ROMAANI STIIL Kristiina Anton • On alguse saanud kristluse usust. • Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid(ümarkaar, silindervõlv). • Eeskuju saadi karolingideaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaania traditsioonid • Eeskätt avaldub arhitektuuris Romaani basiilika osad • Portaalid (sissepääsud, mis on kunstipäraselt kujundatud) • pikihoone(sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks) • Transept(põikihoone) • Koor (koht vaimulikele ja koorile) • Tornid (võisid puududa, või seista eraldi kiriku kõrval) • Basiilika kõrval seisnes ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik(kolmelööviline) • Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid • Tegelik levik algaski alles 11. sajandi keskpaigas. Püha Markuse kirik. Notre-Dame-la-Grande’i kirik
katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas. Põhiplaanilt olid kirikud sageli ristikujulised. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. XI-XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Selliselt vormiti nii aknaid, uksi, kui ka võlve. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsejaks gooti stiil. Ümarkaar asendus nüüd teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Kirikute seinad kaeti nii seest, kui ka väljast arvukate skulptuuridega, nii et paljast seinapinda paistis üsna vähe. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad ka kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulus on Reimsi
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Romaani stiil............................................................................................................................... 2 Arhitektuur..............................................................................................................................2 Dekoratiivsed elemendid kirikus(ka väljas)............................................................................3 Romaani stiil Itaalias...................................................................................................................4 Prantsusmaa................................................................................................................................ 6 Saksamaa................................................................................................
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horis...
kaitsemüürid, kuninga võim hakkab kinnistuma( Pr, It) senjööride õigus sõda pidada, kodusõjad, juhtiv riik- Saksama Elbeni, teiselpool -sammas- piilar paganad. Roomas keisriks Otto I 962. Püha Saksa-Rooma Keisririik *Lääne-Euroopa kunsti areng, taastub kiviarhitektuur, lubimört *Romaani sambad- lihtne kapiteel, väike ornament, *peamine tunnus: ümarkaar ( Vana-Rooma) looma, taime kujutis, piilar-sammas ARHITEKTUUR * Kiriku sees triumfikaar-tsansepti kohal * Püstpalkkirikud Norras *Ottode kunst- kirikud, linnused, peamine keskaegsete linnuste - Borgundi puukirik, nagu nõiamaja, põhiplaan-
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve...
Mille järgi sai romaani stiil oma nime? Mis on selle stiili põhitunnuseks? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Romaani stiili põhitunnusteks on ümarkaar ja silindervõlv. Nimeta romaani stiilis kiriku põhitunnused (so. ,,lollikindlad" tunnused, mille olemasolu korral võib kiriku/kindluse liigitada romaani stiili alla). 1)koori olemasolu(nelinurkne ruum) 2) põhiplaan on ladina rist 3) ümarkaar Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Mis on krüpt, kus asub? Mis on koor, kus asub? Kus asub romaani kirikul nn. triumfikaar? Mis on perspektiivportaal
saj lõpp 13saj. Algus o Palju kiviehitisi ja kristlikke sümboleid(mustrid, tähtpäevad, pühakojad) o Ehitised on roomapärast o Usk on hea ja kurja võitlus o Arhitektuur · Ehitatakse palju basiilikaid 3-löövilised Laes kasutatakse palju rist ja silindervõlve Lööve eraldavad üksteisest sambad e piilarid. · Ehitised on võimsad, paksude müüridega, massiivsed · Olulisim tunnus on ümarkaar · Portaal-ukseümbris, alati kaunistatud (kaunistus kaitseotstarbel), punast värvi Erivates maades on stiilierinevused. Klassikaline stiil esineb Prantsusmaal. Itaalias ehitati kellatorn kirikust eraldi. Kompaniil-kellatorn - Pisa kompleks: kompaniil, katedraal, baptisteerium e ristimiskirik · Prantsusmaa 1.) Notre- Dame- la- Grande'i kirik fassaad kaetud reljeefidega ja skulptuuridega 2
28. ROMAANI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSMÄLESTISED 11. saj, kui Euroopat ohustavad usundid olid kadunud või nende levik peatatud, kasvas järsult kiviehitiste püstitamine. 9. saj oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks (Prantsusmaa ja Saksamaa). Saksamaa valitsejate Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimu...
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas
sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada
Nii ei saanud arstid inimkeha tundma õppida. Keskaja kõige olulisemad ehitised olid kirikud. Need olid uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks ta lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad toomkirikud ehk katetraalid. XI-XII sajandini valitses Lääne- Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiilis ehitised olid küllalt raskepärased, paksude müüridega ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulsad on Reimsi katedraal ja Jumalaema kirik. Kogu keskaegne kunst oli suurel määral seotud kirikuga. Nii skulptuure ja maale kasutati pealmiselt kirikute kaunistmiseks. Neil kujutati pealmiselt Jeesust, neitsi Maarjat ,
Varasemates romaani kirikutes oli kas lame puidust lagi. Pikapeale õpiti uuesti ehitama vanaajal tuntud silinder-ja ristvõlvi. Toetuseks lisati vööndkaared. Võldis olid rasked ning sellepärast olid romaani kirikutel paksud seinad, kaitses. Gooti stiilil olid muutused lae ehitamises. Keskajal nim kiriku uksi portaalideks. Tavaliselt oli portaale 3, keskmine teistest suurem. Portaalide kujundust peeti tähtsks, kujutati piiblistseene jne. ROMAANI STIIL(10-12 saj). Oluline tunnus on ümarkaar iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile. Üldjoones kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne, väikesed aknad. Lõuna-Euroopas oli romaani stiil kergem ja dekoratiivsem. Nt Veneetsia Püha Markuse kirik(bütsantsi mõjudega, seda kirikut ehitati sajandeid). Saksamaal nt Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik. Inglismaal nt Durhami katedraal. Prantsusmaal Cluny kloostri kirik Burgundias(säilinud osaliselt) Põhjamaine romaani stiil oli palju robustsem
kasutavad neid palju ja see on väga jõuline. Sageli oli kirikutel kaks transepti ja ka kaks torni sellest tulenevalt. Kõike oli tavaliselt kõiki asju 2, nagu näiteks koori. Samas sammaskäike on palju vähem. Sees on kasutatud ristvõlvi. · Speyari katedraal Saksamaa Jõuline, kuppliga, aga see pole päris ja rohkem näiline. · Wormi katedraal Saksamaa Selles kirikus on tulnud ka Gooti stiili. Võimsad kirikud. Gooti stiili tuleb sisse teravkaarega, samas kõrval on ümarkaar. · Valjala kirik - Saaremaal Puhtal kujul puudub Romaani stiil Eestis, on üks näide, mis on osaliselt romaani stiilis. Portaal on romaani stiilis. Teiselt poolt on kirik täiesti Gooti stiilis. Skulptuur Käsitleme pealmiselt reljeefe ja iseseisvet skulptuuri ei olnud. Pealmiselt on usulise sisuga, mille roll oli inimestele olla õpetlik ja manitsev. Palju oli pühakuid, viimne kohtupäev, imeteod, erinevad moraliseeriva sisuga lood, kasutusele tuleb termin vaestepiibel. Need on kiriku
Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses osas. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. Sageli oli kirikul ka torn, kuid varasel keskajal olid paljud kirikud hoopis ilma tornita. Romaani stiil XI XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiili ehitised olid küllaltki raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar, selliselt vormiti aknaid, uksi kui ka võlve. Gooti stiil Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Seintel palju skulptuure nii sees kui väljas. Aknaid ehtisid värvilised vitraazid. Skulptuurid Skulptuure kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks. Peamiselt kujutati Jeesus Kristust, Neitsi Maarjat, piiblitegelasi ja pühakuid
paksude seintega (et kaitset pakkuda) Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid. Ümarkaar- kõige olulisem tunnus. Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väiksed, kitsad löövid hämarad ja sünged Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas Basiilika, ümarkaar, silindervõlv ja ristvõlv- tunnused. Madalad kirikud, sest ehitustehnika ei olnud veel nii arenenud, et kõrgeid kirikuid ehitada. SAKSAMAA Kõige varasemad romaani stiilis kirikuid. Ottode ajast palju kirikuid. Hildesheimi toomkirik- idas ja läänes kooriruumid. Põhiliselt ehitatud maakivist ja tellistest. PRANTSUSMAA 11.saj keskpaigast romaani stiili suur levik. Piirkonniti Prantsusmaal erinevad kirikud. Lõuna-Prantsusmaa:
Mis oli alkeemia? Teadusharu, mille eesmärk oli valmistada Tarkade kivi. Mis oli katedraal? Peakirik ehk toomkirik. Iseloomustage gooti ja romaani stiili? /ajastu, tunnused/ Gooti: XIII-XIV sajandil. Tunnusteks on teravkaar, kõrgemad tornid, avaramad aknad, saledamad sambad. Romaani: XI- XIII. Tunnusteks on ümarkaar, raskepärane, paksud müürid, kitsad aknad. Keda kujutatakse keskajal kujutavas kunstis?Miks? Jeesust Kristust, neitsi Maarjat, pühakuid, piiblitegelasi. Sest enamik inimesi olid kirjaoskamatud, ning maalide ja skulptuuride abil anti edasi Piibli teksti. Miks polnud kujutav kunst keskajal eriti tõetruu? Sest kujutati inimese hinge, mitte välimust.
Mille järgi sai stiil nimetuse? Mis on selle põhiliseks tunnuseks? Eeskuju andsid karolingideaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid tunnuseid. Millal hakkas Lääne-Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil? 10-12.saj. Mille järgi sai stiil nim.? Mis on selle põhiliseks tunnuseks? rooma ehitustehnika järgi, tunnusteks ümarkaar ja silindervõlv MIlle poolest erinevad kreeka ja ladina rist ? Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal ? Kodakirikul aknaid keskläävi ülaosas ei olnud. Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul ? Millised ruumid sellele lisandusid ? Pikihoonet pikendati, tekkil 4nurkne ruum, mida nim. kooriks, Kiriku põhiplaan lähenes laidna ristile
skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma doktor- (ladina keeles doctor- õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad bakalaureus- (ladina keeles baccalaurius- teadusliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada romaani stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnisjooneks on ümarkaar gooti stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII-XIV sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnisjooneks on teravkaar trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet barbar- kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste , vähem arenenud rahvaste esindajate kohta; tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest
ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2.mütoloogilised stseenid 3.olmetseenid. Maalikunst 1.armastustemaatika 2.õrnad värvitoonid 3.mänglev kompositsioon 4.õhuline ja peen pintslitöö. KLASSITSISM Tunnused välisarhidektuuris 1.lihtsus, rangus, reeglipärasus 2.ümarkaar ja kuppelehitised 3.järgisid antiikkujusid 4.üle 2-korruse ula...
· tromp veerandkaarekujuline niss · baptistreerium ristimiskirik · nimbus aupaiste · empoorid rõdud · vestibüül - sammaskoda · ekseeder apsiid ROMAANI KUNST · Olulisem kunstiliik on arhitektuur. Romaani kunst on seotud kirikuga. · Eelistati reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega · Kõige enam kaunistati kirikute portaale, fassaade ja sambakapiteele · Kirikud, kloostrid, linnused · Romaani stiili tunnuseks on ümarkaar · tümpanon kaareväli · trümoo portaali keskpiilar · klausuur suletud ruum · dormitoorium magamissaal 2.korrusel · kapiitlisaal nõupidamissaal 1.korrusel · refektoorium söögisaal · ristikäik nelinurkne võlvitud kaarkäik, mis ümbritseb sisehoovi · kupa- kauss · mandoria- mandlikujuline aupaiste · maasvärk akna ehisraamistik GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur.
barokkarhitektuuri sünnikohaks eeskujuks antiikehitised, rooma sümmeetrilised ja plokiviisilised KORINTOSE SAMMAS liigendused olulised sammas, poolsammas, JOONIA SAMMAS pilaster, kuppel, läänefassaad, olulised hammaslõige, meander, voluut, ümarkaar, kolmnurkne viil helmisnöör, munavööt sakraalarhitektuuri võidukäik triumfikaared, võidusambad ja auväravad sümmeetrilised ja plokiviisilised skulptuur on täis liikumist liigendused inimesed kujutatud jõulised, eluliste skulptuuris võeti eeskuju antiikajast,
VARAKRISTLIK KUNST 2-5 sajand Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund - ristiusk ehk kristlus. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed. Selline mõtlemine ei meeldinud Rooma valitsejatele ning hakati ristiusulisi taga kiusama. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma; enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik, siis on võimalus pääseda paradiisi. 313 aastal kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Ristiusul on suur mõju kunstile.Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaagselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli alguses keelatud, siis ei lubatud ehitada hooneid jumalateenistusteks. · Katakombid - salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all. Varakristlikus kunstis...
Keskaeg-vahemik vanaaja ja uusaja vahel 5-15saj Feodaalkord-kord kus maa oli feodaali ja harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patul...
2.Klassitsism (16-19.saj.kunstisuund) 18 saj. Viimasel veerandil arenes Pr-l välja uus stiil,mis võttis oma eeskuju otseselt antiikkunstist.Seda nim.Klassitsismiks. Klassitsismi tunnused arhitektuuris Ehitati ümarkaar-sissepääsud,aknad. Fassaadil reljeef kaunistused.Katusel võib kõrguda lamekuppel. Klassitsismi ajal ehitati: 1.raekodasid 2.valitsushooneid. 3.tehaseid,vabrikuid. 4.töökodasid. 5.laohooneid. 6.sõjaväehooneid. 7.pangahooneid. 8.haiglaid EESTIS püstitati külakõrtse,pastoraade.Eestis on sel ajal ehitatud Tartu ülikooli peahoone(1803- 1809). SKULPTUUR inimese skulptuurid on jahedad,endasse tõmbunud.Rõivastatud antiigipäraselt või hoopis ilma rõivasteta.Omavahel on nad üsna ühte nägu,kuna neil on idealiseeritud näojooned ja sirge(Kreeka) nina.Teoste teemad on antiikmütoloogiast.Kuulsamad olid Antonio Canova(Itaaliast) ja Bertel Thorvaldsen (Taani).Nad lähtusid oma loomingus vaid oma antiiksetest ilu ideaalidest.Skulptuuri raken...
Kirikuid võib olla alates kolmelöövilisest kuni seitsmelööviliseni. mosaiigid olid kaunistatud kulla, lilla ja rohelise tooniga. Algses kristluses oli palju sümboolikat. Kujutati sümboleid ja pühakuid. Pühakute figuurid ühtegi paljastatud kehaosa, poose ei ole, seisavad skaatiliselt. Roomaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Romaani stiil on seotud ristiusukirikuga. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Selle väliseks tunnuseks on ümarkaar (akna, ukse ja muud avad on ümarad). Seinad on massiivsed ja paksud, avad pisikesed. Stiiliks on basiilika. Hakati ehitama ka torne, kuid suhteliselt madalaid. Cluny klooster pole säilinud. Lahutamatuks osaks romaanistiili kirikutel on skulptuurid. Teemaks piiblilood. Skulptuuridel oli jutustav funktsioon. Inimesed olid kirjaoskamatud, sellepärast jutustati nendel maalidel piiblilugudest, et nad nendest aru saaks. Ka seinad kaeti maalidega ning avaused vitraazidega.
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 1) Lääne-Euroopas hakkas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil 10. - 12. Sajandil. 2) Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning see andis 19. Sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. 3) + kreeka rist – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. † ladina rist - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga. 4) basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusi...
Romaani kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnast...
Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kiviplokkidest mille töötlus peenenes korrus korruselt. Taas võei kasutusele ümarkaar,kaunistuseks plastrid,sambad,viilud akende kohal. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi(Rooma Panteon).Suurim ja tuntuim renessanssi ajal oli Peetri kirik roomas.Ehitati üle 100 a,töid juhatas 10 arhidekti,tähtsamad BRAMANTE 1444-1514(tegi esialgsed kavandid)ja MICHELANGELO 1475-1564 (meistiteos onkiriku 132m.h kuppel) Maal ja skulptuur hakkavad arenema iseseisvalt,lahus arhidektuurist.Seinamaali kõrval areneb
1.Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees arhitektuuri , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor kipskaunistused. Kahepoolsed trepid, Baluster( balustraad) toetajad, trepikäsipuu, rõdul toesed Voluut, kuppel, ümarkaar, Bastionid muldkindlustused, servadel kõrged kivimüürid. Väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga 2.Barokk sai alguse 16.sajandi lõpul Itaalias. 3. Kunstide süntees arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Voluut - spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut
ROMAANI stiil 11.saj. Ristiusk innustas laiu rahvahulki. Selle üheks väljundiks olid massilised palverännakud pühadesse paikadesse, Rooma PÜHA PEETRUSE hauale või Loode-hispaania SANTIAGO DE COMPOSTELASSE. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehistustehnikas tuntuid võtteid(ümarkaare,silindervõlv) ja see andis 19.saj kunstiajaloolastele aluse nim 10-12 saj ehitus kunsti ROMAANI STIILIKS. EESKUJU ANDSID karolongideaegsed,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaani rahvakunsti traditsioonid. romaani kirikute peamine tüüp oli BASIILIKA. Transepti ja apsiidi vahele tekkinud nelinurkset ruumi nim KOORIKS. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim NELITISEKS. Kooli all oli sageli kabel e KRÜPT.Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe nt ühelööviline ja KODAKIRIK.Uksi nim PORTAALIDEKS.lööve eraldasid ÜMARKAARSED ARKAADID. ÜMARKAAR ONGI ÜKS SILMAPAISTVAMAID ROMAANI STIILI TUNNUSEID. Kaari kandsid PIILARID(mis võisid oll...
16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Naturalistlik suund 2
sammaskäigud. Meka-poolses seinas on poolümar palveniss (mihrab). Mosee õues on kindlasti kaev, sest usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Muhameedlane palvetab päevas 5 korda. Mosee juurde kuuluvad ka üks või mitu saledat ja kõrget torni ehk minaretti. Minarettidel on erinevad vormid nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline... Kaaba Sammastevahelised kaared on tihti fantaasiaküllase vormiga lihtne ümarkaar, sakilised, teravkaarsed, hoburaua või ristikulehe kujulised kaared. Ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Levinuim on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv (arabesk), mis katab pinda ühtlase vaibana. Kärgkuppel Kubbat-as-Sahra mosee Timuri haud Tadz Majal Hagia Sophia katedraal Suleimani mosee Veel üks omapärane muhameedlik ehitistüüp on medrese ühendab endas mosee ja teoloogilise õppeasutuse. Alhambra loss
Tööleht nr. 4 Romaani ja gootika Õpilase nimi:.Kaisa Kotter Rühma nr:.K-10B 1. Võrdle 2 stiili, leia nende erinevused ja sarnasused. ROMAANI GOOTIKA Põhitunnus ümarkaar Põhitunnus teravkaar Kirikutele olid omased ristikujulised Kõrgusesse pürgimine (Ladina rist) põhiplaanid Apsiidi poolringjas niss, ümbritsevad Tugikaared kivist toetavad kaared jalutusruumid, kus palverändurid said välisseinas mööduda reliikviast Tugevad kivivõlvid, mis toetusid Roidvõlvid, mis võimaldasid ehitada tohututele sammastele kergeid lagesid
Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, mille sisuks legendid pühakutest ja piibli-sündmused. Ruumides tinaraamides klaas- vitraazid. Gooti stiil suured aknaavad soodustasid vitraazmaali (roosaknad kunst sissekäigu kohal). Tahvelmaal. Romaani stiil varakristlikest dünaamilisemad, kuid massiivsed basiilikad, ümarkaar. Gooti stiil teravkaar, kirikutornid (tihti kaks) rarhitektuu sirutusid taevasse. Sagenes kivihoonete ehitamine. Inimene kui vahendaja teenib jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli (missa); muusikahariduse keskusteks kloostrid.
11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus. 12) Kodanlus vajas uut kultuuri, selle kandjaks said humanistid vaba isiksuse arenemine! 13) Renessanssi inimene usuti olevat universaalne inimene. See usk innustas saavutsutele kõikides valdkondades ( trükikunst, kirjanduskeeled, maadeavastused jne ) 14) Arhitektuuris võeti eeskujuks antiigi ehituskunst. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. 15) Tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon, ümarkaar ja sambad. 16) Lähtuti kuldlõikest 17) Antiigi eeskujul juurdus kaaristu, mille erivormiks sai lodza ( ühest või mitmest küljest lahtine, sammastele või piilaritele toetud kaarkoda) 18) Profaanarhitektuuri ehitiseks sai palazzo ( põhiplaanilt ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole, keskosas siseõu sammaskäikudega) 19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt
Kunstiajalugu kunst · Muusika helikunst · Kirjandus keelekunst · Teatri-, filmi- ja tantsukunst · Arhitektuur joonestuskunst, ehituskunst · Joonistamine, maalimine, voolimine · Seinamaal e. fresko · Graafika e. trükikunst Kunstiajalugu · Kunstiajalugu uurib kunsti arengut, käsitledes seda ajalooliste etappide kaupa vanaaja kunst, keskaja kunst, uusaegne kunst ja kunstivoolude järgi. · Kunst on osa kultuurist. · Kultuur on kõik, mis on inimtegevusega seotud. Maalikunst · Algas 25000 eKr 19. saj lõpp · Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. · Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. · Maalikunsti viljelev kunstnik on maalikunstnik. · Näited: ,,Mona Lisa" (Leonardo Da Vinci) · Maalid on ilusad, võimasad, väljapaistvad · Maalikunsti peamine ülesanne on võimalikult täpselt kujutada nähtut (ruumiliselt, 3D) Kunst läbi aegade ...
Tuli hakata väärtustama inimese oma võimeid, loomingulist, mõistust kõike ei saanud jätta enam jumala hooleks. Renessanss uuesti sünd antiigist. Vanarenessanss Firenze, Kõrgrenessanss Rooma ja Veneetsia. Loobuti kõigest gootilikust. Au sisse tõusis jälle kuppel. Tähtis ehitis: Peetri kirik Roomas. Kaunistused : sambad, pilastrid, lõvipead, puutod väike alati lapsuke, kipsist puuvilla ja lille valikud, akantuse lehed, kuppelehitised, ümarkaar. Kui tekkis mõjukate inimeste kiht siis hakati rõhku panema mugavatele elamutele. Itaalias hakkas arenema Palazzo uus elamutüüp, ruudukujuline, lihtne, esiküljed tänavapoole, sees oli tavaliselt siseõu mis oli ümbritsetus kaarkäikudega. Siseõus asusid skulptuurid ( 3D alumine korrus töötlemata kunst tombitud kivist, teine keskmiselt, viimane aga kõige rohkem sile ). Skulptuurid kujutasid kuulsaid isikuid. Kõige rohkem Taavetit, Püha Jüri, Püha Georg.
Romaani ja Gooti kunst Romaani kunst 10-12 sajandil hakati kasutama ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar ja silindervõlv) ning selle tõttu sai nimetada ehituskunsti romaani stiiliks. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid kiriku pühamusse ja seal laulis ka koor.Seepärast oli vaja ruumi pikendada ning tekkis nelinurkne ruum ,mida nimetatakse kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetati nelitseks.Koori all oli kabel ehk krüpt ,mida kasutati matusepaigana.Esines ka ühelöövilinekirik ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline.Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Samuti võib nimetada ümarkaari üheks paremaks romaani stiili tunnuseks.Kaari kandsid pilaarid ,mis olid ümmargused või neljatahulised.Arikaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis olla ka kitsas käik, mida nimetati trifooriumiks.Samuti võisid empoorisd ja trifoorum puududa.Võlvina kasutati sil...
Renessanss Taassünd.- 15.-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks
Gooti stiilis kirikud jätsid mulje mitte kui kivist rasketest ehitistest, vaid kui hõljuvatest kergetest ja kõrgustesse püüdlevatest hoonetest. Hilisemal perioodil kaldus gootika lausa liialdustesse. Enamus dekoratsioone tehti võimalikult keeruliselt, kasutades erinevaid nurki, kaari ja kujusid. Iseloomulikuks oli ülepakutult palju mustreid ja tervakaarsed akna ja ukse avad, kirikute seinad oli paksud, et vastu pidada välistele jõududele. Renessanssi ajastul võeti kasutusele ümarkaar. Kui gootikas taheti pääseda jumalale võimalikult lähedale, ehitades kõrgeid ehitisi, siis renessansi ajastul pöörati rohkem rõhku sümmeetriale, kasutati kuldlõiget. Renessansiajastul olid ukse ja aknaavad kaarjad. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Ei pandud enam rõhku hõljuvale stiilile, vaid jäädi kindlalt maa peale püsima. Kuna põhilised ideaalid kandusid üle antiigist, siis mehised ja tugevad
2) Mis aastatel valitses kõrgklassitsism? 1800-1830 3) Millisteks stiilideks jaotatakse Prantsuse klassitsism? Louis XVI stiil, direktooriumi stiil, ampiirstiil 4) Mida tähendab sõna ,,klassitsism" ladina keeles? Esmaklassiline, parim 5) Pole vaja! 6) Millised muudatused toimusid arhitektuuris? Võeti eeskuju antiigist 7) Kes oli see arhitekt, kelle mõju kasvas klassitsismis? Palladio 8) Millist ehituslikku detaili toodi klassitsismi palju üle? Sammas, ümarkaar, kuppel 9) Milliste sõnadega iseloomustad klassitsistlikku arhitektuuri? Lihtsus, rangus, reeglipärasus 10) Kes olid 2 kuulsaimat vene arhitekti ja mille nad on kavandanud? Antonio Rinaldi kavandas Marmorpalee Neeva kaldapealsel Carlo Rossi kavandas Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee (praegune Vene Muuseum), Aleksandra teatri ansambli 11) Millised ehitised veel klassitsismis levisid peale paleede? Võidusambad, auväravad, triumfikaared
ROOMA: · korintose sambad · nelinurksed poolsambad ROMAANI: · paksuseinaline ehitus · ukse ja akna kohal ümarkaar · ristvõlvid · kirikutel tornid · sambad ümarad RENESSANSS · kolmest osast koosnev pilt · sambad · lõvi pea · väiksed alasti lapsed · kivist puuvilja- ja lillevanikud · kujutatakse Taavetit · ehituses kõrgemad korrused ja rohkem kaunistatud · kirikutel kuppel · "lamedad" katused · profiilis inimesed · iseloomulikud hooned on paleed GOOTI: · kaunis ja peen · õhemaseinaline · lagi kaetud võlvidega
Kontrolltöö Nr 3: Barokk 1. Barokkstiili üldiselt ja arhitektuuri iseloomustab merekarbimotiiv, kunstide süntees, stukkdekoor, kahepoolsed trepid, baluster, voluut, kuppel, ümarkaar, bastionid, väikeseruudulised aknad, keerdsambad, kartuss. Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga. 2. Barokk sai alguse Itaalias 16 sajandi lõpust. 3. Kunstide süntees: arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss.
28 Romaani stiil-rooma ehitustehnikas tuntud võtted(ümarkaar,silindervõlv) Eeskuju andsid karolingideaegsed ,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahul...
basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega.; Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks.; Hoonet iseloomustavad selge kavatis (plaaniline ja ruumiline üldlahendus) ja raskepärane monumentaalsus. Tunnused: Kõige tüüpilisemad tunnused – ümarkaar, silindervõlv (või ristvõlv); paksud müürid (6...8 m); kitsad ning väikesed uksed ja aknad; interjööri ilmestab samba kapiteeli ja baasi kujundus Ehitised:Pisa toomkirik ja viltune kellatorn; Speyeri katedraal Gooti stiil:Keskaja kunstistiil; Oli valdav 12. saj – 16. saj; Arenes välja romaani stiilist; Põhja Prantsusmaalt; Levis üle Lääne-Euroopa; Nimi gooti hõimude järgi; Algselt oli sõna „gooti“ halvustav, võrdväärne „barbaarsega“ Etapid:13
Lagi võis puududa, võis olla lame puulagi, silindervõlvlagi või ristvõlvlagi. Ehitise katmine laega on tehniliselt raske ülesanne, kuna ristvõlv on raske. Ristvõlv moodustub kahe silindervõlvi lõikumisel. Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. Vööndkaar eraldab traveesid üksteisest. Romaani stiili omapäraks on jämedad piilarid, väikesed ja ümarkaarelised aknad, kitsad löövid, massiivsed seinad ning raskepärasus. Romaani stiili silmapaistvaim tunnus on ümarkaar. Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Arvati, et ehituse tugevus sõltub vundamendi tugevusest. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Eestis on romaani stiilis Valjala kirik. Itaalia aladel polnud kirikutel sageli torne. Need võisid olla eraldi juurde ehitatud. Pisa toomkiriku juurde kuulub viltune kellatorn. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel
KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI JA KIRIKUKOOLIDES EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ALUMINE ASTE: GRAMMATIKA RETOORIKA DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: GEOMEETRIA ARITMEETIKA ASTRONOOMIA MUUSIKA ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJAITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR ...
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
