Suhete kujunemise nurgakivid: 1. Füüsiline 2.kontaktide sagedus ja tuttavlikkus3. Isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus, ehk köitvus. Armastuse kolmnurga teooria (pühendamine, kirg, intiimsus) Seksuaalsuse neli dimensiooni: 1. Soojätkamine2. Amastus 3. Nauding 4. Sooidentiteet. Perekonna arenguperioodid: 1. Noor perekond- uute rollide õppimine, peretraditsioonid, suhted päritoluperekonnaga.2. Lapse sünd ja kasvatamine- esimene suurem muudatus, selginevad paljud loomuomadused. Suhtekolmnurk 2.1Kui kauaks jääb naine koju 2.2 Kas muretseda mitu last järjest või pikemate vahedega 2.3 Kuidas toime tulla majanduslikult2.4 Kui palju oslaeb mees lapse kasvetamises 2.5Kasvatuspõhimõtete ühtlustamine 2.6 Vanavanemate kaasamine lapse kasvatuses. 3. Keskea abielu lapsed lahkuvad kodust, keskea kriis. 4. Vanadus ja pensionile jäämine, aktivse kohutusrikka pereelu lõppemine. Tervise probleemid, väga tähtsad on suhted laste ja lastelastega.Avatud elustiiliga
Samas tahtis Hamlet seaduslikku õigust oma troonile. Claudius oli ebaseaduslikult kuningaks kuulutatud, kuna pärast valitseja surma pärib trooni tema poeg , mitte vend. Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Hamletil õnnestus lõpuks oma isa mõrva eest kätte maksta. Kahjuks nõudis see võitlus ka Hamleti enda elu. Claudiuse korraldatud intriig, millesse Hamlet ennast mässis, pani Hamleti ja Laertese omavahel võitlema. Hamlet hukkus, kuna ta läks kergeusklikult Laertesega võitlema ning ei osanud isegi aimata kuninga ja Laertese tegelikke kavatsusi
1. Teose pealkiri, autor, teose zanr · ,,Rehepapp" · Andrus Kivirähk · romaan Mõtesta lahti teose pealkiri. Kas pealkiri annab mingi viite teose mõistmisele? Kõigepealt võiks mõelda üldse, kes või mis on rehepapp? Rehepapp on tark ja tubli mees, kes suudab teha oma tööd ja ajada oma asja. Rehepapp on Eesti muinasjuttude püsitegelane, kes tuleb oma nutikusega välja igast olukorrast. Tema loomuomadused on vana hea talupojatarkus ja praktiline meel. Pealkirja järgi võib arvata, et raamat räägib ühest talupojast (Rehepapist) ja tema tegemistest. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. · Tegevus toimub Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. 3. Miljöö Ühel trööstitud maal, elab üks kummaline rahavas, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aastaringselt üks lõputu november.
· Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: · Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" · Eduard Vilde "Pisuhänd" · Lydia Koidula "Säärane mulk" Dialoog- Kahekõne. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses(eriti draamas), kui ka massimeedias. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Monoloog ehk ühekõne. Tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Seda võtet kasutanud oma teostes J.Smuul ja J.Kross. Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. Süzee ehk sündmustik .Süzeel on kuus põhilist koostisosa: 1
kui ka füüsilisi suhteid. Suhte käigus parandavad või nö lihvivad mõlemad osapooled üksteist, mis ei tähenda kindlasti seda, et proovitakse kõigest väest kaaslast oma ideaaliläheda-seks muuta, vaid pigem püütakse kujundada teist poolt. Mees ja naine on oma loomult erinevad ja kumbki kasutab muidugi oma relvi. See tähendab, et ühele on antud panindlikkust, teisele teravat mõistust, ühele instuitsiooni, teisele otekohesust, ja kui need loomuomadused kokku saavad, ei purune suhe, vaid areneb edasi. Kuid palju on elust enesest võimalik võtta näiteid, kui saavad kokku inimesed, kes on sarnaste iseloomujoontega, nt mõlemad väga aktiivsed, seltskondlikud ja jutukad, ei tule reeglina suhtest midagi välja, sest osapooled nö lämmatavad teinetest oma jutu ning tegudega. Sobivad pigem inimesed, kes üksteist tasakaalustavad. Kuid kui saavad kokku kaks ideaalselt sobivat inimest, võivad ka nende vahel tekkida konfliktid ja arusaamatused
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustami...
27. Realism - kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 1830.aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist,s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist 28. Zanr luulet saab jagada erinevatesse zanritesse. On kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud kujutamisvorm. 29. Pseudonüüm varjunimi. 30. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. 31. Argoo släng. Teatud rühma erikeel. 32. Allegooria mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. 33. Püänt novelli, anekdoodi ja soneti üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. 34. Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. 35. Isikustamine metafoori alaliik, kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed. 36. Võrdlus ühte olendit, eset või nähtust võrreldakse teisega mingi ühistunnuse alusel. 37
Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. FAABULA teose sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord. KOMPOSITSIOON teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Nt koosneb romaan peatükkidest, näidend vaatustest, luuletus stroofidest ehk salmidest. KARAKTER kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Tervikliku karakteri loomiseks annab autor tegelasele nime, kindla välimuse, ameti, päritolu ja vanemad, iseloomustab teda käitumise ja tunde- ja mõttemaailma varal, samuti tema asendi kaudu tegelassüsteemis (pea-, kõrval-, episoodiline tegelane).
Sageli on teoses sündmused kunstilistel eesmärkidel ajaliselt ja põhjuslikult segi paisatud. Teose faabulaga aga antakse sündmused edasi nii, nagu need elus enamasti esinevad. FAABULA teose sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord. KOMPOSITSIOON teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. Nt koosneb romaan peatükkidest, näidend vaatustest, luuletus stroofidest ehk salmidest. KARAKTER kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Tervikliku karakteri loomiseks annab autor tegelasele nime, kindla välimuse, ameti, päritolu ja vanemad, iseloomustab teda käitumise ja tunde- ja mõttemaailma varal, samuti tema asendi kaudu tegelassüsteemis (pea-, kõrval-, episoodiline tegelane).
,,Juudit" 1.Kuidas käitub Juudit oma abikaasaga? Miks? Juudit oli abielus aga ta oli väga õnnetu ja ei käitunud oma abikaasaga hästi, ta oli enda meelest kõige õnnetum inimene maailma peal. 2.Missugused loomuomadused kaunistavad Juuditit? Juudit on väga lahke ja helge naine.Ta on paljusid vaeseid inimesi toitnud ja paljaid katnud, pakkunud peavarju inimestele kellel ei ole kodu.Ta on lesk ja tal ei ole ainustki last.Tal on vagaduse ja tarkuse kuulsus iisraeli naiste seas.Tema halastus on kurt, tema heldus on surnudTa on tark, ta kuulas juba lapseeas vana Siimeoni õpetussõnu.Ta pole kunagi kiitust otsinud. Juudit oli noor, ilus, meeldiv,sõnakas,auahne. Ta oli julge ja käitus mehelikult
väljendada autori mõtteid. Pikki arendatud miljöökirjeldusi kasutatakse kindlatel kunstilistel eesmärkidel: nii on võimalik ruum ja aeg elama panna, anda neile tegelastega võrdne asend, valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. Motiiv teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. Aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust
Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 15. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 16. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. 17. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. 18. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid (rumalust, argust, ahnust jm) või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni (karjerismi, võimuliialdust jm), Koomilise saavutamise kolm põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika 19
stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise stiil; ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond. sümbol võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga (näit ankur lootuse sümbol, loorber kuulsuse sümbol). zanr ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm ( näit dramaatika
Siia kuuluvad samuti liias organismi kahjustavad emotsioonid: hirm ja ehmatus (neerud), viha ja vägivaldsus (maks), kurbus (süda), kinnismõttelisus (põrn), igatsus (kopsud). Ka iseloomu- või käitumisjooned on seotud viie liikumisega. Vesi annab ettevaatlikkuse, puu heatahtlikkuse, tuli viisakuse, maa truuduse, metall õiglustunde. Inimese puhta loomuse jaoks võõrad omadused ja kahjustavad emotsioonid aga võivad esile kutsuda haigusi. Väärad loomuomadused on vimm ja põlgus (neerud), otsustusvõimetus (maks), kadedus (süda), valelikkus, truudusetus ja petlikkus (põrn) ning eelarvamuslikkus (kopsud). Lisaks mõjustavad emotsioonid energiat järgmisel viisil. Viha paneb maksa energia liikuma ebasoodsas suunas, mille tagajärjel veri tõuseb üles ja täheldame näopunetust, silmade punetamist, hingeldust või isegi minestamist. Liigne rõõm hajutab südame energia. Normaalselt rõõm harmoniseerib energiat
Ärisuhtlus- ja läbirääkimised konspekt MÕISTED Äri- kasumit tootev tegevus Kommunikatsioon- ühendus, suhtlemine, informatsiooni edasiandmine, - vastuvõtmine, mõtestatud märkide vahetus Suhtlemine- kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel toimiv teabevahetus Ärisuhtlus- sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning äri toimimist Edukas ärisuhtlus- tõhusad identiteediläbirääkimised ühe või mitme osapoole vahel Läbirääkimised- protsess, milles osalevad kaks või enam osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad või osaliselt kokkulangevad huvid EDUKAD IDENTITEEDILÄBIRÄÄKIMISED · Identiteet on tunne, mis hõlmab meie pilti endast kui inimesest, kultuurilisest, sotsiaalsest ja isiklikult ainulaadsest olevuses ning inimene tajub oma identiteeti teadlikult ja/või alateadlikult. · Enamusel inimestel on positiivne nägemus endast ning kommunikatsioonis ...
ülekandmisel elutule. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee aeglaseks. [Anton Tsehhov, Mark Twain, Eduard Vilde ja Mati Unt. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine jms. Kompositsioon - teose ülesehitus, teose koostisosadeühendamine tervikuks. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Koomilise saavutamise 3 põhilist võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult
Siia kuuluvad samuti liias organismi kahjustavad emotsioonid: hirm ja ehmatus (neerud), viha ja vägivaldsus (maks), kurbus (süda), kinnismõttelisus (põrn), igatsus (kopsud). Ka iseloomu- või käitumisjooned on seotud viie liikumisega. Vesi annab ettevaatlikkuse, puu heatahtlikkuse, tuli viisakuse, maa truuduse, metall õiglustunde. Inimese puhta loomuse jaoks võõrad omadused ja kahjustavad emotsioonid aga võivad esile kutsuda haigusi. Väärad loomuomadused on vimm ja põlgus (neerud), otsustusvõimetus (maks), kadedus (süda), valelikkus, truudusetus ja petlikkus (põrn) ning eelarvamuslikkus (kopsud). Lisaks mõjustavad emotsioonid energiat järgmisel viisil. Viha paneb maksa energia liikuma ebasoodsas suunas, mille tagajärjel veri tõuseb üles ja täheldame näopunetust, silmade punetamist, hingeldust või isegi minestamist. Liigne rõõm hajutab südame energia. Normaalselt rõõm harmoniseerib energiat ja verd ning tekitab
Ärisuhtlus ja läbirääkimised Konspekt Ärisuhtlus on sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning üldiselt äri toimimist. Verbaalne- ja mitteverbaalne ärisuhtlemine toimub kahel tasandil: x 90% teadvustamata e mitteverbaalne 55% liigutused, 38% hääletoon x 10% teadvustatud sõnad 7-10% Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldav...
Selle parimaks näiteks oli ,,Olla või mitte olla?". Tal tuli mõte alla anda, kuid ta siiski ei teinud seda, vaid jätkas võitlust oma isa mälestuse nimel. Vastasel korral poleks tema hing enam kunagi rahu saanud. 5. Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Näiteks Polonius käitus kuninga meele järele, Ophelia elas isa sõnade ja otsuste järgi oma elu.
". Tal tuli mõte alla anda, kuid ta siiski ei teinud seda, vaid jätkas võitlust oma isa mälestuse nimel. Vastasel korral poleks tema hing enam kunagi rahu saanud. 5. Hamlet võitles ka selle eest, et lõpuni iseendaks jääda, mida ta ka läbi raskuste suutis. Inimesed olid reetlikud, omakasupüüdlikud ning vääritud. Hamlet oli aga aus ja väärikas ning ta ei suutis Claudiusele kätte maksta nii, et ta need loomuomadused säilitas. Ta suutis endale kindlaks jääda ning tegi oma otsused ise kellestki sõltumata. Näiteks Polonius käitus kuninga meele järele, Ophelia elas isa sõnade ja otsuste järgi oma elu.
või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tsehhov (1860 -1904); ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). 20. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21
on otsekui karikakar ja tema juuksed on nagu päitse. Põsed on tal otsekui anemoonid ja silmnägu nagu ladvaubin, huuled on tal justkui vein ja rinnad nagu granaatõunad; tema ihuliikmed on nõtked nagu väädid ja ta on kujult sihvakas ja tema ilu on õrn; nina on tal otsekui mõõgatera, otsaesine on hele ja kulmud kokku kasvanud, aga silmad on tal surmaaga jumestatud. Kui ta suu lahti teeb, pudeneb ta huulilt värskeid pärleid ja tema loomuomadused panevad oma õrnusega südameid kütkesse; ja kui ta naeratab, siis näib sulle, et kuu on tema huulte vahel särama löönud, ja kui ta pilgu heidab, paljastuvad ta silmade tupest haljad mõõgad. Temast võluvamat pole ollagi, ja teda ihkab nii rändaja kui ka paigalpüsija, ja tal on lõhnavad huuled ja need on pehmemad koorevõist ja magusamad meest.--- Ja tema rind on otsekui maantee mägede vahel ja tal on seal nagu elevandiluust kuplid, ja
või on selles osaline. Jutustaja pidev kohalolek on üks jutustuse põhitunnus ning muudab süzee arengu aeglaseks. Tuntud kirjanikud on venelased Ivan Turgenev (1818 -1883), Anton Tsehhov (1860 -1904); ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). 20. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära: päritolu, tegevus, huvid, välimus, käitumine, vaimne pale jmt. Tegelasi liigitatakse püsivateks ja arenevateks. Püsiv karakter ei muutu teoses. Ta väljendab kindlat inimtüüpi või on mingi idee teenistuses. Arenevat karakterit mõjutavad teised tegelased ja olukorrad, millesse ta satub. 21
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
000.000 7.500.000 Palgatõus 7% masstootmine Lihtsalt muudetav VÕI Raskemini muudetav VÕI 26 Teadmised ja Oskused Maneerid Suhtlusringkond Enamasti mittemuudetav Anded Väärtushinnangud Väärtushinnangud Kombineeritav Loomuomadused väljaõppe ja Kombineeritav juhendamise ja nõustamise abil Raskemini muudetav Kombineeritav lisamise Loomuomadused ja asendamise abil arengu abil Teadmised Oskused Kombineeritav väljaõppe ja arengu abil
stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise stiil; ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond. sümbol võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga (näit ankur lootuse sümbol, loorber kuulsuse sümbol). zanr ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm ( näit dramaatika zanrid on
2 ameeriklased Mark Twain (1835 -1910), Jack London (1876 -1916); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933), Mati Unt (1944). Katekismus - lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Kantsoon- vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Keerdküsimus- küsimus, mille lahendus on rajatud naljakale vastusele. Kirjanduse suund ehk vool - selline etapp kirjanduse arengus, kus mingile suuremale grupile kirjanikele ja nende loomingule on omased mingid ühised tunnused. Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast
episoodiline tegelane ). Kirjandusteose tegelased esinevad kas algusest lõpuni kindlakskujunenuna või neid on näidatud arenemises, kujunemis- ning muutumisprotsessis. Esimesel juhul on tegemist püsiva ehk staatilise, teisel korral aga areneva ehk dünaamilise iseloomuga. Tegelase arenemist jälgitakse kõige sagedamini romaanides. Tüüp on ilukirjandusliku teose selline kuju, kelle iseloomus ja saatuses väljenduvad ilmekalt teatud inimrühma põhilised loomuomadused, ühiskondliku arengu põhilised seaduspärasused. Nt F. Dostojevski ,, alandatud ja solvatud " inimesed, A.Puskini nn liigsed inimesed Jevgeni Onegin jt. Tüpiseerimise põhivormid · Tegelaskujude loomine paljude elu jooksul kohatud inimeste iseloomujoontest, seostades neid fantaasia abil tervikuks. · Tegelaskuju loomine teatava elust võetud inimese põhjal. Niisugust inimest kutsutakse prototüübiks. Karakteri kujutamise viisid
on agressiivsed ning karmid tõrjevahendid. Võidakse lasta hõbekuuliga kodukäija maha või kaevata haud lahti ning keerata surnu kummuli, et kui ta tahab tulema hakata, siis kõnnib hoopis maa põhja. Põhjused, miks surnu tuleb kodukäijaks: - Surma ebaloomulik viis, halb, valus või ootamatu surm. Inimene ei suuda enda surmaga leppida ning jääb seetõttu jätkuvalt enda koduga seotuks või jääb suremise paika. - Surnu isikuomadused, kuri, ihne, kade. Olemuslikud loomuomadused võivad samuti põhjustada koduskäimist. Samuti võivad seda põhjustada lahendamata jäänud vastuolud ning tülid omakstega. - Siirderiituste täitmata jätmine, kui riitusi ei ole korralikult täidetud, siis võib surnu tagasi pöörduda. - Surnu soovide täitmata jätmine - Surnu haakuvus oma maise varanduse ning asjada külge, kui surnu ei suuda loobuda enda maisest varast ning asjadest, siis võib ta samuti hakata kodus käima. Hingedeaeg
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikku...
Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult s...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
