tunnused: gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni. Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc gc ennustab paremini sooritusedukust. gf - integreeriv võime, gc abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused III Süsteemsed mudelid Robert J. Sternberg (1949 - )
tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemineon konkreetne–ei suuda tegeleda abstraktsete probleemidega.Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt,mitte temaga ühtemoodi. Formaalsete operatsioonide periood(12-....). Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine–analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid.) Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget` järgi): Refleksid (0-1,5 kuud)-1-4 kuul hakkavad seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima, võib vaadata kohta, kuhu see kadus. Esmased tsirkulaarreaktsioonid(6 nädal–4 kuu)–laps omandab esimesi harjumusi (ntpöidla imemine). Õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi. Teisesed tsirkulaarreaktsioonid(4-8 kuu)-uurib keskonda, kordab
Teadmistest sõltumatu Intelligentsus, mis seotud võimega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded. gc Crystallized Intelligence (kristalliseerunud intelligentsus) Sõltuv omandatud teadmistest. Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega. Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid. Eristavad tunnused: gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni. Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc gc ennustab paremini sooritusedukust. gf - integreeriv võime, gc abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused III Süsteemsed mudelid Robert J. Sternberg (1949 - )
tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood 12-…a - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). 4. E. Eriksoni teooria – arengustaadiumid, nende kirjeldused Eriksoni teooria põhineb praktikal, vaadeltakse staadiumite kaupa 1) Usaldus vs usaldamatus 0-1a – Lapsel peab tekkima usaldus ümbritseva maailma vastu, peab tundma turvatunnet e füüsiline läheduss ja vajaduste rahuldus (nälg, uni). Laps tajub vanemate ebakindlust, enne 6.ndat elukuud ei tohiks last emast eraldada. Isa roll on tagada emale turvatunne, mis omakorda tagab lapsele turvatunde
programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm Ajaloost: Kreeka Eksamloogikud Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon EksamEleast (5 sajand e.m.a.) -apooriad/paradoksid Sofistid -Sokrates (470-399 e.m.a) -Platon (428/427 -348/347 e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt, loogika teke Süllogismid Eksam= Eksamloogilised Eksamjäreldused induktsioon Eksam– Eksamtõenäolisusel Eksampõhinev Eksamjäreldus Eksamehk Eksamarutlemise viis, asjadel omadus, järeldatakse et sama omadus ka teistel või kõigil sellistel asjadel, deduktsioon Eksam– Eksameelduste Eksamtõesus Eksamtagab Eksamjärelduse Eksamtõesuse lausearvutus (pead Eksammh Eksamoskama Eksamtõeväärtustabelit Eksamkoostada),
Tekst toetab uute tegelikkuse vahendamise viiside esilekerkimist konkreetsetes kommunikatiivse tööriista omamine. Tavaliseks suhtumisviisiks pedagoogilises kontekstis koolis on keelemäng, millel on nõutav abstraktsem hoiak, et käsitada sõnumit vastavalt kehtivatele ootustele. Me õpime mõtlema mudelite kohaselt, kus väljendeid kõrvutatakse ja analüüsitakse vastavalt spetsiifilistele reeglitele. Tuntud näide niisugusest suhtumisest tähendusse on süllogismid. Süllogism koosneb kahest eeldusest ja väitest ning esindab erilist viisi luua keele kaudu tähendust. See väljenab argumenteerimisviisi ja on intellektuaalseks tööriistaks, mida arendatakse lähtuvalt teatud suhtlusvormist. Suhtumise keelelisse sõnumisse põhineb kirjakeele tüüpilistel kommunikatiivsetel mudelitel. Lugemis- ja kirjaoskuse omandamine viib inimesed uue arutlus ja mõtteviisi omandamiseni. Tuleb õppida looma tähendusi aktuaalses tekstilises praktikas, tuleb
Tuletis on I või O otsustus - osaline otsustus. Tuletis kolmandas figuuris on osaline. 4. Figuur: AAI IAI AEE EAO EIO 4 figuuris puudub üldjaatav tuletis. Ei saa moodustada ühtegi reeglit. Näide: A ja I - jaatavad. E ja O - eitavad. A Metallid on elektrijuhid. x A Vask on metall. x A Vask on elektrijuht. x - metall I figuur Ülesanded: süllogismid Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T E Jaanalinnud ei lenda. x A Jaanalinnud on linnud. x O Mõni lind ei lenda. x - jaanalind III figuur A Kõik taimed hingavad. x E Inimene pole taim. x ? Tuletist pole
Mõistete moodustamine ja kategooriate kohaldamine Otsustamine ja järeldamine midagi eitatakse või jaatatakse. Deduktiivne järeldus alguses teooria ja siis näited Induktiivne järeldus kõigepealt üksikud näited ja siis tuuakse teooria Arusaamist lihtsustavad strateegiad Algoritm seeria küsimusi või juhendeid, mis hakkavad korduma. Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid Diskursiivne mõtlemine loogiliselt järeldav Intuitiivne mõtlemine - ,,kõhutunne" Reprodutseeriv mõtlemine Loov mõtlemine Teoreetiline mõtlemine Praktiline mõtlemine
Tänu sellele võime me uurida maailma ning aru saada, mis maailmas toimub. Kui maailm ja loogika oleks rajatud eri alustele oleks tuksis. Aga me ei tea, kas see on nii, sest järgmisel hetkel ei pruugi kõik identne olla. Nt astud 2 korda samasse jõkke, siis järgm korral see jõgi ei ole enam identne. Aga astuja on, mäletab iseennast. A=b Süllogism aristotelese põhiline arutlusviis. Loogika on vahendite kogum, mida kasutades me ei kaota tõde, lihtsaimad skeemid on süllogismid 2 omavahel seotud ütlust, siis võime moodustada järeldust ja juhul kui esimesed ütlused on õiged, siis järeldus on garanteeritult õige. Aristotelese järgi üldine (lihtsaim) süllogism Inimesed on surelikud. Kai on inimene. siit saame järeldada, et Kai on surelik. Selle vastand on osaline süllogism Sokrates on inimene. Sokrates on kiilaspea Sokrates on 3-silbiline sok-ra-tes järeldada ei saa midagi, sest kiilas on sokrates, aga kolmesilbiline on sõna sokrates
psüühiline tegevus kõigis selle aspektides. inimese eesmärgile suunatud tegevusse liitmisel ajaloo 1. Mõtlemine, s.t. kogemuse psüühiline jooksul modifitseeritud artefaktid on samaaegselt organiseerimine. On mõtteid, mida ilma kõneta ei saa ideaalsed (kontseptuaalsed) ja materiaalsed. [...] mõelda. Nt. tegelikkusega vastuolus olevad artefaktide omadused kehtivad võrdselt üks-kõik kas süllogismid. keegi käsitleb keelt või tavalisemaid artefaktide vorme 2. Meelelise kogemuse tõlgendamine ehk taju, mis on nagu lauad ja noad. Mis eristab sõna "laud" tegelikust olemuselt meelepõhine mõtlemine. On asju, mida lauast on nende materiaalsete ja ideaalsete aspektide kõneta ei saa tajuda. Nt. "kuu on kera kujuline" või ning nende poolt lubatavate seoste suhteline
märke võimalik kombineerida viisidel ja kasutada kontekstides, milles meelepõhiseid märke kasutada ei saa. Mina muundumine kõne toel. Kõnelise mõtlemise tekkimisega muutub kogu psüühiline tegevus kõigis selle aspektides. 1. Mõtlemine, s.t. kogemuse psüühiline organiseerimine. On mõtteid, mida ilma kõneta ei saa mõelda. Nt. tegelikkusega vastuolus olevad süllogismid. 2. Meelelise kogemuse tõlgendamine ehk taju, mis on olemuselt meelepõhine mõtlemine. On asju, mida kõneta ei saa tajuda. Nt. "kuu on kera kujuline" või "vaal ei ole kala" 3. Mälu, s.t. individuaalse kogemuse talletamine. On asju, mida ilma kõneta ei saa meelde jätta. Nt.: "Nohu tekkimise põhjuseks on bakterid või viirused või allergia" 4. Planeerimine, s.t. käitumise psüühiline organiseerimine. On käitumisi, mis kõneta ei ole planeeritavad. Nt
mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). 21.Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad. Defineeritavate tunnuste teooria, prototüübiteooria. Lapse kõne areng. Keele omadused ja struktuur- Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem. Inimkeelel on 5 üldist omadust. 1) Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi; 2) Tähendus – iga sõna sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust;
- Oluline on sõnumi kvaliteet - Intelligentsemad inimesed on kahtlustavamad Lähenemise plussid: - Peame garanteerima, et isik või isikud opereerivad peatee kaudu, Miinused – ei ütle meile milline on tugev sõnum, ei tohi olla segajaid Kuidas teha head sõnumit? - Kolonoskoopia tegemina järgmise 2 kuu jooksul pole ei valulik ega piinlik, see on sinu arsti poolt sulle soovitatav ja on võimalus seda teha isegi juhul kui sul pole kehtivat tervisekindlustust Loogilised süllogismid - Peamine – kõik inimesed kes saavad tuimestuse ei tunne valu - Sekundaarne – kui teed kolonoskoopiat kasutatakse tuimestust - Järeldus – kolonoskoopiat tehes ei tunne valu. Kahneman ja Tversky väljavaate teooria: kruntimine nn Aasia haiguse valik A. 600st inimesest 200 päästetakse – 77% B. 600st 400 sureks 22% Järeldus – kuidas dilemma on esitatud mõjutab oluliselt seda kuidas inimesed otsustavad Salovey – tervisekäitumise freimimisel on kaks gruppi
järgmised meelespidamist hõlbustavad nimed (rühmitatud figuuride kaupa): 1. Barbara, Celarent, Darii, Ferio, Barbari, Celaront. 2. Cesare, Camestres, Festino, Baroco, Cesaro, Camestrop. 3. Darapti, Disamis, Datisi, Felapton, Bocardo, Ferison. 4. Bramantip, Camenes, Dimaris, Fesapo, Fresison, Camenop. Täishäälikute järjekord nimes määrab kategooriliste väidete jaärjekorra süllogismi moodustamisviisis, eeldustega alustades ja järeldusega lõpetades. Süllogismid Baroco ja Bocardo on tõestatavad ainult kaudselt, reductio ad absurdum'i abil. Kõik teised süllogismid figuurides 2-4 saab taandada figuurile 1. Süllogismi esitäht ja nimes esinevad tähed s, p, m ja c määravad ära taandamismeetodi: · Esitäht määrab, missugusele esimese figuuri süllogimismile antud süllogism taandub. Näiteks Felapton taandub Feriole.
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid
I II III IV AAA EAE AAI AAI EAE AEE IAI AEE AII EIO AII IAI EIO EOO EAO EAO (AAI) (EAO) OAO EIO (EAO) (AEO) ElO (AEO) Klassikaliselt nimetatakse kehtivaid süllogismi mooduseid järgnevate nimedega, millest koostatud luuletused aitasid keskajal süllogismid ära õppida: Barbara, Celarent, Darii, Ferio, (Barbari), (Celaront); Cesare, Camestres, Festino, Baroco, (Cesaro), (Camestrop); Darapti, Disamis, Datisi, Felapton, Bocardo, Ferison; Bramantip, Camenes, Dimaris, Fesapo, Fresison, (Camenop). Vokaalid nimedes vastavad süllogismide moodustele. Esitäht määrab millisele esimese figuuri süllogismile süllogism taandub, nt Felapton Feriole; s ja p lõpus annavad taandamise
JÄRELDUSTE JA SÜLLOGISMIDE LIIGID Deduktiivsed järeldused liigitatakse vahetuteks ja vahendatud järeldusteks. Vahetu järeldus/süllogism – järeldus ühest eeldusest. NT: Kõik nelgid on ilusad lilled. (eeldus vastupidiselt- Mitte ükski nelk pole kole lill) (pöörates otsustuse ringi)-Mitte ükski kole lill pole nelk. Suur eeldus- nelk Väike eeldus- kole 1)Vahendatud süllogism saadakse kahest otsustusest. Süllogismid liigitatakse kolme rühma: kategoorilised, liigitavad ja tingivad. Vahendatud süllogism jaotatakse: 1. Lihtkategooriline süllogism- koosneb kolmest kategoorilisest otsustusest. Kaks esimest nendest on eeldused ja kolmas järeldus. Eeldus, kus fikseeritakse P suhe M-ga nim SUUREKS EELDUSEKS. Eeldus, kus fikseeritakse S suhe M-ga nim väikeseks eelduseks.Järelduses fikseeritakse S suhe P-ga. Suure eelduse termini P nim suureks
mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget` järgi): · Refleksid (0-1,5 kuud) - 1-4. elukuul hakkavad refleksid seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima, võib vaadata kohta, kuhu see kadus. · Esmased tsirkulaarreaktsioonid (6 nädal - 4 kuu) - laps omandab esimesi harjumusi (nt pöidla imemine), õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi. · Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8 kuu) - laps uurib keskkonda,
sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Teadmisstruktuuride reorganiseerimine – õppimine on kõige tõhusam kui õppija on kaasatud teadmise konstrueerimisse. Oluline on seoste loomine eksisteerivate ja uute teadmiste vahel. Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla – kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega
· Subjektivism - asjad näivad mulle mingit moodi ja see ongi tegelikkus, mingit erinevust minu näilisuse ja tegelikkuse vahel ei ole. Kui ta käitub sõbrana, siis ta ongi sõber. Teadusliku teadmise tasakaal Maksimaalsed nõuded teaduslike väidete ja teooriate tõesusele: - Olulist/olemuslikku informatsiooni andev selgitav/seletav/põhjendav - Objektiivne - Erapooletu - Läbipaistev - Tõestatav loogiliselt(süllogismid, mis aitavad mõista) või empiiriliselt(näidete kaudu) - Loogiliselt koherentne teooria üks osa ei tohiks olla vastuolus sama teooria teise osaga - Lähtealuseid reflekteeriv - läbi on valgustatud oma toimimise põhimõtted N: kas loogikaseadused ise on ka loogilised ja kas nende loogilisust on võimalik tõestada? Kas on teadmisi, mis nendele kriteeriumitele vastavad?? Enamus nendest kriteeriumitest ei pea paika
tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid).(Wikipedia) Sensomotoorne staadium • Laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab • Mõtlemise ja keele omandamine • Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu. Kokkuvõtteks: • Eristab end teistest objektidest • Objektide jäävus Operatsioonide eelne staadium • Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise • Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks
tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Vaimse alaarengu iseärasusi Kognitiivne tase, mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus. Häiritud on toimetulek mõnes funktsionaalses valdkonnas (suhtlemine, enesehoolitsus, sots. oskused, akadeemilised oskused, töö jne). Kasutades IQ-testi tulemus alla 70 punkti. Saab jagada ka: kerge (IQ 50-69) mõõdukas (IQ 35-49) raske (IQ 20-34) sügav (IQ <20) Põhjuseid ja diagnoose, mis selleni võivad viia on mitmeid
tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. Formaalsete operatsioonide periood - 12-.... eluaastat - Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Etoloogia, loomade uurimine Etoloogia tekkis 17/18 saj seoses sellega, et uuriti kaasasündinud käitumist. Sellele pani aluse Darwini teooriad. Uurib liigispetsiifilist kaasasündinud käitumist ja organismide (sh loomade) arengut. Uurimismeetodiks vaatlus. Etoloogia toob sisse olulisuse, kuidas kaasasündinud käitumine on seotud sellega, mis toimub õppimisel. 4 peamist ideed: Liigispetsiifiliselt kaasasündinud käitumise idee on olemas
Tõestamise teooria. Loogika seadused. Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele muutujad, väite komponendid (1) kvantor, (2) subjekt, (3) koopula, (4) eitus, (5) predikaat. Süllogismid. Modaalsed väited. Stoikud: Zenon Kitionist (333-264) ja eriti Chrysippos (279-206). Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga. Tegi palju matematilise loogika jaoks, kuid ei avaldanud. G. Boole (1815-64) Lausearvutus. Seda arendas A
probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (11+....) Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Loogika areng (deduktiivne järeldamine =kui..., siis....). probleemilahendamisstrateegiad. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria: I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) enne 10ndat eluaastat tähtis ainult teo tagajärg, pärast saab tähtsaks ka motiiv. 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei
probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt, mitte temaga ühtemoodi. 4) Formaalsete operatsioonide periood (11+....) Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Loogika areng (deduktiivne järeldamine =kui..., siis....). probleemilahendamisstrateegiad. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria: I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) – enne 10ndat eluaastat tähtis ainult teo tagajärg, pärast saab tähtsaks ka motiiv. 1) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. Teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei
gf – Fluid Intelligence (liikuv intelligentsus) Teadmistest sõltumatu Intelligentsus, mis seotud võimega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded. gc – Crystallized Intelligence (kristalliseerunud intelligentsus) Sõltuv omandatud teadmistest. Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega. Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid. Eristavad tunnused: gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni. Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc gc ennustab paremini sooritusedukust. gf - integreeriv võime, gc – abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused III SÜSTEEMSED MUDELID: ROBERT J. STERNBERG (1949 - ) Sternberg, R.J. (1985) Beyond IQ: A triarchic theory of human intelligence
Atmosfääriloovad: - Kui eeldus on negatiivne luuakse negatiivne atmosfäär - Kui eeldus on osaline, luuakse osaline atmosfäär: järeldused tehakse ka osalised Konversiooni efekt. Chapmanid näitasid et inimesed pööravad seletusi ümber. Nad leidsid et täiesti õigesti samastatakse Figuraalne efekt - Konfiguratsiooni mõju järeldamise tulemustele näitas Johnson-Laird. Selgus et ki süllogismid on esitatud kujus A-B; B-C - Eelistavad inimesed järeldamisel kuju A-C mitte C-A. ki on õiged mõlemad, on ükskõik mis kujul järeldus esitada kui on aga õige vaid C-A siis teevad inimesed rohkem vigu kui siis kui õige on A-C Abstraktsete reeglite teooriad - Teooria kohaselt allub inimeste mõtlemine loogika reeglitele - Järeldamisel kasutavad inimesed abstraktseid, sisust sõltumatuid reegleid
Me mõtleme järeldades ehk järeldusi tehes. Järeldused võivad olla kas induktiivsed või deduktiivsed. Kui me järeldame oma või teiste poolt saadud üksikute kogemuste või tehtud vaatluste alusel, teeme induktiivseid järeldusi ehk üldistusi üksikjuhtudest. Deduktiivsed järeldused toimuvad üldiselt üksikule. Siin võtame aluseks üldise reegli ja teeme selle alusel järeldusi konkreetse üksikjuhu kohta. Loogilises analüüsis omandavad deduktiivsed järeldused süllogismi vormi. Süllogismid on kahe eelduse (väite) järjestused, mis viivad kolmandale väitele ehk järeldusele. Seejuures võib öelda, et see kolmas väide kujutab endast kahest eelmisest väitest tuletatud uut informatsiooni. Järeldused saavad õiged (tõesed) olla ainult siis, kui on kasutatud õigeid (tõeseid) eeldusi. Vastasel juhul võib järeldada vormiliselt õigesti, ent sisuliselt valet. Näiteid mõnedest süllogismide omadustest
annaabi.ee 
