ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud õhukesed ja kerged, kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede kohale tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele.
Euroopasse), mis koosneb kahest nõgusast poolkaarest. teravkaarfriis--väikeste dekoratiivsete teravkaarte rida, mis kulgeb müüri pinnal. tugisüsteem--gooti stiili välisarhitektuurile iseloomulik ehitusviis, mis põhineb astmetena ülespoole ahenevate tugipiilarite ja neist lähtuvate tugikaate süsteemil. Võimaldas rajada suuri erakordselt kõrgeid ja samas õhulisi ehitisi. tugipiilar--piilaritaoline müüritugevdus, mis võtab vastu müüri külgsurve tugikaarte kaudu. Võib olla sile või astmeliselt ülespoole ahenev, müürist eenduv või sellest lahus seisev. tugikaar--arkbutaan--gooti tugisüsteemis vastu ehitise välisseina traveede nurkade kohale ehitatud kaared, mis juhivad müüri külgsurve ehitise välisseina ülaosast tugipiilaritele.Näivad eemalt õhus rippuvatena. Nende sees on renn, kuhu voolab vihmavesi katuselt. kimppiilar--peamiselt gooti arhitektuuris esinev piilari tüüp, kus piilari tuumik on
hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed. Võlvide kaal vähenes ja raskus koondus nelja nurka, kus asusid piilarid. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Tugevuse andis hoonele n-ö skelett ja sein oli teisejärgulise tähtsusega. Saint Denis’ koor innustas ka teiste kirikute uues stiilis ehitamist. Esimeste hulgas olid Pariisi jumalaema katedraal (Notre-Dame), mida loetakse varagootikasse. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartes’i katedraal, järgnesid katedraalid Reimsis ja Amiens’is. Kesklöövide võlvide kõrgus kasvas
hoopis ristikujuline Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas müüritööde käiku oluliselt kiirendada. Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga
sümbolistlikud kaunistused ning allegoorilised pildid katoliku kiriku liturigiast. RAIDKUJUD: Soovides kujutada tõelist maailma, kasutati Usu ukseava kohale ja mujale Kristuse Sünni fassaadile paigutatud skulptuuride puhul eeskujudena Barcelona tönavatelt valitud inimestest võetud fotosid ja kipsjäljendeid. KESKLÖÖV: Kesklöövi tariandilahendus väldib väliseid tugikaari, mis Gaudi arvates vähendanuks valguse ligipääsu ja häirinuks fassaadi üldmuljet. LÖÖVI TUGISAMBAD: Külgsurve vastuvõtmiseks on löövi ehitamisjärgis tugisambad tublisti sissepoole viltu ning laienevad ülaosas harudena. KRISTUSE SÜND: Sünnifassaadil kujutatakse Lunastaja sünnilugu ja Rõõmumüsteeriume. HALASTUSE UKSEAVA: Kolm ukseava pühendatud Usule, Lootusele ja Halastusele. Halastuse uksest vasakul paikneb Lootuse ja paremals Usu uks. ORGAANILINE KANDETARNID: Ehitise raskus kanrajse üle kesklöövi sammastele. Puuvõrataoline ülesehitus jörgib põhilisi tarindisiseseid jõutelgi.
tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) Roidvõlv esines juba varem, kuid otstarbekohast rakendust leidis alles XII sajandi alguses. Roidvõlvi peamiseks iseärasuseks on igas võlvikus diagonaalselt asetatud kaks tugevat raidkivist vööd. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided Roidvõlvidel on võlvide surve koondatud peamiselt nelja punkti, nimelt võlviku nurkadesse, kus roided ühinevad üksikuid võlvikuid eraldavate vööndkaartega. Siin kerkivad tugevad piilarid. Võlvide külgsurve langeb välismüüri vastu ehitatud vägevatele kaartele mis annavad surve edasi massiivsetele, külglöövi müüride külge püstitatud, ülemises osas vabalt kõrgele kerkivatele tugipiitadele või tugipiilaritele. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega. kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema
teravnurga · Termid avalik saun VanaRoomas · Triumfikaar algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav · Tsikuraat astmeline torn mesopotaamia templiehituses · Tsunft sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon · Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine · Tugipiilar gooti arh., piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, paigutati väljaspoole vastu hoone seina · Tähtvõlv võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise · Vaarao VanaEgiptuse valitseja · Valgmik basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa · Veduut täpselt edasiantud maasiku või lnnavaade(maal, joonistus Itaalias) · Voluut spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde
Roie - raidkivist või tellistest laotud kitsas latitaoline kaar, mis võlvisiilude liitejoonel aitab võlvi kanda. Esineb peamiselt gooti võlvisüsteemis. Travee - ruumilõik, mis löövideks jaotatud hoonet kahe toendi (samba, piilari) laiuselt risti läbib. Piilar - tugev, mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks. Tugipiilar - e tugipiit - gooti arhitektuurile iseloomulik piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks. Paigutatakse tavaliselt vastu seina väliskülge, esineb erandlikult ka seina siseküljel. Transept - kiriku põikhoone, tavaliselt põhja-lõuna suunaga. Basilikaalne - e baasilikale omaselt; pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks (või 5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust.
Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju
Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest laotud kitsas kaar, turbad- poolsambad, mis liigendavad piilareid vertikaalselt, vimperg- dekoratiivviil portaalide ja akende kohal ning kaunistatud dekoratiivdetailidega/skulptuuridega, perspektiivportaal- koosnes mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, roosaken- roos- või
Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud õhukesed ja kerged, kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede kohale tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele. Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud (ornamenteeritud v. figuraalse reljeefiga kaunistatud) kivi, mis pingestab roided. Teravkaarte, roidvõlvide ja tugikaarte kasutamine võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid
kihis. Kui isoleerimist vajab ka põrand, siis alustatakse sellest ja kantakse isolatsioonivõõp umbes 30 cm kõrgus ka seinale. Hiljem jätkatakse seina isoleerimist 20 cm ülekattega. Keldriga hoone hüdroisolatsioon Keldriga hoone puhul on väga tähtis, et kelder oleks õigesti hüdroisoleeritud, sest kelder asub suuremalt osalt maa sees, mistõttu on ümbritsetud pideva vee ja niiske pinnasega. Keldri seintele mõjuv külgsurve on väga suur, aga seda koormust annab vähendada. Kasutades keldriseina vahetus läheduses täitematerjalina vett dreenivaid materjale saab koormust keldriseinale vähendada, sest sel juhul ei teki pikaajalist survelist koormust. Lisaks sellele on veel teisigi võimalusi, kuidas survet seinale vähendada ja juhtida vesi kõik drenaazi. Maapinna kalle peab olema hoonest eemale, ka sellega juhitakse vesi hoonest eemale. Drenaazi vajalikkus ja õige lahenduse valik sõltuvad juba
kujundavad sümboolselt piiskopimitrat, -sõrmust ja saua. Raidkujud Soovides kujutada tõelist maailma, kasutati Usu ukseava kohale ja mujale Kristuse Sünni fassaadile paigutatud skulptuuride puhul eeskujudena Barcelona tänavatelt valitud inimestest võetud fotosid ja kipsjäljendeid. Kesklööv Kesklöövi tarindilahendus väldib väliseid tugikaari, mis Gaudi arvates vähendanuks valguse ligipääsu ja häirinuks fassaadi üldmuljet. Löövi tugisambad Külgsurve vastuvõtmiseks on löövi ehitamisjärgus tugisambad tublisti sissepoole viltu ning laienevad ülaosas harudena . Kristuse sünd Sünnifassaadil kujutatakse Lunastaja sünnilugu ja Rõõmumüsteeriume. Halastuse ukseava Kolm ukseava on pühendatud Usule, Lootusele ja Halastusele. Halastuse uksest vasakul paikneb Lootuse ja paremal Usu uks. Orgaaniline kandetarind Ehitise raskus kantakse üle kesklöövi sammastele.
Niss - seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. Tehniliselt on nissid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster - tema ülesnaded o müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja -fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuris seinapindade liigendamiseks. Kontrafoss e.tugipiilar - tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlvikanna kohal (gooti arhitektuur). Deformatsioonivuugid: 1. Temperatuurivuugid - temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks ''lõigatakse'' hoone katusest kuni vundamendi pealispinnani läbi temperatuurivuukidega. 2. vajumisvuugid - nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist
põhjustas torust 20 cm kaugusel tekkinud tuli. Minutiga valgus välja ligikaud 40 tonni tsükloheksaani, millest moodustus suur gaasipilv, millele silmapilkselt järgnes tohutu plahvatus. Tehas hävis täielikult ning 1,6 kilomeetri raadiusesse jäänud elamud said kahjustada. Surma sai 28 töötajat, vigastada 36 läheduses olnud inimest. Plahvatus toimus laupäeval, argipäeval oleks tööl olnud umbes 500 töötajat. Toru purunes, sest rõhu tõusuga torus tekkis liigne külgsurve. Kuid põhjused algasid juba nimetatud ühendustoru ehitamisest - nimelt töötasid selle välja insenerid, kes polnud kokku puutunud kõrgesurve-torudega ja ei tehtud ühtegi skeemi. Toru ei testitud maksimaalse rõhu suhtes, tema toestamiseks paigaldati ajutised tellingud, mis ei fikseerinud toru asendit. Lisaks oli toru väiksema läbimõõduga kui reaktori äärised. Kokkuvõttes üüratult palju möödalaskmisi, mis teenitult tekitasid avalikke
Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus on, et igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede kohale tugikaared, mis andsid surve edasi tugipiitadele. 1. TUGIPIIT 2. TUGIKAAR 3. FIAAL 4. PEALÖÖV 5. KÜLGLÖÖV 6. PÄISKIVI 7. TRIFOORIUM Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud (ornamenteeritud v. figuraalse reljeefiga kaunistatud) kivi, mis pingestab roided.
halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt kirikust välja lugeda, kuigi pole palju säilinud (kooriümbriskäik ja kabelitepärg) TUNNUSED: 1)roidvõlvi ja teravkaare kasutuselevõtt. Teravkaar uste, akende ülaosas. Roidvõlv travee kohale rajatud: 2 roiet paralleelselt ristuvad keskel ja on skeletiks. Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas
ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi temperatuurivuukidega.
Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normandid La Manche väinale purjetasid ja Inglismaal vallutasid. 32. vanagootika Kõrggootika Hilisgootika 33. Gooti stiili ajal võeti kasutusele teravkaared, mis võimaldasid ehitada kõrghooneid, millele raskus kandus. Roidvõlv(ristroidvõlv) igas võlvikus oli diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Võimaldasid kanda suuri raskusi. Tugipiided ja tugikaared külgsurve toestuseks näiteks gooti stiilis kirikutel. Nt Lincolni katedraal 34.krutsifiks rist ühes ristilöödud Kristuse kujutisega Pieta Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega. II Kursus 35. Eelrenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss 36. Filipo Brunelleschi Firenze toomkiriku kuplit võib luua üheks esimeseks renessansi ajal. 37. Palazzo kolmekorruselised, nelinurksed, avatud siseõuega, lamekatusega, fassaad läheb
Kirik kujutas endast algul kolmelöövilist kuppelbasiilikat, mille pikkuseks oli ligi 77 meetrit. Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid, mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused siiski kattest vabastatud, alates 1934. aastast on seal muuseum. Kuigi kirikut on
renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. tsikuraat — astmeline torn mesopotaamia templiehituses. tsivilisatsioon — inimkonna ainelised ja kultuurialased saavutused kokkuvõetult. tsunft — sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon, peamiselt keskajal. tugikaar — gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine. tugipiilar — gooti arhitektuurile iseloomulik piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, paigutati tavaliselt väljapoole vastu hoone seina. tähtvõlv — võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise. vaarao — Vana-Egiptuse valitseja. valgmik — basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa. veejuhe, akvedukt — kõrgele silla-taolisele kaaristule ehitatud lahtine või kaetud kanal vee juhtimiseks linnadesse, peamiselt Vana-Roomas.
Maapinnale võivad mõjuda seejuures üksikud koormused. Sellistel nihketugevusse s. Nihketugevus f=c+tan. Kuna =N/l, kus l on püsiva miinimumväärtuse Pa, mida nimetatakse pinnase juhtudel on praktiliselt raske leida üldisi analüütilisi lahendusi pinnase lihkejoone pikkus lõigu i ulatuses. Varutegur on seega.... aktiivsurvejõuks. Jälgides pinnaseterade liikumist seina taga, kui jõud külgsurve arvutamiseks ja otstarbekaks võib osutuda graafiliste võtete Tasakaalu tagamiseks vajaliku normaaljõu suuruse saab leida lõigule on saavutanud minväärtuse, saab täheldada, et see toimub ainult kasutamine. mõjuvate vertikaaljõudude tasakaalu tingimusest... teatavas osas, mis jääb seina ja joone 4 vahele. Osakeste liikumine on 6.6.1 Pinnasesurve torudele. Pinnasesse asetatud torule mõjub
Aknad- roosaken, algul tinaga kokku, hiljem maaliti ise vitraaze, värvid kirkad, eri värvi klaas. Peamised tunnused: kergena mõjuvad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad, teravkaar ja roidvõlvid. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla. Ristvõlvi skeletiks sai kaks diagonaalselt ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina vastu tugikaared. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Gooti katedraali põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept ei eendunud enam nii palju vaid liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3- või 5-lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest palju laiem ja kõrgem. Külglöövid olid nii kitsad ja madalad, et nende võlvid ei
Gooti katedraalides loobuti tavaliselt koori all asuvast krüptist, mistõttu kooriosa põrand on ehitise teiste osadega võrdsel kõrgusel. Kasutati gooti tugisüsteemi, mis võimaldas rõhtjõud koondada kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiilarid ehk kontraforsid. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa avarad aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konst- ruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem ja peamine raskus langeb alla, osutus võima- likuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre ning kõrgemaid avausi. Teiseks tähtsaks konstruktiivseks uuenduseks gooti katedraalis kujunes roidvõlv, mille puhul ristvõlvi siilude liitejoonele laoti kividest või tellistest latitaoline kaar, mis aitas võlvi kanda. Roiete abil koondati võlvide raskus võlviku nurkadesse, mida kiriku keskel kandsid piilarid.
ehitusega, mida üldse võib kujutleda" (Tihase 1974: 104). Tavaliselt tehti kerisahi järgmiselt: algul hakati tegema ahju tagust ja siis laoti külgmüürid. Et läbi kerise lennanud sädemed ei jõuaks nii kergesti ahjumüüriga piirnevaid toaseinu põlema süüdata, siis ehitati taga- ja kambripoolsed müürid toapoolsest müürist kindlasti kõrgemale. Kui ahjumüürid olid hästi kuivanud ning omandanud seega vajaliku tugevuse võlvide külgsurve talumiseks, hakati tegema ahju sisemist osa. Kõigepealt tehti paekividest või savist ahjule alla põrand ning siis tugev alus, mis kandis kerisekive. Algelistel ahjudel oli see tehtud kividest, mis kaldu asendis ülemiste servadega üksteise vastu toetusid. Tundub, et selline konstruktsioon on väga vana päritoluga; hiljem asendus see täiuslikuma võlvkaarekonstruktsiooniga (Tihase 1974: 104). XIX sajandil ehitatud ahjude kerisekive kandsid tavaliselt võlvkaared. Väiksematel
Kirik kaotas oma kaitsefunktsiooni. Ehitussüsteem võttis kasutusele teravkaare, roidvõlvid, tugipiidad ja tugikaared. Tugikaar oli võimalik ehitada kaari, mille kandekaugus oli erinev, kõrgus sama. Surve oli selle tõttu suunatud rohkem alla poole, mitte külgedele. Võimaldas teha kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlv ogas võlvikus oli diagonaalis asetatud kaks raidkivist vööd, mis võtsid osa kandvast funktsioonist. Surve oli koondatud 4 punkti. Võlvide külgsurve langes tugipiitadele, mis olid ühendatud kirikuga tugikaarte abil. Sellist konstruktsiooni kutsutakse ka skelettarhitektuuriks. Aknad muutusid suuremaks ja peaaegu vaba seinapinda ei jäänudki. Sisearhitektuuris alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse peamiselt trifoorium (empoorid hakkasid kaduma). Valgmiku osas muutusid aknad suuremaks, ulatudes ligi põrandani. Seinamaali ei kasutatud, aknad kaunistati vitraazidega. Eelistati sammaste asemel kimppiilareid
Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Tema selgrooks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetataksegi roieteks. Nendevahelised osad (võlvsiilud) võid laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti katedraali (katedraal = toomkirik, peakirik ehk piiskoplik kirik) konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti. Ehitust kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlvroided. Võlvsiilud ja seinad olid konstruktiivses
Gooti stiilis kaeti traveesid endiselt ristvõlvidega, kuid enam ei olnud võlv kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad tugipostid (piilarid), mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid aga pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Koori põrand
Kandvad vaheseinad Kandvad vaheseinad tehakse kas kividest, täisplokkidest või betoontäitega õõnesplokkidest. Kandvate seinte paksus määratakse arvutusega. Keldriseinad Keldriseinad jaotuvad samuti sise- ja välisseinteks ning mittekandvateks ja kandvateks seinteks. Siseseinte kohta kehtivad üldiselt samad nõuded kui korrustel, kasutatakse ka samu lahendusi. Keldri välisseinte puhul on täiendavaks faktoriks pinnase külgsurve seinale ja pinnaseniiskuse tungimine seina. Üldjuhul tuleks keldriseina tugevust kontrollida arvutusega. Oma omadustelt sobivad keldriseina materjaliks nii columbiakivid kui plokid. Keldriseinal võib sokli ära jätta kuna columbiakivi on ilmastikukindel. Seina ja pinnase vahel kasutatakse vett dreneerivaid materjale või lahendusi, mis võtavad seinal veesurve maha ja juhivad liigse vee drenaazini. Joonis 20 Seina ja vahelae joonis:
3) Horisontaalpinge pinnase omakaalust sõltub pinnase tekketingimustest ja varasemast pingeolukorrast. Tavaliselt väljendatakse ta mingi osana vertikaalpingest g, x = K 0 g, z (6.4) kus K0 on paigalseisu külgsurve tegur. Ideaalselt elastse ühtlase materjali puhul on K0 väljendatav Poissoni teguri kaudu K0 = (6.5) 1-
23. Coulombi lahend tugiseinale. Nidususe mõju ja vee mõju aktiivsurvele. Coulomb' teooria võtab arvesse seina ja pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Tugiseina aktiiv- ja passiivsurve leidmiseks tuletas Coulomb järgmise teooria: Pz=*z*tan2(45-(/2)) pinnase tihedus z sügavus pinnase sisehõõrde nurk Valemis tan2(45-(/2)) tegurit nimetatakse külgsurve teguriks K (K>1 aktiivsurve korral; Eesti pinnastel on K=0,3-0,7; Vee külgsurve tegur võrdub ühega. Kui maapinnal koormust ei ole, siis külgsurve intensiivsuse epüür on kolmnurkne. Rõhk sügavusel H1- aktiivsurve intensiivsus sügavusel H1: PH1= *H1*tan2(45-(/2)) Aktiivsurve jõud võrdub epüüri pindalaga. Rõhk pinnases tugimüüri madalamal poolel sügavusel H2: PH1= *H2*tan2(45-(/2))
· Tempel püha paik · Tsikuraat - astmiktorn · Teravkaar terava tipuga kaar uste, akende kohal, Gooti stiilis · Termid avalik kümblusasutus Vana-Roomas · Triumfikaar võidukaar · Tsunft sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon · Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotatud kaared · Tugipilaar gooti arhidektuurile iseloomulik pilaaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks · Tähtvõlv võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise · Vaarao vana-Egiptuse valitseja · Valgmik basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa · Veduut täpselt edasi antud masiku või linna vaade · Voluut spiraalselt kokkurullitud kaunistus · Võlv kumer, kividest laotud lagi · Ümarkaar poolringikujuline kaar
Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1144 Saint-Denis´ klooster · Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks · Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt · Traveede raskus vajus ülalt alla · Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks · Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve · Surve hoopis võlvi 4 nurgas, millelt edasi piilaritele (vertikaalne surve) · Külgsurve läks tugikaartele, mis toetusid tugipiitadele · Pariisi jumalaema katedraal · Chartrese´ katedraal · Reims ja Amiensi Kesklöövi kõrgus kasvas Katedraali põhiplaan: · Pikihoone ladina rist, 3-5-lööviline, basikaalne · Transept mitmelööviline · Kesklöövi osatähtsus suurenes, külglöövid madalad ja kitsad, need jätkusid teiselpool transepti kooris moodustades kooriümbriskäigu
(tugevdatakse müüritist kui materjali) ja müüri kui konstruktsiooni tugevdamisega (võtted, mis on seotud sellega). Müürituse kaudne tugevdamine seisneb temas ruumilise pingeolukorra tekitamises, millega hapra materjali purunemine blokeeritakse või seda oluliselt takistatakse. Põhiliseks võtteks müürituse tugevdamisel on temas külgdeformatsiooni takistamine müürituse pingestamisel. Skeem Varda tugevdamise skeem Külgsurve takistab prao avanemist. Vertikaalse deformatsiooniga kaasneb ka horisontaalne deformatsioon vardas varras läheb jämedaks. Selle külgdeformatsiooni takistamine loobki külgsurve vardas ja ruumilise pingeolukorra. Külgdeformatsiooni takistamiseks võib varda panna näiteks kesta sisse, varda vastasküljed siduda kokku. Kõiki neid võtteid kasutatakse haprast materjalist elementide tugevdamisel. Tugevdamise võib jaotada kahte ossa: müüri tugevdamine ladumise ajal, müüri
mõista protsesse, mis on seotud üleujutustega ja määrata alad, kuhu ei tohiks elama asuda vähendades niimoodi inimelusid ja kahjustusi. Kõiksugu ehitiste rajamisel tuleb osata näha ka seda, mida tulevik võib tuua. Tuleks arvestada ka homse päevaga. 13. Mis on iseloomulik Gooti arhitektuurile? 12.-16.saj. Goorti arhitektuurile on omane terav kaar. Hakati rakendama roietele toetuvat ristvõlvi, mis võimaldas võlvlae raskuse ning külgsurve koondada teatud tugipunktidesse; viimased kindlustati tugipiilarite ja tugikaartega, mis lubasid ehitada sõrestikutaolisi kõrgeid konstruktsioone ja õhemat seina. Gooti stiilis taodeldi maksimaalset ruumiühtsust. Tuntumad ehitised on Milaani toomkirik, Kölni toomkirik ja Notre Dame Pariisis. 14. Mis on iseloomulik Renesanssi ajastu ehitistele? 14.-16. saj. Arhitektuuris hakati rõhku panema olmelikele ehitistela. Tüüpiline oli sümmetrilise
Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse
parred partele tugistus tugistusele 5 Koormus vibreerimisest horisontaalpinnale HORISONTAALKOORMUSED 1 Tuulekoormus 2 Koormus vibreerimisest 3 Koormused betoonisegu väljalaadimisest renn, torustik, lont kopp mahuga 0,2-0,8 m3 kopp mahuga >0,8 m3 4 Värske betoonisegu külgsurve – P H γxH P = γx H P = γ x (0,27H + 0,78) k1 x k2 valemi kasutuspiirkond tihendamisel: SISE-vibraatoriga VÄLIS- vibraatoriga SISE- vibraatoriga VÄLIS- vibraatoriga H ≤ R, H ≤ 2R1, H > R, H > 2R1, v < 0,5 v < 4,5 v ≥ 0,5 v ≥ 4,5
Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse
ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi temperatuurivuukidega.
oli halb. Majad näevad sarnased välja. Võivad erineda kõrguse poolest. Ainus erinevus võisid olla (mingid)kivid. Ots on fassaadiks, tänava poole. Gootika iseloomustab kirikuehituses vertikaalsus ehk püüd kõrgusesse. Gooti kõrget hoonet takistab kokku varisemast tugisüsteem, mis laseb ehitise raskuse juhtida kindlatesse punktidesse. Tähtsad uuendused ongi terav kaar, tugikaared, roidvõlv. Teravkaart ladudes paigutatakse kiivid ülestikku. Siis on külgsurve väike, peamine raskus kandub alla. Tähtsamaks konstruktsiooniliseks uuenduseks on roidvõlv. Raidkivist või tellistest laoti võlvi raamivad tugevad vööndkaared, mis lukustatakse päiskiviga. Varagootika kaunimate ehitiste hulka kuulub Pariisi Notre Dame'i kirik. Rosettaken on ümmargune aken, kasutatakse nii piki- kui põikihoone otstes. Erinev on inglise gooti ja saksa gooti. Gootika saab alguse Prantsusmaalt. Sisearhitektuuris hämmastab kirikute kesklöövi kõrgus
järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Niisugune ruumijaotus jättis alles juba romaani ajastust tuttava ladina risti kujulise põhiplaani. Ehitustehniliselt on gooti katedraalid võrreldes eelnenud ajajärguga suureks sammuks edasi. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa avarad aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konstruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem ja peamine raskus langeb alla, osutus võimalikuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre ning kõrgemaid avausi. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustasid hiigelsuure sõrestiku, mis oleks püsti püsinud ka ilma seinteta. Selline sõrestik andis gooti stiilis ehitistele erilise kerguse ja õhulisuse, mida omakorda täiendas rikkalikult liigendatud seinapind ning dekoratiivelemendid: vimpergid, finaalid, krabid.
võim suureneks. Säilinud vaid kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Näha gooti stiili peamiseid tunnuseid kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided selle kiriku skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvad teravkaart Võlvisiilud nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed Pilaarid võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele
Tuulega koormatud seina arvutusjuhend vt. EPN-ENV 6.1.1. 6.4.2. Pinnase külgsurvega koormatud sein. Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: - keldrilaest ülekantav koormus; - seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; - eraldiseisalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Horisontaalseks koormuseks keldriseinale on pinnase külgsurve, mis leitakse avaldistega: Fk q1 = Fkpredtg2(450 - /2) ja q 2 = Fp p H red + H 2 tg 2 ( 45 0 - / 2) , kus Fp Fk on maapinnale mõjuva koormuse osavarutegur; Fp on pinnasekoormuse osavarutegur; p on pinnase mahukaal; Hred = p/p on koormust p asendava tingliku mullakihi paksus;
ja alumises tsoonis võrdub Xi kontrollida, et koondatud jõu Vertikaalse =1. Survetsooni pindala Ac all survepinged jääksid deformatsiooniga kaasneb ka =(1-2ei /t)A kus A on vahemikku: fk/M<=c<=1,5 horisontaalne deformatsioon. vaadeldava ristlõike pindala fk/M fk müüritise Selle külgdeformatsiooni ja ei seina alumise ja ülemise normsurvetugevus M takistamine loob külgsurve osa eksenrilisus mis leitakse materjali osavarutegur. vardas ja ruumilise seosega ei = Mi /Ni + ehi + ea Arvutusvalem arvestab peale pingeolukorra. >=0,05t ehi fk ja M veel toetuspinda Ab, Külgdeformatsiooni horisontaalkoormuse seina arvutuslikku takistamiseks võib varda põhjustatud ristlõikepinda Aef ja asetada näiteks kesta sisse,
otsa juures ei tohi surve ületada passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joonisel 10.44 toodud lihtsa skeemi puhul, kui pinnas on ühtlane, maapinnal koormus puudub ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus Seejärel saab määrata samuti kui konsoolseina puhul paindemomendid seinas ning nende maksimaalse suuruse kohas, kus Q = 0. Tugistatud seina korral on seina liikumine teistsugune kui eeldatud külgsurve valemite tuletamisel. Sein ei pöördu ümber alumise punkti, vaid tema ülemine ots on toe või ankruga kinnitatud. Suhteliselt õhukese seina keskosa paindub. Seepärast võib arvata, et aktiivsurve jaguneb teisiti, kui eeldab Coulomb' teooria. 22 Eksperimentaalsed uuringud ongi näidanud, et seina ülaosas toe kohas on surve teoreetilisest
eeldades kõige ebasoodsamat põhjaveepinda. Üldjuhul kasutatakse tüüpvundamente vastavalt valitud mastitüüpidele. Metallmastid paigaldatakse raudbetoonvundamentidele või vaiadele. Vundamendid võivad olla kujundatud ühtse vundamendina või lahusvun- damendina eraldi vundamendiga mastitüvese iga jala jaoks. Ühtse vundamendi koormusteks on eelkõige ümberlükkemoment, millele tavaliselt töötab vastu pinnase külgsurve, ja sellele lisanduvad nihke- ja ver- tikaaljõud, millele töötab vastu pinnase üles suunatud surve. Ühtse vundamendi tüüpideks on monoplokkvundament, taldmik- või laus- vundament, kessoon- või postvundament ja üksik- või mitmikvaivundament Kui tüvese igale jalale nähakse ette eraldi vundament, on peamisteks koor- musteks vertikaalsed allapoole suunatud ja üleslükkejõud. Üleslükkele töö-
(seda võtet nim. trikonchos: Kristuse sündimise kirik Betlehemis, 5.saj.). Tsentraalehitiste tuntumaid näiteid on Santa Constanza mausoleum Roomas (4.saj.). Ümara põhiplaaniga ehituse kuplit kannavad siseruumi kaheks jaotavad 12 saledat kaksiksammast, kupli suured aknad loovad ruumi keskosas võimsa valgusefekti, sellega moodustab kontrasti keskosa ümbritseva ringgalerii poolhämarus. Viimase poolsilindervõlv võtab vastu kupli külgsurve ja kannab selle massiivsetele välisseintele. Ristimiskirikute e. baptisteeriumide eelistatuimaks põhiplaani vormiks oli ring või kaheksatahk (viimane andis võimaluse seostada seda kristliku arvusümboolikaga), säilinud näitena võiks nimetada õigeusklike ristimiskirikut Ravennas (5.saj.), mis paistab silma eeskätt oma rikkalike mosaiikkaunistuste poolest. Mosaiik on põhiliseks kaunistusvõtteks kõigi varakristlike sakraalehitiste juures
aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuseltvõtt. Teravkaare raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Tema ,,skeletiks" said kaks diagonaalset, traveede kohal ristivat teravkaart, mida nim roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed, sellega vähenes oluliselt võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, vööndkaared ja võlviroided. Saint-Denis'i uus koor vaimustas kõiki külalisi, hakati ehitama kirikuid uues stiilis. Esimene nende hulgas oli Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame, 1163), seda loetakse veel varagootikasse kuuluvaks. Kõrggootika (1200 1400) esimene suurteos oli Chartres'i katedraal,
ülestõstetava kardinaga · Enamasti paikneb söömiskäik ümbritsevast maapinnast veidi kõrgemal · Selliselt saab vältida sade- ja sulavete lautavalgumist · Sügavallapanuga ala paikneb üldjuhul maapinnast allpool. · Lauta ümbritsev maapind tuleb planeerida nii, et pinnavesi ei saaks valguda vastu hoone seinu · Sõnnikuga kokkupuutuvate seinte juures tuleb kindlasti võtta arvesse sõnnikukihi poolt seinale kanduv külgsurve · * Kaldpõrandal pidamine sai alguse Kesk-Euroopa mägialadelt (Sveits, Lõuna- Saksamaa) · Puhke- ja lamamisala põranda kalle on 6...10% · Allapanu (peenestatud põhk) laotatakse lamamisala ülemisele veerandile · Mida rohkem allapanu, seda enam seguneb põhk virtsa ja sõnnikuga · Kaldpõranda alumisse serva jõudnud sõnnikukiht murdub umbes 20 cm kõrguse astme kohalt sõnnikukäigu horisontaalsele põrandale
A C C r S 3 Sele 16.2. Aksiaalne väntmehhanism. r Aksiaalset väntmehhanismi iseloomustab suhe . Mida väiksem on see suhe, seda l väiksem on külgsurve liigendeis C ja D, seda suurem on kasutegur aga seda suuremad on ka gabariidid. Soovitav oleks 0,5 . Erinevatele seadmetele on optimaalne erinev, näiteks: - sisepõlemismootori väntmehhanismile 0,22...0,3 - saeraamidele 0,08...0,12 - ekstsentrikmehhanismidele 0,015...0,03 . Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur. Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt,
annaabi.ee 
