,,Milose Venus" ,,Milose Venus" on hellenismisajastus pärinev tuntud Vana-Kreeka skulptuur, mis oletatavasti kujutab jumalanna Aphroditet ( Rooma jumalanna Venus). Kuju leiti 1820. aastal Mílose saarelt , mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse "Milose Venust" Louvre'is. Esialgu peeti kuju autoriks Praxitelest, kuid alusplaadil oleva pealiskirja järgi peetakse skulptoriks nüüd Alexandrost Antiookiast. Skulptuur leiti 8. Aprillil 1820-ndal aastal Egeuse mere saarelt Míloselt. Leidjateks olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase ja Prantsuse mereväe nooremohvitser Olivier Voutier. Skulptuur oli leides kahes suuremas tükis , torso ja draperiiga kaetud jalad, peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (juuksekrunn).
· Arhailine ajajärk · Atika ehk klassikaline periood · Hellenism · Rooma aeg (Lisa ise daatumid) Kreeka münt Müntide käibelevõtt suurendas märkimisväärselt antiikmaailma kaubavahetust. Euroopa esimese kuldmündi olevat valmistanud tohutu rikas Lüüdia kuningas Kroisos 560.a eKr. Tänapäeval nimetatakse väga rikast inimest kröösuseks. Millised paigad olid pea igas kreeka linnas? 1. 2. 3. 4. Milose Venus · Kuulus Milose Venuse (pildil) ehk Milose Aphrodite marmorkuju pärineb 2. sajandist eKr ja selle leidis 1820. aastal Melose saarel oma aeda kaevates üks kreeka talupoeg. Aus mees andis kuju kohalikule vaimulikule. Sel ajal oli Melose saar Türgi võimu all. Kuuldes unikaalsest leiust, tahtis Prantsuse saadik Konstantinoopolis selle Prantsusmaale osta, kuid vaimulik keeldus. Kui sedöövrit laevale viidi, et
teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on . Nii paistab figuur loomulik. Polykleitos Praxiteles ,,Hermes Myron ,,odakandja" Dionysus- ,,kettaheitja" lapsega" Hellenistlik ajajärk Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Käsitluslaad muutus rahutumaks, figuurid saledamaks ja graatsilisemaks. Milose Venus Leitud Milose saarelt Lakooni grupp- lakoon oli Trooja preester, kes hoiatas kahtlast puuhobust linna toomast. Selle eest tapsid ründajate poolel olevate jumalate saadetud maod preestri ja tema kaks poega. Samothrake Nike Miks on enamus Kreeka kujusid ilma käte võ peadeta? Käed olid algselt ikka olemas aga ajahammas on oma töö teinud. Keraamika Vaasid ei olnud mõeldud mitte lillede jaoks, vaid nendes hoiti toiduõli ja vilja, veini ja vett. Meander
dooria sammas joonia sammas kannelüürid voluut korintose sammas akantuse lehed megaron peripteer Aphaia tempel Hera tempel Poseidoni tempel Akropol Parthenon friis Pheidias propüleed Erehcteion Võidujumalanna Nike Erechteion karüatiidid Mausolos Epidaurose teater Pergamoni altar skulptuur kuuros koore Polykleitos Myron Milose Venus Laokoon vaasimaal küüliks amfora leküütos krateer
Vanakreeka skulptuur Koostas: Päivi Margna Arhailine ajajärk e. vana aeg 600480 e. Kr Vanakreeka skulptuur Naise kujuke ehk Kore, u 650 a e. Kr. Kored Noormehe kujuke ehk Kuros u 600 a e. Kr Kuros Apollon autor Cytharede. Klassikaline ajajärk e õitseaeg 480323 e. kr Vanakreeka skulptuur Apollon autor Cassel. Atleet autor Polykleitos. Odakandja autor Polykleitos. Kettaheitja autor Myron. Marmor. Gladiaator autor Agasias Maratonijooksja autor Ephebe. Poseidon Saatür lapsega Kaapija autor Lysippos. Marmor. Aphrodite autor Praxiteles. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Marmor. Hermes Dionysoslapsega autor Praxiteles. Hellenistlik ajajärk e. hiline aeg 323 e. Kr30 p.Kr Vanakreeka skulptuur Zeusi altar Pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Laokooni grupp. Marmor. Jumalate poolt saadetud maod tapavad Trooja preestri ...
vaarao seisvas ja istuvas asendis Egiptuse maalikunst(papüürusele) egiptuse poos Vana-Kreeka ehitusstiilid dooria joonia korintose Vana-Kreea arhitektuur Ateena akropol Vana-Kreeka arhitektuur Erechtheioni tempel karüatiidid Kreeka sulptuur arhailine ajastu kore kouros Vana-Kreeka skulptuur klassikaline ajastu Myron ``Kettaheitja" Polykleitos ``Odakandja`` Vana-Kreeka skulptuur hellenistlik ajastu "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp Vana-Rooma Pont du Gard`i veejuhe (akvedukt) Vana-Rooma kunst Colosseum Vana-Rooma arhitektuur Panteon Pildid: guideoftravels.com aaw3dart.blogspot.com cuenticoscuanticos.blogspot.com paideyg.ee album.ee art.tartu.ee cruises.about.com egyptgiftshop.com atheism.about.com greece-athens.com bit.pri.ee historyforkids
(VÄRAVAEHITIS) TEMPEL HERA TEMPEL ZEUSI ALTAR HALIKARNASSOSE PERGAMONIS MAUSOLEUM PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRAIANUSE COLOSSEUM SAMMAS PANTEON(kõikide CARACALLA TERM AKVEDUKT(veejuhe) Jumalate tempel)
korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis võimaldas luua liikuvaid ja loomulikke kujusid, nt. Polykleitose "Odakandja", Myroni "Kettaheitja", Praxitelese kujud. Hellenistlikust ajastu skulptuur on emotsionaalsem, sageli ka erootilise alatooniga n Milose Venus, Pergamoni altar, Lakooni grupp. Hellenistlik oli ka hiiglaslik haudehitis Halikarnassose mausoleum, mille tellijaks oli Mausolos. Tarbekunstis on keraamikal tähtis osa. Erineva kuju ja suurusega vaasidel on esialgu kraabitud ornamentiline muster ja hiljem on kaunistusteks mustafiguurilised kujutised, mis asenduvad õige pea punasefiguuriliste kujutistega.
HELLENISTLIK KUNST 4. sajandi II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Aleksander Suur püüdis luua maailma riiki. Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili
1.Kreeka templi 3 osa.- Alus, sammastik ja talastik 2. Kreeka templi 3 stiili.-Dooria, Joonia, Korintose 3.Kaks tuntud Dooria stiilis templit.-Peseidonitempel ja Partheonitempel 4. Kaks tuntud Joonia stiilis templit.-Nike tempel, Ateena akropolil ja Artemisetempel efesoses Erechiteiuse tempel. 5.Korittose stiilis tempel. Olümpeion 6. Kuidas nimetatakse kreeka linna kindlustatud osa? Akropol. 7.Mis on optilised parandused? Nihutati asju siia sinna, et asjad oleksid harmoonilised. 8. Kuidas nimetatakse Aphailise skulptuure? Kourous(mees) ja Kore(naine) 9.Mis on kontrabost? Nõjajalg. 10. 5 sajandi enne meie aega tuntud skulptori töö. Myroni poolt tehtud kettaheitja. 11. Kuidas kutsuti 5. Sajandi keskpaiga kahte stiili? Atika-lakoonia ja Sparta 12.Atika stiili keskus ja esindaja, tema tööd. Ateena- keskus. Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Spa...
Kreeka skulptuur:arhailine-*autorid puuduvad * kujud algelised , jäigad ,sirged * püstine kiviblokk * nägudel arhailine naeratus * kourus-meees, kore-naine klassikaline ajastu: * 5 saj ekr * elavad olümpolse * jumal inimese sarnane * näoilme areneb realistlikuse suunas * kujuneb klassikaline näotüüp(laup ja nina yhel joone,sygavad silmad,väike täidlane suu) nt myron,polykleitos,pheidias hellenistlik ajastu:* skulptuur toretsev,ülepakutud tunded,realistlikum * milose venus ehk melase aphrodite,kuju koopia olemas kadrioru lossis.
elevandiluu õhukeste plaatitega 4) Kuppelhaud-reljeef hauad etruskidel 5) Trumfikaar-võidukaar 6) Foorum-väljakukompleks 4.Nimeta!/10/ 1) Ateena akropolise suurim tempel.-parthenon 2) Kreeka mandril asunud üks seistsmest maailmaimest ja selle asukoht./2/Zeusi kuju olümpias 3) Louvre´i muuseumis eksponeeritav kuulus ja kaunimaks peetav hellesnistliku perioodi naisekuju.-milose veenus 4) Kõigi planeedinimeliste jumalate tempel Roomas.-Pantheon 5) Olulised ühiskondlikud hooned(liigid)Vana-Roomas./3/termid,basiilika,teatrid 6) Ehitustehniliselt oluline uus ehitusmaterjal lubjast või vulkaanilisest tuhast ja kruusast/tellisepurust.-betoon 7) Üks sauna-ja kultuurikompleks.-caracalla 5.Kirjuta ehitusosade nimetused : 2,4,6,8!/4/
ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel) Jumalaid kujutatakse ikka aga maistena, inimlikkudena. Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid, mida väljendati poosides zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. Milose Venus(Aphrodite). Laokooni grupp. Louvre, Pariis. Vatikani Muuseum, Rooma.
Samalaadne teos on Lakooni grupp mis kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist ja jumalate saadetud madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahu, üheks selliseks näiteks Milose Venus, mis kujutab alasti naist. Kujunes välja kunstiturg, kus müüdi kujukesi, medaleid ning keraamikat. Levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
5. Pheidias tegi Athena kuju. Polyjkeitos alasti sportfiguur. 6. Pheidiase tuntumad tööd on Athea kuju ja zeusi kuju. 7. Peamised vaasimaali tüübid : mustafiguurilised (punane taust must pilt) ja punasefiguurilised (must taust, punane pilt) 8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10. Rhodose koloss, artemise tempel Ephesoses, zeusi kuju olümpias, aleksandria tuletorn, halikarnassose mauseleum 11. Roomlaste tehtud uuendused ehituskunstis: ehitasid kivist kaari, võlve ja kupleid, kasutasid ladumiselt mörti, võtsid kasutusele sambad. 12. Rooma termid Need olid avatud saunad, kuhu koguneti kümblema, aega veetma, poliitikat arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13
meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nike tempel - Parthenon 3.Mida pidasid kreeka skulptorid oluliseks kujude loomisel? Võrdle Antiik- Kreeka skulptuuri Rooma skulptuuriga. Teadma ja ära tundma peab järgmisi skulptuure: Odakandja (5.saj eKr) , Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Samothrake Nike (2.saj eKr), Sandaali siduv Nike(reljeef); Laokooni grupp(1.saj eKr) Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Rooma skulpuur- realistlik. Kreeka skulptuur- ilustav Odakandja (5.saj eKr),Kettaheitja(5.saj eKr), Hermes Dionysosega (4.saj eKr), Milose Venus(2.saj eKr), Pergamoni altari allegooriline friis (2
*pole teada autoreid * arhailine naeratus 2.) klassikaline ajastu *klassikaline näotüüp *Polykleitos-"Odakandja", mõõdistas inimese, pani paika iluideaali * Myron- ,,Kettaheitja", sportlased, säilinud marmorkujud, kuigi oli pronksimeister, annab edasi keha dünaamilisust. *Phudias- Parthenoni reljeefid, ateena pronksikuju akropolil. * Praxiteles* marmorimeister, aphrodite oli lemmik, keda kujutada. 3.) Hellenistlik ajastu* Lakooni grupp* Milose veenus, klassikalises stiilis *toretsev, ülepakutud,realistlikum klassikalisest ajastust. KREETA VAASIMAAL- veini,maitseainete ja lõhnade hoidmiseks. 1.) akrvaariumistiil-erineva kujuga, heledal põhjal tume kujundus, kujut mereloomi 2.)paleestiil-amfora-ülalt kitsas, alt lai, geomeetrilised kujundid 3.)kamares stiil- vanim, tume vaas, kraabitud/maalitud muster e dekoor. ROOMA EHITUSKUNST- uuendused:kaar, kuppel võlv(silinder, rist), mört-sideaine kivide sidumiseks
Sama tüüpi teos on kuulus Lakooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult raevu ja piina. Populaarsed olid Apolloni ja Aphrodite kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist, aga endise jaheda rahu asemel oli nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahule, näiteks kuulus „Milose Venus“. Kujunenud oli välja kunstiturg ja levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
* Samothrake Nike võidujumalanna astub hoogsalt, rüü lehvib. Väga loomutruu, meisterlik riidevoltide käsitlus. Võis olla seisnud laevaninas. Praegu Louvre`is. Hellenismi ajal tehti palju koopiaid, tänu millele tunnemegi praegu paljusid töid. Sel ajal rikastavad Kreeka kunsti teiste maade mõjud. Selle tulemusel levib ilmekas, realistlik käsitluslaad. Ka jumalaid kujutatakse väga inimlike, maistena. Kuulsamad näited: * Milose Veenus ilu- ja armastusejumalanna kujuke leiti 1820 Milose saarelt. Praegu Louvre`is. Käed hävinud. Kaks arvamust: 1) hoidis kätega enda ees kilpi nagu peeglit, 2) parema käega hoidis kehalt libisevaid riideid, vasakus käes õun. Kaua oli naise iluideaaliks. Strateegilised mõõdud 94-66-96 cm. * Laokoon skulptuurigrupp, kus keskne tegelane on Trooja preester Laokoon, kes vihastas jumal Apollonit. Karistuseks saadeti maod surmama Laokooni ja ta kahte poega. Väga dramaatiline, rõhutatud kannatust
Rhodose Vabariik oli ka merede valitseja oma tugeva laevastikuga. Püstitati Rhodose koloss 37m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju, täitis ka tuletorni otstarvet. Autoriks oli Chares. See teos võis olla kaugeks inspiratsiooniks Ameerika vabadussambale. Väidetavalt tegi autor enesetapu, hüpates kolossi otsast alla. Samothrake Nike- 3m kõrgune 2. saj. Alguses e.Kr. loodud võidujumalanna marmorkuju. Isegi vigastatult mõjub teos suurpäraselt. Milose Venus üks kuulsaimaid teoseid. Siin on truuks jäädud klassikalisele pidulikule rahule. Üldiselt pandi rõhku psüühika kujundamisele ja tunnete väljendamisele. Laokooni grupp- leiti originaalina ühe maja keldrist. Kujutab Trooja peestrit Laokooni poegadega ja neid ründavate madudega. Skulptuur leiti 16. saj. Alguses ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Tänapäeval on ülistavast hinnangust loobutud, sest stseen on liiga teatraalne.
*KLASSIKALINE AJASTU- tardunud poos koaob , keerukad liigutused, kujud igast küljest vaatamiseks, näod tõsised, tugijalg, anatoomiline ja looduslähedus *Pheidias *Pilykleitos (Odakandja)- ideaalne kehatüüp *Myron (Kettaheitja) *HILISKLASSIKALINE AJASTU- rõhutati dramaatikat, skulptuurid rahutud, saledamad, graatsilisemad naisaktid, portreed *Praxiteles *HELLENISTLIK AJASTU-mõõtmed tihti hiiglaslikud Rhodose koloss, tugevate tunnete väljendamine *Lakooni grupp, Milose veenus RELJEEFID *PEAMISELT KÕRGRELJEEFID *Kaunistasid templeid, olid ruumilised, st. Figuurid katsid üksteist, eespool kõrgemad, mütoloogilised ja võitlusstseenid) VANAKREEKA MAALIKUNST *Säilnud ainult keraamika (vaasmaalid) ja seinamaale hauakambritest KERAAMIKA: *Arhailise aja keraamika- olendid kujutatud mustade siluettidena, palju ornamentikat *Mustafiguuriline stiil-relistlikum, vähese ornamentikaga *Punasefiguutiline stiil- looduslähedane
3. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad 4. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid 5. Kuulsamad skulptorid on : Polykleitos, Myron ja Praxiteles Nt. Kettaheitja, kaapija, hermes dinoysosega Hellenistlik periood 1. Suurepärane tehnika 2. Suurte mõõtmetega figuurid 3. Keerukamad ja dramaatilised poosid 4. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks Nt. Samothrake nike, laokooni grupp ja milose veenus Vana-Kreeka maalikunst Kreeka maalikunst tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatii õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3
põhiplaani ja ülesehitisega. Sambad enamasti joonia stiilis. 12.Vanakreeka skulptuur 1) Egiptuse 2) Kujudele üritati anda rohkem elavust (kontrapost), kujud on vaadeldavad igast küljest, näod rahulikud ja tõsised, looduslähedus 3) -II- 4) Polykleitos - hiigelkujud Zeusist ja Atheenast Skopas - reljeefid Halikarnassose mausoleumil 14.Hellenistlik kunst 1) 2) Lossid jm esinduslikud ilmalikud ehitised - turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud 3) Surev gallialane, Milose Venus 16.Rooma arhitektuuri süsteem 1) Kaared, võpvid ja kuplid. Lubimört, tellised, betoon. Sillutatud teed 2) Silindervõlv, ristvõlv 3) Saunad, amfiteatrid 17.Ehistusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur 1) Ristkülikukujuline põhiplaan, kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks. Keskmine osa oli teistest kõrgem. 2) Üks täiuslikumaid kuppelehitis maailmas. 3) Keiser Marcus Aureliuse ratsamonument 18.Rooma skulptuur ja maalikunst 1) Portreeskulptuur
Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. Filosoofia sai alguse arutlusest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle. Moraaliprobleemid Hellenistlikud valitsejad soosisid kutluuri. Luule tähtsus. Teater. Matemaatika - Pythaggoras Meditsiin - Hippokrates Ajalugu - Herodotos e ajaloo isa Filosoofia - Demokritos õpetlane - Thales Lakooni grupp, Aleksandria Tuletorn, Milose Venus, Odakandja, Poseidoni tempel Teadus. Matemaatik Eukleides. Füüsik ja leiutaja Archimedes, astronoomis, matemtaaik ja geograaf Ptolemaios.
Jumalad vihastasid tema peale, kuna ta hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Laokoon leiti 16. saj lõpust ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Nüüd aga on vaimustus kadunud, seda peetakse liiga teatraalseks. Väga populaarsed olid Aphroditede ja Apollonite kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Näoilme ja kehakeel on elavam ja erootilisem. Dionysose ja tema saatjate kujud väljendasid ohjeldamatut lõbutunnet. Mõned kujud, nagu ,,Milose Veenus" jäid aga truuks klassikalisele pidulikule rahule. Hellenistlikul ajal kujunes välja ka kunstiturg loomine müügiks. Levinud oli ka kunstiteoste kogumine ja koopiate valmistamine.
linnajaost Keramikos'est. 21. Mis tüüpi vaasimaale esines? Kuidas vaase kaunistati? Abstraktsed, inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. 22. Hellenistliku kunsti üldiseloomustus ja peamised saavutused (4 maailmaimet)? Hakatakse ehitama ilmalikke hooneid, psüühika ja eri tunnete kujutamine. Rhodose koloss, Zeusi kuju, Pharose tuletorn, Artemise tempel 23. ,,Surev gallialane", ,,Põlev altar", ,,Milose Venus", ,,Samothrake Nike", ,,Laokooni grupp". 24. Aristotelese arvamus kunstist ja kuidas tema ideaal muutus hellenistlikul ajal?
levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Ehitati teid, sildasid, amfiteatreid, terme, . Vaatemängude jaoks olid areenid Roomas oli Colosseum. Võitude jaoks püstitati triumfikaari. 7
levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Ehitati teid, sildasid, amfiteatreid, terme, . Vaatemängude jaoks olid areenid Roomas oli Colosseum. Võitude jaoks püstitati triumfikaari. 7
teistesse ruumidesse; .kolmas stiil alates Augustuse ajast; loobutakse ruumi avardavatest dekoratsioonidest ja illusioonidest, sein on jälle sein; seinapind liigendub sammastega, mille vahel tahvelmaalid; ornamendid rikkalikud, pinnalised; üldmulje suursugune, kuid külm; .neljas stiil - alates 1. saj. pKr.; hele, rikkalik, kirju värvipalett; ruumi avardumine; vaated teistesse ruumidesse; ülevoolav ja loominguline arhitektuurivormide mäng. Odakandja Kettaheitja Milose veenus Samothrake Nike Lakooni grupp Meander Skulptuur Roomalse pea
Kasutusele võetakse kontrapost, hakatakse kujutama liikumist, kujud vaadeldavad mitmest küljest, näod emotsioonitud kaunid. Emotsioon kajastub liikumises. Ideaalsed proportsioonid, ilusad lihased. Skulptuurid- MYRONI KETTAHEITJA, POLYKLEITOSE ODAKANDJA.HELLENISTLIK AJASTU; Hakati tegema suuri skulpuurigruppe, figuurid muutusid toretsevamaks, mõnede töödes esines ülepakutud tundeid, liialdatud loodus lähedusega. Emotsioon kajastus kakujutatava ilmes. Skulptuurid- LAKOONI GRUPP, MILOSE VENUS, SAMOTHRAKE NIKE, SUREV GALLIALANE.ETAPID VANAKREEKA VAASIMAALI ARENGUS: GEOMEETRILINE STIIL- 8 saj e.m.a Muster asub ribadena, vahelduva ornamentide ribad stiliseeritud figuuride ribad. MUSTAFIGUURILINE STIIL- 5 saj algus e.m.a Figuurid joonistatakse musta läikiva värviga ja detailid kraabitakse figuuri sisse, kasutatakse peale musta ka punast ja valget värvi. PUNAFIGUURILINE- 5 saj lõpp e.m.a- Taust värvitakse, figuurid jäetakse
MESOPOTAAMIA Istari värav: sinine värav Babülonis Tsikuraat, astmeline ehitis, otsas tempel EGIPTUS Püramiidide areng: · mastaba · astmikpüramiid · püramiid · kaljuhaud Egiptuse poos: reljeefidel, silm ja õlad eestvaates, jalad ja nägu külgvaates. Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks Amfiteater: suurim on Colosseum Mosaiik: pisikestest kivikestest või klaasitükikestest pilt VARAKRISTLIK Basiilika 3 löövi BÜTSANTS Hagia Sophia katedraal VANAVENE Siblukuppel, küünlaleek, kirikukuppel
Vaara Mykerinos abikaasaga, Ramses II hauamonument Abu Simbelis U 2500 eKr Egiptuse Vana Riik 13. saj eKr Egiptuse Uus Riik Vanakreeka kujutüübid- kore ja kouros. Arhailine ajastu. 7-6saj. Polykleitose "Odakandja", Myroni "kettaheitja" Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Ateena Akropol, vanakreeka klassikaline ajastu, 5.saja eKr Hooned: Parthenon, Erchtheion, Propüleed Samothrake nike, Vanakreeka hellenistlik ajastu, Milose Venus, 2.Saj eKr Vanakreeka hellenistlik ajastu, 1.saj. eKr Lakooni grupp, Roomlanna büst, vanarooma kunst Vanakreeka hellenistlik ajastu 1.Saj. pKr 1.Saj. eKr Colosseum Roomas, 1saj. pKr Trajanose sammas, 2.saj pKr Pantheon Roomas , 2saj pKr Hagia Sophia, Istanbul, 6. saj. pKr Bütsantsi kunst
võitlust. (Omaaegne Pergamoni linn kannab nüüd nime Bergama ja asub Türgis). Laokooni grupp. Arvatavateks autoriteks Agesandros, Athenodoros ja Polydoros Rhodosest, 1.saj. eKr.. Samothrake saarelt leitud, “Samothrake Nike”, 190 eKr. Samothrake Nike asetses pühamu laevaninakujulisel alusel, tänapäeval asub Louvre´is. 1820.a. leiti Küklaadide saarestiku Melose saarelt Aphrodite marmorkuju, mis sai nimeks “Milose Venus”, 150 eKr. Tänapäeval on Milose Venus üks Louvre´i olulisemaid vaatamisväärsusi. 304. eKr. püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose peamisesse sadamalinna 37 m kõrguse pronksist päikesejumal Heliose kuju – Rhodose kolossi. Kõigest 66 a pärast kuju valmimist paiskas tugev maavärin ta merepõhja. Pildil Rhodose kolossi kõige tõenäolisem rekonstruktsioon. rekonstruktsioonid Rhodose kolossist, vasakul Paremal
SKULPTUUR Kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Olulist rolli mängis tavaelu kujutamine. Kunstnikud kujutasid täiuslikku ideaali Õukondades esines paraaditsev temaatika, kus kujutatai peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Eelistati kas hiiglaslikke või väga väikesi kujutisi. Võidujumal Nike marmorkuju Surev gallialane. Pergamoni altari friis Laokooni grupp Milose Venus MAALIKUNST Maalid olid tehtud peamiselt vahavärvidega ning freskod. Säilinud ei ole peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist leitud seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: loomade pilte, natüürmorte, lihtsat maaelu ja argielu, maastikumaale... Kirjanduses hakkas levima nn maalide kirjeldus.
8) faktid a)Koosolekute ja turuplats Vana-Kreekas- agoraa. b)Olümpiamänge korraldati (Millise jumala auks?)- Zeus. c)Rikaste, paremate võim Vana-Kreekas- aristrokraatia. d)Kreeka tähtsamad jumalad elasid ...Olümpose... mäel. e)Antiikolümpiamängud toimusid (Kus? Märgi koht!)- Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. f)Savivaas kreeklaste nimetuses- amfora. g)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. h)Kauneim naisekuju hellenismiperioodist on- Milose Venus. i)Kreeka eepos "Ilias" jutustab (Millest?)- "Iliases" saab lugu alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Põhiliselt räägib Trooja sõjast. j)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. k)Sõjaväe- ja linnriigi juht Vana-Kreekas- strateeg. 9) Nimeta hellenismiajastu teadlasi ja märgi lühidalt nende saavutusi. Eukleides- matemaatik, tõestas geomeetria põhialused, arvuteooria rajaja.
Hiiglaslikud või väga väikesed kujud. Figuure kujutati liikumises ja võitluses. Rõhutati tunnete väljendamist – kannatusi, traagikat. Portreed isikupärasemad. Rhodose koloss – päikesejumal Heliose pronkskuju ~37m. Samothrake Nike – võidujumalanna Nike marmorkuju ~3m. Pergamoni altar – pühendatud jumal Zeusile. Lakooni grupp – Trooja preestri ja tema poegade tapmine jumalate saadetud madude poolt. Milose Venus – Melose saarelt leitud Aphrodite. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tööd pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Kreeka kunstniku Philoxenose teost Makedoonia Aleksander Issose lahingus teatakse Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi. Tegemist ajaloolise sündmusega, võit Pärsia kuninga Dareiose üle.
sõdurid sõjavankritega" leitud Ninivest, ,,Jumalannad kroonivad vaarao Ptolemaios VI-t" , ,, Narmeri palett" ( reljeeftahvel), ,,Kadunud vend oma abikaasaga" reljeef vesiir Ramose hauast. ,,Flöödimängija" Ludovisi troonilt. Pergamoni Zeusi altari fragmendid Kõrgreljeef. Vaarao Akhenaten ja tema naine Nefertiti tütardega ,Egiptus süvendreljeef arhitekt Arnold Matteuse mälestusmärgil Raadil madalreljeef 2.Ümarplastika - Ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos ( kuju) Näiteks Milose Venus, Samothrake Nike, Veji Apollon, Merejumal Poseidon. Skulptuur jaguneb ka: 1. Vabaplastika - Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar. 3
Kr.- 30 e. Kr. , mil pärast Kleopatra surma kogu Kreeka mõjupiirkond langeb roomlastele. · Klassikaline ajajärk- 5. saj. e. Kr. ehitatakse Ateenas Akropoli mäele templite kompleks. · Linna kaitsejumalanna Athena tempel Parthenon Dooria-, joonia-, korintosestiilis sambad. Kapiteelid Amfiteatrid. Vanimad vaasimaalid geomeetrilised. Punase ja musta figuurilised vaasimaalid(maalikunst). Ornamendid: meander, lainevööt, palmet, akantus vööt, munavööt. Hellenismi skulptuurid- ,,Milose venus", ,,Laokooni grupp" Etruski kunst · Elasid Kesk- ja Põhja -Itaalias praeguse Toscana maakonna aladel · Võimsate müüride ja väravatega linnad · Templid, teed ja veehoidlad- templid puidust · Akveduktid ja drenaaz · Langesid Rooma võimu alla 265 e. Kr. · Uskusid hauatagusesse ellu Rooma kunst · Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a. e. Kr. Romulus. · Etruskidelt õpiti kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kasutati lubimörti.
Kujudele osati anda erinevaid poose. Nt. Myroni „Kettaheitja“, asend väga liikuv. Hellenistlik skulptuur Rõhutati kannatusi, traagikat, seda väliselt, siseelu ei kujutatud. Rohkem liikumist. Portreed isikupärasemad (filosoofidest, literaatidest). Figuurid saledamad. Kujutati rohkem lahtiriietatud naisi. Praxiteles „Hermes Dionysosega“ Tuntumad tööd: - Melose saarelt leitud Aphrodite, roomapäraselt Milose Venus. - Skulptuurigrupp „Lakoon“. - „Samotrake Nike“, säilinud vigastatult. - Pergamoni altari võitlusstseenidega reljeefid. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tänapäevani pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal.
Eugen Gustav Dücker, "Kõrge kallas", 1900-1910, tempera, papp. Mees 2007.Tempera, puit. Niccolò Semitecolo tempera, puit. 1367. 10.Ümarplastika- Ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. ,, Milose Venus". ,,Samothrake Nike". ,, Merejumal Poseidon". 12.Reljeef-Skulptuuri alaliik, mille puhul kõik kujundid on seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud. Reljeef pangahoonel. Nové Msto, Praha. Paul Kerese reljeef Malemajal.
Ta muutis proportsioone, pea väiksem, jalad pikemad. *praxiteles eelistas marmorit, ja kujutas üksikfiguure ja ka naiste figuure hakkas tegema. HELLENISTLIK 3-1 saj Aleksander suure vallutustega levis kultuur ka mujale ja emamaa jäi varju. Kunst oli seotud valitsejate tahtega seega jäi pealiskaudsemaks ja taotlest välist efekti. *aleksandria koolkond-kõige tugevamad kreeka mõjud*pergamoni koolkond-tähtsaim teos oli zeusi altar*rhodose koolkond-milose venus. MAALIKUNST Säilinud pole sisuliselt midagi, aimdust annavad rooma koopiad seinamaalidest ja kreeka vaasimaalid, mis algul mustafiguurilised, pärast punasefiguurilised. Kunstnikud; Thimantes, Polygnotas, Pansias. Etruskid asustasid appenniini poolsaart ja nende riik koosnes 12 omavahel nõrgalt seotud linnriigist, mis hiljemalt rooma alla läksid. Nad ehitasid rooma kanalisatsiooni. Nende tempel olikõrgel
Püüti kujutada kujusid terve ja tugevana, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Skulptorid oskasid hästi edasi anda liikuvust. Kujutati ntks olümpiavõitjaid. Ntks: Poseidon, ,,Kettaheitja" (Myron)," Odakandja"( Polykleitos), ,,Athena ,,(Pheidias). Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg. Hellenistlik skulptuur-skulptorid andsid hästi edasi emotsioone, suurepärane tehnika ja keerukamad poosid, hakati kopeerima vanasid skulptuure. Ntks: Pergamoni altari reljeefid, ,,Milose Venus", ,,Laokooni grupp", ,,Samothrake Nike" Vaasimaal Vaasimaali stiilid: 1)mustafiguuriline vaasimaal 2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks. Mängude vahe oli 4 aastat. Need olid pühendatud Zeusile. Olümpias võistlesid mängudel ainult mehed. Võisteldi omavahel: · Pikamaajooks · Kiirjooks · Maadlus
Egiptuse kunsti mõju. Klassikaline:kaob tardunud poos ja naeratus, kujutati keerukamaid liigutusi, igast küljest vaatamiseks, näod tõsised ja rahulikud. Kontrapost:toetus ühele jalale. Pinge muutub, looduslähedus. "Odakandja","Kettaheitja","Sandaali siduv Nike","Hermes Dionysuslapsega". Hellenistlik:erinevate inimeste täiuslike joonte ühendamine, idealiseerimine, ülepaisutatud tunded, üledramatiseeritud, allegooriline kujutamine."Nike","Milose Venus" 7.ROOMA ARHIT: Hinnati praktilisust, jäljendati kreeklasi. Võeti kasutusele kaari, võlve,kupleid. Tähtsamad objektid: arkaadid, termid, amfiteatrid. Colosseum. Triumfikaar, atika-poolkorrus. Lammutati vanu, ehitati uusi sümmeetrilisi foorumeid (väljakud). Trajanuse foorum. Ühiskondlikud hooned. Basiilika-ehitustüüp, sambad jaotasid hoone 3ks lööviks, keskmine oli kõrgem. Monumendikunst. Marcus Aureliuse ratsamonument. Panteon-üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas. 8
sajandil). 1793. aastal avati osa paleest muuseumina. Tänapäeval asub kunstuimuuseum kogu lossis. 1989. aastal ehitati juurdeehitis teenindusruumide tarvis, mida katab klaaspüramiid. Louvre muuseumis eksponeeritakse Tiziani, Rubensi, Raffaeli, Rembrandti ja paljude teiste kuulsate kunstnike taieseid. Seal võib näha maailma kalleimaks maaliks hinnatud Leonardo da Vinci tööd ,,La Gioconda", mida tuntakse ka ,,Mona Lisa" nime all, antiikajast Milose Venust. Pariisis asub kuulus varieteeteater Moulin Rouge, mis ehitati 1889. Pariisi peatänav on Champs-Élysée. Arc de Triomphe Charles de Gaulle'i väljaku keskel asub Arc de Triomphe (võidukaar), mille all asub tundmatu sõduri haud..
Üle 100 m kõrge ja oli maailmaime. 3) Rhodose koloss, põikese jumal Heliose pronkskuju u 37 m , oli maailma ime. 4) Samothroke Nike 3 m kõrge marmorkuju võidujumalanna Nikest. Peetakse üheks ilusaimaks skulptuuriks kunsti ajaloos. Näib lendavat ja väljendab võidujoovastust. 5) Laokooni grupp- peeti antiikkunsti tippsaavutuseks, praegu peetakse liiga teatraalseks. Trooja preestri ja tema poegade tapmine madude poolt. 6) Milose Venus- mona Lisa kõrval populaarseim vaatamisväärsus. Peetakse täiuslikuks naise kujutiseks. Käed on hävinud, muidu hästi sõilinud. Etruski kunst Levis Itaalia keskosas 8-3 saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7-5 saj eKr. Lõpuks langeti Rooma võimu alla. Etruskidel olid tihedad sidemed kreeklastega. (Lõuna- Itaalia kolooniad, mis on mõjutanud tugevalt nende kunsti) hilisem rooma kultuur oli omakorda mõjutatud etruskidest. Uuritud on tuhandeid etruskite haudu
mis asendab apsiidi, 15.saj. muudeti basiilikuks, Eesti. Nim. stiili tunnused... VI Võlvi tüübid silinder , rist ja roidvõlv. Iseloomusta võlve, mis stiil. Hellenistlik Ehitati Roomas, Silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Kahe silindervõlvi ristumiselt tekib ristvõlv. Ristvõlvi raskus jaguneb nelja nurka. Roidvõlv Peamiselt gooti arhitektuuris, Toetuvad roietele. Ja siis veel et kus kasutati vist...või midagi sellist Töö 3 I Milose Veenus Kes on pildil? Nim. maa, ajastu, saj, tunnus. 2 eKr., Hellenistlik, Rooma, Realistlik looming (hiiglaslikud skulptuurid või väikesed) II maastik Ikarose hukkumisega. Nim. maali nimi, autor, maa aeg. Millist maailmakäsitlust võib välja lugeda tema teostest?Kuidas see avaldub nim.tud maalis?. Autor Pieter Brueghel vanem, Madalmaade kunst, 16.saj. Tõlgentatakse kui kangelase draagilist hukkumist. Pildil pole esialgu peategelast näha, kuid paremal all nurgas on
15. Mille poolest on kuulus Erechtheion? Püstitati 5 saj lõpul seina- või tahvelmaate. Tänaseni on originaalina säilinud Akropolile ja ta ühendas mitut vanemat pühapaika ning on kreeklaste maalikunst peamiselt vaid vaasimaalina. seetõttu ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. 23. Missugusse perioodi saame liigitada tuntud skulptuuri Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku Milose Venus? Põhjenda miks Sa nii arvad! see oli loodud kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. hellenistlikul perioodil, kuid oli siiski mõnede teiste 16. Missugune on akropoli kõige suurem tempel, kellele see skulptuuride seas jäänud truuks klassikalisele pidulikule pühendatud on ja mis stiili esindab? Parthenoni tempel, rahule. Õpikus oli nii kirjas :D pühendatud jumalanna Athenale, dooria stiilis. 24
stiili. 6. Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast. Pharose tuletorn, Rhodose koloss 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuriasutust. Aleksander Suur rajas Aleksandria Egiptusesse, selle linna tähtsaim kultuuriasutus on Aleksandria raamatkogu. 8. Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Rõhutati näoilmeid ja tundeid ehk siis peegeldasid piinu, pingeid ja raevu. 9. Kumba eelistad, kas ,,Samorathe Nike" või ,,Milose Venust" 10. Jutusta ,,Laokooni" süzee. Kujutab sellenimelise trooja preetri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastavad, sest Laokoon hoiatas Troojalasi kreeklaste sõjakavaluse ehk puuhobuse eest.
magama. Just sel hetkel nägi ta enda ees pimestavalt ilusat noort naist, kes anus kaitset teda jälitava Hermese eest. Ega noorukil muud üle jäänudki, kui daamile onnis peavarju pakkuda. Sellest ühendusest sündis AINEIAS (roomlaste Aeneas) üks Trooja sõja kangelastest. Aineiasel õnnestus põlevast Troojast põgeneda ja pika ekslemise järel Itaalia rannikul randuda. Rooma luuletaja Vergilius tegi troojalaste heerosest oma eepose "Aeneis" peategelase. NB! Suurenda pilte! a) Milose Venus. Louvre (originaal) b) Praxiteles. Arles'i Venus. Louvre. (rooma koopia) c) Praxiteles. Kapitooliumi Knidose8 Aphrodite. Kapitooliumi muuseum, Rooma (rooma koopia) Armastusjumalanna armulool imeilusa Foiniikia noormehe ADONISega on aga väga traagiline lõpp. Aphrodite oli temasse sedavõrd armunud, et ei pööranud enam üldse tähelepanu ei seaduslikule abikaasale ega Aresele. Just viimase tahtel murdis metssiga noormehe tükkideks
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...
annaabi.ee 
