Kt 4 Süllogismid liitväidetega Tingiv süllogism(hüpoteetiline süllogism) – suurem eeldus on kindlasti tingiv väide ning väiksem eeldus võib olla tingiv väide Tingiv-kategooriline – esimene eeldus tingiv väide, teine eeldus kategooriline väide. Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Aluse eitus DA – aluse eitusest ei saa järeldada ei tagajärje eitust ega ka mitte tagajärje jaatust. Liigitav – kategooriline süllogism – see mis kehtib üldosa...
2 KT loogika – süllogismid A Üldjaatav S+ P- E üldeitav S+ P+ I osajaatav S- P- O osaeitav S- P+ Kesktermin (M) esineb mõlemas eelduses, aga mitte järelduses. Suurtermin (P) esineb suuremas eelduses ja lõppjärelduses. –esimene eeldus Väiketermin (S) esineb väiksemas eelduses ja järelduses. –teine eeldus TERMINITE REEGLID: 1. Igas süllogismis peab olema kolm terminit. 2. Kesktermin (M) peab olema piiritletud(täismahus) vähemalt ühes eelduses. 3. Kui äärmine termin on lõppjärelduses piiritletud, siis peab see olema piiritletud ka eelduses(äärmise termini reegel). Termini lubamatu laiendamine (S- muutub S+ või P- muutub P+) Kui termin on eelduses osalises mahus, siis saabki järelduse teha vaid termini mahu selle osa kohta, millest eelduses juttu oli. Kui äärmine termin esineb lõppjärelduses täies mahus, siis öeldakse lõppjärelduses midagi termini mahu iga elemendi kohta. EELDUSTE REEGL...
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal. bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanut...
ja teatud mõttes seotud otsustusest saadakse uus otsustus, mis sisaldab endas uut teadmist. Nt: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene Sokrates on surelik Kuidas järeldusi liigitatakse? Deduktiivsed järeldused liigitatakse vahetuteks ja vahendatud järeldusteks. - Vahetuks nimetatakse järeldust ühest eeldusest. Kõige enam kasutatakse seda lihtsaimat järeldamise liiki argisituatsioonides. - Vahendatud süllogismid jaotatakse lihtkategoorilisteks, liitkategoorilisteks, tingivateks, tingiv-kategoorilisteks, liigitatavateks ja tingiv-liigitatavateks süllogismideks.
MÕTLEMINE Mõtlemine ülesannete lahendamine. On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda
), O(nn), O( 2^(2^(2^(...))) n) Sellega kas ülesandele on võimalik leida lahendusalgoritmi tegeleb: lahenduvus Kas keerukusteoorias kasutatakse keerukuse hindamisel ühe parameetrina programmi ridade arvu? Mitte alati Mille järgi on nimetatud Apple viimased operatsioonisüsteemid? Kasslased Mitu arvutuskeskust ühendati esialgselt Arpaneti? 4 Millise ettevõtte poolt tehti esimene transistoritel põhinev arvuti? AT&T Bell Kes esitas esimesena süllogismid? Aristoteles Mis materjali järgi on saanud ,,Abacus" endale nime? Liiv Mida tähendab see, et Babüloonias kasutatud kuuekümnendsüsteem oli positsiooniline? Arvude väärtus sõltus numbrite positsioonist Mis oli "figura universalis"? Ramon Lull´i meistriteos, millega sai koostada lauseid Kas on võimalik moodustada krüptogramm, mis annab vastuseks sama lähteteksti nii Atbashi kui ka teatud võtmega Caesari ifri abil dekrüpteerides. Saab ainult teatud üksikjuhtumitel
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loog...
ning on ainus, mis meist inimesed teeb ning mis meid loomadest eristab. Meie arvamuste erinevus aga pärineb meie erinevaid teid mööda käivast mõistusest ning erinevate asjade vaatlemisest. Seisukoht on ratsionalistlik kuna autor on tuginenud sellele, et meieni jõudvad teadmiste allikad on eelkõige meie enese mõistus ja võimekus loogiliselt mõelda. 2) Autor põhjendab vajadust uue meetodi järele sellega, et loogika süllogismid ja osa muid juhiseid selgitavad tuntuid asju, vana analüüs ei suuda harjutada mõistust ja algebra on segane ning vaimu koormav kunst. „Uus meetod sisaldaks nende kolme paremusi ja oleks vaba nende puudusist“, kirjutas Descartes. Uue meetodi esimeseks reegliks oli, et ei tohi üleliia rutata ja eelarvamuste alusel otsuseid teha, vaid ainult siis, kui need on hoolikalt läbi mõeldud. Teiseks tuleb jagada uuritavad
Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine...
tulemi saamine. Selliseid arutlusi nimetatakse deduktiivselt kehtivateks arutlusteks. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktiivselt kehtiva arutluse näide: „Kõikidel koertel on saba, Muri on koer, järelikult on Muril saba.“ Traditsiooniline ja klassikaline loogika uurivad peamiselt deduktiivselt kehtivaid arutlusi, nende hulka kuuluvad ka otsesed järeldused, millest tuleb juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis. Deduktiivselt kehtiva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada deduktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse deduktiivselt kehtiva arutluse asemel deduktiivsetest arutlustest või deduktsioonist. See on eksitav, sest kui deduktiivne arutlus ei kehti, mille põhjal saab siis öelda, et see on deduktiivne arutlus? Me ei saa eristada deduktiivset arutlust mittededuktiivsest arutlusest, vaid ainult deduktiivset kehtivust ja muud liiki kehtivust.
Seega on vahepealsed võimalused küll olemas, kuid mitte lause tõesuse või vääruse seisukohalt. 8 Aristotelese õpetused Süllogistika Oma kolmele põhiseadusele rajab Aristoteles oma süsteemi loogilistest järeldustest, mida kutsutakse süllogismideks. Süllogisme on palju. Nendega tegelev teooria on süllogistika. Kõik süllogismid on kehtivad järeldused, nad on loogiliselt ranged. Klassikaline näide süllogismist nimega BARBARA: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Sokrates on surelik. Joone peal on järelduse eeldused ning joone all on järelduse tulem. Kõikidel süllogismidel on kaks eeldust. Tulem on see, mis eeldustest järeldub. Kui kõik inimesed on surelikud ja kui Sokrates on inimene, siis järelikult on Sokrates surelik. Antud eelduste korral
tulemi saamine. Selliseid arutlusi nimetatakse deduktiivselt kehtivateks arutlusteks. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktiivselt kehtiva arutluse näide: ,,Kõikidel koertel on saba, Muri on koer, järelikult on Muril saba." Traditsiooniline ja klassikaline loogika uurivad peamiselt deduktiivselt kehtivaid arutlusi, nende hulka kuuluvad ka otsesed järeldused, millest tuleb juttu alalõigus 5.2 ning kategoorilised süllogismid, mida käsitletakse 6. peatükis. Deduktiivselt kehtiva arutluse põhjal järeldamist võib nimetada deduktiivseks järeldamiseks. Sageli räägitakse deduktiivselt kehtiva arutluse asemel deduktiivsetest arutlustest või deduktsioonist. See on eksitav, sest kui deduktiivne arutlus ei kehti, mille põhjal saab siis öelda, et see on deduktiivne arutlus? Me ei saa eristada deduktiivset arutlust mittededuktiivsest arutlusest, vaid ainult deduktiivset kehtivust ja muud liiki kehtivust.
Teadmistest sõltumatu Intelligentsus, mis seotud võimega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded. gc Crystallized Intelligence (kristalliseerunud intelligentsus) Sõltuv omandatud teadmistest. Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega. Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid. Eristavad tunnused: gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni. Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc gc ennustab paremini sooritusedukust. gf - integreeriv võime, gc abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused III Süsteemsed mudelid Robert J. Sternberg (1949 - )
tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemineon konkreetne–ei suuda tegeleda abstraktsete probleemidega.Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt,mitte temaga ühtemoodi. Formaalsete operatsioonide periood(12-....). Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine–analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid.) Objekti jäävuse mõistmise areng (Piaget` järgi): Refleksid (0-1,5 kuud)-1-4 kuul hakkavad seostuma. Laps ei hakka kadunud asja otsima, võib vaadata kohta, kuhu see kadus. Esmased tsirkulaarreaktsioonid(6 nädal–4 kuu)–laps omandab esimesi harjumusi (ntpöidla imemine). Õpib tundma oma kehaosi ja avastama esemete omadusi. Teisesed tsirkulaarreaktsioonid(4-8 kuu)-uurib keskonda, kordab
Teadmistest sõltumatu Intelligentsus, mis seotud võimega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded. gc Crystallized Intelligence (kristalliseerunud intelligentsus) Sõltuv omandatud teadmistest. Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega. Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid. Eristavad tunnused: gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni. Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc gc ennustab paremini sooritusedukust. gf - integreeriv võime, gc abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused III Süsteemsed mudelid Robert J. Sternberg (1949 - )
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om...
programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm Ajaloost: Kreeka Eksamloogikud Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon EksamEleast (5 sajand e.m.a.) -apooriad/paradoksid Sofistid -Sokrates (470-399 e.m.a) -Platon (428/427 -348/347 e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt, loogika teke Süllogismid Eksam= Eksamloogilised Eksamjäreldused induktsioon Eksam– Eksamtõenäolisusel Eksampõhinev Eksamjäreldus Eksamehk Eksamarutlemise viis, asjadel omadus, järeldatakse et sama omadus ka teistel või kõigil sellistel asjadel, deduktsioon Eksam– Eksameelduste Eksamtõesus Eksamtagab Eksamjärelduse Eksamtõesuse lausearvutus (pead Eksammh Eksamoskama Eksamtõeväärtustabelit Eksamkoostada),
Tekst toetab uute tegelikkuse vahendamise viiside esilekerkimist konkreetsetes kommunikatiivse tööriista omamine. Tavaliseks suhtumisviisiks pedagoogilises kontekstis koolis on keelemäng, millel on nõutav abstraktsem hoiak, et käsitada sõnumit vastavalt kehtivatele ootustele. Me õpime mõtlema mudelite kohaselt, kus väljendeid kõrvutatakse ja analüüsitakse vastavalt spetsiifilistele reeglitele. Tuntud näide niisugusest suhtumisest tähendusse on süllogismid. Süllogism koosneb kahest eeldusest ja väitest ning esindab erilist viisi luua keele kaudu tähendust. See väljenab argumenteerimisviisi ja on intellektuaalseks tööriistaks, mida arendatakse lähtuvalt teatud suhtlusvormist. Suhtumise keelelisse sõnumisse põhineb kirjakeele tüüpilistel kommunikatiivsetel mudelitel. Lugemis- ja kirjaoskuse omandamine viib inimesed uue arutlus ja mõtteviisi omandamiseni. Tuleb õppida looma tähendusi aktuaalses tekstilises praktikas, tuleb
Tuletis on I või O otsustus - osaline otsustus. Tuletis kolmandas figuuris on osaline. 4. Figuur: AAI IAI AEE EAO EIO 4 figuuris puudub üldjaatav tuletis. Ei saa moodustada ühtegi reeglit. Näide: A ja I - jaatavad. E ja O - eitavad. A Metallid on elektrijuhid. x A Vask on metall. x A Vask on elektrijuht. x - metall I figuur Ülesanded: süllogismid Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T E Jaanalinnud ei lenda. x A Jaanalinnud on linnud. x O Mõni lind ei lenda. x - jaanalind III figuur A Kõik taimed hingavad. x E Inimene pole taim. x ? Tuletist pole
Mõistete moodustamine ja kategooriate kohaldamine Otsustamine ja järeldamine midagi eitatakse või jaatatakse. Deduktiivne järeldus alguses teooria ja siis näited Induktiivne järeldus kõigepealt üksikud näited ja siis tuuakse teooria Arusaamist lihtsustavad strateegiad Algoritm seeria küsimusi või juhendeid, mis hakkavad korduma. Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid Diskursiivne mõtlemine loogiliselt järeldav Intuitiivne mõtlemine - ,,kõhutunne" Reprodutseeriv mõtlemine Loov mõtlemine Teoreetiline mõtlemine Praktiline mõtlemine
Tänu sellele võime me uurida maailma ning aru saada, mis maailmas toimub. Kui maailm ja loogika oleks rajatud eri alustele oleks tuksis. Aga me ei tea, kas see on nii, sest järgmisel hetkel ei pruugi kõik identne olla. Nt astud 2 korda samasse jõkke, siis järgm korral see jõgi ei ole enam identne. Aga astuja on, mäletab iseennast. A=b Süllogism aristotelese põhiline arutlusviis. Loogika on vahendite kogum, mida kasutades me ei kaota tõde, lihtsaimad skeemid on süllogismid 2 omavahel seotud ütlust, siis võime moodustada järeldust ja juhul kui esimesed ütlused on õiged, siis järeldus on garanteeritult õige. Aristotelese järgi üldine (lihtsaim) süllogism Inimesed on surelikud. Kai on inimene. siit saame järeldada, et Kai on surelik. Selle vastand on osaline süllogism Sokrates on inimene. Sokrates on kiilaspea Sokrates on 3-silbiline sok-ra-tes järeldada ei saa midagi, sest kiilas on sokrates, aga kolmesilbiline on sõna sokrates
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks ...
märke võimalik kombineerida viisidel ja kasutada kontekstides, milles meelepõhiseid märke kasutada ei saa. Mina muundumine kõne toel. Kõnelise mõtlemise tekkimisega muutub kogu psüühiline tegevus kõigis selle aspektides. 1. Mõtlemine, s.t. kogemuse psüühiline organiseerimine. On mõtteid, mida ilma kõneta ei saa mõelda. Nt. tegelikkusega vastuolus olevad süllogismid. 2. Meelelise kogemuse tõlgendamine ehk taju, mis on olemuselt meelepõhine mõtlemine. On asju, mida kõneta ei saa tajuda. Nt. "kuu on kera kujuline" või "vaal ei ole kala" 3. Mälu, s.t. individuaalse kogemuse talletamine. On asju, mida ilma kõneta ei saa meelde jätta. Nt.: "Nohu tekkimise põhjuseks on bakterid või viirused või allergia" 4. Planeerimine, s.t. käitumise psüühiline organiseerimine. On käitumisi, mis kõneta ei ole planeeritavad. Nt
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüüh...
- Oluline on sõnumi kvaliteet - Intelligentsemad inimesed on kahtlustavamad Lähenemise plussid: - Peame garanteerima, et isik või isikud opereerivad peatee kaudu, Miinused – ei ütle meile milline on tugev sõnum, ei tohi olla segajaid Kuidas teha head sõnumit? - Kolonoskoopia tegemina järgmise 2 kuu jooksul pole ei valulik ega piinlik, see on sinu arsti poolt sulle soovitatav ja on võimalus seda teha isegi juhul kui sul pole kehtivat tervisekindlustust Loogilised süllogismid - Peamine – kõik inimesed kes saavad tuimestuse ei tunne valu - Sekundaarne – kui teed kolonoskoopiat kasutatakse tuimestust - Järeldus – kolonoskoopiat tehes ei tunne valu. Kahneman ja Tversky väljavaate teooria: kruntimine nn Aasia haiguse valik A. 600st inimesest 200 päästetakse – 77% B. 600st 400 sureks 22% Järeldus – kuidas dilemma on esitatud mõjutab oluliselt seda kuidas inimesed otsustavad Salovey – tervisekäitumise freimimisel on kaks gruppi
2. Cesare, Camestres, Festino, Baroco, Cesaro, Camestrop. 3. Darapti, Disamis, Datisi, Felapton, Bocardo, Ferison. 4. Bramantip, Camenes, Dimaris, Fesapo, Fresison, Camenop. Täishäälikute järjekord nimes määrab kategooriliste väidete jaärjekorra süllogismi moodustamisviisis, eeldustega alustades ja järeldusega lõpetades. Süllogismid Baroco ja Bocardo on tõestatavad ainult kaudselt, reductio ad absurdum'i abil. Kõik teised süllogismid figuurides 2-4 saab taandada figuurile 1. Süllogismi esitäht ja nimes esinevad tähed s, p, m ja c määravad ära taandamismeetodi: · Esitäht määrab, missugusele esimese figuuri süllogimismile antud süllogism taandub. Näiteks Felapton taandub Feriole. · Kui s ei esine viimase tähena, siis tähendab ta ``taanda väide lihtsalt'', ning p vastupidi, ütleb ``taanda väide nn juhusliku meetodi abil''.
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid
I II III IV AAA EAE AAI AAI EAE AEE IAI AEE AII EIO AII IAI EIO EOO EAO EAO (AAI) (EAO) OAO EIO (EAO) (AEO) ElO (AEO) Klassikaliselt nimetatakse kehtivaid süllogismi mooduseid järgnevate nimedega, millest koostatud luuletused aitasid keskajal süllogismid ära õppida: Barbara, Celarent, Darii, Ferio, (Barbari), (Celaront); Cesare, Camestres, Festino, Baroco, (Cesaro), (Camestrop); Darapti, Disamis, Datisi, Felapton, Bocardo, Ferison; Bramantip, Camenes, Dimaris, Fesapo, Fresison, (Camenop). Vokaalid nimedes vastavad süllogismide moodustele. Esitäht määrab millisele esimese figuuri süllogismile süllogism taandub, nt Felapton Feriole; s ja p lõpus annavad taandamise
JÄRELDUSTE JA SÜLLOGISMIDE LIIGID Deduktiivsed järeldused liigitatakse vahetuteks ja vahendatud järeldusteks. Vahetu järeldus/süllogism – järeldus ühest eeldusest. NT: Kõik nelgid on ilusad lilled. (eeldus vastupidiselt- Mitte ükski nelk pole kole lill) (pöörates otsustuse ringi)-Mitte ükski kole lill pole nelk. Suur eeldus- nelk Väike eeldus- kole 1)Vahendatud süllogism saadakse kahest otsustusest. Süllogismid liigitatakse kolme rühma: kategoorilised, liigitavad ja tingivad. Vahendatud süllogism jaotatakse: 1. Lihtkategooriline süllogism- koosneb kolmest kategoorilisest otsustusest. Kaks esimest nendest on eeldused ja kolmas järeldus. Eeldus, kus fikseeritakse P suhe M-ga nim SUUREKS EELDUSEKS. Eeldus, kus fikseeritakse S suhe M-ga nim väikeseks eelduseks.Järelduses fikseeritakse S suhe P-ga. Suure eelduse termini P nim suureks
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühil...
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psüh...
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
Tõestamise teooria. Loogika seadused. Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele muutujad, väite komponendid (1) kvantor, (2) subjekt, (3) koopula, (4) eitus, (5) predikaat. Süllogismid. Modaalsed väited. Stoikud: Zenon Kitionist (333-264) ja eriti Chrysippos (279-206). Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga. Tegi palju matematilise loogika jaoks, kuid ei avaldanud. G. Boole (1815-64) Lausearvutus. Seda arendas A
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
gf – Fluid Intelligence (liikuv intelligentsus) Teadmistest sõltumatu Intelligentsus, mis seotud võimega lahendada probleeme ja avastada keerulisi seoseid ühikute vahel. Testi ülesanded: arvuread, kujundite maatriksid, geomeetrilised ülesanded, klassifitseerimise ülesanded. gc – Crystallized Intelligence (kristalliseerunud intelligentsus) Sõltuv omandatud teadmistest. Intelligentsus, mis seotud teadmiste ja faktidega. Testi ülesanded: sõnavara, üldine informeeritus, aritmeetika, süllogismid. Eristavad tunnused: gf kasvukõver on analoogne füüsiliste omaduste arenguga: kiire/stabiilne kasv 20.a-ni, aeglane langus kuni 55-60 a. gc kasvab aeglaselt kuni 60-70. a -ni. Individuaalsed erinevused on gf -s suuremad kui gc gc ennustab paremini sooritusedukust. gf - integreeriv võime, gc – abstraktsed reeglid, konkreetsed oskused III SÜSTEEMSED MUDELID: ROBERT J. STERNBERG (1949 - ) Sternberg, R.J. (1985) Beyond IQ: A triarchic theory of human intelligence
Atmosfääriloovad: - Kui eeldus on negatiivne luuakse negatiivne atmosfäär - Kui eeldus on osaline, luuakse osaline atmosfäär: järeldused tehakse ka osalised Konversiooni efekt. Chapmanid näitasid et inimesed pööravad seletusi ümber. Nad leidsid et täiesti õigesti samastatakse Figuraalne efekt - Konfiguratsiooni mõju järeldamise tulemustele näitas Johnson-Laird. Selgus et ki süllogismid on esitatud kujus A-B; B-C - Eelistavad inimesed järeldamisel kuju A-C mitte C-A. ki on õiged mõlemad, on ükskõik mis kujul järeldus esitada kui on aga õige vaid C-A siis teevad inimesed rohkem vigu kui siis kui õige on A-C Abstraktsete reeglite teooriad - Teooria kohaselt allub inimeste mõtlemine loogika reeglitele - Järeldamisel kasutavad inimesed abstraktseid, sisust sõltumatuid reegleid
Me mõtleme järeldades ehk järeldusi tehes. Järeldused võivad olla kas induktiivsed või deduktiivsed. Kui me järeldame oma või teiste poolt saadud üksikute kogemuste või tehtud vaatluste alusel, teeme induktiivseid järeldusi ehk üldistusi üksikjuhtudest. Deduktiivsed järeldused toimuvad üldiselt üksikule. Siin võtame aluseks üldise reegli ja teeme selle alusel järeldusi konkreetse üksikjuhu kohta. Loogilises analüüsis omandavad deduktiivsed järeldused süllogismi vormi. Süllogismid on kahe eelduse (väite) järjestused, mis viivad kolmandale väitele ehk järeldusele. Seejuures võib öelda, et see kolmas väide kujutab endast kahest eelmisest väitest tuletatud uut informatsiooni. Järeldused saavad õiged (tõesed) olla ainult siis, kui on kasutatud õigeid (tõeseid) eeldusi. Vastasel juhul võib järeldada vormiliselt õigesti, ent sisuliselt valet. Näiteid mõnedest süllogismide omadustest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
