Psüühikahäired Essee Lahutamiskartus lapsel Minu arvates kõige huvitavamaks psüühikahäireks on lahutamiskartus lapsel. Väikelapse- ja eelkoolieas on normaalne , et lapsel avaldub mõningane kartus reaalse või oodatava lahutamise ees isikuist , kellesse laps on kiindunud . Tavaliselt on selleks isikuks lapsevanem või mõni teine perekonnaliige. Lahutamiskartust tuleb diagnoosida vaid siis, kui ärevuses on kesksel kohal vasases lapseeas tekkiv kartus lahutamise ees. Lahutamiskartust , mis tekib arenguliselt mittevastavas eas (nt. teismelisena ), ei kodeerita selles rubriigis , välja arvatud ebanormaalselt püsivad lapseeast kestnud lahutamiskartusega juhud. Lahutamiskartusega lapsed on väga ärevad. Nad muretsevad ebareaalselt üleliia võimaluse pärast , et nende kiindumisobjektiks olevat isikut võidakse halvasti kohelda ning kardavad et ta võib lahkuda ega tule enam kuna...
Noored armusid üksteisesse esimesel silmapilgul. Nad naersid ja sahistasid hiliste õhtutundideni kuni lõpuks uinusid üksteise kaisus. Hommikul ärkasid nad linnulaulu peale ning õue tuli ka Sofia isa. Näinud õuepeal külalist, tuli neiu isa Keviniga jutu ajama. Kui Kevin ütles, et ta ema Linda rööviti ning ta peab minema Soome, sai Sofia suurest shokist südamerabanduse. Kevin tõttas kohe tütarlast elustama, kuid tulutult. Suure karjumise peale tuli õue ka neiu ema, kes läks paanikasse kui sai teada, mis juhtunud oli. Olles veendunud, et Sofia on lahkunud siit ilmast jäädavalt, otsustas Kevin jätkata sõitu Soome poole. Järgmine päev toimusid Sofia matused ning tüdruku ema otsustas tütre hauale panna kasvama tammepuu, sest see oli alati olnud Sofia soov. Liisa Sildmaa
meenutada ja oma mälust leida, peavad seda silmad nägema. Üheks põhjuseks miks me näeme on need mustad täpid meie silmades. Meie silmades on väikesed mustad täpid, mis janunevad nägema ümbritsevat. Kui nad ei saa näha seda maailma kus me elame, siis nad lihtsalt hakkavad karjuma, mida inimese kõrvad ei kuule, kuid me tunneme seda valuna ning kui nad saavad näha meid ümbritsevat ilu ning seejärel natuke puhata, siis nad lõpetavad karjumise ning nad on edasipidisteks päevadeks jälle valmis nägema ja salvestama meid ümbritsevat, mida me saame edaspidi meenutada. Näiteks kui me maailma näeme, siis me väsime ja tahame magada ning siis hindame uneaega, mis meil on. Vaatamine aitab meil asjadest aru saada, kui me näiteks ei näeks ja kui keegi ütleks, et Aafrikas lapsed surevad, siis selle kõige nägemine muudab kõike. Nägemine on üldse seotud kõigi meeltega, näiteks kui inimene tunneb, et miski haiseb,
võimalda tööd kvaliteetselt teha. 2) Ebameeldivad töökaaslased- Minu arvates üks suurimaid stressitekitajad- ebameeldiv on tulla tööle, kui seal töötavad inimesed, kes ei suhtu sinusse hästi. Nad võivad olla ebaviisakad, valelikud, manipuleerivad ning omakasupüüdlikud. 3) Ebameeldiv ülemus- Kes on liialt kontrolliv, pole kunagi rahul sinu tehtud tööga, on ebaviisakas ning lahendab konflikte vaid süüdistamise ning karjumise teel ,mitte ei otsi lahendusi on kindlasti väga suur stressiallikas. 4) Mittemotiveeriv palk- Töötaja on sunnitud töötama palga eest ,mis teda ei motiveeri, see tekitab temas omakorda vastumeelsust ning töö kvaliteet kannatab. 5) Ületunnid – Töötaja on sunnitud tegema ületunde ning ei saa oma vaba aega kasutada puhkamiseks vaid peab viibima ettemääratud kellaaegadest kauem tööl.
Saare taat aga polnud tuuslarit juba ammu näinud. Nüüd küsis saare taat kalevipojalt kus ta pärit on ja kes on ta vanemad. Kalevipoeg vastas et ta on Virust pärit, ning ta ema on lesk Linda ning isa Kalev. Saare piiga kohkus kalevipoja vastuse peale ning läks kaldale ligemale, järsu serva peale ning libises merre. Kalevipoeg hüppas kohe merre teda sealt otsima, kuid asjatult, saare piiga oli merre mattunud. Kalevipoeg ujus kiirelt saarelt minema. Ning vahepeal oli saare taadi karjumise peale üles äragnud ka eit, kes tuli taadi juurde mere äärde. Üheskoos läksid nad n.ö merd riisuma, et leida piigat. Järsku kuulsid nad merest laulu. Laulus öeldi, et neiu läks merele kiikuma ja laulma ning pani kingad kivi peale. Ta oli laulma hakanud, kui järsku nägi ta kuldmõõka meres ning ta läks merre mõõka võtma. Seda tehes tuli talle vastu vanamees (vaskimees), kes rääkis et kuldamõõk on Kalevite, hõbeoda Olevite ja Veskiambu Sulevite varjul hoitud varandus
Päike paistis ilusalt. Lõpuks hakkas paistma maa. Keeletark hakkas kuulutama: "Võõras rand." Kui saadi kaldale lähemale, hüppas Kalevipoeg vette ja ujus kaldale. Siis veeti laev nööriga kaldale. Laeva nöörid seoti kividele kinni. Hakati uurima, mis rand see on. Vares ütles neile: "See on Lapu rand." Hakati ringi vaatama ja leiti maja. Maja ees kedras neiuke lõnga ja laulis. Kui Kalevipoeg lähemale läks ja piiga teda nägi, põgenes ta. Tüdruku karjumise peale tuli taat vaatama, mis toimub. Kalevipoeg tutvustas ennast ja tunnistas taadi Lapu targaks. Kalevipoeg küsis talt: "Kas sa oskad juhatada mind sinna, kus maa ja taevas kokku saavad, kuhu päike läheb puhakama ja kuu kustub?" Lapu tark vastas: "Need, kes tahtnud ennem minna taeva ja maa kokku puutepunkti ,on ainult käinud tuult tallamas. Nad on surma saanud. Aga kui sa kõiki mehi tahad koju viia, võin tulla sulle teejuhiks." Kalevipoeg kostis: "Tuldud teed oskan ise tagasi minna
päike taas välja tuleb. Seitse ööd ja päeva seilas laev tormisel merel. Kui torm vaibus nägid nad kalda äärt. Kalevipoeg vedas laeva kaldale ning keeletark küsis sealsetelt lindudelt, mis rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat vastas, et maailmalõpp asub põrgus. Kui aga Kalevipoeg kodu poole suundub, siis oleks taat nõus teda aitama tee leidmisel. Kalevipoeg aga ütles, et ta läheb siiski maailma lõppu ning palus taadil talle teejuhiks olla. Taat tahtis aga ka tasu saada ning Kalevipoeg ja taat saidki kokkuleppele.
päike taas välja tuleb. Seitse ööd ja päeva seilas laev tormisel merel. Kui torm vaibus nägid nad kalda äärt. Kalevipoeg vedas laeva kaldale ning keeletark küsis sealsetelt lindudelt, mis rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat vastas, et maailmalõpp asub põrgus. Kui aga Kalevipoeg kodu poole suundub, siis oleks taat nõus teda aitama tee leidmisel. Kalevipoeg aga ütles, et ta läheb siiski maailma lõppu ning palus taadil talle teejuhiks olla. Taat tahtis aga ka tasu saada ning Kalevipoeg ja taat saidki kokkuleppele.
Anna Karenina Talvi Kaja 1. L. Tolstoi romaan ,,Anna Karenina" räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja. Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada. Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes arm...
ja vajadustega arvestamata. Agressiivne käitumine tähendab hoolimatut ja jõulist tegutsemist, mis ei arvesta teiste õiguste, soovide ja vajadustega. Soovitud eesmärk iseenesest ei pruugi halb olla, kuid selle viis tekitab meelehärmi nii asjaosalisele endale kui ümbritsevatele inimestele. Agressiivselt käituja kaitseb oma huve nii, et surub enda tahtmist teistele peale. Selline inimene proovib jõuda eesmärgile karjumise, solvangute, halvustavate naljade, irooniliste märkuste ning halvimal juhul füüsilise jõu abil. Tema eesmärk on näidata teistele oma tugevust ja võita. Agressiivse inimese pilk on tavaliselt läbipuuriv, tema hääl vali ja suhtlemine zestiderikas. Ent haiget võib teha ka vaikselt ja naeratades öeldud irooniline märkus. Agressiivne märkus on ka kiusamine. Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul. o Oma arvamust esitab faktina
ei ole vabadust ja kui ma olen lihtsalt kellegile sunniviisiline ori. Võtku endale siis teener kui te ise ei saa endaga hakkama. Aga minu isa, kelleks siis tema on muutunud?! Ta ei olegi minuga üldse tegelenud, ainult tõotab Maimu sõna. Maimu on see põrgust palgatud asendus ema. Ma piinlesin voodis veel paar tundi mõtetega oma emale ja isale. Lõpuks jäin magama. Ärkasin hommikul Maimu karjumise peale. Ta vihastas mu peale sellepärast, et ta oli eile õhtul oma jogurti ära söönud, ning hommikuks seda polnud. Ja nii me karjusime üksteise peale nagu hullud. See vanaeit oli kindel, et ta olevat mulle eelneval õhtupoolikul öelnud, et ma läheksin poodi ning ostaksin talle jogurtit. Aga tegelikult ei lausunud ta mulle jogurtist sõnakestki. Ma isegi ei teadnud, et ta jogurtit sööb. Meie tüli lõppes minu isa kokkuleppega, et üks ei saa jogurtit ja teine lõpetab kisamise
ja lööb talle kirvepeaga pähe. Siis lööb ta uuesti ja uuesti tömbi otsaga. Väga ettevaatlikult asetab ta kirve surnukeha juurde ja hakkab ta taskust võtmeid otsima. Otsides võtmeid märkab ta, et Aljona Ivanovna kannab kahte risti, ühte küpressipuust ja teine vasest. Leiab võtmed ja väikse pungil nahast koti; ta võtab need. Toas otsides leiab ta mitmeid hübedast ja kullast asju, kuid ta kuuleb järsku samme ja väikest karjumise moodi häält. Ta avastab, et Lizaveta seisab mõrvatud poolõe surnukeha kohal. Raskolnikov võtab kiiresti kirve ja tormab Lizaveta poole, tüdruk jõllitab teda ja mees lööb kirve terava poolega kahestades pea. See etteaimamatu mõrv viib ta soovile hüljata kogu projekt. Pärast teist mõrva mõtleb ta üles tunnistada ja hakkab kiiresti verd koristama: käsi, kirves, riided. Valmis lahkuma heliseb uksekell. Pestrjakov alguses ja hiljem Koch ootavad ukse taga kokkusaamist.
aga mõtlev olend iseeneselt." ,,Mõttetark või lihtsalt mõtlev, süvenev inimene nimelt erinebki teistest selle poolest, et ta põlgab kannatust; ta on alati rahul ega imesta millegi üle." ,,Kui te mõtlete, siis näete kui tühine on kõik see väline, mis teid erutab. ,,Orgaaniline kude, kui ta on elujõuline, peav igale ärritusele reageerima. Ja mina reageerin! Valule vastan ma karjumise ja pisaratega, nurjatusele põlgusega, läilusega. Minu arvates just seda kutsutaksegi eluks." ,,Õpetus, mis propageerib ükskõiksust rikkuse ja elu mõnude vastu, kannatuste ja surma põlgamist, on suurele enamikule täiesti käsitamatu, sest see enamik pole iial tundnud rikkust ega elu mõnusid; aga kannatuste põlgamine tähendaks talle elu enese põlgamist, sest kogu inimese olemus koosneb nälja, külma, haavatuse,
Karla räägib naisele, et Pearu kavatseb Oru Joosepile anda, kui nende perest õiget pärijat ei ole tulemas. 18) Kui Tiina oli üht külateedpidi koju tulnud, kohtas ta tee peal Eedit. Eedi oli seekord väga imelik ja aina tahtis rammu katsuda. Järsku hakkaski Tiinat taga ajam ja sohu jõudes püüdis vägistada, aga Tiina suutis lahti rabeleda, torgates Eedit tema pussiga jalga. Lisaks aitas ka veel Mulla. Nii pistis Eedi kodupoole jooksu. Varsti jõudis ka Indrek karjumise peale kohale. Tiina ainult nuttis ja ei tahtnud asjast rääkida, ja tahtis et ka Indrek seda edasi ei räägi. Verise noa mis Tiina käes oli peitis Indrek puu otsa, sest mättast leidis Mulla selle alguses üles. Ja nüüd läksid nad kahekesi üles ja seletasid asja ka Maretile. 19) Varsti teadis seda lugu kogu Vargamäe. Oskar püüdis Tiinalt teada saada, et mis täpsemalt juhtus, Tiina aga ikka ei rääkinud. Ühel päeval ilmus Pearu Indreku juurde kraavile, kus nad
Psühholoogia STRESS Referaat 10b klass 2007 SISSEJUHATUS Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks tähtsamaks teguriks, mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress m...
ja iseseisvust vääriti- kui piiride ja reeglite puudumist, otsivad lapsed rohkem kui kunagi varem selgeid ja kindlaid eeskujusid, kelle järgi oma samme seada, kelle vastu ,,hõõruda" ning kellega end mõõta. Selle asemel et olla niisuguseks eeskujuks, peidavad paljud vanemad ja kasvatajad end ülevate ja heade sõnade, keeruliste selgituste ning lõputute vaidluste taha, mis kui nende laste poolt mõistmist ei leia, lõppevad impulsiivse karjumise või solvunud vaikimisega. Järjekindel tegutsemine asendub kõhklemisega, minnalaskmisest saab hoolimatus, sajatamine või armastusest ilmajätmine. Mõned lapsed tunnevad niisugustel puhkudel, et nende tahte- ja tegevusvabadust piiratakse ning et nad on ahistatud ja jõuetud (Rogge 2002: 28-30). Pole kahtlust, et inimesel kelle jaoks piiride seadmine lapsepõlves oli lüüasaamine, alandus ja meeleheide, on hiljem raske piire seada ja nendest kinnipidamist nõuda
Kui kätte jõudis heinaaeg, ootas Krõõt juba esimest last tütart, kelle nimeks pandi Liisi. Järgmisel kevadel läks Mai ära ning uueks tüdrukuks sai Mari koguaeg rõõmsameelne laululind, kes tööd mõistis teha vägagi hästi. Marile hakkas Juss üha rohkem huvi pakkuma vaatamata tema mitte kõige kenamale välimusele. Kord lõhkus Pearu oma rukkipõllu eest ära tükikese aeda, mille tagajärjel pääsesid Eespere sead tema rukkisse. Suure karjumise peale läks Krõõt koos lapsega vaatama, mis toimub ning kohale jõudes hakkas ta oma heleda häälega sigu Pearu rukkist ära kutsuma. Ikka ,,kotsu- kotsu-kotsu, põssa-põssa-põssa". See jäi Oru Pearule tema surmatunnini meelde. Järgmine, mida Tagapere peremees tegi, oli see, et lasi Andrese hobused enda kapsapõllule. Järgmisel kevadel ootas Krõõt teist last taaskord tüdrukut, nimeks sai ta Maret. Andres ei
vale, ning vaatame terava pilguga pahandusetegijat. Kui ta on veel rikkumata, siis istub ta seal kui piinapingis ja kaotab igasuguse isu valskuse järele - aga vaikne, kasvatuslik side lapse ja vanema vahel muutub tugevamaks. Lisaks tummale laitusele on meie käsutuses ka suuline laitus. Lapse nägu särab, kui isa või ema kõnetab teda sõbralikul toonil, kui aga isa tõsine ja vali hääl käsib tal vaikida, lõpetab ta karjumise. Ja pole harvad juhud, kus väiksed lapsed võtavad kuulekalt pudeli, mille nad olid just eemale tõuganud, kui kästa neil juua teatud laitva tooniga. Nende väheste ja lühikeste katkendite eesmärk oli iseloomustada hoiakut, mis valitses tollases maailmapildis, aga ka tänapäeval. Nõrga lapse halvustamine ja tagakiusamine, samuti elavuse, loovuse ja tundelisuse allasurumine nii lapses kui ka omaenda Ises on tunginud meie elu nii 6 paljudesse valdkondadesse, et me ei märkagi seda enam
kohta, mis on elus oluline. Ka vaba aja veetmine ja seksuaalelu võivad eriarvamusi põhjustada. Perekonnasisene otsuste langetamine pole lihtne, pereliikmete erinevaid tarbeid pole kerge arvesse võtta. Kui otsustada koolieelikute vanemate vastuste põhjal, lahendatakse enamik tülisid rahuliku vestluse teel või vastastikuseid järelandmisi tehes. Kasutatakse ka agressiivset taktikat: tülid lahendatakse karjumise ja füüsilise vägivalla abil. Tuleb ette ka peidetud agressiivsus, mille korral üks abikaasadest tõmbub kõrvale või läheb hoopis minema (Hämaläinen jt 1994). Michael Johnson (1995) väitis, et perevägivald võib olla jagatud kahe tüübi vahel. Esimest tüüpi nimetas ta paari ühiseks vägivallaks, ning teist tüüpi patriarhaalseks terrorismiks. Esimesel koduvägivalla tüübil kasvavad konfliktid ümber kaklustesse. Teine koduvägivalla tüüp kirjeldab
erinevus on vaid selles, et banaanid on kõrgemal ja keppi pole, see-eest on kaks kasti. Ahv teab täpselt, mis teha tuleb, ta tirib suurema kasti banaanide alla, hüppab, kuid banaane kätte ei saa. Vihast hüppab ta alla, võtab väiksema kasti ja veab seda enda järel, hammustab seinu ja kisab. Kasti võttis ta ilmselgelt sellepärast, et oma viha välja elada, mitte aga, et seda teise kasti peale panna. Järsku jätab ahv karjumise, võtab kasti, paneb selle teise kasti peale ja ronib üles (Krull, 2001). Köhler korraldas sellised katseid paljudes tingimustes ja selgus, et avastamise teel õppimisele saab kaasa aidata, kui luuakse soodsad välitingimused. Lahendus leitakse kiiremini, kui olukord on juba tuttav. Selgus ka teine avastamisele iseloomulik asjaolu, nimelt probleemi lahendus ilmneb ootamatu taipamisena, nn ahhaana (Krull, 2001).
koplekteerida nii, et igas füülis elaksid kõik hõimud. See kiirendas ühtse rahvuse teket. · Kleisthenes muutis arhontide kolleegiumi, lõi selle asemele Strateegide kolleegiumi (10 strateegi). Kleisthenes määratles iga strateegi ülesanded: 1. strateeg peaminister jne. Niisugune süsteem säilis kuni klassikalise Ateena lõpuni. · Kleisthenes lõi uue valimiskorra. Siiani oli hääletatud karjumise teel, mis oli suhteliselt subjektiivne. Hakati hääletama mustade ja valgete kuulidega, vastavalt siis vastu- ja poolthääl. See süsteem toimis klassikalise Ateena lõpuni. · Killukohtu läbiviimine et selgitada välja riigile kõige ohtlikum inimene: iga rahvakoosolekul osaleja sai potikillu, kuhu ta pidi kraapima ohtliku inimese nime. Hiljem loeti killud kokku ja too, kes sai kõige rohkem hääli,
lubanud Karinile laulda. Nii nad istusid Indreku kabinetis diivanil ja Renee laulis. Karin palus Reneel peale igat laulu uuesti laulda nii et möödus tükk aega. Lõpuks jõudis ka Indrek koju ja siis leidis Renee ettekäände et lahkuda. Siis hakkas Karin Indrekuga rääkima, kuna ta oli tavapärasest vaiksem. Nende vaidlus kujunes välja nii, et Karin hakkas jonnima ja ei tahtnud Indreku nõu kuulda võtta. Indrek aga sundis teda kuulama ja selleks ta hoidis Karini käsi kinni ja karjumise summutamiseks kätt suu ees. Kui Indrek oli lõpetanud, siis lasi ta lahti ja lisas juurde, et nüüd ta võib minna lahutama, sest nüd on ta kasutanud vägivalda Karini peal. Sel hetkel märkas Indrek ka et tema käsi on verine. Karin oli hakkustanud Indreku kätt. Indrek hakkas verd haavast välja imema ja välja sülitama nagu see oleks mürk ja lahkus toast et panna ioodi haavale. Tagasi tuppa jõudes
Kodu, kus laps ei tunne end turvaliselt, ei valmista last ette kohtumiseks raskuste ja probleemidega. Raskused elus on vältimatud, aga laste võime nendega toime tulla on indiviiditi erinevad ja see võime saab samuti alguse kodust. Laps hakkab mõistma, kuidas tuleb teiste inimestega suhelda just vanemate eeskujul. Kuigi paljud tülid lahendatakse rahuliku vestluse teel ja vastastikuiseid järeleandmisi tehes, on siiski tülisid, kus kasutatakse ka agressiivsust: tülid lahendatakse karjumise ja/või füüsilise vägivalla abil. Ja sellistel juhtudel ei maksa imestada, kust laps on oma agressiivse käitumise teiste kaaslaste vastu pärinud. Paljud lapsed peavad omapead kodus olema, sest vanemad käiavd tööl ja neil pole laste jaoks aega. Üksi olles tulevad ette eksimused, kuna puudub vanemate valvas silm, millele järgneb karistus halva hinde, kaotatud asjade, koolist puudumise, saadud märkuse ja kodutööde tegemata jätmise eest.
Vanemad käituvad kauplustes üsna erinevalt. On selliseid, kes lähevad arust ära, kui nende võsuke nõuab kõrgel häälel endale asja, mille ostmine ei lange mingil põhjusel kokku vanema eelistusega. Nad pistavad oma lapse peale lõugama ja ähvardavad, et ei tule enam kunagi lapsega kauplusse, kui see nende valitud asja või maiustusega ei lepi. Kokkuvõttes on kõigil tuju halb ja lapse soov täitmata. Teine seltskond on kauplejad, kes karjumise asemel üritavad lapsega rääkida. Lapsele antakse valida mitme lelu või maiustuse vahel, kuid tingimusel, et ta saab neist endale vaid ühe. Lapsed on sellises olukorras üldjuhul mõistvad ja kokkuvõttes on kõigil hea tuju. Peresuhete iseloom kujub välja varakult. Millised on tulevikus meie suhted oma lastega, oleneb paljuski sellest, kuidas oleme nendega varasest east peale käitunud. See, kas loome perekonnas
Koos arutades leitakse järgmised variandid: laps võiks karjuda, pilduda ja trampida, kui tal paha tuju on; ta võiks oma pahast tujust kohe hommikul õpetajale rääkida; ema võiks kiiremini linnast tagasi tulla. 3. samm: lahenduste hindamine Leitud lahenduste hulgast meeldib lapsele kõige rohkem trampimine, pildumine ja karjumine teistest eemal. 4. samm: lahenduste valimine tulevikku silmas pidades Kui laps ka tulevikus viskab teistele liiva, siis tähendab see, et karjumise ja trampimise variant ei aidanud ja tuleb hakata otsima mingit teist lahendust. 5. samm: lahenduse rakendamise kavandamine Lapsele näidatakse koht kaugemal puu all, kus ta saab oma seekordse pahameele välja valada. 6. samm jääb tulevikku, kus õpetaja saab last tunnustada. Kogu seda lugu lugedes jääb arusaamatuks, kes tegeleb sellel ajal teiste lastega. Või mida teeb õpetaja, kui rühmas on rohkem kui üks paha tujuga laps? Eeskuju on ju nakkav, eriti väikelaste puhul.
Sagedasti kasutusel olev fraas, mida pruugivad sarnaselt nii täiskasvanud kui noored: „Ma lihtsalt oleme minetanud emotsionaalse kaalu (või isegi kõlbelise kaalu) sellelt, mis õigupoolest läksin endast välja ja kõik!!“ Me ütleme seda hiljem, et seletada kõrget erutustaset, mis ilmnes, kui väärinuks vihastamist. Sõnade vihane või viha liigne pruukimine kipub nende sotsiaalse me vihased olime, ning selgitada seda, miks me väljendasime oma viha karjumise, röökimise või ja suhtumusliku tähenduse väärtust ning käitumuslikku vääringut alandama. vastiku käitumise ja kättemaksuhimuga (ma loodan, et tahtmatult). See on huvitav sõnastus. Tegelikult me ei lähe endast „välja“; me hoopis läheme enda „sisse“ ja • Eelmise punktiga seotud on „vihaseks saamise“ avaldus probleemide korral, mis on olulised
» «See on Ketty,» hüüdis d'Artagnan. Ja ta sööstis koridori. Tõesti, d'Artagnan leidis vaese lapse üleni värisevana oma toa ukse vastu surutult. Niipea kui tütarlaps teda märkas, ütles ta: «Te lubasite mind kaitsta, te lubasite mind päästa mileedi viha eest. Tuletage meelde, teie hukutasite mu.» «Jah, muidugi,» lausus d'Artagnan. «Aga rahustu, Ketty! Mis siis juhtus pärast minu lahkumist?» «Kui ma seda isegi teaksin!» ütles Ketty. «Mileedi karjumise peale jooksid teenrid kokku, ta oli vihast hullunud ja saatis teie aadressil lendu kõikmõeldavaid needusi. Siis ma mõtlesin, et võib-olla meenub talle, kuidas te läbi minu toa tema tuppa tungisite, ja ta taipab, et mina olen kaassüüdlane. Ma võtsin oma vähese raha, kõige väärtuslikumad asjad ja põgenesin.» «Vaene laps! Aga mida ma sinuga peale hakkan? Ma sõidan ülehomme ära.» «Kõik, mida te soovite, härra. Laske ma sõidan ära Pariisist, laske ma sõidan ära Prantsusmaalt
hakkasid. Aga et õpetaja pööras pilgu kord klassile, sealsamas klassilt ära, siis oli see vaheldamisi tumm või täis põrgukisa. Kõrvalt kuulates oleks võinud arvata, et härra Maurus on omale mingisuguse imeliku mänguriista ostnud, mille mehanismi praegu proovitakse, kas teda võib silmapilkselt hääletuks ning siis häälekaks teha, et õppeasutisest oleks saanud nagu loomaaed. Paukumine ühes vaheldamisi karjumise ja vaikimisega valdas kogu maja tükiks ajaks. Õpetajad, kes polnud selleks ette valmistatud, kaotasid pea ja jooksid minema. Kõik nõudsid härra Maurust, keda polnud kodu. Ollino abi ei aidanud, sest ta ei saanud iseomagi klassist jagu. Samal ajal, kus nõutud õpetajad all suures toas seisukorda arutasid, omandas asi Slopasevi klassis teise pöörde: seal jäädi uuesti vaikseks, kuigi teistes klassides alles paugutati ja karjuti. See sündis kõigile ootamata
infektsioonid, allergia. Sümptomid: suurenenud hingeldus, rahutus, tahhükardia, kopsust tulevad räginad, mõnikord vahune sekreet suust ja ninast. Ravi: asend, kus ülakeha on kõrgemal, hapniku andmine, opioidide abil hingamissageduse vähendamine, diureetikumid, katehhoolamiin, vajadusel ka intubeerimine ja kunstlik hingamine + PEEP-klapp. PEEP – positiivne lõppekspiratoorne rõhk Afektiseisundist tulenevad hingamishäired Kui viha või muude emotsioonide ajel lapsel karjumise vahele ei jää piisavalt hingamispause, võivad tekkida aju hüpoksia ja teadvusekaotus. Seejuures võib esineda ka krambihooge. Samuti on võimalikud bradükardia või isegi asüstoolia. Ravi: kui patsient on teadvuse juures, niiske külma lapiga näo pühkimine, et esile kutsuda reflektoorne hingamine. Teadvusekaotuse korral stabiilne külgasend, hingamise seiskumise korral kunstlik hingamine. Asüstoolia – südameseiskumine Palavikukrambid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
