alavääristavas tähenduses renessansieelse arhitektuuri kui millegi metsiku ja barbaarse kohta ja see tuleneb Itaaliat pärast Rooma keisririigi hävimist asustanud gootide hõimu nimetusest. 11. Mis on gootika põhitunnusteks ehituskunstis? Gooti arhitektuurile on iseloomulikuks suured aknad ning palju valgust. Samuti mõeldi välja tugikaarte süsteem ning seintel lasunud suurt kanderaskust vähendati. Kasutusele võeti teravkaared ning vitraažaknad. 12. Mida tähendavad mõisted: vööndkaar - kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared päiskivi - ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roideotste vahel võlvisiil - diagonaalsete roiete v servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar
Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, kes ristisõdadest osa võtsid, said rikkaks uusi maaalasid vallutades. Tapatalgud. Asutati sõjalis-usulisi organisatsioone, rüütliordusid. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust.
- ta vangistati inglaste poolt, süüdistati ketseruses ning põletati tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse? - sai tagasi kõik oma valdused, mis olid ennem olnud Inglismaa käes. - tulirelvad (püssid, suurtükiväed). Millal domineeris ehituskunstis gooti stiil? Millised olid selle tunnused? - umbes 12.-15.sajand. - teravkaared; roidevõlvide kasutuselevõtt; tugipiilarid ja tugikaared; paljudel vitraažaknad; roosaken; portaal; näiteks Notre-Dame ehk Jumalaema katedraal Pariisis. Miks on tähtsad järgmised kirikud? Jumalaema kirik Pariisis - seal toimusid mitmed erinevad tähtsad sündmused; seal krooniti inglise kuningaks Henry IV 1430.aastal; 1804.aastal kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma naise Josephine keisrinnaks. Saint Denis’ kirik - on traditsiooniline prantsuse kuningate matmispaik. Reimsi katedraal - oli prantsuse kuningate kroonimiskirik.
peagi üle kogu Euroopa ning kestis 16. sajandini. Selle stiili kõige silmapaistvam tunnus on teravkaar ja vertikaaljoone rõhutamine. Suurte gooti kirikutel said tüüpiliseks kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Vitraažikunst Gooti kirikus avaldab eriti muljet kesklöövi hiiglaslik kõrgus. Vaba seinapind, mida romaani kirikus kasutati seinamaalinguteks, gooti kirikuis peaaegu puudub. Seinu lõhestavad kõrged värvilised vitraažaknad. Need koosnesid tuhandetest värvilistest klaasitükkidest, mis liideti tinaraamistiku abil värvilisteks pindadeks. Vitraažikunst tipnes gooti katedraale kaunistavate ümmarguste roosakendega. Need sümboliseerisid igavikku ja jumalariigi saladusi. Skulptuur Gooti skulptuuri peaülesandeks oli kirikute kaunistamine. Paljud kirikud, eriti fassaadid, olid lausa skulptuuritega üle külvatud.
3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea: paavst, range ülesehitus 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. romaani: ümarkaar, paksud müürid, kitsad ning väikesed uksed ja aknad gooti: energiline, kõrgustesse püüdlev üldilme, sambad, kaared, võlvid, vitraažaknad (Pariisi Jumalaema kirik, katedraalid Reimsis 5. Too välja ristisõdade põhjused. kaubateede vabastamine, Euroopa killustumine, seldžukkide sissetung, islami pealetung 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. muutusid hoiakud, puhtus, peened kombed, rüütlikultus, idamaade kultuuri tundmine, Euroopasse
• Kogu romaaniaegne kunst oli sakraalne ehk kiriklik • Peamiselt miniatuurmaalid • Säilisid freskosid • Sai alguse vitraažikunst. • Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu • Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli õpetada pühakirja ja alandlikkust. • Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta. Fresko austrias • Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit. • 1000 aastat vana ning enam kui 70 m pikkune riidest vaip nn. Bayeux`vaip, millele on villaste lõngadega tikitud William Vallutaja Inglismaa retke lugu. KESKAEG GOOTI KUNST EHK GOOTI STIIL 12. - 15.saj • Sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse.
Selleks pidi klaas ise juba värviline olema. . (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Vitraaž oli oluline komponent 20. Sajandite alguses Ameerika sakraal- ja ilmalikus arhitektuuris. (http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany %2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w ) Ameerikas valitses üüratu entusiasm, mistõttu ehitusel oli üle 4000 kiriku, kõik kaunistatud memoriaalakendega. Louis Comfort Tiffany vitraažaknad olid populaarsed üle kogu maa. Eriti populaarsed olid kirikutes, kuid ka kodudes, koolides, raamatukogudes ja institutsioonides. (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Kuigi enamus vitraažakendest kujutavad religioosseid teemasid, iseloomustavad Tiffany valikut disainerina just maastikaknad (http://collection.cmog.org/detail.php? t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany%2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w ) 1902
Book of Kells Book of Durrow 10. sajand ● Laguneb Frangi riik Lääne-Euroopas → kujunevad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ● 10.-12. saj - romaani stiil ( arhitektuuris väikesed aknad, paksud seinad, ümarkaar), eesmärk teenida jumalat, tugines suuresti karolingide, bütsantsi, varakristlikule, rooma ja islami kunstile ● Ehitati kirikuid ja kindluseid 12.-15. saj Gooti stiil ● Kirikutes suured vitraažaknad, roidvõlvid ● Tunnuseks teravkaar ● Poolsammastega kaetud piilarid ● Aknaraamistikes õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid Renesanss - antiigi taassünd Itaalia Humanism - uus maailmavaade, sinu tulevik sõltub sinust 14.-16. saj “Eesmärk pühendab abinõu” - Renesansiajal on maalitud nt “Taaveti võitlus Koljatiga Arhitektuur ● Ümarkaar, kuppel nt Peetri kirik Roomas (Vatikan) Skulptuur ● Taavet ● ratsamonumendid
võlvikaared ei ilutse ja ei ole väga teravad, seinad on igat pidi siledad ja ajastu ehituskunstile vastavalt jätavad üsna massiivse mulje. Aknad on samuti enamasti lihtsad ja funktsionaalsed, kuid mõned kõrged ja kitsad tagasihoidlikuma ehisraamistikuga vitraažaknad siin-seal annavad kirikule nii 2 Oleviste kiriku portaal. Foto: 1926 1 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 2 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 4 seest kui väljast gooti hõngu juba tublisti juurde. Roosaknaid siiski kuskile pandud ei ole. Maitsekalt on paigutatud ka liiga suure tühja pinna vältimiseks mõnedele seintele teravkaarseid aknakujulisi süvendeid
annaabi.ee 
