Kunstiajalugu 10. klass (5)

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu – kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku.
Maale vaadates pööran tähelepanu:

• Teema – kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid . Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus.
  
• Tehnika – iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi.
  
• Sümbolism – paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad .
  
• Valgus ja ruum – kunstnikud, kes püüavad tasapinnalisel lõuendil taasluua veenvat kujutist ümbritsevast maailmast, peavad saama kätte ruumi ja valguse käsitlemise meisterlikuse.
  
• Ajalooline stiil – iga ajaloo periood kujutab oma kuulsate kunstnike töödes äratuntava stiili.
  
• Isiklik vaatenurk – maalide mõistmisel on palju lähenemisvõimalusi. Igaühel on õigus tõlgendada maali nii nagu ta seda näeb ja uskuda , mida ta arvab nägevat.
  

Mis teeb maalist meistriteose:

• Meisterlikus – kunstnik peab valdama oma erialal nõutavaid tehnilisi oskusi meisterlikult , kuid tal peab ka olema oskusi ja kujutlusvõimet, mis sunniks neid oskusi ja kehtivaid piire laiendama.
  
• Uuenduslikus – alates renesanssist on lääne ühiskond taodelnud ja hinnanud uuenduslikust. Olla esimene mistahes alal tähendab olla ajalooline võtmeisik.
  
• Kunstiteoste tellijad – enne 19.sajandit tellisid enamiku kunstiteostesst metseenid (kunsti-ja kultuuritoetajad), kes sageli seadsid täpsed tingimused ning mängisid erilist rolli maali teemavaliku juures määrates nii ka teose üldnime. Peamised tellijad olid katolikukirikud ja Euroopa kuningapojad. Alles pärast romantismi liikumist 19.sajandil hakkas kosuma kunstniku, kui iseseisva looja tähtsus.
  
• Kunstiline visioon – kunstniku jäägitu usk sellesse, mida nad teevad ja pühendumine tellitule st. püüti luua teoseid, mis väärivad Jumalat ennast.
  
• Kunstniku roll – et massist esile kerkida on vaja suurt julgust ja isikupära, need omadused võivad tagada kiire edu, kuid vaid neil, kellel on sügavam visioon ning kes ei kasuta kunsti, kui viimast võimalust vaid kui vahendit suuremate tõdede kuulutamiseks. Neil õnnestub luua meistriteoseid, mis suudavad panna vastu ajale ning kõige karmimale kriitikale
  

Ajalugu
Juba kiviajal anti kunstipärane välimus tarbeesemetele. Miks seda tehti, miks sündis kunst – sellele ei ole ühist vastust, inimese loomuses on see sees, et oma ümbrust kaunistada.
Eriaegadel loodud kunstiteosed näitavad oma loojate välimust ja jutustavad nende arusaamadest ning ideaalidest.
17.-18.sajandil arvati Euroopas, et visuaalse kunsti ülesanne on luua iusaid objekte. Ilus on see, mille vaatamine teeb rõõmu. Iluhinnangud muutuvad ajaga ja sõltuvad paljudest teguritest.
Üks tugev tegur on harjumus. Väga võimsad iluhinnangute kujundajad on massimeedia ja reklaam .
Rahvusi liidavad ühtseks traditsioonilised iluhinnangud, mis on ühtsed.
Visuaalse kunsti teosed on ilusad, kuid ilu pole ainus eesmrk. Kunsiteosed on sidunud inimesi ja on väljendanud religioosseid ja poliitilisi või eetilisi ideid.
Teoste loomine on olnud eneseväljendamiseks ja teostuseks.
Kunstelu keskmeks sündmusteks on näitused.
Kunstiliigid

• Arhitektuur
  

Sakraalarhitektuur(religioosne)
Profaanarhitektuur(ilmalik)
Kirikud
Elamud
Templid
Lossid
Mošeed
Linnused
Kloostrid
Mõisad
Katedraalid
Kindlused
Raekojad

• Skulptuur
  
• Ümarplastika
  
• Reljeefid
  

• Maalikunst
  
• Tahvelmaal
  
• Seina ehk monumentmaal
  
• Raamatu ehk miniatuurmaal
  
• Klaasi ehk vitraažmaal
  
• Mosaiikmaal
  

• Graafika
  
• Kõrgtrükk
  
• Lametrükk
  
• Süvatrükk
  

• Tarbekunst
  
• Tekstiilikunst
  
• Nahkehistöö
  
• Puitehistöö
  
• Metallehistöö
  
• Keraamika
  
• Klaasehistöö
  

Neoliitikum
Kunsti tekkimine
Esimesed kujutised, mida võib nimetada kunstiks valmisid juba 40 000 sajandit tagasi vanema kiviaja järgus.
19.sajandi lõpul avastati Põhja-Hispaanias seinamaalid – mitmevärvilised, meisterlikult valmistatud.
Koopa seinamaalidel on kujutatud mammuteid, piisoneid, metshobuseid. Maalidel on edasi antud loomadele liigikuuluvus, liigutused, poosid . Suurus vahekordi polnud arvestatud. Inimesi maaliti vähem, varasem kuulsaim naisekujutis on Willendorfi Venus – Austraaliast.
Maalide valmistamisviis
Kivisse kraabiti kontuurjoone, mis täideti värviga. Värvi saadi värvmuldadest. Osati segada punast, musta, valget ning kollast.
Koopa ja maalikujutistel oli maagiline tähendus. Usuti , et loodust saab mõjutada maagiliste toimingutega.
Metsloomapüük oli elualus.
Kujutistel anti edasi mitte ainult mida nähti vaid ka teadmisi(nt. siseelundid ).
Kunst on maailma õppimise vahendiks . Kunst tekkis inimeste ühendamiseks ja väljendamiseks.
Neoliitiline kunst
Noorem kiviaeg
Neoliitikumi algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatamise muutumist peamiseks elatusalaks. See oli suur murrang inimkonna ajaloos ja seda nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks.
Tähtsus

• Põllumees sõltus vähem looduse juhustest, kui jahimees .
  
• Erinevalt jahindusest hakkas põllumajandus andma ülejääke, mida sai vahetada ja säilitada.
  
• Mitmekesistus käsitöö.
  
• Põllumajandus pani aluse tööjaotusele ning lõi võimalse kõrgkultuuri tekkeks.
  

Tolle perioodi vaimse kultuuri ja kunsti kohta on võimalik andmeid saada loodusrahvaste elu uurimisest.
Põlluharijate kultuurides on kõikjal ja alati austatud traditsioone.
Neoliitikumi põlluharijatele on omapärane uskumus , et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatu.
Uskumused

• Vaimud – kindlat kuju polnud
  
• Tootem – (loom) – hingesugulus surnud loomaga
  
• Esivanemate hinged – rituaalid , pidustused nende austamiseks
  

Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivaid loodusrahvaid eemale nähtavatest kujunditest. Selle tagajärjel sündis ja arenes ornamentika .
Ornamentika
Reeglipäraselt korduvad esemed.
Loodusrahvaste ornamendid polnud ainult kaunistus . Päritolult olid nad seotud uskumistega vaimudemaailma ja maagiasse.
Põlluharijate kunstis neist märkidest kujunesid reeglipärased süsteemid. Nad väljendasid keerukaid maailmatõlgendusi, uskumusi, võimet kaitsta.
Sellist tüüpi usku esineb tänapäeval seoses amulettidega. Loodusrahvad kasutavad ornamente elamutel, tarbeesemetel, kultusobjektidel ja nahal. Ürgaegsete põlluharijate maske ja ornamente meieni säilinud ei ole.
Savist põletatud esemeid on leitud küladest ja on säilinud jälgi, et majad olid savist või kivist. See pakub rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele.
Erandiks olid megaliitilised ehitised(kivid).
Megaliitilised ehitised
Menhir – kõrged, püstised kivirahnud.
Dolmen – suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat.
Kromlehh – koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa blokk peale tõstetud
Vana- Mesopotaamia kunst
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak )
Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres.
Mesopotaamias elasid sumerid , kes rajasid väikseid linnriike . Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja , mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3- kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad.
Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr).
3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid.
Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks.
Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned.
Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole.
Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud.
Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena.
Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive.
Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid .
Egiptuse kunst
Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi.
Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik.
Kõige vanemad haudehitised on mastabad . Neile järgnesid astmikpüramiidid.
Mastaba
Astmikpüramiid
Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber , mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti.
Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos.
Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks (vaarao pea ja lõvi keha)
Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922.
Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad’’, mida valvasid Sfinksid. Kuningate org.
Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid.ätempleid ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise.
Sambad jälendavad kasvavaid taimi: papüürus, lootos , palmid.
Skulptuurid olid lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati ühesugustes asenditest. Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks.
Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi – tagumised esemed asetati esimeste peale.
Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest.
Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332.aastal eKr vallutas selle Aleksander Suur. Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias. Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia.
Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine.
Vanakreeka kunst
800 – 30 eKr
Oluline

• Raua kasutuselevõtt
  
• Ühiskonna kihistumine
  
• Orjadeks olid barbarid
  
• Barbarid olid head meresõitjad
  

Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr

• Arhailine – vana aeg – 600-480 eKr
  
• Klassikaline – õitseaeg – 480-323 eKr
  
• Hiline – hellenistlik aeg – 323 eKr – 30 pKr
  

Kreeka kultuur levis ka Väike- Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist, mistõttu pole neid säilinud.
Vanimad templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal. Ülemisel astmel kerkib sammastik ning sellele toetub talastik koos katusega . Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel . Tüveks oleks nagu keskelt pisut paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid.
Kapiteel koosneb kahest osast – alumine – ehhiin, ülemine – abakus.
Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks.
Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria , joonia , korintose stiili.
Dooria
Joonia
Korintos

• Dooria sambad – vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged. Puudub baas.
  
• Joonia sambad – ehituslikult peenem ja elegantsem , sambal on mitmeosaline baas, üleval iseloomulik kpiteel, palju kaunistusi.
  
• Korintose sambad – erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega
  

Klassikalises ajajärgus toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd, mis koondusid vanale kindlusemäele Akropolile.
Siin asusid:

• Ahtena Nike tempel
  
• Ateena kuju ( tarkuse jumalanna)
  
• Panteoni tempel
  

Praegu on Akropol varemetes.
Peale templi oli igas linnas teater, staadion ja muud ühiskondlikud hooned. Suuremad teatrid mahutasid 17 000 vaatajat .
Vana-Kreeka kultuur tegi aegade jooksul läbi suure tehnilise ja kunstilise arengu.
Kreeka kujurite peamiseks ülesandeks oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ning jumalate, kõnemeeste, olümpia võitjate kujusid. Viimased raiuti marmorist või valati pronksist .
Arhailise ajastu skulptuurid seisavad jäigalt ja sirgelt . Klassikalise ajastu skulptuurid kujutati liikumises. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid.
Maalikunsti saame imetleda üksnes vaasimaalidelt. Vaaside värvid olid must punasega või punane mustaga.
Ainest saadi Homerose eeposest ,, Ilias ja Odysseia’’.
Kui Kreekast sai I sajandil eKr roomakoloonia, sulandus kreeka kunst Rooma kultuuri.
Etruski kunst

• Etruskid elasid kesk ja põhja Itaalias.
  
• Etruskide kirja ei osata tänaseni dešifreerida.
  
• Nad sulatasid rauda ja valmistasid pronksesemeid
  
• Pronksimäär – tuld sülgav, lõvi peaga koletis , seljast tuleb kitse pea ja sabaks on madu.
  
• Kapitooliumi emahunt. Rooma linna asutajad Romulus ja Remus .
  
• Neil olid korrapärase planeeringuga, võimsate müüride ja väravatega linnad.
  
• Linnades olid teed, veehoidlad, templid. Templid paigutati kõrgetele alustele – poodiumile.
  
• Kunstis on palju mõjutusi kreeklastelt.
  
• Kunstiteostel kujutatud inimestel torkab silma suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandli silmad ja lopsakad huuled.
  
• Hauakambrite seinamaalid olid elurõõmsate stseenidega, kuna usuti hauatagusesse ellu ja püüti seda meeldivaks teha.
  
• Sarkofaagid olid kunstipäraselt kujutatud – neil külitavad patjadele toetuvad abielupaarid.
  
• 
  

Varakristlik ja varase keskaja kunst
Ees-Aasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima peagi pärast Jeesus Kristuse surma.
Rooma linnas levitasid ristiusku Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus . Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud kirikuid ega muid hooneid ehitada. Vahel kogunesid nad katakombidesse, maa-alustesse matmispaikadesse(1-4 saj).
4.sajandil kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks usundiks, hakati mõtlema Jumala teenistuseks vajalike hoonete rajamisele.
Eeskujuks võeti basiilikad (äri-ja kohtuhooned):

• Piklik hoone suunaga läänest itta .
  
• Sissekäik asus läänepoolses osas, altar idas.
  
• Kaks rida kaartega sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks, nn lööviks
  
• Valgmik
  
• Sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid
  

Kõige tähtsamaks varakristliku kunstisaavutuseks on basiiliku kasutuselevõtt. Seda tüüpi on rakendatud 200 aasta jooksul.
Ajastut peale Rooma riiki nimetatakse keksajaks (alates 5.sajandist). Varane keskaeg oli kultuurivaene ajastu. Kõige arenenum oli tarbekunst, antiikkunsti ei osatud hinnata, palju hävitati. Alles frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas kultuurile tähelepanu pöörama.
Oma lossi Aachenis tegi kultuurikeskuseks (säilinud tänaseni). Tol ajal oli eriline raamatumaal ehk miniatuurmaal, initsiaalid. Selle aja ehitised on hävinenud.
Katakombid olid kas looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis vahel kulgesid ka linnade all. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega.
Romaani kunst
Peale antiikkultuuri kokkuvarisemist läks 500 aastat enne kui euroopa kultuur hakkas üle saama madalseisust.
Alates 10.sajandist võib rääkida nn. Romaani kunstist. Nimetus tuli kasutusele 19.sajandil ja tuletati ehituskunstide motiivide – nagu ümarkaare ja samba kasutamisest.
Romaani stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi kunstist ja vähesel määral islami kunstist.
Romaani kunst on seotud ristiusu kirikuga . Arhitektuuri väliseks põhitunnuseks on ümarkaar. Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvide raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad. Üks põhilööv ja üks või mitu külglöövi. Lööve eraldasid sammaste read ehk piilarite read. Kiriku uksi nimetati portaalideks. Ehitati torne, mis olid suhteliselt madalad. Kirikud kaunistati kivisse raiutud skulptuuridega, seinad kaeti maalidega, aknad kaunistati vitraažidega.
Romaani kirikud:

• Prantsusmaal – Suur Jumalaema kirik .
  
• Inglismaal – Toweri linnus.
  
• Itaalias – Pisa torn
  
• Eestis – puudub, kui 13.sajandil ristiusk Eestisse jõudis, oli Euroopas romaani stiil juba moest läinud.
  

Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa. Esimene gooti stiilis kirik asub Pariisi eeslinnas. Siin kasutati esmakordselt teravkaart, mis meenutab pooleks murtud vibu. Gootikas on akna ja ukseavad ning muud ehitusosad teravaotsalised. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusesse pürgimine. Gooti stiili kestvus oli eri maades erinev.
Romaani stiil
Gooti stiil
10.sajand – 12.sajand
Aeg
12.sajand – 14.sajand
Basiilika , kodakirik
Kiriku tüüp
Basiilika, katedraal
Laeehituskonstruktsioon – väga raske, seinad massiivsed, piid olid jämedad, aknad väikesed ja kitsad, löövid hämarad.
Ristvõlv
Ehitustehniline raskus
Laeehituskonstruktsioon. Gooti katedraali konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti, sellepärast said nad II MS-s kannatada.
Roidvõlv
Basiilika oli raskepärane kindlusetaoline, sünge.
Üldmulje
Katedraali kesklööv oli laiem, õhulisem ja vabam ruum, kõrgustesse pürgiv, palju aknaid.
Arvukad erineva kõrgusega tornid. Itaalias kellatornid eraldi.
Välisilme
Palju kaunistusi välisfassaadil
Roosaken
Kolmik- nelik siir
Krabi
Ristlillik
Ehistornike
Ümarkaar, ristvõlv
Silmapaistev tunnus
Teravkaar , roidvõlv
Kindluskirikud
Ehitustüüp
Kathedralid
Reljeefid – seinas kuju
,,Vaeste piibel ’’ – teema pühakirjast.
Ornamentika kirikute kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil ).
Sisearhitektuur
Skulptuur
Ümarplastika – teema reaalne ja looduslähedane. Ornamentika – tõepärane.
Seinamaalid
Maalikunst
Tahvelmaalid, vitraaž, mosaiik, hiiglaslike akende pärast puudusid seinamaalid.
Bütsantsi ja vanavene kunst
5.sajandil lakkas olemast Lääne-Rooma riik, jäi püsima Ida-Rooma riik, mis nimetati bütsantsiks. Riigi keeleks oli algul ladina keel, kuid peagi mindi üle kreeka keelele, mida rääkis suurem osa elanikkonnast. Kunstis lisandus kreeka pärasusele palju idamaist toredust.
Bütsantsi kunst ongi sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist.
6.sajandil valmis Konstantinoopolis Hagia Sophia kirik, mis on bütsantsi kunsti suurim saavutus. Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum. Kiriku seinu katsid uhked mosaiigid.
Türklased oma vallutuse järel muutsid kiriku küll mošeeks ent tänapäevalgi on see üks suurimaid Euroopa kunsti vaatamisväärsusi.
Bütsantsi kirikud on tsentraal ehitised – ümarad või hulknurksed ehitised, mille keksosas on kuppel . Kõige tavalisem ehitis on ristkuppelkirik . Selle põhiplaan on Kreeka ristikujuline.
Bütsantsi kunstis jõudis väga kõrgele maalikunst. Seda leidis kirikuseintel ja käsitsi kirjutatud raamatute piltidel.
Väga kõrgelt hinnatakse bütsantsi ikoone – puutahvlile maalitud pühapilt.
Bütsantsi riik hõlmas õitseajal ka Türgit, osa Põhja-Aafrikast ning Itaaliat , seal kohtab ka praegu kauneid näiteid bütsantsi arhitektuurist.
Bütsantsi riigile ja kunstile tegi lõpu pealinna lõplik langemine türklaste kätte 15.sajandil. kuid bütsantslik kunstilaad elas edasi Venemaal 10.sajandi lõpul oli Kiievi vürst abiellunud bütsantsi printsessiga, nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse bütsantsiga. Sealt saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid.
Peagi hakkas venelaste endi hulgast võimekaid meistreid esile kerkima, hinnatud ikoonimaalija oli Andrei Rubljoo.
Vene õigeusukirikud ehitati enamasti bütsantsi stiilis. Venemaal omandas see stiil teatud omapära, mis väljendus eriti kuplite rohkuses ja värvide kirevuses. Iseloomulikuks jooneks olid sibulkuplid, mis võimalusel üle kullati. Puhast vanavene kunsti saab näha Kiievis , Novgoridis, Pihkvas ja Moskvas. Moskva Punasele väljakule annab ilme Vassili Blažennõi peakirik .
Keskaegne sakraalarhitektuur
Eestis 13-14.sajandil
Ehitati umbes 100 kirikut ja kabelit. Valitsevaks oli Liivimaa ordu, Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop.
Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist, üheks erinevus põhjuseks oli ehitusmaterjal.
Kuni 13.sajandi kekspaigani oli näha arhitektuuris mõningaid romaani stiili tunnuseid. Põhistiiliks oli gootika lihtsustatud variant. See polnud vaesuse märk, vaid kohalike tingimustele vastav lahendus.
Ehitajateks olid rändmeistrid kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. Eestis oli valitsevaks sakraalarhitektuuris neli piirkonda.

• Lääne-Eesti ja Saaremaa – ehitusmaterjal – paas ja dolomiit . Kirikud olid tihedasti asutatud, kindlusliku iseloomuga ühelöövilised, tornid puudusid, kuid hiljem ehitati juurde.
  
• Kesk-Eesti – kolmelöövilised kodakirikud, avara ruumimõjuga, salapärased.
  
• Tallinn ja Põhja-Eesti – kolmalöövilised kodakirikud. Tallinnas Niguliste, Oleviste ja Toomkirik – algselt madalad hooned asendati suurte ja kõrgetega. Algse hoonena on säilinud Pühavaimu kirik.
  
• Tartu ja Lõuna-Eesti – Lõuna-Eesti kirikud on sõdades purunenud ja ümber ehitatud. Tartus suurim kahetorniga kirik on Toomkirik ja teine suur kirik on Jaani kirik.
  

Kiriku arhitektuuri põhisuunad olid kodakirikud (sakslaste mõju) ja basiilikud (aadlikele omane).
Keskaja jooksul ehitati mitmed kirikud ümber. Kiriku alune ala oli püha.
Keskaegne profaanarhitektuur Eestis
Linnused ja linnakindlustused
Linnuseid hakati püstitama 13.sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme eritüüpi.

• Neemiklinnus – ehitati pikki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast (Viljandi).
  
• Tornlinnus – sobis väiksemale kaitsemeeskonnale, neid ehitati ka vasallide maa- elamuteks (Vao, Kiiu tornlinnused, Purtse )
  
• Kastell-linnus – oli nelinurkse müüriga piiratud ala (Tallinna linnamüür, Narva, Rakvere, Põltsamaa)
  

Paljud Eestis püstitatud linnused olid segatüüpi.
14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp mis nimetati konvendihooneks, nelinurkse sisehooviga mida ümbritseb neli hoone tiiba, kolme korruselised, all majapidamisruumid, teisel korrusel kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal ja linnusepealiku eluruumid , üleval kaitsekorrus. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik.
Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid. Tallinna konvendihoone muudeti 19.sajandil vanglaks ja 1920.aastal ehitati selle kohale EV riigikoguhoone. Suure linnuse keskaegsed hooned hävisid enamikus 1684 .aasta suures tulekahjus.
14.sajandil hoogustus linnamüüride ehitamine. Need ehitati kõrged ja paksud. Hakati ehitama ka tugevasti eenduvaid torne.
Keskaegne kujutav- ja tarbekunst Eestis
Vanimad skulptuurid ja maalid pärinevad 13.sajandist ja on veel romaani pärased, näiteks Haapsalu kirik. 13.sajandi lõpul levis Eestis gooti stiil (Kaarma kirikus puu skulptuur). Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed teosed asuvad Karja kirikus. Tõeliselt suurejoonelised teosed asuvad Tartu Jaani kiriku terrakota skulptuurid.
Usuliste teemade kõrval loodi keskajal ka oluliselt õpetliku sisuga teoseid, kus materjal ei pärinenud ainult piiblist vaid ka kirjandusteostest.
Arenenud oli ka kullasepa kunst.
1481 .aastal toodi Hermand Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse.
1483.aastal toodi Bert Notke töökojast pühavaimukirikusse altar, samas on säilinud 7,5 meetri pikkune maal ,, Surmatants ’’ .
15.sajandi lõpul seondub Tallinn madalmaade uuendusliku kunstiga.
1529.aastal müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi. Nende teostega lõpetati Eestis gootika.
Keskaegsed elamud ja ühiskondlikud hooned
Tallinna vanalinnas on säilinud palju keksaegset ehituskunsti , eriti 15.sajandist võib rääkida omapärasest ehituskunstist Eestis. Mitmes vanalinna hoones on säilinud keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli kaupmehe võõrastetoaks ja tööruumiks. Ainuke köetav ruum hoones oli kojatagune tuba. Ülal paiknesid laoruumid.
Majad olid praktilised ja asjalikud. Maja trepi kõrval seisid etikukivid , need kandsid omaniku nime, vappi ja majamärki.
Vanalinnas on säilinud kaks olulist ühiskondliku hoonet.
13.sajandil alustati Raekoja ehitust, praeguse kuju saita 15ks sajandiks . Raekoda kehastas tol ajal jõuka linna enesekindlust ja väärikust.
Suurgildihoone.
Nii üldilme kui detailide poolest esindab Tallinn Euroopa hilisgootikat kõige paremini.
Mõisted

• Akantus – taim, mille lehtedega kaunistati Korintose sambaid
  
• Akt – toiming, tegu
  
• Altar – ohvrilaud, tänapäeval kiriku osa
  
• Amfora – savinõu, mahumõõt
  
• Antiik – kultuuri kogunimetus, vanaaegne ese
  
• Arhailine – muistne
  
• Arhidektuur – ehituskunst
  
• Basiilika – saalhoone
  
• Dekoratiivne – kaunistav
  
• Detail – üksikasi
  
• Dolmen – esiajakalme
  
• Dooria stiil – vanim klassikaline arhidektuuristiil
  
• Ehisviil – terav viil uste ja akende kohal, Gooti stiilis
  
• Fantaasia – mõttelend
  
• Fassaad – väline, esinduslik külg
  
• Fiaal – ehistornike, Gooti stiilis
  
• Fresko – kuivamata krohvipinnale joonistatud pilt
  
• Galerii – millegi (tavaliselt kunsti) näitamiseks mõeldud ruum
  
• Gootid – riietuses gooti stiili peegeldavad inimesed
  
• Gooti stiil – kunstistiil , teravad kõrgustesse pürgivad õhulised ehitised
  
• Gravüür – graafiline kunstitoode
  
• Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri
  
• Ikoon – pühapilt
  
• Initsiaal – suur algustäht
  
• Kabel – palvetamiseks mõeldud väike ehitis
  
• Kapiteel – samba ülaosa
  
• Kartušš – ehisvorm
  
• Katakomb – ulatuslik maa-alune käik
  
• Katedraal – peakirik
  
• Kentaur – hobuinimene
  
• Keraamika – savitöötehnika
  
• Kiilkiri – kiilu taoliste märkidega kiri
  
• Kirik – ristiusu pühakoda
  
• Klassikaline – tavaline/ aegumatu ese, asi..
  
• Klooster – nunnade / munkade asula
  
• Kollaaž – kujutava kunsti tehnika
  
• Koloss – hiiglasuur ese
  
• Kompositsioon – kokkuseade
  
• Krabi – kivilill
  
• Labürint – keerdkäikudega hoone
  
• Lööv – sammastega eraldatud ruum
  
• Magistraal – peamine asi
  
• Majuskel – suur täht
  
• Mastaba – haudehitis
  
• Menhir – kõrged püstised kivirahnud
  
• Miniatuur – pisiformaadis pilt
  
• Mosaiik – erilaadsetest osakestest koosnev tervik
  
• Ornament – kaunistus
  
• Paraadportree – kujutab inimest suursugusena
  
• Perspektiiv – ruumilise eseme kujutamine tasapinnal
  
• Petik – akent jäljendav nišš
  
• Pilaar – tugipost
  
• Pilaste – seinast eenduv sammas
  
• Puto – tiivulise alasti lapse kujutis
  
• Reljeef - pinnamood
  
• Ristkuppelkirik – kreeka ristikujulise põhiplaaniga kirik, mille kesosas on kuppel
  
• Ristikäik – võlvitud käik, mis kloostrit kirikuga ühendab
  
• Ristlillik – raidkivist kaunistus gooti stiilis
  
• Ristvõlv – neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindrivõlvi ristuval lõikumisel
  
• Roidvõlv – roietele toetuv võlv
  
• Sibulkuppel – sibulakujuline tornikaunistus vene õigeusukirikute otsas
  
• Staatua - püstkuju
  
• Žanrimaal - olustikumaal
  
• Tahvelmaal – transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend
  
• Tempel – püha paik
  
• Tsikuraat - astmiktorn
  
• Teravkaar – terava tipuga kaar uste, akende kohal, Gooti stiilis
  
• Termid – avalik kümblusasutus Vana-Roomas
  
• Triumfikaar – võidukaar
  
• Tsunft – sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon
  
• Tugikaar – gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotatud kaared
  
• Tugipilaar – gooti arhidektuurile iseloomulik pilaaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks
  
• Tähtvõlv – võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise
  
• Vaarao – vana-Egiptuse valitseja
  
• Valgmik – basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa
  
• Veduut – täpselt edasi antud masiku või linna vaade
  
• Voluut – spiraalselt kokkurullitud kaunistus
  
• Võlv – kumer , kividest laotud lagi
  
• Ümarkaar – poolringikujuline kaar