4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. 11. Sõna "sobima" erinev tõlgitsus intellektualistidel ja pragmatistidel 12. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? 13. Ratsionalismi vastuargument. Kuidas James selle ümber lükkab, milliseid analoogiaid toob? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult
Pragmatismi tõekontseptsioon Antud artikli põhiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõde on see, mis ideega juhtub. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n.ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudest saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et peavalurohi võtab meil peavalu ära, kui peale tableti võtmist peavalu kaob. Pragamatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi
Digitaalkogud Internetiainestu valiku- ja hindamiskriteeriumid virtuaalraamatukogu jaoks Ainestu hindamiskriteeriume 1. Autoriteet Autori väljaselgitamine Kirjastaja / ülesriputaja väljaselgitamine 2. Valiidsus, 3. Info paikapidavus, tõesus 4. Kasutajatugi 5. Informatsiooni ajakohasus ja Interneti-ainestu püsivus 6. WWW- lehekülje ülevalpidamine ja püsivus 7. WWW-lehekülgede püsiv kasutatavus 8. Interneti-ainestu allikana Autoriteet Autor on teada Autor on asjatundja Info on filtreeritud Hindajad ja sponsorid on asjatundjad Autor on väljaselgitatav Väljaandja (institutsioon) on väljaselgitatav Valiidsus allika usaldatavus ja objektiivsus Info näib olevat põhjalikult läbiuuritud,
Uurimisprobleem: veenda kuulajat pragmatismi tõeteooria eelistes. Põhiväide: Tõesed on niisugused ideed, mida me saame omaks võtta,tõenda, kinnitada,verifitseerida. populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Vastuväide: populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima oma realiteeti. Võrdle intellektualisti ja pragmatismi loengu materjaliga. Väited: Populaarse arusaama kohaselt peab tõene idee kopeerima realiteeti. Idee tõesus ei ole idee tardunud siseomadus. Me elame realiteetide maailmas, mis võivad olla lõpmata kasulikud või lõpmata kahjulikud. (argument: meie ideed peavad ühilduma realiteetidega , olgu need konkreetsed või abstraktsed, faktid või printsiibid, sest vastasel korral ähvardab neid karistusena järjekindlusetus ja pettumused) Seetõttu me peame kõnelema järjekindlalt , nii nagu me peame ka järjekindlalt mõtlema: sest nii hästi kõnes kui mõttes me käsitleme liike.
(Postimees Arter, 9.01.2010: 10-11). TEES: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu. ARGUMENDID: 1. Eesti inimestest usub ligi pool miljonit selgeltnägijaid 2. Esoteerika buumi tõus 3. Suur populaarsus kajastub raamatuväljaannetes 4. Ebastabiilsed ajad võimaldavad esile tuua liba-sensitiive 5. Vajadus uskuda millegisse 6. Eluks vajalike vastuste otsimine 7. Soov lihtsate lahenduste järele Asjakohased argumendid. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad argumendid aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamiseks. Mittekohaseid argumente ei esine. 8. Probleemid algavad esoteerikast sõltuvusse jäämisel Esineb keskendumist isikutele (Merike Aus). Tähelepanu on suunatud isiku isiklikele omadustele, ennekõike minevikule. Eesmärk on tugevdada probleemi usaldusväärsust ühiskonnas. Samuti esineb ka jõu argumendi kasutamist. See tähendab, et hirmutatakse ebameeldivate
(Postimees Arter, 9.01.2010: 10-11). TEES: Eestlase nõrkus: armastus sensitiivide vastu. ARGUMENDID: 1. Eesti inimestest usub ligi pool miljonit selgeltnägijaid 2. Esoteerika buumi tõus 3. Suur populaarsus kajastub raamatuväljaannetes 4. Ebastabiilsed ajad võimaldavad esile tuua liba-sensitiive 5. Vajadus uskuda millegisse 6. Eluks vajalike vastuste otsimine 7. Soov lihtsate lahenduste järele Asjakohased argumendid. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad argumendid aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamiseks. Mittekohaseid argumente ei esine. 8. Probleemid algavad esoteerikast sõltuvusse jäämisel Esineb keskendumist isikutele (Merike Aus). Tähelepanu on suunatud isiku isiklikele omadustele, ennekõike minevikule. Eesmärk on tugevdada probleemi usaldusväärsust ühiskonnas. Samuti esineb ka jõu argumendi kasutamist. See tähendab, et hirmutatakse ebameeldivate
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma
mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis. Mis on süllogism? Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks. Mis on formaalloogiline seadus? Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalne õigsus? Sisult on mõtted kas tõesed või väärad. See tähendab, et need kas vastavad või ei vasta tegelikkusele. Igasuguse mõtte tõesuse paratamatuks tingimuseks on selle loogiline õigsus, mis tähendab mõtlemise vastavust formaalloogilistele seadustele. Formaalse õigsuse või mitteõigsuse mõisted puudutavad otsustuse struktuuri ehk selle ülesehitust(vormi). Millised on formaalloogika arengu põhietapid? 1. Traditsioonilise loogika teke ja kujunemine. 2
mitmekülgselt sööma 4. Kui toitu hoolikalt ei kombineeri, võib puudu jääda asendumatutest aminohapetest ja need on aminohapped, mida keha ei ole ise võimeline sünteesima ja peab kindlasti saama toiduga. 5. Kaltsiumi on võimalik saada taimedest, kuid mitte piisavas koguses 6. Energiadefitsiidi vältimiseks peab menüüs kindlasti sisalduma piisavas koguses teraviljatooteid seemneid ja pähkleid Argumendid on asjakohased. Argumentide tõesus on kontrollitav ja teesi kohta käivad argumendid aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamiseks. Artiklis räägib Ellen Vene oma kogemustest ning nendega kaasnenud headest ning halbadest külgedest. Põhiliselt keskendub artikkel Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi nõuannetele ning kogemustele. SEOS: Kuna inimesed on harjunud suure osa oma toidukorrast sööma loomse päritoluga toiduaineid siis vajaliku energia kätte saamiseks peab väga täpselt teadma mida, mis
saladuse omanikul seda ise jagada kui ta soovib. Tema puhul oleks tulise söe hoidmine keelel palju raskem, kui selle saladuse hoidmine. Samas võib avaldada saladuse sellisele inimesele, kes algul ehk suudab enda teada selle hoida aga võib olla ka kibeleb kohe seda teistega jagama. Ta ei näe, et ta ei tohiks seda teistele jagada. Ta ei austa saladuse autorit. Sellise inimese puhul on tulise söe hoidmine keelel lihtsam kui saladuse hoidmine. Selle väite tõesus oleneb inimesest. On neid kelle kohta see kehtib ning on neid kelle kohta see ei kehti. Ei saa öelda, et kõigil inimestel on kergem hoida keelel sütt kui saladust. See võib kehtida enamuse kohta, kuid seda ei oska keegi täpselt öelda.
.................................................................................. 3 Tõe korrespondentsiteooria..................................................................................................... 4 Pragmatismi tõeteooria ..................................................................................................... 6 Tõe koherentsiteooria.............................................................................................................. 7 Tõesus matemaatikas............................................................................................................. 8 Objektiivne tõde...................................................................................................................... 9 Absoluutne ja suhteline tõde................................................................................................... 9 Tõe konkreetsus.......................................................................................
1) Antud teksti põiväide: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, tõendada, kinnitada ja verifitseerida. 2) Tõde tähendab sõnastikes teatavate ideede omadust, see tähendab nende ühildumist. Tõene idee peab kopeerima oma realiteeti. Näide: Kui vaadata kella seinal, sulgeda silmad ja üritagem seda kella nüüd ettekujutada, meie silme ette tekib koopia. Tõde on see mis juhtub ideega. Idee saab aga tõeseks ainult siis, kui sündmused ta tõeseks muudavad. Tema tõesus on sündmus, tema tõendumise, verifitseerumise või verifitseerimise protsess. Autor on toonud veel ühe näite: Kui inimene eksib metsa ära, kõht läheb tühjaks ja te ei tea mida teha, et olukorrast pääseda. Nähes aga rada metsas, hakkab ta paratamatult mõtlema te lõpust olevast majast, kust võib ta abi saada. Võime öelda, et see maja on justkui objekt, mis on meile kasulik. Samas ei pruugi meil sellest majast kasu
et nad tasuvad end ära. Tõde tehakse kogemuse käigus. Tõdede loomuseks on nende kehtivuse kontrollimine, nende tõendamine. Tõde tuleb alati eelistada valele, kui mõlemad on antud olukorraga seotud; kui nad seda ei ole, on tõde sama vähe sunduslik kui vale. Kui on olemas tõene idee ükskõik millest, siis see ongi tõde ja edasist tõendamist ei ole vaja. 3. Autor tõestab oma argumentidega, et ideede tõesus sõltub sellest, kas neid saab omaks võtta ja tõendada. Antud tekstis meeldis see, et autor kasutas igapäevaeluga seotud näiteid, mis tegi tekstist arusaamise lihtsamaks.
mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. 8.Ornitoloogia - zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jmt aspekte. 9.Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. 2.Mõisted Loodusseadus - on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. Hüpotees - Teaduslik oletus, mille tõesus ei ole veel kindlaks tehtud. Populatsioon - Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Ökosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär - Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Teaduslik fakt - Katse meetodil kindlaks tehtud asi.
1) Kuidas on omavahel seotud huvi, tähelepanu, küsimused ja teadmised? Huvi mõne valdkonna või teema vastu võib sündida juhuslikult või kellegi mõjutusel. Tänu huvile hakatakse tegema tähelepanekuid seda teemat puudutavate asjade kohta. Tekivad küsimused, millele vastuseid otsides saadakse teadmised. Uued teadmised kutsuvad esile huvi kasvamise ja uued tähelepanekud antud teema kohta. 2) Milles seisneb järgmiste mõistete olemus ja põhimõtteline erinevus: täpsus ja tõesus? TÕESUS- kajastab tegelikkust minimaalse kõrvalekaldega (absoluutne viga, süstemaatiline viga), sõltub täpsusest. Vastavus tegelikkusele. TÄPSUS – tõesuse korratavus minimaalse kõrvalekaldega (korduste vaheline viga), kuivõrd stabiilselt korratavad need tulemused on. Kordusmõõtmise vea suurus (kuivõrd üksik mõõtmine on usaldatav) Näitaja, mis iseloomustab mõõdetud näidu lähedust mõõdetava suuruse tõesele väärtusele.
millele ratsionalism on sajandeid viidanud, kui jutt on tõsikindla teadmise võimalikkusest. 19. sajandil loodi aga mitteeukleidilised geomeetriad ning see röövis ratsionalismilt tugeva pooltargumendi. Nimelt ei saa ju korraga mõistusest tuleneda nii Eukleidese kui ka näiteks Riemanni geomeetria. Mõlemal suunal on asjadest omad kindlad arusaamad ja samas ka komistuskivid. Näiteks empiristide komistuskiviks on peetud matemaatika teoreemide olemasolu: nende tõesus ei sõltu kogemusest ning neid on võimalik teada kogemuse-eelselt. Ma ei saa öelda, et pooldan täiesti üht või teist filosoofilist suunda, kuid siiski pean end pigem empiristiks kui ratsionalistiks, kuna ma ei usu, et teadmised on kaasasündinud, nagu arvavad ratsionalistid. Ma tean tõsikindlalt asju, mille teadmine ei tulene minu mõistusest, vaid südamest selle põhjal, mida olen kogenud ja hinges tunnetanud. Arvan, et inimese vundament ei ole ratsionaalne, seega
Mis on tõde minu jaoks? Minu jaoks on tõde eelkõige julgus öelda välja oma arvamus ja käituda oma tõekspidamiste järgi. Ilma tõeta ei saa. Tõde on vajalik, et mõistaksime ja saaksime aru meie ümber toimuvast. Samuti ütleb tõe rääkimine väga palju inimese enda kohta. Kas või seda, kui aus ta on. Arvan, et absoluutne tõde on kontrollitud faktidel põhinev teadmine. Tõde oma subjektiivsuses on aga vaid emotsioonid ja arvamused, mille tõesus ei saa me kunagi kindlad olla. Jääbki mulje, et tegelikult on tõde absoluutselt suhteline või suhteliselt absoluutne!
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine
Pascal 1. Tõe olemus Usaldada võib ainult seda, mis meelte või mõistuse jaoks on kindel ja selge, ning tõesed seisukohad tuleb fikseerida printsiipide või aksioomidena, nt: kui kahele võrdsele asjale lisada võrdselt, siis saame võrdsed asjad. Aksioomidest tuleb tuletada täiesti paratamatud järeldused, mille tõesus tuleneb aksioomide tõesusest. Pascali lauseid 1. Kui me tsiteerime autoreid, siis me ei tsiteeri nende nimesi, vaid nende tõestusi. 2. Loodus ei tunne mingit hirmu tühjuse ees; ta seletab seda elavhõbeda samba langemisega kõrguse tõustes. 3. Mõistus on armastuse silmadeks 4. Mõjus õnnistus juhib tahet nii, et inimesel jääb alati võimalus sellele vastu panna. 5. Jumal , kes lõi meid ilma meieta, ei saa meid päästa ilma meieta. 6
5. Millisel juhul on argument kehtiv ning millisel juhul korrektne? Kehtiv argument on selline, kus üleminek eeldustelt järeldustele on sooritatud õigesti: eeldustest tõesti järeldub järeldus. Korrektne argument on niisugune, mis on kehtiv ja kus lisaks ka eeldused on tõesed. Reaalelus muidugi huvitab eeskätt korrektne argument. 6. Milles seisneb deduktiivse ja induktiivse argumendi erinevus? Deduktiivse argumendi all mõistetakse sellist mõttestruktuuri, kus eelduste tõesus kindlalt ja paratamatult tagab järelduse tõesuse. Kui eeldused on tõesed, on loogiliselt võimatu, et järeldus oleks väär. Induktiivse argumendi võib määratleda kui sellise, kus eelduste tõesus teeb järelduse kehtimise tõenäoliseks või tõepäraseks. 7. Mis vahe on vaidlusel ja lahkarvamusel? Vaidlus on otsene, terav vastasseis, kus põrkuvad vastandlikud teesid. Üks väidab, et A; teine kaitseb täpselt vastupidist teesi, eelmise eitust
Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis olulise sajuta pilves selgimistega ilm, õhutemperatuur jääb 2-7 külmakraadi piiresse. Tuul puhub lõunast ja kagust 2-8 m/s, saartel puhanguti 13 m/s. Pühapäeval oli tegelikult -9 kuni -2 külmakraadi. Tuule osas oli ennustajatel täielikult õigus. Sademeid ei tulnud ning taevas oli pidevalt pilves. Ilm Barcelonas Tänane kuupäev- 10. 12. 12 kell 15. 40 Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes.
On küll olemas teatud ajaloolised faktid kristluse tekke kohta, aga kas nendeski saab kindel olla? Kolmas teooria tõest on koherentsiteooria. Inimesed arvavad, et kui miski on tõestatud faktiks, siis see asi on tõene. Kuid koherentsiteooria alusel võivad ka need faktiväited sattuda kahtluse alla. Tõeseid fakte ja teooriaid võib olla mitmeid, kuid teadlased pooldavad ainult ühte neist. Seega ei saa kindel olla igas faktis. Xenophanes aga arvas, et me ei saa olla teooriate tõesus kindel enne, kui me nendeni jõudnud oleme. Nagu pragmatismi teooria näites toodud, ei saa me Jumala olemasolus enne kindel, kui me selle teooria tõesuseni jõudnud oleme. Arvan, et igas eelnevalt toodud tõeteooria on mingil määral õige ja üksteisega tihedalt seotud. Näiteks esimese teooria järgi ei saa keegi võta midagi üldiselt, sest siis tuleks kõik üle kontrollida. Koherentsiteooria alusel aga ei saa olla kindel igas faktis, nagu ka korrespondentsiteoorias ei saa
34.Ristuvad terminid on kindlasti… ? Ühendatud. 35.Üldeitav ja osaeitav erinevad alati teineteisest …? Kvantiteedi tõttu. 36.Disjunktsioon on väär siis ja ainult siis…? Kui kõik operandid on väärad. 37.Neljast traditsioonilise loogika põhireeglist… ? Küllaldase aluse seadus. 38.Teadmatusele tigenvat demagoogilist võtet nim…? Ed arantum?aranteim? 39.Loogilises ruudus peab olemasolu impordi vea võimalusega arvestama siis, kui … ? … osaeitava väite tõesus. 40.Binaarse predikaadi ees paikneb 2 kvantorit… Millal tohib neid kvantoreid vahetada? Milline on väär? Olemasolukvantor tõstetakse üldisus-kvantori ette või vastupidi 41.Terminit (mõisteväljendit), mida võib kasutada viitamaks erinevatele tähendustele nimetatakse Ekvivookseks 42.Üldjaatav ja üldeitav väide erinevad alati teineteisest …. Väite kvaliteedi tõttu. 43.Suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi …
1.rühm Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Hüpotees on teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Aristoteles ja sotsioloogia. A on öelnud inimest objektiivselt uurida ei saa, sest inimtegevus on subjektiivne. Subjekti ideed ja sihid määravad ta tegevuse. Kvalitatiivne meetod. Flechen-skaala on... Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puudliku loogika peale mängimine arusaamatuse mängimine, keelamine, möödarääkimine · Puudulike teadmiste peale mängimine valetamine, unustamine
Tallinn asub Eesti loodeosas. Eriline näide C vitamiin aitab külmetuse vastu. C vitamiin ei aita külmetuse vastu. C vitamiin on kasutu. Loogikaline väärus Lause on loogikaliselt väär parajasti siis, kui see lause ei saa olla tõene, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt jaatada. On olemas maa, mis ei ole maa. Päike on täht ja päike ei ole täht. Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada. Roos on roos. Täna on esmaspäev, kui täna ei ole mõni teine päev. Iga laev on kaubalaev või mõni laev ei ole kaubalaev. Loogikaline määramatus Lause on loogikaliselt määramata (kontingentne), kui see lause ei ole loogikaliselt väär ega tõene. Loogikaline ekvivalentsus
Teoreemi väiteks nimetatakse lauset, mida saab eeldusest järeldada ehk mida on tarvis tõestada. Tähistades teoreemi eeldust tähega p ja väidet tähega q, siis teoreemi üldkuju on p q (lausest p järeldub q) - järeldusmärk 3.Pöördteoreem Pöördlauseks nimetatakse lauset, mis saadakse eelduse ja väite vahetamisel. Kui teoreemi pöördlause on tõene, siis nimetatakse seda pöördteoreemiks. Teoreemist ei olene pöördlause tõesus, see tuleb ise tõestada. Teineteise pöördteoreemid võib kokku võtta sõnadega ,,parajasti siis". Tähistades teoreemi eeldust tähega p ja väidet tähega q, siis võib kirjutada p q (p on parajasti siis, kui on q) - ,,parajasti siis" näitab, et teoreemi väide järeldub eeldusest ja vastupidi 4.Vastuväiteline tõestusviis Vastuväiteliseks tõestusviisiks nimetatakse tõestusviisi mille korral on tõene väike eitust.
seletada. Progn.korral on formuleerida probleemi, esit. andmeid katsete ,vaatluste ka rust isel.b meetodi viga. See tegem.tõenäosuslike tendent- Olulisi küsimusi. Probl.sõnastus, dok.te vahendusel) ja puhtteo- näitabki, kui õigeks võib meeto- sidega. Kindlad on toimunud ülesehit.,lahend.tingimuste ja reetilised (vajal. andmed dit pidada. Meetodi tõesus on sündm.d ja tulevikus toimuvad meetodite valik, seosed tesite saadakse formaalloogilise omadus anda tulemusi, mis on teat. tõenäos. korral. Kõik probl.ga, probl.tähist. arutelu vahedn.l.) lähedased tõelisele väärtusele. Viga koosneb süstemaatilisest ja juhuslikust komponendist. Kuna igasuguse mõõtesuuruse (sh analüüsitulemuse) tõeline väärtus on teadmata ja seda pole reeglina põhimõtteliselt
arutlusskeemi kasutama. Näiteks kaldutakse arvama, et kui kulli ja kirja visates on kümme korda kull välja tulnud, tuleb järgmine kord tõenäolisemalt kiri. Kui deduktiivne loogik vastandab arutlusi 1) ja 2), öeldes, et esimene on kehtiv, teine mitte, siis induktiivne loogik vastandab arutlusi 2) ja 3), öeldes esimene on ,,induktiivselt tugev", teine mitte. Kuidas eristada deduktiivset õigustust induktiivsest õigustusest? Kehtiva deduktiivse arutluse eelduste tõesus teeb selle arutluse järelduse vääruse võimatuks, kuid induktiivselt tugeva arutluse puhul see üldiselt nii ei ole. Deduktiivselt kehtiv arutlus annab oma järeldusele otsustava põhjendi: eelduste tõesus tagab järelduse tõesuse. Arutluse induktiivne tugevus teeb selle arutluse järelduse küll tõenäoliseks, aga mitte kindlaks. Alati ei ole lihtne otsustada, kas on tegemist deduktiivse arutlusega, millel on varjatud eeldused, või induktiivse arutlusega.
Selleks, et see seadus toimiks, tuleb sõnastada nii, et kehtiks universumi reegel. Nii, et kolmandat võimalust ei saaks tekkida. Kolmas võimalus - määramatus ja seadus pole rakendatav. Universumi seadus pole rakendatav seal, kus universum pole üles ehitatud. Pole rakendatav tulevikusündmuste hindamisel. 4. seadus küllaldase aluse seadus. Selle seaduse alusel tuleb iga väidet põhjendada mingi teise väitega, mille tõesus on kontrollitud. Kontrollitusele viitab faktitõde, piisav hulk argumente. MÕISTEÕPETUS NOMINA lad. keeles nimi NOTION mõiste Asjadele nimi see aitab orienteeruda. Nimi on I mõisteavaldus vorm, mis jaguneb kolmeks: 1) Üldmõisted tähistavad sama liiki objektide klasse. ( laud-lauad, inimene- inimesed) 2) Üksikmõisted Tallinn, Pr. Ilves, Planeet Maa 3) Tühinimed e. tühimõisted kurat, ingel
3) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus. 4) Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik 5) Teostatavus- moraalinorm peab olema teostatab ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. 10) Mida tähendab eetiline objektivism ja eetiline subjektivism? Tooge näiteid. Eetiline objektivism- väited on objektiivsed tõed nt tapmine on halb, abort on halb, keskkonna reostamine on halb- nende väidete tõesus ei sõltu kultuurist. Eetiline subjektivism 11) Noorsootöö eetika põhiteesid noore ja noorsootöö keskkonna suhtes. 12) Eesti mitmekultuurilise ühiskonna kujunemisprotsess alates kiviajast kuni 19. sajandini. Kiviajal oli kolm suuremat sisserännet, lõunast, idast, taas lõunast. Muinasaja lõpuks oli muinaseestlastel kujunenud halduskorraldus( maakonnas ja kihelkonnad). Tihedad sidemed naaberrahvastega( Skandinaavia, balti hõimub ja slaavlased). Eestit läbisid
· organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteeritud avalikele huvidele (individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda ka avalike ülesannete hulka - sotsiaalhooldus); b) on sotsiaalselt kujundav tegevus; c) on aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus; d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010
Realismi võib pidada tervemõistuslikuks arusaamaks teadusest. Realismis on nähtud loomulikku seletust, miks loodusteadus on edukas: miks loodusteaduslikud teooriad on praktikas hästi rakendatavad ning miks loodusteadustel õnnestub progresseeruda. Realistide arvates peaksid teaduslikul teoorial ideaalis olema järgmised omadused: · Teoreetilised väited mittevaadeldavate objektide kohta on kas tõesed või väärad. Nende tõesus või väärus sõltub sellest, kas kõnealused objektid eksisteerivad ja kas neil on omadused, mida teooria neile omistab. · Mittevaadeldavad teoreetilised objektid eksisteerivad objektiivselt ning sõltumatult tunnetajate vaimust. · Teooriate uskumine on suurelt jaolt õigustatud. Teiseks jõuab (loodus)teadus realistide arvates varem või hiljem välja selliste teooriateni ja mõnes teadusharus ongi see enam-vähem saavutatud.
· Korrastab ideesid ja võib samas paljastada varjatud oletusi · Loob uusi ideesid · Võib tuua esile probleemi keerukuse · Loob seletusi ja ennustusi · Võib osutada näiliselt erinevate probleemide ühtekuuluvusele 4. Teooria roll uurimuse mõisteaparatuuri jaoks. Mõistete ja teooria loomise taotlused: · Lihtsus ülesehituse lihtsus kui ka kasutamiskõlblikkus · Selgus ühemõttelisus, täpsus, lisab informatiivsust · Üldisus lausete loogiline vorm, lisab informatiivsust · Tõesus lausete sisu kohta, tegelikkuse kohta käiv info Uurija töövahendid on mõisted. Uurimus luuakse mõisteliste otsustuste ja tähenduste tõlgendamise varal. Definitsioone on vaja, sest neil on mitu ülesannet. Definitsioon: · Piiritleb ja täpsustab mõistet · Annab mõistele tähenduse või esitab keelelise kokkuleppe · Loob mõiste kasutamise normi · Seob ühte mõiste ja selle nimetuse (termini)
Tugev deduktiivselt kehtetud mõlemad Fotosüntees toimub ainult taimedes. Kaktused on taimed. Kaktustes toimub fotosüntees. deduktiivselt mittekehtiv, kuna ei toimu KÕIGIS taimedes Loogikaline väärus Lause on loogikaliselt väär parajasti siis, kui see lause ei saa olla tõene, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt jaatada. Näited On olemas maa, mis ei ole maa. Päike on täht ja päike ei ole täht. Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada. Näited Roos on roos. Täna on esmaspäev, kui täna ei ole mõni teine päev. Iga laev on kaubalaev või mõni laev ei ole kaubalaev. Loogikaline määramatus Lause on loogikaliselt määramata (kontingentne), kui see lause ei ole loogikaliselt väär ega tõene. Loogikaline ekvivalentsus
Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes. B. Avatud süsteem - Keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni välikeskkonnale. !1 Sidusrühma teooria: • Esmased - kliendid; töötajad • Teisased - huvigrupid Grunig’i neli suhtekorralduse mudelit: • Pressiagentide mudel - propaganda • Avaliku informatsiooni mudel - ühesuunaline; tõesus on oluline • Kahesuunaline asümmeetriline mudel - Võim on saatjal, eesmärgiks mõjutada vastuvõtjat nõustuma ja toetama organisatsiooni & tema otsuseid / tõekspidamisi jne • Kahesuunaline sümmeetriline mudel - Mõlema poolne mõistmise ideaal; mõlemad pooled valmis muutuma; põhjalikud uuringud. Strateegilise planeerimise mudelid: RACE ROPE
NT: Laeva mudeli katsetamine basseinis ja järeldus, et mudeli järgi ehitatud laeval on samad omadused, mis mudelil. 3. Populaarne analoogia, mis on levinud argimõtlemises. TÕESTUS Tõestus- On mingi ühe otsustuse või otsustuse süsteemi kindlakstegemine teiste, silmnähtavalt tõeste või varem tõestatud otsustuste abil. Tõestamise ja järeldamise erinevus seisneb: 1. Tõestuses on argumentide tõesus üks põhinõudeid, järeldus seda aga tihti ei arvesta 2. Tõestatav otsustus, mis vastab süllogismi järeldusele, on juba ette teada. Tõestatud väide peab olema piisavalt põhendatud. Tõestuse struktuur Igal tõestusel on kolm osa: 1. Tees ehk tõestatav väide- see on esinemise põhiidee, mille tõesuses või vääruses püütakse kuulajat või väitluspartnerit veenda. 2
väljendab väära propositsiooni, siis võib lihtsustatult öelda, et lause on väär. Nt kui väljas tõepoolest sajab, siis väitlause ,,Väljas sajab" on tõene, sest väljendab tõest propositsiooni. Lausete tõesusest rääkides peab olema ettevaatlik, sest täpselt sama kujuga lause võib tunni aja pärast väljendada väära propositsiooni, kui vihmasadu vahepeal lõppes. Esineb väiteid, mille tõesus või väärus tuleneb loogika esimese põhireegli vastest metafüüsikas: iga asi on see, mis ta on, formaalselt A on A, kusjuures A peab olema kasutatud samas tähenduses. Nt väide ,,Eesel on eesel" on paratamatult tõene. Väide jääb tõeseks isegi siis, kui selle ütleja peab eesli all silmas hoopis midagi muud, nt koera või linnapead. Lause ,,Eesel ei ole eesel" on alati väär (formaalselt A on mitte-A), kusjuures ka sel juhul peab A olema kasutatud samas tähenduses. D4.1.3
tõkestamiseks. · Täisühing (Kuura 2008) (general partnership) on ettevõte, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. · Usaldusühing (Kuura 2008) (trust company) - ettevõte, millel on vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks isik peab aga olema piiratud vastutusega. · Valiidsus (Tarkinvestor.ee) - tõesus · Äriühing (Kuura2008) - äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. · Ülevõtmine (Tarkinvestor.ee) (Acquisition, takeover) - ühe ettevõtte ülevõtmine teise poolt. VIIDATUD ALLIKAD 1. Ap3.ee [http://www.ap3.ee/] 12.12.2009. 2. ESTERM [http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp? conceptID=28529&term=avaal] 25.01.2009. 3. Ettevõtte finantseerimine [http://leisi.oesel.ee/~toni/Finantseerimine.htm] 25.01.2009. 4
Nad teavad et nendega manipuleeritakse. See viib mössuni. Loogika Formaalne loogika- aristotelese loogika Form. Loogika on teadus, mis uurib kehtivate arutuste ja nende baaskomponentide vorme. Mõtlemise põhivormid mõiste, väide, järeldus. Sümbolite keeles. Formaalse loogika rajaja aristoteles Loogikaline vorm on õige siis, kui ta vastab loogikaseadustele ja loogikas kehtivatele printsiipidele. On kas tõesus või väärus. Mõnes mõttes tõene võimalust ei ole. 10 binary yeah. Õige mõtlemise seadused 1. Identsuse e samasuse seadus ühes samas kohas ja suhtes on tarvilik, et iga mõiste v väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud kui iseendale sisuliselt identne. Aon samane A-ga. 2. Logomahhia juhul kui nõuet ei täideta. Üks aiast ja teine aia august. 3. Vasturääkivuse seadus ühes ja samas kohas, ühessamas suhtes ei saa olla korraga
Aga see muudab pragmatismi tõeteooria kahtlustäratavaks. Uskumustega ajaloo kohta tekib pragmatismil ehk tõesti probleeme. James täheldas, et me ei saa ajaratast tagasi pöörata ning seetõttu võib väiteid mineviku kohta ainult kaudselt kontrollida – tänapäevase asjade seisu alusel. Kui väited mineviku kohta on tänapäevase asjade seisuga kooskõlas, siis on nad tõesed. Selline kommentaar näitab, et James ei poolda praegusel juhul enam seisukohta, et uskumuse tõesus seisneb tema võimes n-ö töötada. See on aga järjekindlusetus. Ebajärjekindlus tekib ka siis, kui James kirjeldab seda, kuidas inimesed kohanevad uute arvamustega. Kuigi meil on teatavad veendumused, võib igaüks meist juhuslikult sattuda mingile kogemusele, mis tekitab meie arvamustes ebakõla. Me püüame sellest vabaneda, muutes oma vanu veendumusi seni, kuni tekib mingi uus mõte, mis võimaldab allesjäänud veendumusi kooskõlastada uue kogemusega
27. Õigluse kuldreegel: Igaüks võib teha, mida tahab, eeldades, et sealjuures ei riku ta ka samasugust vabadust. Kehtib küll, tegevused on sellega piiratud. 28. · Loodusteadused ei ole ainsad tunnetusallikad · Majandus peab olema kooskõlas · Õppimisega ei saa muuta looduse poolt antut · Ühiskonda ei saa radikaalselt ümber korraldada 29. Koherentsiteooria väidab, et väide on tõene kui on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Väite tõesus ei ole igaveseks omaduseks. 30. Mis on tunnetus? Protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 31. Mis on teadmine (2)? tähis ja selle vaste (c=a+b). põhjendatud tõene uskumus. 32. Mis on aprioorne teadmine; mis on empiiriline teadmine? Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemustest sõltumatu teadmine. Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Kui individuaalsel inimelul on sügav mõte, kas siis saab inimkonna eksistentsil mõte puududa? Seda ei saa väita. 34
Kui teadmiste allikaks peetakse puhast vaatlust, siis lähtutakse tunnistajate vaatlustest. Pealtvaatajate tunnistused eksivad, sest nende nähtu moondub tõlgendusest sõltuvalt. Popper'i arust on vaatluse teostamiseks vaja omada palju teadmisi. Igasugune teadmine seisneb faktide tõlgendamises ja kontrollimises, mis tähendab et inimesed tõlgendavad fakte ning kontrollivad nende õigsust, mitte ei otsi taga nende lähteallikaid. Teadmiste allikate lähtekoht ning tõesus langevad sageli ühte. Kuid me ei saa teabe kehtivust kontrollida lähtekohta tagasi minnes, vaid tuleb kriitiliselt uurida väiteid. Popper'i arvates pole teadmistel ühte kindlat autoriteerset allikat, allikaid on mitu. Inimesed kasutavad intuitsiooni ja kujutlust, et teha kindlaks eksimus, kui neil puudub tõe kriteerium. Kuna iga inimene on erinev, siis pöörab ta ka saadavale aistingule erinevalt
3.valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine. 4. tuleneb konteksti mõjust. Inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast. 5. motiveeritud unustamine sageli näivad ebameeldivad või niisugused sündmused, mida inimene ei taha enam meenutada, mälust nagu kaduvat. KUJUNEMISE UURIMINE esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega. OHUD kuriteos tunnistajate ütluste tõesus. Vale küsimusega on võimalik valemälestusi esile kutsuda. 19) Kus mälestused ajus ,,paiknevad" ja kuidas seda uuritakse? Kas info salvestumisel ja meenutamisel on aktiivsed samad piirkonnad? 20) Milline mäluliik on häirunud järgmisel patsiendil: Naine, 65a., mäletab hästi oma nooruspõlve, kirjeldab üsna täpselt varasemaid töökohti, tunneb ära sugulasi, kuid järkjärgult suudab üha kehvemini
VANEM EESTI KIRJANDUS Vanim eesti kirjandus: tunnusediseloomustus, mõjutajad, tolleaegne ajalooline taust jne Rahvaluule ehk folkloor jutustab meie esivanemate elu väga ilmekalt(rahvalaulud, luule ehk poeesia, müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s.o kirjutatud sõnakunsti. Selle ajaloolise eksisteerimise
teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlejast sõltumatu tõesus, üldse eksisteerib? Kas igasugune usk objektiivsusesse, absoluutsesse õigsusesse võiks olla lahti mõtestatav religioonina? Defineeriksin kõigepealt, mida tähendavad teemat moodustavad sõnad minu jaoks: teadmine ~ tõde mingi reaalsuses eksisteeriv või inimese (teadvuses) pesitsevates emotsioonides leiduv nähtus, omadus, objekt, seos vms. objektiivne mitte sõltuv mõtlejast (teadvusest / inimesest), tema emotsioonidest,
Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab momendi olukorras kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida. Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist. Kõik sotsiaalse taju alaliigid võivad olla erineva tõesus-, sügavus- ja detailsusastmega. 1.3 TAJUMEHHANISMID Tajumehhanismid: 1) etalonide kasutamine (nt. keevaline grusiinlane, pedantne õpetaja) 2) keeruline lihtsaks, kauge lähedaseks · teise hindamine eneseanaloogia põhjal (see, kellele meeldib inglise huumor, kaldub arvama, et see ka teistele meeldib) · lähtumine juhitunnusest (kes sümpaatne, see tundub ka heasüdamlik ja arukas),
väljendab väära propositsiooni, siis võib lihtsustatult öelda, et lause on väär. Nt kui väljas tõepoolest sajab, siis väitlause „Väljas sajab” on tõene, sest väljendab tõest propositsiooni. Lausete tõesusest rääkides peab olema ettevaatlik, sest täpselt sama kujuga lause võib tunni aja pärast väljendada väära propositsiooni, kui vihmasadu vahepeal lõppes. Esineb väiteid, mille tõesus või väärus tuleneb loogika esimese põhireegli vastest metafüüsikas: iga asi on see, mis ta on, formaalselt A on A, kusjuures A peab olema kasutatud samas tähenduses. Nt väide „Eesel on eesel” on paratamatult tõene. Väide jääb tõeseks isegi siis, kui selle ütleja peab eesli all silmas hoopis midagi muud, nt koera või linnapead. Lause „Eesel ei ole eesel” on alati väär (formaalselt A on mitte-A), kusjuures ka sel juhul peab A olema kasutatud samas tähenduses. D4.1.3
Pilt on lause tähendusega, kuid osutuseta. Otsustus on mõlema objekti (tõesuse ja vääruse) tunnistamine - st et mitte lihtsalt mõtte sõnastamine, vaid tõesuse tunnustamine. Mõtte seos tõega on samasugune kui tähenduse seos osutusega. Tõeväärtus ei ole mõtte osa, sest see ei anna midagi juurde. Lause osutus on ta tõeväärtus (et kas on tõene või väär). Seega iga väitlauset, kus oluline on sõnade osutus (tõeväärtus), tuleb mõista pärisnimena (osutuseks on tõesus või väärus). Kui lause osutus on ta tõeväärtus, peab see jääma muutumatuks, kui lause osa vahetatakse välja sama osutuse, aga teise tähendusega väljendi vastu. Niisiis on kõigil tõestel oma ja kõigil vääradel lausetel sama osutus. Osutuses on kõik üksik kõrvale jäetud, seega ei ole oluline osutus üksi, vaid koos tõeväärtusega. Aga kui lauses tõeväärtuse kontrollimiseks vahetatav väljend on ise lause, peaks asi toimima ikka samamoodi (et tõeväärtus jääb samaks)
Emil Dovifat – teoreetik: teated uue, üksikisiku või olelusvõtluses ette tuleva tõsiasja kohta (on uudis) Uudise aluseks on alati sündmus Uudised keskenduvad üha vähem sündmustele ja portreteerivad üha rohkem kollektiivset kogemust ja arvamust. Antakse üldistatud hinnangut Reaalsus: meie tunetusest sõltumatu väline maailm, mispeab olemas olema enne, kui me seda tunnetame. Tegelikkus: meie kgemiuste maailm, mille oleme ise loonud Aktuaalsus = informatsioon x relevantsus Tõesus väljendub objektiivsuse kaudu Objektiivsus on seos mingi objekti ja seda puudutava sõnumi vahel Läbi objektiivsuse antakse edasi fakte aha subjektiivsus on kellegi isiklik arvamus Nüüdisaegses maailmas on ainult subjektiivsus sest vaatleja vaba vaatlus ehk objektiivsus ei ole võimalik! Mittedualstlik filosoofia: Josef mitterer(2001, 107) Objekt pole muud kui kõnelus siiani, ja iga uus kõnelus muudab senst objekti ja muudab objekti,
siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. 42. Valiidsus – mõõtvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. Mõõtvahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista paljusid küsimusi teisiti, kui uurija seda on mõelnud. 43. Hüpotees – teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. 44. Kirjeldav statistika – pakub meetodeid (vaatlus)andmetest kokkuvõtete tegemiseks ja nende kirjeldamiseks. Järeldusi tehakse ainult valimi piires. 45. Järeldav e üldistav statistika – kasutab kogutud (vaatlus)andmeid baasina hinnangute ja prognooside tegemiseks mittevaadeldud situatsioonide kohta (üldistuste tegemine laiema objektide hulga ehk üldkogumi kohta). Pakub meetodeid vea hindamiseks. 46
annaabi.ee 
