Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted (2)

KEILA KOOL
LASTE JA VANEMATE SUHTED
Uurimustöö informaatikas
Autor: Kristel Hunt, 10a klass
Juhendaja : Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja
Keila 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3
1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4
1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4
1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4
1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5
1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5
2. LASTE SUHTED VANEMATEGA............................................................................... 7
2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega......................................................... 7
2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7
2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8
3. LASTEGA KÄITUMINE .............................................................................................. 9
3.1. Neli peamist halva käitumise eesmärki............................................................... 9
3.2. Kuidas lastega käituda ei tohiks ......................................................................... 10
4. LASTE JA VANEMATE SUHTED.............................................................................. 11
5. TEOSTATUD UURIMUSTÖÖ ANALÜÜS................................................................. 12
5.1. UURIMUSOBJEKT........................................................................................... 12
5.2. ÜLEVAADE UURINGU TULEMUSTEST...................................................... 12
KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17
KASUTATUD KIRJDANDUS .......................................................................................... 18
LISA: KÜSITLUSLEHT..................................................................................................... 19
SISSEJUHATUS
Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus. Kui lapsel on tulevikus hea iseloom siis on temaga ka lihtsam suhelda. Mida vanemaks laps saab seda raskem on temaga suhelda ning aina rohkem on nendega probleeme, eriti teismelistega. Teismeliste iseloom võib olla kõige ettearvamatum. Iga lapsevanem peaks teadma, kuidas lastega käituda tohiks ning kuidas mitte. Lapsed on küll erinevad aga kõigi puhul kehtivad mõned kindlad reeglid mida võiks teada. Lapsed oskavad ise väga hästi hinnata millised on nende suhted vanematega. Probleemide põhjused on paljudes põhiliseslt samad. Et suhted oleksid aga suurepärased peavad mõlemad osapooled kõvasti pingutama, et need sellised oleksid. Kõige tähtsam osa on osata kuulata nii last, kui lapsel ka vanemat. See aga ei ole nii kerge, kui tundub. Selles referaadis on juttu , kuidas lapse isiksus kujuneb ja kuidas lastega suhelda. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende suhetest vanematega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 72 õpilast.
1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID

Lapse kõige mõjuvõimsamaks arengukeskonnaks on kahtlemata kodu ja perekond. Last ei mõjuta ainult need suhted milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. Kõik, mida laps kogeb ja näeb on tema jaoks õige, ta ei saa aru mis on vale ja mis mitte. Lapse edukaks kasvatamiseks on vaja armastavat ja hoolivat keskkonda. Lapse arengu kõige tugevamaks mõjutajaks on kindlasti vanemad. ( J. Madisson , 2009).
1.1. Kodu ja perekonna osa lapse arengus.
Perekond on astmeline süsteem, kus kõige suurem vastutus lasub lapsevanematel. Vanemad on kohustatud oma lapse eest vastutama, ta üles kasvatama ja arendama. Selleks, et perekond edukalt toimiks ja oleks võimalik kooselu, peavad kõik pereliikmed panustama ühisesse ellu. Perekonna üheks põhiülesandeks on soo jätkamine, mis ei piirdu ainult laste ilmatoomise protsessiga, vaid soo jätkamine nõuab möödapääsmatult ka kasvava põlvkonna teadvuse kujundamist ja tema kasvatamist . Esimestel eluaastatel paneb inimese arengule ja haridusele kõige tähtsama aluse perekond. Perekond on kasvatuse püha tempel, milles leidub rahu ja vaikust, aga ka elavat ja tegevat elu. Seal valitseb vastastikune usaldus, heatahtlikkus ja armastus, mis on kõige tähtsamad tingimused edukaks kasvatuseks. Sealt võib leida toetust, andestamist, mõistmist. Kahjuks aga igas perekonnas ei leia lapsed rahu,vaikust, usaldust ja armastust. Kuna iga perekond ja kodu on erinev, kasvavadki üles erineva iseloomuga lapsed. (J.Madisson, 2009).
1.2. Keskkond, kui arengutegur
Kuna inimlaps on eelkõige sotsiaalne olend , sõltub tema areng väga olulisel määral kasvukeskkonnast, sellest, kas ta on oodatud ja armastatud või mitte, kas tema jaoks leidub täiskasvanu, kes pakub talle nii emotsionaalseid kui tunnetuslikke muljeid ning tunnustab tema edusamme. Võrreldes täiskasvanuga on laps keskonnamõjudele palju vastuvõtlikum, sest tal puudub kontroll ümbritseva üle ja ta ei saa oma keskkonda ise kujundada. (J.Madisson, 2009)
1.3. Lapse mina-areng
Kuna esimestel eluaastatel veedab laps reeglina valdava osa ajast oma vanematega, on nende roll lapse mina-pildi kujundamisel eriti kaalukas.Positiivne eneseteadus kujuneb välja neil lastel kellesse suhtutakse armastuse ja austusega. See tähendab, et laps peab end tubliks ja on enamasti veendunud oma edukas toimetulekus. See omakorda innustab teda uutes olukordades uusi käitumismudeleid katsetama ja oma võimeid näitama. Kindel kaitstusetunne (mind ei jäeta hätta, minust hoolitakse, minu signaalidele reageeritakse) on aluseks oma väärtuse tajumisele, mis on tähtsaks eelduseks lapse tunnetuslikule arengule. Kaitstusetunde puudumisel võib halveneda lapse võime moodustada vastastikuseid kiindumussuhteid. ( J.Maddison. 2009 )
Kui lapse vajadustele ei vastata või kui vastamine on ebajärjekindel, ei kujune lapsel kogemust positiivsest vastasmõjust. Need lapsed, kelle varane lapsepõlv rajaneb turvalisel kiindumussuhtel, on edaspidi vähem kartlikud ja vähem vaenulikud omasuguste suhtes. Kartlikel lastel ( neil, kes on pidanud oma elus kogema, et maailma ei saa usaldada , et iial ei või kindel olla, kas nende hädasignaalile reageeritakse) on üldjuhul madal enesehinnang. ( J.Maddison. 2009 )
1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus
Emad on laste jaoks lähedasemad ning veedavad nendega rohkem aega. Ema hoolitseb, rahustab, toidab , on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Ta on olulisel kohal lapse arengu toetajana, suhete hoidmisel ja tundelisel suhtlemisel lapsega.(J.Madisson,2009).
Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis . Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll – majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane , hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa mõjutab lapse arengut perekonnas ka läbi enda mitmete rollide. Ta on perekonnas omaette jõud, mis kõrvuti emaga moodustab perekondlike suhete mitmekülgse terviku. Isa roll laste kasvatamisel on olulise tähtsusega, kui pöörata tähelepanu laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemise aluseks olevate rolli eeskujude järele. (J.Madisson, 2009).
Vanavanematel on laste käitumisele nii otsene kui ka kaudne mõju. Kaudne, näiteks vanavanemad toetavad oma lapsi rahaliselt või emotsionaalselt, otsene – vanavanemad kuuluvad samasse leibkonda ja on laste ajutised hooldajad, kui mõlemad vanemad tööl on. Vanavanemad annavad edasi infot ja väärtushinnanguid, on tähtsad suhtluspartnerid ning on emotsionaalseks toeks , kui laps on oma vanematega riius.(J.Madisson. 2009).
2. LASTE SUHTED VANEMATEGA
Igas perekonnas on laste ja vanemate suhted erinevad. Mõnes perekonnas on suhted lastega väga head aga mõnes halvemad. On perekondi, kus lapsed jagavad vanematega kõike, nad usaldavad üksteist täielikult ja räägivad oma probleemidest. Sellises keskkonnas kasvamine on lapsele hea, ta saab oma probleemidest vabalt rääkida ja nii saab perekond appi tulla lapsele, et tema probleeme ka lahendada. Nii on vähem tõenäoline, et laps võib sattuta pahandustesse. Aga perekond, kus laps peab ise oma probleemidega hakkama saama ning kus keegi ei toeta teda on väga tõenäoline, et laps võib mingil hetkel pahandustesse sattuda ja isegi ise midagi jubedat korda saata. Sellepärast ongi vaja, et igal lapsel oleks keegi perekonnas kellega saaks vabalt rääkida kõigest. Kõige parem, kui sellest oleks lapse oma vanemad.(Robert L. Powers. 2008)
2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega
Suhteid vanematega hinnatakse headeks ja normaalseks. Sellistes suhetes valitseb noore ja vanemate vahel mõistmine ja usaldus. Vanematega enda probleeme arutatakse, kuid mõningase kahtulusega, noored võivad karta vanemate reaktsiooni. Sellisel juhul on kindlam jagada enda muret inimesega väljaspool peret, sest tema tõenäoliselt ei hakka karjuma ja moraali lugema. Lapsevanemaks ei sünnita, selleks õpitakse kogemuste ja eeskujude põhjal. Noortega pole just eriti lihtne häid suhteid hoida. Kuid see on teostatav.( T. Kaasik .2004).
Kuigi suhted vanematega on suuremal osal noortest vähemalt normaalsed, on veel pikk maa minna, et suhted oleksid suurepärased. Hea suhte nimel peavad pingutama mõlemad pooled, huvi tundma ja pühendama aega üksteisele. Kõige tähtsam on kuulata. Lapse kasvatamist võiks võrrelda autojuhtimisega: mõlemad nõuavad teadmisi ja mõlemad lõppevad kurvalt , kui neid teadmisi pole. Nii nagu õpitakse autot juhtima , peaks ka õppima last kasvatama, suunama ja lapse jaoks olemas olema.( T.Kaasik.2004).
2.2. Suhted teismelisega
Üle kogu maailma on lõputu hulk õpetajaid ja lapsevanemaid teismelistega vaenujalal. Sellised täiskasvanud ei mõista, et nad aitavad ise kaasa teismeliste halva käitumise äratasumisele. Halvasti käituvate teismeliste kõige levinum eesmärk on võim ning lihtsaim viis seda saavutada on vastuhakk. Teismelised on eriti tundlikud alavääristava kohtlemise suhtes. Kui me suhtleme teismelisega moel, mis annab talle mõista, et tema arvamus ei ole oluline, et meie teame paremini, et küll me talle ütleme, kuidas ta oma aega peaks veetma , kellega peaks sõbrustama ning mis kell õhtul koju tulema , asetame end vabatahtlikult kaotaja positsiooni. See tähendab vaid, et teismelised ei vali teed, mida neile peale sunnitakse . "Ei"-ütlemise võim on absoluutne. Selleks, et teismeline tahaks ütelda "Jah", tuleb meil saavutada tema poolehoid. .(Robert L. Powers. 2008).
Teismeline saab meile igal juhul näidata, et ta ei lähe meie ideedega kaasa, kui otsustab seda mitte teha. Miljonid täiskasvanud ei ole seda ära õppinud. Selle tulemusena sarnanevad paljud kodud ning keskkoolid relvastatud laagritele. Õpetajad ja lapsevanemad loobuvad võimalusest noorte inimeste käitumist produktiivselt mõjutada hetkel, kui nad astuvad noortega sõjajalale. Nii klassis kui ka kodus on abi vaid sellest, kui võtame hetkeks aja maha, arutame probleemid läbi ning otsustame, mida me saaksime koos ette võtta. Kuid midagi selliste arutluste abil siiski muutub ning see midagi on atmosfäär. Teismelised tunnetavad, et neisse suhtutakse austusega. ( Robert L. Powers2008).
2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid ?
Kõik vanemad teavad, et pole kerge lastega suhelda ning alati aru saada, mida nad vajavad või tahavad. Sellest tulenevad ka probleemid lastega. Et suhted lastega ei oleks vaenulikud ja halvad tuleb alati lastega rääkida rahulikult ja arvestada ka nende arvamustega. Laste jaoks on väga tähtis, et nende arvamust kuulatakse ja võetakse ka kuulda. Kindlasti üks suureimaks probleemide tekitajaks on laste karistamine . Kõik lapsevanemad on pidanud kunagi oma lapsi karistama olgu see siis väikse pahanduse eest või koolis saadud halva hinde eest. Sageli paljud vanemad jätavad karistamise üldse ära kuna nad ei soovi probleeme lastega. .(Robert L. Powers. 2008).
See on aga vale tegu kuna karistamine on vajalik, et nad ikka aru saaks, kui nad on midagi valesti teinud ja laste pahameel kestab ainult väga vähe aega, peagi on asi unustatud. Hea viis heade suhete hoidmiseks on ka pidev lastega tegelemine. Nii veedetakse palju aega koos lastega, suheldakse nendega palju ja hoitakse häid suhteid. Kunagi ei tohiks laste peale liialt karjuda, see ei aita ega vii kuhugi . Mõistlik oleks alati kõik rahulikult ära rääkida, võib kasutada veidike kurjemat häält aga pole mõtet röökida ja karjuda laste peale. Kindlsti iga lapsega peab erinevalt käituma, et suhted oleksid head ja sõbralikult aga iga vanema enda kohus on selgeks teha, kuidas täpselt oma lapsega tuleks suhelda ja tegeleda.
3. LASTEGA KÄITUMINE
Lapsed nagu täiskasvanudki tahavad tunda end olulisena. See tähendab ka, et lapsel on vaja tähelepanu, nad tahavad olla kindlad et keegi neid märkab. Selle pärast aga võivad lapsed käituda kummaliselt ja ettearvamatult. Meie kõigi jaoks on tähtis kuhugi sobida, kuhugi kuuluda , midagi väärt olla, teiste jaoks keegi olla. Sama asi kehtib ka laste puhul, neile meeldib kuuluda kuskile. Laste käitumine oleneb kõik sellest, kas laps tunneb end olulisena, kuulub ta kuskile või kas üldse pannakse teda tähele. Laps, kes käitub halvasti, on alati laps, kes tunneb end ebakindlalt. Igal lapse käitumisel on oma eesmärk. Samas käituvad ka vanemad lasteha valesti, hellitades ja poputades neid liialt.( Robert L. Powers. 2008).
3.1. Neli peamist halva käitumise eesmärki
Lapse halb käitumine kodus võib väljenduda valimatus sõnavaras, korralduste eiramises, agressiivsuses, mis mõnikord saab alguse näiliselt pisiasjadest. Vahel võib selleks ka olla probleemidega perekonnas. Halva käitumise üks tõsisemaid põhjusi on psüühiline väärkohtlemine: lapse ignoreerimine ja tõrjumine, pidev mõnitamine ja alavääristamine, vaimne vägivald.(R.Lind 2009). Lapse halva käitumise põhjuseks võivad olla ka õpiraskused, halb kasvukeskkond, turvaruumi häirumine, psüühikahäired. Halva käitumise üks tõsisemaid põhjusi on psüühiline väärkohtlemine: lapse ignoreerimine ja tõrjumine, pidev mõnitamine ja alavääristamine, vaimne vägivald. Rudolf Dreikurs on kirjeldanud nelja peamist halva käitumise eesmärki. Lapse halva käitumisega on võimalik mõistlikul moel toime tulla. (Robert L. Power 2008).
EESMÄRK l: Tähelepanu. "Kui muidu mind tähele ei panda siis, kui pahandust tehes saan ma seda ikka."
EESMÄRK 2: Võim. "Mind ei takista keegi. See mida ma teha tahan seda pean ka tegema ja keegi mind takistama ei tule."
EESMÄRK 3: Kättemaks. "Kui mulle midagi tehakse siis pean seda neile ka vastu tegema."
EESMÄRK 4: Küündimatus. "Ma ei pruugi küll ootustele vastata, aga vähemalt, kui ma midagi ei tee, jäetakse mind ehk rahule." (Robert L.Power 2008)
Kõige sagedasemad halva käitumise eesmärgid on tähelepanu ja võim. Käitumist, mis on suunatud tähelepanu ja võimu saavutamisele , esineb aeg-ajalt igas klassis ja igas kodus.
(Robert L. Powers.2008).
3.2. Kuidas lastega käituda ei tohiks ?
Liigne poputamine ja kaitsmine ei ole headuse väljendajaks. Kui üritame laste eest nende asju korda ajada, ei suhtu me lastesse austusega ning võtame neilt võimaluse oma tugevaid külgi avastada . Kui me haletseme last, pakume lastele liigsel hulgal teenuseid või üritame neid kaitsta eksimisele järgnevate tagajärgede tunnetamise eest, anname mõista, et nad ei ole piisavalt tugevad, et eluga toime tulla. Niisugune kohtlemine lubab lapsel teha järgnevaid järeldusi: l) inimesed peaksidki minu ellu sekkuma ja minu eest kõik joonde ajama ; 2) omapead jäädes ei suuda ma eluga rahuldavalt toime tulla. .( Robert L. Powers.2008).
Ega ka allasuru käitumine pole just kõige efektiivsem käitumine. Kui sisendame lapsele: "Küll ma juba hoolt kannan selle eest, et Sa korralikult käituksid," kaldub laps vastama käitumisega, mis kannab endas teadet: "Ma ei pruugi küll olla nii vägev kui Sina, kuid ma näitan Sulle, et Sa ei saa mind millekski sundida ." .( Robert L. Powers.2008).
4. LASTE JA VANEMATE SUHTED
Laste ja vanemate suhete kohta on tehtud veel uurimustöid. Üks leitud töö on tehtud Saaremaa ühisgümnaasiume 12. klaasi lõpetanud Hedi Hiiuväina poolt. Tema uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, mis valdkonnad põhjustavad enim probleeme laste ja vanemate vahelistes suhetes ning kuidas leitakse neile lahendusi. Hüpoteesiks seadis ta, et laste ja vanemate vahelistes suhetes tekitab põhiliselt probleeme õppimine ning laste eluviisid; probleeme lahendatakse enamjaolt neid läbi arutades. Oma töö käsitlemiseks viis ta läbi küsitluse. (H.Hiiuväin,2007).
Küsitlusest selgus, et suhteid vanematega peetakse heaks või väga heaks. Keerulisemad suhted on isadega. Autor küsis ka, et millised valdkonnad tekitavad vanematega kõige rohkem probleeme. Selgus, et peamiselt tekib probleeme õppimise, vaba aja veetmise ja raha kasutamise tõttu. Kuidas siis nendele probleemidele lahendusi leida ? Küsitlusest selgus, et probleemidele leidakse lahendus läbiarutamise teel. Autor küsis ka, kuidas vanemad neid karistavad? Selgus, et peamine karistamismeetod on arvuti keeld, taskuraha vähendamine ja koduarest. Autor uuris veel, kui palju veededakse vanematega koos aega. Selgus, et põhiliselt 3-5 tundi nädalad ollakse koos vanematega. Põhilised tegevused, mida vanematega koos tehakse, on televiisori vaatamine, söömine ja ostlemine. Töö hüpotees leidis kinnitust, sest tõesti, laste ja vanemate vahelistes suhetes tekivad probleemid põhiliselt õppimise tõttu ning need lahendatakse läbiarutamise teel. (H.Hiiuväin2007).

5.TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS

Soovisin teada saada, kui head suhted on meie kooli õpilastel vanematega. Uurimuse meeodiks on kirjalik küsitlus, kus õpilased vastavad erinevatele küsimustele. See meetod tagab hea ülevaate, analüüsimisvõime ning võrreldavuse. Küsitlesin Keila Kooli 12-18-aastaseid õpilasi. Uurisin noortelt , millised on nende suhted vanematega ja kuidas nad lahendavad probleeme perekonnas.

Uurimisobjekt

Uuritavateks olid Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 72 õpilast – 30 poissi ja 42 tüdrukut 6. , 10. ja 12. klassist . 6. klassist oli 6 poissi ja 12 tüdrukut, 10. klassist vastas küsimustele 13 tüdrukut ja 9 poissi. 12. klassist osales 17 poissi ja 15 tüdrukut.
Uuritav objekt oli Keila Kooli õpilaste suhted vanematega. Tahtsin teada saada, kui probleemsed on suhted meie kooli õpilastel vanematega. Selleks viisime läbi küsitluse, milles oli 10 küsimust. Küsimustik on esitatud lisas .

Ülevaade uuringu tulemustest

Järgnevalt esitan ülevaate uuringust küsimuste kaupa.
1. Kas suhted vanematega on head ?
Tulemustest võib järeldada, et suhteid vanematega peetakse headeks. 69 % vastanutest peavad suhteid vanematega heaks. 31 % vastanutest arvab , aga et suhted vanematega on head aga neil esinem probleeme. Ainult 5 % peab suhteid vanematega halvaks. 6. klassist oli kolm õpilast ja 10. klassist oli üks õpilane, kes pidasid suhteid vanematega halvaks.
Joonis 1. Millised on suhted vanematega ?
2. Kumma vanemaga saate paremini läbi ?
Tulemustest selgub , et küsitletud Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste seast saavad õpilased paremini läbi emaga. Vastatnutest 70 % ehk 50 õpilast saab paremini läbi emaga ja 30% ehk 22 õpilast saab paremini läbi isaga.
Joonis 2. Kumma vanemaga saadakse paremini läbi
3. Mis põhjustab teie peres põhiliselt probleeme ?
Selle küsimusega on vastused aga väga erinevad. Selgelt on näha ka erinevust nooremate ja vanemate õpilaste vahel, mis tekitab nende peres probleeme. 6. Klassi vastanutest selgub, et 41 % õpilastest arvab, et probleeme põhjustab vaba aja veetmine , 39% peab põhjuseks aga õppimist ja 20% vastanutest raha. Võrdleme nüüd vastuseid 12. Klassi õpilastega. 50% vastanutest vastasid, et probleeme põhjustab õppimine, 41% aga raha ja 9% õpilaste arvates põhjustab probleeme vaba aja veetmine. Erinevust on selgelt näha, noorematel õpilastel põhjustab peres probleeme vaba aja veetmine vanematel õpilastel aga õppimine.
4. Kuidas lahendate peres probleeme ?
Probleeme lahendab 84 % vastanutest vanematega rääkides, 16 % aga ootab, et probleem ise laheneks.
Joonis 3. Kuidas lahedatakse probleeme vanematega?
5. Milline on põhiline karistamis viis ?
10. ja 12. klasside õpilaste vastused olid väga sarnased. 91 % vastanutest vastas, et neid ei karistatagi, 5 % vastas, et taskuraha ära võtmisega ja 4 % õpilastest vastas, et koduarestiga. 6. Klassi õpilaste vastused olid 10 ja 12 klasside omadest aga erinevad. 6. Klasside õpilasi karistatakse peamiselt 38% arvuti keeluga , 30% võetakse ära taskuraha, 20% võetakse ära telefon, 10% vastanutest ei karitatagi ja 8% õpilastest määratakse koduarest. Selgelt on näha, et nooremaid õpilasi karistatakse rohkem, kui vanemaid õpilasi.
6. Kui tihti veedate aega koos vanematega
6. klassi õpilastest 48 % ehk 8 vastas, et tavaliselt käivad nad küll väljas aga õhtuti on kodus koos perega , 20 % ehk 4 vastanutes aga on vanematega koos väga harva, 19 % ehk 3 õpilastest vastas, et nädalavahetustel on nad koos perega ja 13 % ehk 2 õpilast vastas, et on vanematega koos kogu aeg.
10. klassi õpilastest 52 % ehk 11 õpilast vastas, et vanematega koos on nad harva, 25 % ehk 6 õpilast vastas, et nad käivad väljas aga õhtuti on koos vanematega, 18 % ehk 4 õpilast ütles, et nädalavahetustel on nad koos vanematega ja 5% ehk 1 õpilast vastanutes ütles, et on koos vanematega kogu aeg.
12. klassi vastused sarnanevad aga 10. Klassi omadega, ainult protsendid erinevad. 51% ehk 16 õpilast vastas, et vanematega koos on nad harva, 28 % ehk 9 õpilast vastas, et nad käivad väljas aga õhtuti on koos vanematega, 11 % ehk 4 õpilast vastas, et nädalavahetusel on nad koos vanematega ja 10 % ehk 3 õpilast vastas, et on vanematega koos kogu aeg.
Vanuseliselt erinevust on näha, et nooremad lapsed veedavad vanematega aega rohem, kui vanemad õpilased. Vanemate õpilaste vastused on aga üksteisega väga sarnased.
7. Kas usute, et saate tulevikus vanematega hästi läbi ?
Selle küsimuse vastused on aga kõigil klassidel sarnased. Kokku vastas 91 % õpilastest, et kindlast suhtlevad nad tulevikus vanematega edasi, 9% vastanutes loodavad, et tulevikus on suhted neil vanematega head ja mitte üksgi õpilane ei vastanud, et tulevikus nad vanematega ei suhtle.
Joonis 4. Kas arvate , et saate tulevikus vanematega hästi läbi ?
KOKKUVÕTE
Vanemad ning perekond on tõesti lapse arengus väga tähtsal kohal. Kuna laps on nendega igapäevaelus kõige rohkem koos siis õpib ta ka neilt kõige rohkem. Nendelt õppides omab laps endale ka nende iseloomuomadusi. Igal perekonna liikmel on oma kindel roll lapse arengus.Kõik mida laps kodus omab muudab teda tulevikus, kas siis paremuse või halvemuse poole. Elus oleneb kõik milleski , nii oleneb ka lapse areng tema tulevast elu. Lastega suhtlemine muudab last palju. Kui lapsel on kodus vanematega kõik korras on tal ka väljaspool kodu vähem probleeme. Aga sageli pole nendega suhtlemine just kerge asi. Raske on aru saada, mis võib toimuda pisikese lapse peas ja neid mõista seejuures. Sellest tulenevad ka probleemid nendega. Aga vanema kohus on jääda rahulikuks ja lapsega kõike rahulikult rääkida.
Kõige raskem aeg lapsega suhelda on ilmselt siis kui laps on teismeline. Sel hetkel on nad kõige kangekaelsemad. Igal lapsel on halvaks käitumiseks omad põhjused aga sageli on nendeks kas tähelepanu, võim või kättemaks. On ka omad kindlad reeglis , kuidas lastega käituda ei tohiks. Lastega suhtlemine oleneb pisiasjadest. Igat tegu peab jälgima, et mitte lastele halba eeskuju anda või, et neid vihastada. Laste kasvatmine pole lihtne aga õiesti suheldes peaks see kindlasti kergem olema.
Teostatud küsitluse põhjal selgus, et 69% vastanutest on suhted vanematega head ning 91% vastanutest usub, et tulevikus suhtlevad nad oma vanematega ka edasi. Meie kooli 6.klasside õpilastel esineb vanematega probleeme peamiselt vaba aja veetmise pärast, vanemalt õpilastel aga õppimise pärast. Küsitluses selgus, et nooreimaid õpilasi karistatakse palju rohkem, kui vanemaid õpilasi. Küsitluse põhjal selgus, et vanematega koos ollakse vähe, rohkem oldakse koos sõpradega.
KASUTATUD KIRJANDUS
H.Hiiuväin. (2007). Laste ja vanemate suhted luubi all
http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0705,19045
J.Madisson.(2009). Keskkond lapse arengu mõjutajana
http://jmadisson.wordpress.com/2009/07/09/keskkond-lapse-arengu-mojutajana/
J.Madisson.(2009). Perekonna ja lapsevanema osatähtsus lapse arengus
http://jmadisson.wordpress.com/2009/07/09/1-1perekonna-ja-lapsevanema-osatahtsus-lapse-arengus/
K.Mägi ja M. Salum .(2006) .Millised on lapse emotsionaalsed vajadused ja kuidas neid rahuldada? http://www.omapere.ee/page_done.php?pageid=84
L.Keltikangas-Järvinen. (2004). Agressiivne laps
http://raulpage.org/agressiivne/agress4.html
R.Lind.(2009). Kuidas kasvavad head lapsed?
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2446
Robert L. Powers.(2008) Kuidas saavutada laste poolehoid?
http://www.puhjag.edu.ee/lastepoolhoid.pdf
Tiia Tulviste. Imik vajab lähedust (1996)
http://www.perekool.ee/index.php?id=937
T. Annuk .(1999) Kuidas mõjutavad vanemad lastevahelisi suhteid
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/laste_suhted_polinity.ht m
T.Kaasik(2004). Mida noored arvavad suhetest vanematega
http://www.lastekaitseliit.ee/public/T_nis_Kaasik.pdf
LISA: Küsitlusleht
Seoses uurimustööga laste ja vanemate suhted palun vastata allpool toodud küsimustele
Sugu: a) Poiss b) Tüdruk
Vanus: .................
1: Kas suhted vanematega on head?

Jah

Jah, kuigi vahel esineb tülisid

Ei
2: Millise vanemaga saate paremini läbi?

Emaga

Isaga
3: Mis põhjustab teie peres põhiliselt probleeme ?

Raha ( Nt liiga väike taskuraha )

Õppimine

Vaba aja veetmine
4: Kuidas lahendate neid probleeme ?

Vanematega rääkides

Oodates, ajapikku ununeb kõik
5: Mis on põhiline karistamis viis ?

Koduarest

Taskuraha ära võtmine

Arvutikeeld

Telefoni ära võtmine

Ei karistatagi
6: Kui tihti veedate aega koos vanematega?

Väha harva, tavaliselt olen koos sõpradega

Nädalavahetusel oleme koos

Olen alati koos perega, väljas käin harva

Käin küll väljas aga õhtuti olen kodus
7: Kas usud , et saad tulevikus oma vanematega hästi läbi ?

Jah, kindlasti

Ei, suhted on juba praegu halvad

Praegu on küll suhted halvad aga loodan, et tulevikus on need head
19