Tema poeg on elevandipäine Ganesa. Saktism. Austatakse jumalikku loovat jõudu, saktit, mis avaldub tavaliselt jumaluste erinimelistes abikaasades. Mantrate kasutamine. ¤ mantra - lühike maagiline või rituaalne lause või silp. Pühim on OM-silp. Brahman ehk mailmavaim on kõige algus ja ots. Brahman on kõiges. ¤ Atman - inimese tõeline olemus, mille ajutine asupaik on inimkeha. Atman ja brahman on üks. ¤ Sansaara ehk hingede rändamine - inimese hing, nagu kogu maailmgi peab pidevalt sündima uuesti, kuni jõuab ühtsuseni brahmaniga. ¤ Karma ehk teo ja tagajärje seadus - inimese eelmise elu summa määrab ära oleku, millesse at reinkarneerub. See on karma seadus. ¤ Moksa ehk vabanemine - inimese eesmärk vabaneda hinge rändamisest, lõpuks jõuab moksasse. Selleni jõuatkse mediteerimise kaudu. Koolkonnad jagunevad hinduismis kuueks, alljärgnevalt kolm tuntuimat: 1. Vedanta - õpetaja Samkara. Brahman pn tõeline hing, kogu nähtuste maailm on vaid
Usupärimused kirjeldavad muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda- sanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4
Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab
kõik ja me omakorda andma edasi maailma olemist, igaüks erineval moel. Minu jaoks on kummaline, et Merleau-Ponty on oma tajukäsitluses individualistlik, aga hilisemas kunstikäsitluses enam mitte nii väga. Tundub, et ta ei suuda aktsepteerida teadlasi kui maailma olemuse edasiandjaid, mis on minu meelest kummaline. Kas matemaatika ei ole siis ka viis kuidas maailm end esitab? Matemaatika on ju harmooniline ja korrastatud tervik nagu maailmgi. Matemaatikud tajuvad samuti maailma, ehk veidi teisiti kui kunstnikud, kuid nagu kunstnikudki, lisavad nad maailmale oma kogemuse. Miks me ei suuda käsitleda teadust omamoodi kunstina? Alguses ei peetud ka impressionismi kunstiks ja impressioniste ei lastud Pariisis suurtele näitustele ning nad olid üldise põlu all. Kuid kui nad ei oleks leidnud toetajaid, ei oleks meil võibolla praegu Mantet', Monet' ja Cezanne'. Ma nõustun Merleau-Pontyga mitmes aspektis,
hobidele omale uue kaaslase ja tihti ka abiellutakse,mis on loomulikult ainult positiivne ja armas. Samas mõni teine vanur on kibestunud ja üksik, et ei salli kedagi ning vingub iga asja üle muutes ennast sellega eemaletõukavaks. Üks, mis vanurieas kõigile ühine on see, et see kulmineerub surmaga. Kas surrakse rõõmsa ja rahulolevana või üksi ja kibestununa on juba igaühe enda teha. Suur ja uhke elukaar on jõudnud oma lõppu. Muutis see kindlasi paljude elusid ning maailmgi muutus koos sünni ja surmaga. Öeldakse ju, et igaüks on oma saatuse sepp ja kuidas ning millise jälje kellegi elu teistele ja maailmale jätab sõltub täielikult inimesest endast. 7 Kasutatud kirjandus: Interneti otsingumootorist Google vaatasin mõnd tööd, aga suurt midagi ei leidnud! Jüri Uljas, Thea Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" 8
sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. · Usupärimused kirjeldavad muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda-sanskritiks. · India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). · Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). · 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4
mõtteid, tundeid (Kelam 1989: 67) Head suhted nõuavad tööd. Naised tajuvad intuitiivselt, et heade suhete loomiseks tuleb tööd teha. Mehed aga on sündinud teadmisega, et töö tähendab ainult leivateenimist. Tänapäeva suhete mureküsimus ei ole raha, ehkki mõnikord me arvame seda. See on hoopis suhtlemine. Tänapäeva suhted vajavad mõlema poole emotsionaalsete vajaduste eest hoolitsemist. Me oleme uus põlvkond inimesi. Maailmgi on praegu sootuks teistsugune tegevuspaik ning ootused on põhjalikult muutunud (Gray 1993: 11). 8 Igal lapsel on kaks vanemat ja tegelikult pole üks tähtsam kui teine vaid nii isa kui ema täiendavad teineteist (Helme, www.syndikaat.ee). On väga tähtis, et täiskasvanud teeksid perekonnas omavahel koostööd ja näitaksid välja vastastikust austust ja armastust (Hansson jt. 2006: 37). 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus