Isadus (0)

Isadus
Sisukord
Sissejuhatus 3
Isa rolli olulisus 4
Isa psühholoogiline roll 5
Isad läbi aegade 6- 7
Milline on hea isa 7
Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
Sissejuhatus
Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes.
Isa roll
Isa rolli olulisus
Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isadusest. Esiteks bioloogiline isadus (isa kui sigitaja). Kui räägime isast, kes ise oma lapsi kasvatab, siis on siin kõik mõistetav, tunduvalt keerulisemaks muutub antud teema aga näiteks spermadoonorluse puhul.
Teiseks võib välja tuua sotsiaalse isaduse. Sel puhul tunnistab mees end isana, käitub isana ja on ka juriidiliselt lapse hooldaja. Samas ei pruugi sotsiaalne isa olla lapse bioloogiliseks isaks.
Kolmandaks on psühholoogiline isadus. Siin määratletakse meest isana juhul, kui laps näeb temas isa ning tal on isaga püsiv usalduslik kontakt. Psühholoogilise isaga suhtleb laps pidevalt.
Tänapäeval ei pruugi need erinevat tüüpi isadused aga alati kattuda. Näiteks kui mehel on enam kui üks paarisuhe, siis võib peres olla sageli puudu üks bioloogiline vanem. See on ka üks põhjusi, miks üha enam on hakatud rõhutama psühholoogilist isadust.
Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Kuna perekonna kontekstis toimub pidev vastastikune mõju, on üksüheseid seoseid raske välja tuua. Samas rõhutatakse isade rolli eelkõige majandusliku toetuse tagamisel ning perekonnas üldise emotsionaalse õhkkonna kujundamisel. Igas kultuurikeskkonnas on oma ettekujutus " heast isast". Sotsiokultuurilised normid määravad suurel määral isarolli, see mõjutab pereprotsesse ja see omakorda lapse arengut.
Viimastel kümnenditel on laienenud isaduse mõiste ja paljud isad soovivad seotust suurendada, tegeledes ka nende ülesannetega, mida seni on teinud vaid emad. Seetõttu on suurenenud otsene mõju, mis efektiivse isaduse korral toetab laste emotsionaalset ja sotsiaalset kompetentsust, soorolli kujunemist ja kohanemisvõimet. Järelikult, hea isa toetab last mõjutades tema kasvukeskkonda nii, et võimete arenguks oleks loodud soodsad tingimused.
Kuna majandusliku kindlustatuse tagamine kuulub traditsioonilisse arusaama maskuliinsusest, siis majanduslikult keerulistel aegadel muutub ka sotsiaalne surve meestele tugevamaks.
Töökoht ja töö iseloom mõjutavad suuresti isa seotust. Mida enam mees tööle pühendub, seda enam on ta ka perest eemal ning selle tulemusena jäävad paljud mehe kui isa funktsioonid perekonnas täitmata.
Samas toob majanduslik ebastabiilsus peres kaasa ka emotsionaalse õhkkonna halvenemise. Majanduslikest teguritest tingitud stressi tõttu ei suuda paljud vanemad olla laste suhtes toetavad ja hoolitsevad, mistõttu vanemate käitumises suureneb ka karistav joon. Seega on halb nii liigne pühendumine tööle kui ka majanduslik ebastabiilsus. Pere majanduslik olukord on aga otseselt seotud emotsionaalse turvalisusega.Ükskõik kui suur raha ja majanduslikult lahe elu ei kompenseeri lapsele lähedussuhet vanematega. Meeste arusaamu antud valdkonnas peegeldab küsimus töö ja pereelu ühitamise kohta.
Oluline osa on isa emotsionaalsel toetusel teistele pereliikmetele, eelkõige emale. Üldise emotsionaalse tausta loomisega mõjutab isa oluliselt laste arengut ja paremat kohanemist. Head suhted perekonnas aitavad kaasa sellele, et isa–poja ja ema–tütre vahelises suhtlemises omandatakse paremini ka vastavad soorollid. Kui toetus puudub, siis on tegemist konfliktsema õhkkonnaga, kus lapsed ka sagedamini kannatavad. Erinevate uuringute andmete alusel võib väita, et seal, kus suhted isaga on paremad, tajuvad ka noored sotsiaalset toetust enam ja sagedamini pöördutakse ka tõsise mure korral isa poole. Isaga lähedasemates suhetes olevad noored märgivad ka vähem aasta jooksul kogetud negatiivseid elusündmusi. Seetõttu võime väita, et lähedased suhted isaga aitavad noortel kujundada tajutavat sotsiaalset toetust.
Isa psühholoogiline roll
Kui isa täidab oma psühholoogilist rolli, siis on tema tegevusel oluline mõju lapse arengule ja heaolule. Neid asjaolusid on selgitatud järgnevalt:
Esiteks on erinevad uuringud näidanud seda, et kõige efektiivsem sotsialisatsioon toimub perekonnas siis, kui omavahel on efektiivselt ühendatud hoolitsus ja kontroll. Kui on tegemist peredega, kus on mõlemad vanemad ning emad kalduvad hoolitsema ja isad kontrollima, on lapse arengu seisukohalt tagatud eeldused tema optimaalseks arenemiseks. Kui aga on tegemist sellega, et ema kasvatab lapsi üksinda, siis sellega kaasneb hoolitsemine, aga samas ka vähene kontrollimine. Sellise kombinatsiooni korral esineb lastel aga sagedamini raskusi enesekontrolliga. Poistel võib see ilmneda agressiivsusena, tüdrukutel aga seksuaalsuhete sageduses.
Teiseks mõjutab laste arengut ka isade kasutatavad mängud. Nende mängude abil õpivad lapsed reguleerima oma emotsioone ja tundma teiste emotsioone, neil kujunevad välja paremad probleemilahendamise oskused ja sellest tulenevana on ka nende õppeedukus koolis parem.
Kolmandaks mängib isa olulist rolli lapse turvalise sooidentiteedi ja seksuaalsuse kujunemisel. Nii on üsna arusaadav, et isa õpetab pojale seda, kuidas olla mees. Tütar õpib sellisest suhtest käitumist mehega ja tulevikus hakkab otsima partnerlussuhtes samasugust meest. Kui selline mehelik suhe puudub, võidakse otsida seda kuskilt mujalt.
Isad läbi aegade
Hõimude aeg
Me kipume uskuma, et hõimudes olevad mehed ja isad olid tihti jahi tõttu hõimust eemal, seega hoolitsesid laste eest ainult naised ja emad.
See oli nii ainult üksikutes hõimudes. Paljudes, aga olid isad enamuse või isegi terve aja kohal. Mõnes hõimus küttisid nii mehed kui naised, seega said mehed olla tihti oma lastele lähedal.
Algelistes ühiskondades oli beebidel ohtlik vabalt ringi liikuda (lahtine tuli, kivid, surmavad putukad ja kahepaiksed ), seega pidi neid palju kandma.
Tööstusajastueelne isa
Kuna kristlus ja hiljem "ratsionalism", haaras kogu Euroopa, pidid isad olema perekonnas juhid. Samas jälle paljud isad ei teinud seda mida neil käsiti.
Põhja-Euroopas (teisiti oli Vahemere ääres ja mujal maailmas) on isad olnud pikka aega olulised partnerid lastekasvatuses.
Maaelu oli reguleeritud päevavalgusega. Talvel võisid isad olla eemal valgustatud majast vaid mõne tunni. Suvel töötas pere sageli koos põldudel. Talvel ja suvel väga paljud isad olid väga kättesaadavaks oma lastele.
Ka rikkastes perekondades magasid lapsed tihti oma vanematega.
Laste hooldusõiguse pärast ametliku/ mitteametliku lahutust läks tihti isadele. 8% emadest suri sünnitusel sellepärast olid enamus üksikvanemad mehed. 24,1% lastest oli ainult isa, võrreldes tänavuse 1,3%.
Tööstusaegne isa
Kui tööstusrevolutsiooni Inglismaal algas, siis mõnes piirkonnas emad ja lapsed töötasid tehastes ja isad olid pidevalt kodudes.
Hiljem hakkasid isad kodust kaugemal töötama, vahest isegi väga kaugel.
Naised hakkasid üle võtma isade „traditsioonilisi” ülesandeid, näiteks laste harimine. Isad hakkasid üha vähem lastega koos olema ja nende oskused sellega vähenesid.
Tänu pidevatele sõdadele oli suur oht, et paljud lapsed jäid isadest ilma.
21. sajandi isa
Tänu naiste tohutule edukusele töös, armees ja poliitikas, hakkasid mehed uhkust tundma sellest, kui väga nad on oma perega seotud.
Suurem osa meeste vabast ajast on samuti seotud koduga, mitte sellest eemal olemisega, seega, kodu pole enam ainult naiste piirkond.
Kasvav kodus töötamine tähendab, et isad saavad olla rohkem koos oma lastega, kuigi neil on pikad töötunnid.
Mõnes piirkonnas, nagu varasel tööstusajal, on naistele rohkem töid kui meestele ja mõnes perekonnas teenivad naised rohkem kui mehed, seega, kodus viibivate isade arv kasvab jälle.
Täiskasvanud lapsed elavad kaugel oma vanematest , sellepärast on isad lastekasvatamise võti.
Milline on hea isa
Hea isa on see, kellel on lapse jaoks aega. Isa, kes võtab seda aega. Ja kannatlikkust. Senikaua, kui seda aega lapsega tegelemiseks ei ole, on isal ainult teoreetiline võimalus olla hea isa. Kui aeg endale võtta ja asuda koos lapsega uuesti avastama maailma, siis on see juba praktiline võimalus olla hea isa.
Võtta aega, et seletada ja õpetada. Sellest on vähe, et isa on kodus ja laps on kodus ja isa vaatab telekast uudiseid ning on just õllepudeli lahti korkinud ja laps on ka kusagil seal. Ma arvan, et lihtne on öelda, et aega ei ole, aga see on alati tahte küsimus, et kas me TAHAME, et meil kellegi jaoks aega oleks, või ei taha. Iga inimese elu on ainult tema enda oma ja tal on õigus seda elada nii, nagu ta õigeks peab. See, et töö üksi on oluline, ei vasta tõele.
Kannatlikkust läheb vaja just selles osas, et rahulikult oodata ja seletada ja käia jalutamas lapsega, et ta maailma mõistma õpiks. See võtab aega. Ja iga õpetamine nõuab kannatlikkust. Muidugi võib igasugu mänguasju ja kingitusi osta, aga need ei asenda kunagi sind ennast.
Isa tähendus lapse erinevates vanustes
Beebi -iga: isa mängitab 
Tavaliselt hoolitseb ema lapse põhivajaduste eest: söödab, peseb ja vahetab mähkmeid. Kui nende asjade eest on hoolt kantud , tuleb isa kord. Isa mängud on tormilisemad ja lapse meelest ehk ema omadest põnevamadki.Kuigi isa osaleb tänapäeval üha enam beebi hooldamises ja mängib lapsega, on imiku side emaga esimesel eluaastal siiski tihedam, lähenedes sümbioosile. Nõnda võib isa tunda end kõrvalejäetuna. Ebamugavust võib põhjustada seegi, et elu koos lapsega ei vasta loodud kujutluspiltidele. Lapsevanemaks saamine toob alati üllatusi, vahel ka pettumusi, sest mitmeid sellega kaasnevaid elumuutusi lihtsalt pole võimalik ette näha.Nii lapse beebi-eas kui ka hiljem on vanemail õigus oma tunnetele ja õigus tunda neid ennast süüdistamata. Selliste tunnete hulka peaksid mahtuma ka väsimus, pettumus ja viha - ema-isa ei pea neid kogedes end veel ebaõnnestunud lapsevanemaks pidama .
1,5 - 3-aastased: isa aitab emast eemalduda 
Lapse teisel-kolmandal eluaastal saab isa endale uue rolli. Selles vanuses üritab laps trotslikult emast eemalduda. Kohati ta takerdub emasse, siis jälle tõrjub teda eemale. Isast saab nüüd turvapaik ja tasakaalustaja, justkui neutraalne maa-ala, kus laps on kaitstud oma tigeduse ja viha eest. Ühes lapse iseseisvuse kasvuga tunneb rahuldust ka isa, sest eks oli ju temagi elus kord aeg, mil ta võitles end oma emast sõltumatuks.Tüdrukud ja poisid eemalduvad emast erinevalt. Mõlemale on eraldumine vajalik, ent selles eas tajub poiss, et temast ei saa kunagi emasarnast. Ema loomuomane naiselikkus viib poja feminiseerumisele, kui isa ei aita poisil temast eemalduda.Mõned mehed usuvad, et tüdrukute isa olla on kergem. Suhtele tütardega annab tooni tõmme üksteise poole, isa ja poja vahel käib aga ajuti kõva võistlus.
4 - 5aastased: isa kui võistleja 
Nelja-viieaastaselt, nn oidipaalses perioodis , hakkab laps hoomama isa ja ema vahelist suhet. Ta ei oska seda õieti määratleda, ent tunneb end kõrvalejäetuna. Laps üritab muutuda taas väikseks, kuid ei saa üle ega ümber äsjaavastatud teadmisest, et inimesed jagunevad kaheks: meesteks ja naisteks.Poeg üritab ema enda päralt hoida, ja tüdruku soovid keskenduvad isale . Selles eas üritab laps igal viisil isa ja ema vahele magama pugeda. Last tuleb mõista, kuid kiilu vanemate paarisuhtesse ei tohiks ta siiski lüüa. Sinkkonen rõhutab, et selles perioodis ei
tohiks isa ehmuda, kui ka tema on tütresse kiindunud , ega lasta end häirida tüdruku soovidest või poisi ähvardustest.
Esimesed kooliaastad : isa kui sõber ja eeskuju 
Esimestel kooliaastatel süveneb lapse arusaam oma soost. Isa ja laste koostegutsemine on selles eas oluline, kuid sellest tähtsam on, et isa kuulaks oma last ja huvituks tema tegemistest. Mõtteid vahetades võivad mõlemad kogeda sügavat ühtekuuluvust ja sõprust.Nii mõneski kunstis võivad lapsed ses eas juba isast ees olla - isa peaks suutma seda aktsepteerida. See ei tähenda aga isa kui autoriteedi langust. Lapse enesehinnang on veel seotud vanematega ning laps tahab olla maailma kõige targema ja andekama isa poeg või tütar.
Murdeiga : isa kui lubjakas 
Murdeeas tahab nooruk iga hinna eest iseseisvaks saada. Selleks üritab ta end trotslikult ja agressiivselt vanemaist lahti rebida. Isa ihalemine asendub mässuga: isast saab lootusetu lubjakas, kellega on isegi mõttetu vaielda . Noorukiea kõige tähtsam ülesanne ongi õppida oma vanemaid realistlikult tundma, nende heade ja halbade külgedega. Isal tasuks meenutada, et tema ei ole muutunud, seda on teinud hoopis nooruk. Ta peab loobuma idealiseeritud maailmapildist, et lõplikult iseseisvuda.
Kokkuvõte
Eelnevas referaadis saime teada, et on olemas kolme tüüpi isadust: bioloogiline isadus, sotsiaalse isaduse ja psühholoogiline isadus. Samuti sai uueks teadmiseks, et isa psühholoogiline roll lapse elus on väga oluline, sest see mõjutab viimase heaolu ja arengut. Ülevaate sai ka isadest läbi aegade. Selle kokku võteks võib öelda, et isad olid oma lastega väga tihti koos, välja arvatud tööstusaegsed isad. Viimaseks võib öelda, et hea isa on see, kes leiab alati aega oma lapsele ja on alati valmis teda aitama .
Kasutatud kirjandus
http://www.mees.eu/artikkel/mehe-rollist-isana.html
http://www.dad.info/fatherhood/dads-through-the-ages-a-history/
http://www.epl.ee/news/kultuur/article.php?id=50968787
http://www.perekool.ee/index.php?id=85486