Travestia Punamütsike Elas kord üks väike tüdruk keda hüüti Punamütsikeseks.Ühel päeval jäi aga tema vanaema väga haigeks. Niiet Punamütsikese ema pakkis kokku korvi maitsvate toitudega, mille Punamütsike pidi oma vanaemale viima. Korvis olid kõik vanaema lemmikud toidud: juustuhamburgerid, friikartulid, Coca Colat, kananagitsad, üks juustupitsa, jäätis, siider ja paar purki õlut. Punamütsikese tee vanaema juurde viis aga läbi metsa. Ja kuna Punamütsikese jalgratas oli katki, pidi ta jala minema. Kui Punamütsike oli natuke maad kõndinud, siis ta tundis, et tal on kõht väga tühi.
jäänud, otsustas Hunt neiu joogi sisse narkootikume sokutada. Sama tegi ta ka vanaema jookidega. Äkitselt kukkuski vanaema oma DJ puldi taga kokku ning talle kutsuti kiirabi. Punamütsikese oli Hunt viinud klubi privaatsesse tuppa, kus tüdrukut ära kasutada tahtis. Siiski see ei õnnestunud, sest mõningad klubisviibijad panid tähele neiu kadumist ning teavitasid sellest kiirabiarste. Meedikud leidsidki teadvusetu Punamütsikese tagatoast. Hunt toimetati politseinikke poolt politseijaoskonda ning talle määrati eluaegne vanglakaristus. Punamütsike ja ta vanaema viidi kiirabiga Keskhaiglasse, kus neile tehti narkootikumide üledoosi tõttu maoloputus. Paari päeva pärast said nad koju. Sellest päevast alates oli vanaema pensionil ning tüdruk hoidis klubidest eemale. Punamütsikese vanemad leidsid oma tihedast töögraafikust tütre jaoks aega ning hoidsid ta elul silma peal
PUNAMÜTSIKE Ragne Regina Pesti Risti Põhikool 2010 Elas kord Punamütsike. Ema tegi Talle ilusa uue punase kuue koos kapuutsiga. Punamütsikesel jäi vanaema haigeks. Ta läks vanaemale kooki ja marjajooki viima. Ta kohtus tee peal hundiga. Hunt juhatas Punamütsikese pikema tee peale, et ise minna ruttu vanaema juurde ja ta ära süüa. Punamütsike kohtub hundiga metsas Kui Punamütsike vanaema juurde jõudis, oli hunt juba vanaema ära söönud ja vanaema riided selga pannud, ning vanaema voodisse pugenud. Punamütsike küsis hundilt (vanaemalt), et miks sul nii suured kõrvad on, ja miks sul nii suured hambad on? Ja hunt vastas: ,, selleks et sind paremini kuulda ja kiiremini ära süüa!! ''
teada''. Hunt vaatas korvi ning tema imestuseks oli see tühi. Ta oli just hakanud midagi ütlema, kui Punamütsike temast kinni võttis ja ta korvi lükkas. Natuke aega oli möödunud sellest, kui Punamütsike oli hundi kinni püüdnud ja nüüd ta mõtles mis teha. Siis tuli talle hea idee pähe, kui ta nägi grillahju mis vanaema hoovis seisis. Ta oli just hakkamas hunti küpsetama, kui metsavalvur tuli ning peatas ta. Metsavalvur pani punamütsikese vangi, kus ta pidi paar aastat istume, et tasuda hundi küpsetamise eest mida ta oli üritanud tega. Hunt aga pääses ning ta elab kuni praegusenigi, kui teda pole enam küpsetada püütud.
Punamütsike oli liiderlik tüdruk Tere! Me kõik teame vendade Grimmide muinasjutte, ühe kuulsamaina neist ka ,,Punamütsikest". Lugu, mis jutustab väikese plika seiklusrikkast käigust vanaema juurde, tundub pealtnäha nii süütu, kuid lähemal uurimisel ja kujundite tõlkimisel jõuame ehmatava tõeni, et Punamütsike oli hoopis seksuaalselt lodev tüdruk. Juba pealkiri annab põhjust Punamütsikese moraalis kahelda. Tüdruk kandis punast värvi, mis sümboliseerib kõrget testosteroonitaset ning ohjeldamatut kirge ja iha. Punased laternad on ka olnud ajast-aega sadamalinnades lõbuasutuste tähiseks, näiteks Amsterdamis on nimetatud rajoon pakkunud teenuseid nii kohalikele kui ka külastajatele juba 5 sajandit. Ilmselt oli Punamütsike korvikesest veini mekkinud, kuna ta ei mõistnud, et voodis oli vanaema asemel hunt. Alaealisena vägijoogi tarvitamine näitab tüdruku madalat
liiderlik tüdruk. Esimese argumendina väidan, et Punamütsike oli sügavusklik kristlane. Muinasjutt „Punamütsike“ on ajakirja Imeline Ajalugu andmetel kirjutatud 12. sajandil Kesk-Euroopas. Sel ajal oli seal aga paavstivõimu hiilgeaeg ning inimestele sisendati väga tugvalt usku, mille tõttu olid inimesed sügavalt usklikud. Kristluses ei peeta sündsaks liiderlikkust. Seetõttu väidan, et kirjanik ei kirjutanud muinasjuttu liiderlikust tüdrukust. Punamütsikese riietus oli punane, mis tähistab Kristuse kannatusi. Selle põhjal arvan, et Punamütsikese usk võis olla nii sügav, et ta kandis punast, mõeldes Kristuse kannatustele. Teise argumendina tooksin välja selle, et nagu me kõik teame kannab Punamütsike punast mütsi. Sellel on ka väga lihtne seletus miks ta just punast mütsi kannab. Kui ta peaks metsas ära eksima siis on teda tänu tema ekrsale mütsile kaugelt näha, sest ta on liiga väike, et metsas üksi orienteeruda
Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut Punamütsike ja Tuhkatriinu Raamatute võrdlus aines väikelastekirjandus Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 "Punamütsike" Tekst: Marie Duval Egmont Estonia, 2001 Punamütsike viib vanaemale saiakesi ja võid. Vanaema elab väikeses majas küla alguses. Olles vanaema juures pakkus Punamütsike, et teeb vanaemale (hundile) rohuteed. Peale seiklust saatis jahimees Punamütsikese tagasi tema kodukülla. Loo lõpus ütleb kütt Punamütsikesele: "Aga sina Punamütsike, ära tule enam kunagi vanaema juurde läbi metsa ja ära räägi võõrastega." Hunt ruttab punamütsikesest ette. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt puu alla magama. Kütt lõikas noaga magava hundi kõhu lõhki. "Punamütsike" Vennad Grimmid. Tormikiri, 1997 Punamütsike viib kooki ja marjajooki vanaemale.
" ,,Vanaema, miks sul nii suured jalad on?" ,,Selleks, et kiiremini mentide eest ära joosta." Seda kuuldes hakkas Punamütsikene kiljuma ning Hunt kargas Punamütsikesele kallale, varastades talt Guessi kella, Galaxy III ja 23 sularaha. Hunt jäi veel rahus korterisse, ajas habeme ära, käis dusi all, jõi piima ja sõi hajameelsusest kooki, mille ta oli ennist narkootikumiga üle pritsinud, peale seda tekkis tal uni ning läks vanaema voodisse magama. Kuna naabrid olid Punamütsikese kiljet kuulnud, olid nad Politsei kohale kutsunud, kes Hundi bussikongi surusid ning vanaema ja Punamütsikese kapist välja päästnud.
Hunt mööda lühemat ja tüdruk pikemat teed pidi. Hunt jõudis enne punamütsikest vanaema juurde ja neelas vanaema alla. Punamütsike korjab lilli, sattudes üha Punamütsike korjab pähkleid, lippas liblikate sügavamale metsa. järele ja pisikesi lilli. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi Hunt jäi punamütsikest ootama ja kui lapseke oli hunt vanaema voodisse magama. talle piisavalt lähedal, sõi ta punamütsikese ära. Kütt lõikas kääridega magava hundi kõhu lõhki. Punamütsike tõi kive, mis pandi hundi kõhtu. Ärgates püüdis hunt põgeneda, kuid kukkus surnuks kivide raskuse tõttu. Loo lõpus mõtles Punamütsike: "Eluilmaski Loo lõpus: Jäigi punamütsike ja vanaema hundi
Rait Rehemets Nimi: Linnea Vanus: 17 aastat Iseloom: Sügavalt vapustuses kuna ta sõbratar Piia tegi enesetapu Välimus: Umbkaudu kaks ja pool meetrit pikk, sinised silmad ja juuste värv nagu pooltel rootslaslte Käitumine: Põgeneb enda probleemide eest Linnea ema Linnea vanaema Malin Mark Knotte Põhiprobleem: 1 aasta tagasi tegi enesetappu ta sõbratar Piia tegi enesetapu. Ta proovib seda unustada. Aga asjad ei lähe nii hästi ja hiljem satub Linnea sekeldustesse. Ta otsustab oma probleemide eest välismaale põgeneda. Loo sõnum: Sa ei saa enda probleemide eest põgeneda. Konfliktid: Selles raamatus konflikte ei leidnud. Linnea sai hakkama Elas rasked ajad üle Sai hea õppetunni Linnea leidis isegi töö, et ära elada Sisu kokkuvõte: Raamat räägib tüdrukust kes otsustas põgeneda oma probleemide eest välismaale kuid see tal eriti hästi ei läinud kuigi see lugu lõppes hästi. Tegevus ko...
Kuidas viib see kõik aga meedia võtmiseni? Igal ühel on oma imago, reputatsioon, tagataust.... oma elu. Minnes avalikkuse ette, riskitakse selle kõige muutmisega, sest meedia võtab inimese halastamatult tangide vahele ning pitsitab niikaua, kuni viimnegi luukere pisim lüli on nähtavale tulnud. Seega meedia võib röövida isikuilt nende olemuse, muuta neid tundmatuseni selles kiiskavas tähtedest pimestatud ühiskonnas. Kokkuvõtvalt võib meediat nimetada suureks kurjaks hundiks punamütsikese loos, kus kriimsilm neiule esialgu hüva nõu lillede korjamise suhtes annab, kuid hiljem tema kalleimat vara himustab. Tegelikkuses on aga nii, et susi ehk meedia ei hävi, vaid liigub järgmiste ja järgmiste ohvrite juurde, mitte ei jää vanaema majakesse tudule ning oota tegelaste õnnelikke lõppe.
Nii minu isa kui ka ema on tegelenud näitlemisega, kuid ei võtnud seda nii tõsiselt kui mina. Olen näitlemisega tegelenud peaaegu kuus aastat. See on mulle andnud õnne, rahu, oskusi, sõpru, julgust ning lähedustunnet oma emaga. Näitlemine on mulle andnud rohkem kui ükskõik mis teine tegevus. Minu üheks lemmik etüüdiks on kindlasti ,,Vanaema", milles olid tegelasteks muinasjutu kangelased. Tegevus toimus metsas, kus uuriti punamütsikese vanema kadumist. Lõpuks rivistasid uurijad kahtlusalused üles, ning vanaema jalutas lavale. Minu näitlemissoov avaldus esmakordselt peale Vanemuises, kooli sünnipäevakontserdil esinemist. See tunne mida ma kogesin, see ekstaas, hirm, uudishimu ja tähesära, see kõik tekitas hasardi, janu ja soovi lavalaudadele jäädagi. Minu suurimaks sooviks ja esijalgseks unistuseks on minna Ameerikasse, et end seal näitlemisega üles töötada
Lugemispäevik Emakeel Punamütsikese ja hundi vahel on kõik läbi. 1. Miks valisid just selle raamatu? Ma valisin selle raamatu täiesti suvaliselt. Ma lootsin leida raamatukogust mõne suvalise noortele mõeldud raamatu. 2. Millest see räägib(kas selle sisu on seikluslik või ulmeline jne)? See raamat räägib ühest tüdrukust kes satub suurtesse pahandustesse ja nüüd peab ta need ära klaarima. See raamat räägib natuke tänapäevast, kus kõiki ei saa alati usaldada . 3. Milline mulje jäi teose algusest? Kas see kutsub sind lugema? Alguses ma arvasin et see on järjekordne ,,titekas" raamat, kuid see polnud seda. Sellelt raamatult ma lihtsalt ei suutnud silmi ära võtta. 4. Kas seda raamatut tuli sundida ennast lugema või sa ei saanud seda raamatut käest ära panna? Seda raamatut oli lihtsalt võimatu käest panna. 5. Kirjelda peategelast. Kas tegelaste käitumine oli usutav? Peategelane on Linnea kelle parim sõbranna just suri j...
.. No mis sa ootad ?! Võta nüüd korvike ilusasti kaenlasse. Ja-jah, just nii, nii ära nüüd vaata mind sellise näoga, ja-jah, hakka juba minema ! Kuid vaata ette, hunte liigub palju. Tütar siis asus teele, noppis lilli, päike paistis, linnud laulsid. Kuid siis ... Ta kuulis põõsa tagant laulukest...Hei-hopsti, hei-hopsti, trillala-trullala, hoopadi- hoo, hoopadi,- hoo! Üks karvane elukas, kes oli sama hall kui punamütsikese jalanõu, tuli talle lähemale! No tsauki! Kuhu sa siis põrutad kah? Tütreke suures segaduses hakkas mõmisema...Ehh, nohh, tead küll...Hunt ei lasknud ennast häirida ja rääkis...Hahaaa, mis sa nüüd räägid? Ja-jah, selge pilt ! Ah, sul korvike kah veel kaasas, seal peab kindlasti mida head ja paremat olema, või mis ?? Neiu ikka veel paanikas, lausus nüüd kiirelt...Uhh-ehh, jah, tead ma siin memmekesele külla lähen, mi-mi-mis sa siis s-s-siin teed kah , ah
Väga tähtis on, et täiskasvanu suunaks oma last mängima. Näiteks: Kodumängus jäljendab laps oma käitumist läbi nuku. Kodumängus mängides nukuga väljendab laps täiskasvanut ja suhtub oma nukku nii nagu suhtuvad temasse täiskasvanud, selles mängus areneb suhtlemisoskus. Laps kordub liiga palju muuda sõnastust... Rollimängud- lapsel on võimalik läbi mängida (sõnastus) erinevaid rolle, näiteks nagu karu rollis, rebase rollis, punamütsikese rollis jne. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja saab esinedes positiivseid emotsioone. Siin on tähtis ka täiskasvanu suunamine ja julgustamine. Erinevad lauamängud- arendavad lapsel peenmotoorikat, tähelepanuvõimet. Laps õpib koostama lauseid, esitama küsimusi, (ALIAS) saab positiivseid emotsioone. Lauamängudega arendatakse väikelapses ka püsivust, loogilist mõtlemist, põhjus-tagajärg seost, reeglitest kinnipidamist
Lumi on alles sulama hakanud ning paljastab enda all oleva kõduneva heina. Päikest pole, on vaid hall taevalaotus. See ja teine asi tahab tegemist ja keegi muudkui tahab ja tahab midagi. Masendav. Nõudlus psühholoogide järele suureneks ning tõuseks suitsiidide arv, kui päeva lõppedes poleks seda väikest muinasjuttu, mis halli argipäeva veidi maagiat tooks. Millised on meie argipäeva muinasjutud? Sõbrad inimesed, kes oskavad Punamütsikesest pärit stseeni, kus kuri hunt Punamütsikese nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber." Tõsi, inimene võib kaotada töö, kogu oma maise vara, kallima, ent kui tal on kasvõi üksainus sõber, kes temast hoolib ja teda toetab, pole ta veel üksi. Ja teadmine, et on olemas see keegi, kes kui prints valgel hobusel appi tõttab, kui kõik teised selja pööravad, on väga julgustav
naerab ja lõbustasid teda edasi . Saabus õhtu ja Martin heitis magama . Hommikul ärgates ei näinud Martin kedagi . Mitte ühtegi looma ei olnud metsas , Martin kartis hirmsasti ja kõndis mööda metsa ringi . Enam ei olnud mets nii valge vaid oli pime , Martin hakkas jälle nutma . Ta jooksis ja jooksis kuni lõpuks ära väsis ja kivi peale istuma heitis . Ja tuli tema juurde hunt . Ta nüüd sai aru , et see tema elu on nagu muinasjutus . Talle tuli kohe vanaema loetud punamütsikese jutt meelde mis hunt tegi . Hunt jooksis kohe Martini juurde kui ta teda märkas , kuid Martin ütles juba talle , et ta teab , et ta tahab teda ära süüa ja jooksis minema .Hunt ei saanud midagi aru kuni lõpuks märkas , et Martin on kadunud ja hakkas otsima teda . Siis tuli poisile vastu suur suur karu . Kes ütles Martinile , et poiss tema selga istuks , Martin ei saanud enam midagi aru ,sest muinasjutus ju karust ei olnud midagi mainitud . Martin
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Tairi Viru TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Juhendaja: õp. Natalia Sidorova 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Tervislik toitumine 4 Austus toidu vastu 5 Vitamiinid ja mineraalid 6 Ütlusi 7 Uurimustöö analüüs 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Lisad 11 2 Sissejuhatus Tervislik toitumine peaks olema kõigile tuttav. Me tunneme vitamiine ning teame, et need on meile vajalikud. Ehkki me kõike seda teame, käitume ikkagi vastupidiselt. Nagu näiteks, eelistavad paljud inimesed kodus valmistatud juurviljadele mõnda kiirtoidu einet. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele ja muidugi ka sellele palju nad liiguvad. Kuna mõlemast saame me energ...
“Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord ta küll ei läinud maale vanaemale külla, kuid siiski on luuletuse algallikale/-mõttele hästi viidatud. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kas ja miks te loeksite pigem luuletusi muinasjuttudest või klassikaliselt novellivormis?” Tervislik toitumine Siis kui emal käivad nood tervisliku toidu hood ja menüü on maltsa täis, lapse käsi kehvalt käib. Supp on nõgestest ja mage, magusast on maja lage,
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg T...
Armastus ja seksuaalsus 1 . (esimene) armastus ja kiindumine, (esimene) seks • Kamille Saabre: Mu kuninganna (2007) • Aidi Vallik: Anni-lood (2001, 2002, 2007) • Evelyne Stein-Fischer: Esimest korda ja enamgi (ek 2001) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Armastus ja seksuaalsus 2.Alaealiste soovimatu rasedus, vägistamine • Katarina Mazetti: Jumala ja minu vahel on kõik läbi (ek 2001), Punamütsikese ja hundi vahel on kõik läbi (ek 2001) • Juta Treiber: Järve mitu värvi (2001) • Nick Hornby: Maoli (2008) 3.Homoseksuaalsus • Hans Olsson: Vahet pole (ek 2001) • Ted van Lieshout: Vennad (ek 2001) Haigused ja surm 1.Loomulik surm (nt haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel) • Marja-Leena Tiainen: Kallis Mikael (ek 2003) • Christel ja Isabel Zachert: Kohtumiseni minu paradiisis (ek 1995) • Peter Pohl: Ma olen ikka teiega (ek 2003)
Kostja: Samad asjad. HAGIAVALDUS Seminar 1. Eile sadas lund ja täna vihma- kui mõlemal päeval oleks olnud kuiv, siis poleks tänavad libedad. ˥(A^B) →˥C 2. Keskerakonna uue juhi valimine tõi kaasa valitusskriisi, kuna koalitsioonipartnerid umbusaldasid Reformierakonda ning valitus astus tagasi. (A→B) ↔C või A→(B ^C) 3. Punamütsike läks vanaemale saia viima. Enne teda jõudis aga kuri hunt vanaema ära süüa ja sõi ära ka punamütsikese kuni jahimehed punamütsikese kurja hundi kõhust päästsid. V^P^S^J. Vanaema söödi ära, punamütsike läks saia viima, siis söödi punamütsike ära ja jahimehed päästsid ära. Kell 11.15 startis ANA Star Wars’i kirjadega lend Osaka lennuväljalt ja suundus Tokyosse. Start hilines seoses reisijate pealemineku ja pagasilaadimise hilinemisega. Kohe pärast õhkutõusmist alustasid lennusaatjad suupistete ja jookide pakkumisega
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
