Suhted perekonnas (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
I Ä
xxxxxxxx
Suhted perekonnas
Referaat
Juhendaja : xxxxxxxx
Mõdriku

2019 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis

Pere on meie kindlus , ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll:
ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi.
Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt. Ollakse omaette ning aetakse oma asju vaikselt ja salaja , teiste pereliikmete seljataga. Ja kui avastatakse midagi teise kohta, mida ei teatud, siis järgneb sellele arusaamatuste ning lahkhelide teke. See omakorda muudab inimesed peres närviliseks ning vihasteks. Kui üks lüli peres on närviline, siis on terve pere kohe närviline. See on sellest, et emotsioonid kanduvad peres väga kiirest edasi, olgu need siis positiivsed või negatiivsed. Keeruline on elada perekonnas, mille suhted on paigast ära. Kui lapsevanemate vahel on pinged ja pidevad riiud, mida ei saa lahendada, siis oleks targem vanematel lahutada. See mõjub lastele väga raskelt , aga veelgi raskem on elada peres, kus lapsevanemad suhtle üldse või ainult tülitsevad. See mõjutab kõigi pereliikmete suhteid ning laastab ka psühhikat.
Peres, kus on avatud suhtlemine , on hea elada. Sa tead, et sinuga arvestatakse ning sind kuulatakse. Näiteks on minu peres tavaline, et kui on mure saan abi oma emalt, kes on avara silmaringiga ning õiglane. Tihti räägime lihtsatest asjadest ning filosofeerime niisama, kuid igakord saan jälle midagi uut teada. Samuti on mul noorem vend, kellega on hea suhelda. Ta kuulab ja mõistab mind paljudes asjades. Samuti kuulan mina teda ning aitan teda erinevate asjadega, milles ta minu abi palub. Nii tean, et mind vajatakse ja et mina vajan neid.

Vanemate mõjutused lastevahelistele suhetele

 Lastevahelised suhted perekonnas võivad olla väga erinevad ja need avaldavad mõju ka hilisemale elule. Need suhted sõltuvad kõigepealt laste iseloomust, vanusevahest ja soost. Need inimesed, kellel on olnud õde või vend, said lapsepõlvest kaasa midagi erilist, nimelt ühe või mitu inimest, kes jäävad sõpradeks kogu eluks. Esineb ka perekondi, kus õdede- vendade vahelised suhted on olnud väga halvad, siis on ka võimalus, et nad jäävad sellisteks elu lõpuni.
            Esiklapse olukord on kõige erandlikum, sest tema on olnud ainuke laps peres ja ta ei taha vanemate armastust kellegagi jagada. Lapses võib tekkida kiivus väikese lapse suhtes. Tavaliselt ei saa vanemad olukorra keerukusest aru ja sellega suurendavad lapse armukadedust, mis tekitab lapses igasuguseid komplekse ja ei mõju tema käitumisele hästi. Tavaliselt laps üritab vanematele selgeks teha, et ta on parem ja teda tuleb rohkem hoida. Seega vanemate ülesandeks  oleks lapsele selgeks teha, et mõlemad lapsed on nende jaoks tähtsad ja nad ei tee nendel mingisugust vahet.
            Noorima lapse e. pesamuna suhted teiste lastega võivad olla väga teravad, sest vanemate laste silmis on nende väike vend (õde) ärahellitatud ja talle antakse alati õigus. Ema ja ise peaksid kindlasti arvestama, et noorim lapse ei tohi liiga kauaks hellikurolli jääda, sest sellest väljumine on väga keerukas ja tekitab ebameeldivusi.
            Pere keskmise lapse roll on minu arvates kõige parem, sest kui vanemate armastusest jääb väheseks, siis saab ta ka oma vanema venna (õe) armastust ära kasutada.
            Vanemad ei tohi esiklapsele esitada suuremaid nõudmisi kui ülejäänutele. Aga kui seda tehakse, siis lapsed võivad kujuneda konkurentideks, aga perekonnas on väga oluline, et kõik liikmed toetavad teineteist. Vanemad peavad arvesse võtma ka iga lapse iseloomu omadusi. Vanemad ei pea alati lastevahelistesse tülidesse sekkuma, lapsed peavad õppima enda eest seisma. Kuid kui need tülid lähevad üle piiri, siis vanemad peaksid karistama mõlemaid ühtemoodi.
            Vanemad peavad armastama kõiki lapsi ühtemoodi ja nendele ühepalju tähelepanu pöörama. Vanemad peavad sekkuma lastevaheliste suhetesse, muidu lapsed saavad asjadest valesti aru ja tulevikus võivad tekkida probleemid. Kui vanemad on ükskõiksed oma laste suhtes, siis on ka lapsed ükskõiksed vanemate suhtes. Tihti juhtub nii jõukamates peredes , kus lapsed saavad kõik mis tahavad. Siis on tavaline, et vanemad ei ole neile tähelepanu pöörand kuna neil pole aega ning kõik makstakse kinni. Sellistest lastest kasvavad tihti inimesed, kellel on raske kohaneda maailmaga , kus on oluline armastus ja üksteise mõistmine. Need, kes on niiviisi üleskasvanud talitavad tihti oma lastega samamoodi.

Vanemate suhtlemine lastega

Lapse ja vanemate suhtlemist mõjutavad vanemate omavaheliste suhete kvaliteet ja küpsus, pere elustiil, majanduslik toimetulek ja tervislik seisund. Kodu loob lapse arengu – ja kasvutingimused ning annab esmased sotsiaalsed kogemused. Vanemaks olemine tähendab oma lapsega paralleelselt arenemist . Laps vajab vanemaid, kes näitavad üles armastust ja hoolt ning on huvitatud, kuidas laps end sisimas tunneb. Argipäevasest ühtehoidmisest sünnib argipäevausaldus ja lapse usalduse võitmiseks peavad vanemad olema kättesaadavad nii füüsiliselt kui psüühiliselt, andes lapsele võimaluse oma tundeid lähedastega jagada. Lähisuhted on suhted, kus inimesed võivad olla avatud ja kus on võimalus leida mõistmist. Perekond peab olema koht, kus lapsed tunnevad end turvaliselt, austatute ja perekonnaga ühtekuuluvatena. Kodu vajab kõigi pereliikmete pidevat koostööd – ainult siis püsib ta igavesti . Meeldivad mälestused kodunt tekitavad igatsust ning sinna igatsetakse tagasi minna ka aastate möödudes. Sellises kodus kasvanuna on kerge luua enda peret ja rajada kodu, sest eeskujuks on lapsepõlvekodu turvaline mudel, mida tasub järgida
Lapsevanemad peavad seadma normid, millisena nad tahavad oma perekonda näha, millised väärtused peaksid peres valitsema ja kuidas üksteist kohelda. Lapsevanemal tuleb vaeva näha selle nimel, et tekiks perekondlik ühtekuuluvus. Jälgides vanemaid, õpib laps, kuidas käituda, end väljendada, tundeid näidata ja konflikte lahendada. Laps teeb seda, mida lapsevanem ees teeb ja õpib rohkem läbi vaatlemise kui korraldusi kuulates. On väga tähtis, et täiskasvanud teeksid perekonnas omavahel koostööd ja näitaksid välja vastastikust austust ja armastust.

Perekonna suhted kui eeldused edukaks eluks

Põhiteadmised ja kogemused tulevad alati perekonnast. Perekonna ülesandeks on oma liikmeid toetada ja õpetada. Perekond õpetab suhtlema. Inimene, kes oskab hästi suhelda on väga meeldiv ja tema seltskond nauditav. Perekond on kui tagala , kuhu inimene saab taanduda ning vajadusel ka abi leida. Kõige raskem ongi olukord, kui ei ole kuhu taanduda ega maanduda. Seetõttu valivad paljud lihtsa tee ja uputavad oma mured pudelisse. See ei ole lahendus! Kui aga üks liige hakkab kuritarvitama perekonna usaldust, siis see mõjub toetavale perele laastavalt ning võib lüüa laiali selle. Kannatajaks on peamiselt ikkagi see, kes kuritarvitas usaldust.
Läbi ajaloo on perekond olnud staatuse sümbol. Mida tugevamad on peresuhted, seda edukamad on isikud, kes sinna perekonda kuuluvad. Inimene, kelle suhted perekonnaga ja ühiskonnaga on tasakaalus, on vaimselt rikas. Ja tihti juhtub, et isik kes on vaimult rikas on ka maiselt saavutanud jõukuse.