Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid (kitsad püstribad), mida ühendavad petikud (lamedad süvendid), maalikunst keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid, Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik: (Theodora oma
-omapära- 2 transepti idaküljel, pühendatud pühakutele -nelitis-kõrgpunkt ida küljes, transepti ja peahoone ristumiskoht või *Paradiisist väljaajamine kõrvaltorn) -fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt 11.saj al. -muidu keelatud, paganatele ustele. *Saint-Sernini kirik Toulouse´is -kesklööv kaetud silindervõlviga, 5 löövi piki, 3 löövi transept, 5 *Ümarskulptuur endiselt keelatud, Reimsi peapiiskopi kabelit-kabelikpärg Cero rist- ümarskulptuur, puust, sisaldab reliikviat, siiani säilinud, 975-1000 *Durhami katedraal (York) -ristvõlv-haruldus, esimene ristvõlviga katedraal *Miniatuur
5.Vanavene kunst. *Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10. Saj, kui moodustus I idaslaavlaste riik (keskus Kiievis). *Tihe läbikäimine Bütsantsiga. *Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused
ja rikas vana kultuuriga Bütsantsi riik. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri, aga bütsantslik õigeusk lahutas neid Kesk- ja Lääne-Euroopast. Arhidektuur: Alates 10. Sajandist hakati venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid. Kui linnades levid kiviarhitektuur, siis maal säilitati puukirikuid. 11. Saj on Kiiev Venemaa Euroopa suurim riik. Pealinna kaunistavad 400 kirikut. Kiievi peakirik on Sofia katedraal, millel on 13 kuplit. Algselt oli kirikul viis löövi, mis lõppesid igaüks idaseinas asuva apsiidiga. Hiljem ehitati juurde 2 löövi ning kahjuks on see kirik 17. Saj ümberehitusega rikutud – juurde ehitati veel 4 löövi. Tähtsuselt võitles Kiieviga Novgorod. Novgorodile on iseloomulikud 12.- ja 13. Saj nn ühe uulitsa kirikud(ühe kupliga). Neid oli umbes 200. Ka Novgorodisse ehitati 13 kupliga Sofia kirik, aga see põles maha ning taastati hiljem tagasihoidlikumana. 16
Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nim v a l g m i k u k s, sest seal asusid külglöövide välisseintes aknad. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (k a m p a n i i l), kuid enamasti oli see hiljem ehitatud. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Costanza (4.saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5.saj). Esime viielööviline basiilika oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on veel varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised Ravennas Itaalias, nagu Sant´Apollinare in Classe ja Sant´Apollinare Nuovo.
olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal nim. valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Välisilme oli lihtne, kirik oli enamasti ilma tornita. Mõnikord kellatorn e kampaniil, enamasti oli see aga hiljem ehitatud. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e aatrum. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis löövi. 3-löövilised: Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. 5-löövilised:Peetri kirik, Ravennas, Sant Apollinare in Classe, Sant Apollinare Nuovo. #Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid pärinesid antiikajastust. Lagi oli lame, vahel kassettidega, vahel puudus üldse
lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas
RAIDKUJUD: Soovides kujutada tõelist maailma, kasutati Usu ukseava kohale ja mujale Kristuse Sünni fassaadile paigutatud skulptuuride puhul eeskujudena Barcelona tönavatelt valitud inimestest võetud fotosid ja kipsjäljendeid. KESKLÖÖV: Kesklöövi tariandilahendus väldib väliseid tugikaari, mis Gaudi arvates vähendanuks valguse ligipääsu ja häirinuks fassaadi üldmuljet. LÖÖVI TUGISAMBAD: Külgsurve vastuvõtmiseks on löövi ehitamisjärgis tugisambad tublisti sissepoole viltu ning laienevad ülaosas harudena. KRISTUSE SÜND: Sünnifassaadil kujutatakse Lunastaja sünnilugu ja Rõõmumüsteeriume. HALASTUSE UKSEAVA: Kolm ukseava pühendatud Usule, Lootusele ja Halastusele. Halastuse uksest vasakul paikneb Lootuse ja paremals Usu uks. ORGAANILINE KANDETARNID: Ehitise raskus kanrajse üle kesklöövi sammastele. Puuvõrataoline ülesehitus jörgib põhilisi tarindisiseseid jõutelgi. La Sagrada Familia
või ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem, kui ülejäänud kaks kõrval olevat. Aknad olid külglöövide seintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks pikiküljel, kuid kui ukse asetamisega muutus kiriku ruumimõju-uksest oli näha altarit. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilme tornita (kiriku kõrval seisis kellatorn, mis oli hiljem juurde ehitatud). Kirikute ees oli sammaskäikudega piiratud aatrium. Suuremates kirikutes võis olla kolme löövi asemel ka viis löövi. Kolmelöövised kirikud: · Santa Costanza · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina Esimene viie lõõviline kirik oli Peetri kirik, mis ehitati Püha Peetruse hauale, kui lammutati hiljem varisemisohus (sellele kohale ehitati pärast uus Peetri kirik). Sisekujundus oli lihtne. Seal olid sambad, mis olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame, kassettidena või üldse ilma (olid näha ainult sarikad). Sellise kiriku muutsid õdusamaks seina
kõrguseks on 54,8 meetrit moseeks ja selle ümber seinu ja kupleid mosaiikidest on siiski ehitati islami pühakoja avatud juurde kuuluvad minaretid Ravenna kirikud Väike kaheksatahuline San San Vitale kiriku keskosa Seda ümbritseva löövi San Vitale kirik on kuulus Vitale kuppelehitis pärineb on kõrgem teine korrus avaneb oma mosaiikide poolest Justinianus I valitsusajast empooridea keskmisse ruumi
· Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik. Värvid : kuld, tumelilla, tumesinine. Seinte kaunistamisel kasut. Mosaiiki (vääriskivid, kuld) · San Vitale kirik Ravennas : 8 tahuline kuppelehitis. Kiriku keskosa kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. · Sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. · 6. Saj Ehitati selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid 5 kuplit- üks suurem keskel, 4 väiksemat ristharude kohal ( NT: Apostlite kirik Konstantinoopolis) · Peale Justinjanus I surma ehituskunsti vaikne aeg · 9.saj lõpul levib viiskuppelkirik
Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Chartres´i katedraal GOOTIKA EESTIS Juurdus 12501280ndatel aastatel Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Ei kasutatud tugikaari Tagasihoidlikult kaunistatud Kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas Ehitusmaterjal pae- või põllukivi NIGULISTE KIRIK Ehitamist alustati 13.saj. Kirikul on kolm löövi, kooriosa, barokkstiilis tornikiiver ja kappaltar 1944.a. märtsipommitamise ajal sai kirik kõvasti kannatada Asub ka haruldane 7,5 m pikkune alguslõik maalist "Surmatants" "Surmatants" KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html
11 saj suureneb järsult kiviehitiste püstitamine. Seotud rännakutega pühadesse paikadesse (Peetruse haud Roomas, Santiago de Compostella Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist · Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi · Enne apsiidi kooriruum · Kooriruumi all krüpt- hauad · Apsiid, kooriümbriskäik · Kabelite pärg · Peaportaal e peanks · 2 kellatorni · Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn Seinad paksud, massiivsed, aknad väikesed, kirik hämar · Valgmik · Trifoorium
Varakristlikus kunstis puudub skulptuur. See oli põhjendatud sellega, et enne ristiusku kummardati Roomas kujusid ja ristiusk ei tahtnud sellele sarnaneda. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, siis hakati ehitama kirikuid. · Basiilika-piklik hoone, mis on alati paigutatud läänest itta, sissepääs asus läänepoolses osas. Seda tüüpi ehitisi kasutati ligi 1000 aastat, sealjuures seda koguaeg täiustades. · Lööv-piklik kiriku osa. · Valgmik-keskmise löövi akna osa; tähtsaim basiilika tunnus. Kirik sarnanes põhiplaanilt "T" tähega ja selle tähe püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja põikkriipsu põikhooneks. Lihtsa kirikuhoone seinu kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid(värvilistest klaasitükkidest või kivikestest seinapildid) ROMAANI KUNST. Lääne-Euroopa 10-12 sajand. (Itaalia, Hispaania,Prantsusmaa- romaani keelt kõnelevad riigid ARHITEKTUUR: · kaared(ümarkaar), võlvid · basiilika kirikuhooneid ühendati tornidega
vürst Vladimir, kes lasi end ristida 988.a. Arhitektuur:Tähtsamad ehitised on kirikud, enamasti ristkuppelkirikud ,tihti mittelöövilised, keskel tambuuriga torn, idaseinas absiid, lääneosas(rõdu)koor,vanemad kirikud ka telkkatustega torniga, hiljem sibulkuplid.Kirikus eraldab altarit koguduseruumist ikonostaas-ikoonide sein. Sellel on kõik pühapildid kindlas kohas ja järjestuses. Kiiev:sofia katetraal-algselt 5-lööviline, hiljem ehitati kummalegi küljele juurde 2 löövi, iga lööviidaosas on apsiid. Kremle-ilmalikest ehitistest on säilunud kindlustusehitis Skulptuur peaaegu polegi, sest kirik suhtus Bütsantsi eeskujul sellesse halvasti. Maal. Bütsansi meistrid tõid tehnilised võtted ja seinamaalide süsteemi: Theophanes Kreeklane-maalid võimsalt dünaamilised,ekspressiivsed, kontrastid põhinevad hele-tumedusele, kehad motelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega.Andrei Rubljov. Munk. Esimene vene meister. Vladimiri Jumalaema
Kasutati temperavärve, mida segati muna või meega. Maalialuseks laudadest tahvel. Kõige levinum Maarja lapsega. Ikoonidel on salapärane ilu. Asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast ikonostaas. - Tarbekunst oli rikkalik, eelistati kalleid materjale. Vanavene arhitektuur ja maalikunst. - Hakkas kujunema 9-10 sajandil. Euroopa kunstist erinev, kuid palju mõjutusi Bütsantsi kultuurist. - Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Kirikul oli viis löövi, hiljem lisati 2 löövi mõlemale küljele. Domineerivad kuplitega tornid. - Novgorodi Sofia katedraal välisilme lihtne ja range. - Rikkad ja iseteadvad kaupmehed tegid Georgi peakiriku Jurjevi kloostris ja Lunastaja kiriku Nereditsas. - Novgorodi arhitektuuriga sarnanes Pihkva ehituskunst. - Vladimir Suzdalimaa arhitektuur kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. - Vassili Blazennõi kirik sõja võitu tähistati puukiriku püstitamisega
Betoonelementide montaaz. Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushoone põhilised kontruktsiooni elemendid on vundamendid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid. Katusepaneelid toetuvad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambarea vahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m. Montaazi meetodid: Hoonete karkassi võib monteerida kompleksel, kombineeritud või diferentseeritud meetodeil. Kompleksel montaazil ehk kompleks montaazil paigaldab montaazi mehhanism algul kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid, mille tulemusena saadakse karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon
suunas transept. Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa apsiid, kus asus altar. Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve. Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumit. Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas. Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis (kupliga, põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik. Seest kaunistati kirikud mosaiikidega ja seinamaalidega. Kõige rikkalikumalt oli kaunistatud kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus.
Käisin 5. detsembril, pühapäeval kell 16.00 kuulama Niguliste kiriku orelipooltundi. Kirik oli gooti stiilis, sellel oli 3 löövi ning sammaste peal olid kunstiteadlase Villem Raami must- valged fotod. Päeval, kui seal käisin, oli kappaltar avatud. Kesklöövis oli kuldseid lühtreid 4 ning need läksid altari juurest alustades kõige väiksemast kõige suuremaks. Minu ees oli Maarja seitsmeharuline põrandalühter, selle taga oli risti löödud Jeesus Kristuse maal ning maali kohal oli suur aken punaste ja siniste mosaiikpildikestega. Seinte peal oli palju mäletustahvleid ehk epitaafe
Kiriku põhiplaan meenutas risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Valgmikud olid basiilika põhiline tunnus.Aknad olid külglöövide välisseintes.Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita.Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn.Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks.Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas.Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika.Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist.Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad.Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas
Läänetransepti otsatornide ,,tuttilustised" kujundavad sümboolselt piiskopimitrat, -sõrmust ja saua. Raidkujud Soovides kujutada tõelist maailma, kasutati Usu ukseava kohale ja mujale Kristuse Sünni fassaadile paigutatud skulptuuride puhul eeskujudena Barcelona tänavatelt valitud inimestest võetud fotosid ja kipsjäljendeid. Kesklööv Kesklöövi tarindilahendus väldib väliseid tugikaari, mis Gaudi arvates vähendanuks valguse ligipääsu ja häirinuks fassaadi üldmuljet. Löövi tugisambad Külgsurve vastuvõtmiseks on löövi ehitamisjärgus tugisambad tublisti sissepoole viltu ning laienevad ülaosas harudena . Kristuse sünd Sünnifassaadil kujutatakse Lunastaja sünnilugu ja Rõõmumüsteeriume. Halastuse ukseava Kolm ukseava on pühendatud Usule, Lootusele ja Halastusele. Halastuse uksest vasakul paikneb Lootuse ja paremal Usu uks. Orgaaniline kandetarind Ehitise raskus kantakse üle kesklöövi sammastele.
vitraazid 3) Reimsi katedraal- küpsgootika, üleni kaetud kõrgreljeefidega, skulptuure on 2500 inimfiguuri 4) Amiens'i katedraal-gooti ajastust suurim säilinud, löövi kõrgus on 42,5 m Inglismaa 1) Canterburi katedraal 2) Salisburi katedraal Itaalia Kirikute kellatorn eraldi Itaali kui pangandus ja kubanduskeskus: kaupmeeste paleed Veneetsias- Doodzide palee, 3- korruseline, kaetud värvilise marmortahveldisega Palee e palazzo: 4-nurkne, siseõuega, 3- korruseline
Enne objektile tööle asumist tutvustas juhendaja mulle töid, mida on vaja teha ja mis peab kindlalt päeva jooksul tehtud olema. Tööpäev lõppes objekti korrastamise ja puhastamisega ,et igal järgneval tööpäeval oleks parem töötegemist alustada. Minu tööpäeva kirjeldus: Praktikale käisin kodust. Ärkasin kell 6.00 ning asusin teele, töö algas kell 7.00, et töötunnid kirja saaksid pidin kaardi läbi laskma. Tehasesse jõudes läksin teisse löövi, kus ootas mind vanem lõppviimistleja Sulev (tema jagas mulle tööülesandeid). Kell 11.00 oli lõuna TMB kohvikus kus sai oma tööline 1.40EUR söögi pealt alla kaardi aktiveerimisel. Lõuna kestis 45min, mis läks tööajast maha. Tööpäev kestis 8h, lõppes 15.45. Praktikandi tegevus ettevõttes. Praktikandi ülesanded olid: pahteldamine, lihvimine, rullpinna tegemine, värvimine. Sain uusi teadmis ja teha rullpinda.
hauaplaadid ja 17. - 20. sajandist pärit 107 aadlike vapp-epitaafi. Kuulsamatest kirikusse maetud isikutest võiks nimetada tuntud rootsi väepealikku Pontus De la Gardie'd ning tema abikaasat, Rootsi kuninga Johann III tütart Sophia Gyllenhelmi, Katariina Suure favoriiti admiral Samuel Greigh'i ning esimest vene ümbermaailmareisi juhtinud admirali Adam Johann von Krusensterni. Kui astuda Toomkiriku peasissekäigu juurest kolm sammu lõunapoolse löövi suunas, leiate suure kivitahvli järgmise tekstiga: "Otto Johann Thuve. Edise, Vääna ja Koonu mõisniku haud. 1696 A.D." Legendi järgi oli Thuve eriti lustlik ja liiderlik mees, kes jumaldas ohjeldamatuid pidusid, kus saatjaks vein, naised ja laulud. Surivoodil lebades valdas teda aga patukahetsus ja ta palus matta end Toomkiriku lävele, et inimesed, kes enne kirikusse sisenemist palvetama põlvitavad, päästaksid ta hinge patuteedelt. 2
Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina arkaadide kohal nimetatakse valgmikuks, sest seal asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Läänefassaadi ees asetses tihti sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu (aatrium). Suuremates basiilikates võis olla ka rohkem kui kolm löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina. Esimene viielööviline oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised nagu Sant’Apollinare in Classe ja Sant’ Apollinare Nuovo.
kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida fiaal - sale terav torn ehisviilu külgedel roosaken- rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune vitraažaken kiriku fassaadis kuningate galerii - 28 Iisraeli ja Juuda kuninga kujude rida vanast testamendist 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani. Katedraal on tuntud oma paljude säilinud vitraažide poolest. Chartres´i katedraali põhiosas on 3 löövi, kooris 5. Katedraal on teiste oma aja katedraalidega võrreldes väga aknarohkete seintega ja kõrgete lagedega. Lõunapoolne püramiidse tornikiivriga torn pärineb 12. sajandist, põhjapoolne rikkalikku hilisgootikat esindav tornikiiver aga 16. sajandist. 14. Gooti skulptuuri põhitunnused. Gooti skulptuurid olid ära maalitud, värvilised, idealistlikud, lähemad loomulikkusele kui
vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“. Muuks sissetulekuks olid renditulud annetatud kinnisvara pealt. Keskaja lõpuks sai nende peamiseks tuluallikaks laenu andmine. PÜHA VAIMU KIRIK 7. Mille poolest erineb Püha Vaimu kirik teistest Tallinna keskaegsetest kirikutest? Sellel on vaid kaks löövi. 8. Kellelt ja millal telliti Püha Vaimu kapp-altar? Bernt Notke (Lübecki meister) 15. saj teises pooles(u 1480) 9. Kirjeldage seda kapp-altarit (millest see koosneb). Kahe tiivapaariga, korpuses on puuskulptuurid. Välimised uksed on maalingutega kaetud. 10. Mida või keda on kujutatud avatud asendis (korpuses)? Korpuses on kujutatud naist troonil, kes vaatab üles. Teda ümbritsevad 12 meest(Kristuse jüngrid). Stseeni nimetatakse püha vaimu välja valamiseks
VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks Amfiteater: suurim on Colosseum Mosaiik: pisikestest kivikestest või klaasitükikestest pilt VARAKRISTLIK Basiilika 3 löövi BÜTSANTS Hagia Sophia katedraal VANAVENE Siblukuppel, küünlaleek, kirikukuppel Ikoon: pühapilt puidul, kus kujutatud pühakuid kuldsel taustal ROMAANI 10.-12.sajand kirik: massiivne, paksude seintega, madal, võlvid laes, ümarkaar sakraalarhitektuur kirikuarhitektuur Pisa kampaniil kellatorn Itaalias GOOTI 13.-14.sajand teravkaar kirik: kõrge, roidvõlvid, tugikaared, roosaken, H-kujuline 3 lööviline fassaad ( 3 portaali ), 2 torni
saj hakatakse Venemaal ehitama kivist kirikuid ja kloostreid * Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist * Mõnede suurte Vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid püramidaalne süsteem* Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil* See ehitati 11. saj Jaroslav Targa valitsusajal* Sofia katedraalil on 13 kuplit * See oli algselt viielööviline kirik* Kahjuks on see kirik 17. saj ümberehitustega rikutud* Siis ehitati kirikule juurde veel neli löövi* Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga* Ta taastati veidi tagasihoidlikumal viielöövilise ristkuppelkirikuna* Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud* Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) * Vladimiri vürst kutsub oma ehitusmeistri Saksamaalt * Seetõttu võib Vladimiri peakiriku Uspenski katedraali juures näha romaani stiilile iseloomulikke
5.Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad? V:Loobuti tsentraalehitistest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suur kupli ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Selle hoone peamised arhitektid olid Michelangelo ( projekteeris kiriku kupli ja kiriku tagaosa) , Giacomo della Porta (vastutas suures osas kupli eest), Carlo Mederna (lisas löövi ja fassaadi), Bramante ( projekteeris kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitise) ja Raffael (joonestas katedraali eskiisi). 7.Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? V: Lorenzo Bernini Kautatud materjalid http://irjusha.livejournal.com/1296.html http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/medi a/posts/pFCha_peetri_katedraal422.php ,,Kunstikultuuri ajalugu11. Klassile :
- Kõik põhja- ja lääne-eesti kirikud on ehitatud paekivist. - Tallinna kirikud: oleviste (kunagi oli maailma kõrgeim) ; toomkirik (eesti peakirik) ; niguliste kirik (suurim eesti kappaltar, notke ,,surmatants") ; pühavaimu kirik (tallinna üks vanimaid kellu, kahe lööviga, kasutati vaestemajana) ; katariina kirik (kloostri kirik, 2 löövi, tallinna pikim kirik) ; pirita kloostri kirik (tallinna suurim kirik, pesitsevad nunnad) - Lõuna-eesti kirikud ehitati punasest tellisest(tartu jaanikirik (punased savi kujukesed)) - Linna kindlustused (tallinn üks paremini kindlustatud linnu) paide linnud; pärnu linnus, saaremaa - Ringmüürlinnus lõhavere!
Ühekorruselise hoone montaaz Ühekorruselise raudbetoonkonstruktsioonidest tööstushooned põhilised konstruksiooni elemendid on vundamedid, sambad, kraanatalad, fermid, katusepaneelid, välisseina paneelid, katusepaneeli toetavad fermidele, fermid toetuvad sammastele ja sambad toetuvad kannvundamendile. Piki hoonet kulgevad 2 sambareavahelist ala nimetatakse lööviks. Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m, Montaazi meetodid Hoonete karkassi võib monteerida diferentseeritud, kompleksel või kombineeritud meetodeil. Diferentseeritud montaazil paigaltatakse kraanaga järjest kõik ühetüübilised elemendid kogu hoone või selle haardeala ulatuses. Algul paigaltatakse vundamendi kannud ja sambad. Pärast sammaste rihtimist ja monolitimist
Tallinna32.Keskkool Niguliste kirik Niguliste kirikul on ainult pikihoone ja see koosneb kolmest löövist. Löövid on üksteisest eraldatud piilarite ja kaartega. Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad
Talum, liseen, petik, tambuur mida need terminid tähendavad? Talum - rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid sammaste ja kaarte vahel Liseen kitsad eenduvad püstribad, mis liigendavad seinu Petik kaarte vahele jäävad lamedad süvendid Tambuur peakupli all sale silinderjas akendega ruum Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? Kaheksatahuline kuppelehitis. Seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisesse ruumi. Miks leidub just Itaalias nii palju bütsantsi arhitektuuri? Need on säilinud Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. Ja nendest mõned jätkavad varakristlikku traditsiooni. Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud? Millist osa mängisid siin türklased? Sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates 15. Sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla. Islami usk keelas elusolendite
aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks tavaliselt pikiküljel. Ukse asetamisega läände muutus kiriku ruumimõju see suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole. o Enamasti tornita o Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil o Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi o Suuremates kirikutes võis olla ka viis või enamgi löövi Varakristlikud kolmelöövilised basiilikad: 1) Santa Costanza (4. sajand) 2) Santa Maria Maggiore (5. sajand) 3) Santa Sabina Roomas (5. sajand) Viielööviline basiilika: 1) Peetri basiilika Roomas, ehitati 4. 5. sajand. [ Pärimuse järgi ehitati Püha Peetruse hauale, aga lammutati 15. sajandil varisemisohtlikuna, kuid samale kohale hakati rajama kohe uut Peetri kirikut. ] o Oli orienteeritud läände!
tsentraalehitist ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistuseks. 13. Mis on tsentraalehitis? Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? Tsentraalehitis oma põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti.Neid katsid viis kuplit-üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. San Vitale on väike kaheksatahuline kuppelehitis.Kiriku keskosa on kõrgem, seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisse ruumi. Viiskuppelkirik-läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa.Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. 14. Miks on bütsantsi kunsti nii vähe säilinud? Millist osa etendasid siin türklased? Bütsantsi kunst on katkendlikult säilinud, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid alates 15. Sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla.Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis,pidades
Kristlased ja rooma kirik Kui ristiusk lubatuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalteenistuseks vajalike hoonete - kirikute (kirikuhoonete) - rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma äri- ja kohtuhooned basiilikad. Basiilika oli piklik hoone, alati paigutatud suunag läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida sambaid jagasid kiriku pikuti kolmeks osaks nn lööviks. Keskmine lööv oli tunduvalt kõrgema ja laiem kui külglöövid. Keskmise löövi ülaosa müüridesse jäeti aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas oli enamasti veel üks, teiste löövide suhtes risti asetsev lööv. Kolme esimest löövi kokku nimetatakse pikihooneks ja viimast põikhooneks. Kiriku idaseinast väljapoole ulatus väike poolringikujuline niss altariga. Tavaliselt olid kirikud tornideta, mõne kirku kõrval võis asuda eraldi kellatorn. Lihtsa hoone sisemust
sajandini tugevalt mõjutatud Bütsantsist tänu kaubanduslike ja kultuuri sidemetele 988- võetiüle ristiusk, õigeusk levib Bütsantsist Venemaale Arhitektuur: 11.saj: 1) esemesed suuremad kivikirikud- Sofia katedraal Kiievis (Tellijaks Jaroslav Tark) . Novgorodi kirikud olid lihtsad ja ranged, eeskujuks Pihkva/Petseri kirikutele. 12; 13. saj 1) ehitati esimesed kirikud Vladimir-Suzdalimaale 2) Usbenski kirik Vladimiris- 5 löövi, 3 apsiidi 3) Dimitri kirik Vladimiris- rikkalikult reljeefe 4) Pokrovski kirik Nerli jõe ääres 13. saj- seisaku aeg. Monngolite sissetung 14. saj 1) keskuseks Moskva, ehitustegevus koondub sinna 2) ehitatakse Moskva Kremlit- kindlustatud ülalinn 3) 14. saj lõpp kutsutakse Itaalia arhitektid. A.Fioranti- Usbenski kirik kremlis: algselt 1 kuppel, hiljem 4 tk juurde. "Jumalaema uinumise
Ehitusmeistrid kutsutakse Bütsantsist, kuid siiski on mõningaid erinevusi vanavene ja bütsantsi arhitektuuris. Mõnede suurte vene kirikute katustele kuhjatakse väga palju kupleid – püramidaalne süsteem. Selline süsteem on ka Kiievi peakirikul Sofia katedraalil. Jaroslav Targa tellimisel valminud katedraali „südamik“ meenutab kreeka risti. Kirikul oli 13 kuplit. Algne hoone rajati viielöövilisena, kirikul oli kolm apsiidi. Kolm keskmist löövi olid pikemad, mis andis kirikule teatava sarnasuse basiilikatega. Kiriku pikkus oli 26.2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest ning seda ehtisid freskod. Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks
Hakati viljelema seina ja laemaale. Kui ristiusk kuulutati seaduslikuks siis tuldi maa alt välja ja tekkis vajadus suurte pühakodade järele. Hakati ehitama kirikuid mille sisekujundusele pandi rohkem rõhku kui välisvaatele. Esimesed kirikud olid lihtsad, mille 2 rida sambaid jagasid ruumi 3 osaks. Need ehitati lääneida suunas. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem. Välisvaade oli lihtne ja tavaliselt ilma tornita. Suurematel kirikutel oli 5 löövi. Sisekujunduses olid olulisel kohal sambad, lagi lame või puudus ültse. SÜRREALISM Sürrealism tugines Freudi õpetusel mis ütleb ,et sürrealism on puhas psüühiline automatism. Fantaasia kunst kus tavalised esemed ja olendid ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse. Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast pole. 2030 aastate sürrealistidel oli tüüpiline püüe otsida jälgi alateadvusest. See oli süzeekunst.
See algas kõrge müüriga ümbritsetud neljakandilise siseõuega, nn. Aatriumiga, kuhu viis tänavalt värav. Seespool ümbritsesid õue sambad. Õue keskel asus kaev. Värava vastasküljel oli narteks avar lahtine koda kiriku peasissekäigu ees. Eeskoda oli mõeldud paganatele ja patustele. Kiriku neljakandilise ruumi nn. Pikihoone jaotasid sambaread kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem ning omaette katusega kaetud. Keskmise löövi ülemises osas olid aknad. Kuna aknaklaasi veel ei tuntud, siis katsid avasid õhukeseks lihvitud marmorplaadid, mis lasksid valgust ainult keskmisesse ossa ning kõrvallöövid jäid salapärasesse pimedusse. Löövide idapoolsesse otsa ehitati mõnikord risthoone (transept) , mille otsad ulatusid pisut kaugemale hoone seintest ja andsid ehitisele ristikujulise põhiplaani. Transepti ja kesklöövi ristumiskoht moodustas koori, kus paiknes altar.
puust, elevandiluust, väärismetallist Nt diptühhon peaingel miikaeli kujutisega Varakristlik kirik: · Basiilika stiilis · Pikergune hoone · Kaherealised sambad jaotasid 3 lööviks · Lääne-idasuunaline(uks läänes) · Transept kiriku pikiteljega risti olev lööv (ida otsas) · Apsiid poolkerakujuline võlvitud ruum · Keskmine lööv kõrgem kui äärmised · Kesmise löövi seina nimetati valgmikuks, sest seal olid aknad · Uks suundus altari ja apsiidi suunas, pikihoone Välisehitises: · Tornid kirikul enamasti puudusid · Olid vahel kellatornid (kampaniil) · Läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud õu aatrium Sisekujundused: · Laed lamedad, kassettidega või üldse puudusid · Sambad · Altar oli kõige rikkalikumalt kaunistatud, apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud kristust istumas
Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem, kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatase valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme lihtne -tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e. kampaniil; enamasti ehitatud hiljem juurde. Sageli varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e. aatrium. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel ola ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelöövilised basiilikad: Santa Costanza /4. sajand/, Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas /5. sajand/. Viielööviline basiilika: Peetri kirik /lammutati 15.sajand/ Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad, mille vormid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi lame (vahel kassettlagi), mõnikord puudus - paistsid katusesarikad. Lihtsa ja tagsihoidliku hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja mosaiigid. Maalid
kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Saalkirik kujutab endast ühelöövilist apsiidiga lõppevat hoonet; kodakirik on mitmelööviline (2-3 löövi), erinevalt basiilikast on aga kodakiriku kõik löövid ühekõrgused ja kaetud ühise katusega. Kuppelkirik on kupliga kaetud tsentraalehitis. Kodakiriku ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani aegsest profaanarhitektuurist on vähe säilinud. Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige
Ristiusku Rooma linnas levitasid Jeesuse õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. 2.Rooma I piiskop-Peetrus, matmiskohaks-Vatikan,kus on maailma suurim Peetri kirik. 3.Katakombid- maa-alused matmispaigad, kasutati ristiusu keelu ajal usklike kogunemiseks. 4.Basiilika rooma ehituses levinud äri- ja kohtuhooned, Rooma riigi ajast. 5.Varakristlik basiilika- 2 rida kaartega ühendatud sambaid jagas basiilika pikuti kolmeks osaks (lööviks).Keskmine osa suurem ja kõrgem. Põhitunnus keskmise löövi ülaosasse jäeti aknad, Valgmik. 6.Sakraalehitis- usu või kirikuga seotud ehitis, (kirik, kabel). 7.Frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama, tema loss- omamoodi kultuurikeskus, õppis kõrges eas lugema. 8.Miniatuuriks nimetati- raamatute käsitsi maalitud pildid, kasutati punast värvimulda mennikut. Bütsantsi ja Vanavene kunst. 1.Bütsants-kunagise kreeka asula Byzantioni kohale rajatud (ida-Rooma riik). 2
ülepakutud. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) BAROKK ITAALIAS ARHITEKTUUR Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Puuduvad sambad ning kolm löövi. Külglööve asendasid kabeliteread. Otsas oli apsiid, kirikud endiselt ida-lääne suunalised. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola). Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk-skulptuur hoogne ja maaliline.
Notre Dame tähendab prantsuse keeles tõlkes jumalaema. Pariisi Notre Dame oli üks esimene gooti katedraale ja selle konstruktsioon oli gooti perioodi võtmeks. Selle skulptuurid ja vitraazid näitavad suurt naturalismi mõju, mis annab neile ilmaliku välimuse, mis oli puudu eelnevas romaani arhitektuuris. Pariisi Notre Dame oli üks esimese hooneid maailmas, mis kasutas tugikaart. Hoone algses disainis ei olnud tugikaari koori ja löövi ümbruses. Peale ülesehitust ja õhemate seinade veelgi kõrgemaks kasvamist( tehti tuntuks gooti stiilis) hakkas surve tagajärjel pragunemine. Niisiis loomulikult ehitasid arhitektid katedraali toetuseid seintest väljapoole ja hiljem taolised lisandused jätkusid. 18.sajandi lõpus Prantsuse revolutsiooni ajal rüvetati katedraali: paljud katedraali aarded kas hävitati või rüüstati. Piibellikkude Juudamaa kuningate kujudel raiuti pead
Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada
koorile- kindla geomeetrilise struktuuri. Teravkaare, roidvõlvide ja tugipiitade ning tugikaarte tarvitusele võtmise tagajärjel oli võimalik ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Gooti interjöör oli eksterjööriga samalaadne, üks pidi olema toetav teise kaudu- nii näiteks võis juba fassaadi vaadates aru saada pikihoone ristlõikest. Interjööris oli eesmärgiks saavutada võimalikult läbipaistev ruum. Ruum oli jaotatud löövideks(3-5 löövi). Nii kõrgem keskvõlv kui ka madalamad külglöövid olid võlvitud ristroidvõlvidega, mis kujutas endast kimppiilarite jätku- see võte tekitas katkematu vertikaalsuseefekti, põrandast võlvitippudeni välja. Ruumi suhtes Oli oluline ka selle perspektiivne koondumine kõige olulisema elemendi- altari suunas. See teostus kindlas rütmis paiknevate , lööve kandvate piilarite kaudu. Kogu ruumimõju oli üheselt arhitektuuri
Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid. Basiilika- vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsemasse otsa. Seal laulis ka koor selleks oli vaja ruumi pikendada
annaabi.ee 
