kujul. Ingli käes nägin ma kuldset noolt põleva otsaga; mulle paistis, et ta selle mitu korda mu südamesse torkas, ja ma tundsin, kuidas see mu sisemusest läbi tungis. Ma kannatasin nii, et oigasin, ja valu oli nii ütlemata valus, et ma soovisin, et mu suured piinad iial ei lõpeks." Bernini kujutab nunna rammestavat ekstaasi, "magusat valu." Büstid · ,,Scipione Borgese büst"- Skulptor loob usutava karakteri: kardinali lihavas näos on tunda mõnu elurõõmudest, aga on ka kõrkust ning iseteadvust. Tähelepanu äratab Borghese läikiv näonahk, üks pooleldi suletud nööp. · ,,Constanza Bonarelli büst"- Bernini on suutnud tabada noore naise ilmes kummalise tundevirvenduse. See on segu imestusest, umbusust, ehmatusest. · ,,Thomas Bakeri büst" · ,,Kardinal Armand de Richelieu` büst" Lisad
Ta esimesed töö olid inspireeritud Hellenismiaegsest skulptuurid. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, millega ta saigi kuulsaks 1625.aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne", Villa Borgheses Roomas, Bernini leidis oma skulptuurile idee kreeka müüdist, mis jutustab Daphnest, jõujumala Peneiose tütrest, noorest naiskütist, kes võrdles 1 Büst - rinnakuju 2 Eskiis töö kavand, esialgne visand, skits end neitsikiku jumalanna Dianaga3. Ta vihkas abielu ja saatis minema kõik kenad noormehed, kes teda kosima olid tulnud. Daphnesse armus Apollon, valguse- ja tõejumal, ja hakkas kütitari taga ajama. Daphne põgenes. Ta oli väga hea jooksja, isegi Apollon pidi jõudu pingutama, et neiul kannul püsida. Jumala hääl ülalt püüdis küll neidu lohutada, veenda ja rahustada, aga Daphne jooksis hirmunult edasi
järgmiselt: "Siis nägin ma enda kõrval seisvat inglit lihakssaanud kujul. Ingli käes nägin ma kuldset noolt põleva otsaga; mulle paistis, et ta selle mitu korda mu südamesse torkas, ja ma tundsin, kuidas see mu sisemusest läbi tungis. Ma kannatasin nii, et oigasin, ja valu oli nii ütlemata valus, et ma soovisin, et mu suured piinad iial ei lõpeks." Bernini kujutab nunna rammestavat ekstaasi, "magusat valu." Büstid · ,,Scipione Borgese büst"- Skulptor loob usutava karakteri: kardinali lihavas näos on tunda mõnu elurõõmudest, aga on ka kõrkust ning iseteadvust. Tähelepanu äratab Borghese läikiv näonahk, üks pooleldi suletud nööp. · ,,Constanza Bonarelli büst"- Bernini on suutnud tabada noore naise ilmes kummalise tundevirvenduse. See on segu imestusest, umbusust, ehmatusest. · Ehedalt kujutas Bernini oma looming soosijat cardinal Scipione Borhest. Ta lõi talle
● oma väitekirjas käsitles ta keeleajalooliselt soome-ugri keele grammatikat ● uuris eesti vanemat kirjakeelt, soome-ugri rahvaid, läänemere-soome sõnade päritolu, eesti keele mitmusevormide kujunemist. ● avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid ● tegi mitmeid keeleuurimisreise M. Veske mälestussammas Suri 4. mail 1890 südamerabandusse. Tema põrm toodi Tartusse ja maeti Raadi kalmistule. 1899. aastal avati tema haual mälestussammas (Mihkel Veske büst). Büst eemaldati haualt pärast II maailmasõda. Mihkel Veske sünnikohta Holstre v. Veske talu tähistav mälestusmärk 1971. a. Teosed Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. Eluajal avaldas ta raamatu "Laulud viisidega" (1874), 1899. ilmus kogu "Dr. Veske Laulud". Veske tuntuimad tekstid on rahvalikud laulud "Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt" ja "Mingem üles mägedele". Kasutatud kirjandus
· Eesti suurim tahvelmaal ,,Lorelei needmine munkade poolt" · ,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg · Portreebüst ,,Ema portree" · ,,Linda kuju" · ,,Hämarik" · ,,Koit" · ,,Veske" · ,,Hanna Aava" Amandus Adamson · ,,Ema lastega" · ,,Sõjaviletsused" · ,,Nälg" · ,,Kunstniku uinuv tütreke" · Marmorist ,,Laine ainuke suudlus" · Pirnipuust ,,Koit ja Hämarik" · Skulptori büst · ,,Russalka" · Pronksist ,,Äreval ootel" · ,,Uputatud laevade monument" · ,,Lydia Koidula" mälestussammas · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente · ,,Köleri büst" · ,,Lurich" 6. Johann Köler tegi peamiselt portreesid: autoportreed, paraadportreed, maastiku portreed, Itaalias olles tegi akvarellmaale inimestest ja maastikest. Tehnikas kasutas ta peamiselt freskot, akvarelle ja õli.
Nofretete oli Vana- Egiptuse vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) abikaasa ja arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema. Tal oli hulk tiitleid, vanades raidkirjades on teda kirjeldatud nii :"Pärijanna, suurepärase välimusega, sarmi valdav, õnne kiirgav, armsuse käskijanna, armastatu, kuninga südame rahustaja tema kojas, kõiges kiidetu, Ülem- ja Alam-Egiptuse käskijanna, suure kuninga abikaasa, keda mees armastab, kahe maa emand Nofretete." Eriti kuulus on Nofretete büst, mis asub Berliinis, Egiptuse muuseumis. Selle ligi 50cm.-i kõrguse kuju avastas 6. detsember 1912 ajal väljakaevamisi teostav saksa arheoloog Ludwig Borchardt.Kuju avastati iidsest linnast Akhetaten, kus varemalt teostasid ka välja kaevamisi inglise ja prantsuse arheoloogid. Arvatakse, et kuju oli puuseinal , mille lagunemisel kukkus kuju maha. Siiski on kuju hästi säilinud. Kannatada olid saanud kõrvad ja puudu on vasak silm. Kuna originaalbüst asub Saksamaal on Egiptus
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tobias/looming6.htm Mälestised 1. Rudolf Tobiase nimeline 2. Rudolf Tobiase mälestussammas tänav Tallinnas Kadriorus Haapsalus. Avatud 22. septembril (kuni 1924.a. Slobodka tänav) 1929. 3. Rudolf Tobias. Büst. Memoriaalmuuseumis Käinas. 4. Rudolf Tobiase mälestuskivi Kullamaal. Avatud 26. mail 1973 5. Rudolf Tobiase nim Kärdla LasteMuusikakool. Mälestustahvel kooli seinal (avatud 26. mail 1973.a.) 6. Rudolf Tobiase sünnimaja
Neist oli võimekaim Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Ülikooli taasavamine 1802. aastal rikastas linna paljude ülikooli ehitistega (ülikooli peahoone, tähetorn, anatoomikum ). Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud Johann Wilhelm Krause poolt(1805-1809) Tartu Ülikooli peahoone 8. Seleta mõisteid ja too näiteid: - trofeekimp- on arhitektuuriline kaunistus kokkuköidetud relvadest; pärineb Vana-Roomast. Moskva Borodino sillal - büst- on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga. Zanri esimene õitseaeg oli Vana-Roomas, keskajal oli büst eelkõige ehitusplastika osa. Tänapäeval on büst levinud ümarplastika vorme. Jakob Hurda büst 9. Tallinna Toomkirikus asuvad... Üle 100 aadliku ja vapi. Aadlike matusepaigad olid põranda all ja paigaldati kirikusse. Tallinna Toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi
1883 kunstitudeng Camille Claudelia http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/72/Rodin-cropped.png/220px-Rodin-cropped.png Looming Modernse skulptuuri rajaja. Maaliline üldilme, varjundirohke pinnatöötlus Keerulidte liigutuste tabamine, liigutuste jätkumise näitamine. Väga oluline oma tegelaste hingeelu avamine. 1880 tellimus valitsuselt valmistada Dekoratiivsete Kunstide muuseumile dekoratiivne värav. 1883 luba luua Victor Hugo büst Põrguväravad http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Z%C3%BCrich_-_Kunsthaus_-_Rodin%27s_H%C3%B6llentor_IMG_7384_ShiftN.jpg Victor Hugo büst Suudlus 1884 http://www.youtube.com/watch?v=32ai6cLaKGw&feature=relmfu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/Auguste_Rodin_Hugo_Gsell_197.jpg/450px- Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
See kõik meelitas kohale võõramaa ehitusmeistreid. Neist oli võimekaim Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Ülikooli taasavamine 1802. aastal rikastas linna paljude ülikooli ehitistega (ülikooli peahoone, Zizzle 11 klass 2012 tähetorn, anatoomikum ). Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud Johann Wilhelm Krause poolt(1805-1809) 8. Seleta mõisted :- trofeekimp , büst ja too nende kohta näiteid. Trofeekimp - ehitise kaunistus,kus mitmesugused relvad on omavahel ühendatud, kokku köidetud. See on pärit Vana-Roomast, kuid väga palju kasutati ka klassitsismi ajal. Büst rinnakuju. Skulptuur, mis kujutab inimese pead ja ülakeha , kuid ilma käteta. 9. Tallinna Toomkirikus asuvad ... Toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna matmispaik. Eelkõige oli see mõeldud Toompea Maarja gildi liikmetele
Willendorfi veenus, u U 15 000 eKr. Kiviaeg, Hispaania 30 000 a eKr. Kiviaeg Naram-Sini võidusteel, Istari väravad, I at keskpaik(6saj.) 3 at eKr. Vana-Mesopotaamia Vana-Mesopotaamia- Babüloonia Narmeri palett, u 3000 eKr. Giza püramiidide väli- u 2500 eKr Egiptuse Vana Riik Egiptuse Vana Riik Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega, 14. saj eKr Nofretete büst, 14. saj eKr Egiptuse Uus Riik Egiptuse Uus riik Vaara Mykerinos abikaasaga, Ramses II hauamonument Abu Simbelis U 2500 eKr Egiptuse Vana Riik 13. saj eKr Egiptuse Uus Riik Vanakreeka kujutüübid- kore ja kouros. Arhailine ajastu. 7-6saj. Polykleitose "Odakandja", Myroni "kettaheitja" Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Ateena Akropol, vanakreeka klassikaline ajastu, 5.saja eKr
Smalt on pulbristatud klaasi , värvitud sügavat pulber sinine toon kasutades koobaltit . Smalt kasutatakse kaunistamiseks , värvimine ja pesemine . Karüatiid-naisekujulised sambad Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitorud jt. keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse.Tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikas-pruuni värvust. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Büst on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga. Kontrapost - on visuaalne kunst on võimalus määrata, nii et kogu massi oma keha põhineb ühel etapil , samas teine on kergendasid ja õrnalt toetub maapinnale. Asukoht jalad on tasakaalustatud painduda torso ja relvade - õlad on viltu võrreldes vastassuunas puusas, mis koos kalde juht teeb selg vormide kujul täht "S". Ühest küljest on tavaliselt hätta, ja teine asi paika.
Ellen Niit Sündinud 13.07.1928 Tallinnas. Õppinud: · Tapal. · Tallinna 4. Keskkoolis. · Tartu Ülikoolis Eesti keelt ja kirjandust. · Tartu Ülikoolis lastekirjanduse alal. Luuletus Päkapikk Nüüd päkapikk asub teele. Tal seljas on pisike märss... Ja plaanis on jätta tal meelde sinu väikene jõuluvärss. Tal plaanis on õppida ära see laul, mida sina tead, näha korraks su silmade sära, kuulda, kas sa ka viisi pead. Päkapikk ei pea nimekirja neist, kes teinud on mõned vead. Päkapikk paneb nime kirja neile, kes tahaksid olla head Ellen Niit on olnud abielus Heldur Niiduga 1949- 1958 Sündis Toomas Niit 1958-2007 oli abielus Jaan Krossiga. Sündisid lapsed Maarja Uudusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Ta on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige Ellen Niit on töödanud luule konsultandina. ETV toimetajana. Alates 1963. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Ta on...
Fifth level Pieta Click to edit Master text styles Donatello Second level Third level taavet Fourth level Fifth level Väikese poisi Click to edit Master text styles Second level büst Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
1890. aastate algusest elas peamiselt Peterburis, sai tuntud portreeloojaks (1907 sai akadeemiku tiitli). 1918. aastast kuni surmani elas Eestis. Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. 1) Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid · Laeva viimne ohe · Laine ainuke suudlus · Aja lend · Koit ja Hämarik 2) Portreed · J. Köleri büst (NB! büst rinnakuju) 3) Realistlikud kalurielu-kujutised · Hülgekütt Pakri saarelt 4) Monumendid · Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim
Magritte) 2. Mitteveristlik sürrealism – puudub seos reaalsusega (Masson, Miro, Tanguy) Salvadore Dali – veristlik Tõstis esimesena mässu Bretoni vastu, visatakse sürrealistide rühmitusest välja, sest hakkab Franco pooldajaks. Kuid saab tuntuimaks! „Mae West“ – Holliwoody näitlejanna. Peitepildid „Mälestuse püsivus“ – vedelad kellad.. „Kodusõja eelaimus“ – 1936 kunstniku õudusunenägu „Voltaire’i büst“; „Orjaturg“; „Picasso portree“ (mõnitus) Max Ernst – veristlik Sürrealistliku väljaande „Minotaure“ esikaas „Igiliikumine“ „Ravitseja“ „Magamistoa filosoofia“ Teadusprobleemidega seotud maalid, erootilised tööd, ka mittesürrealistlikud rahulikud maastikud Joan Miro – mitteveristlik „Hollandi interjöör“ „Sürrealistlik portree“ Andre Masson – mitteveristlik „Kalade lahing“
Krause märkmete põhjal alles 21. sajandil. Tartu raekoda 2005. aasta hansapäevade aegu. Inglisild Lossi tänava kohal. Lehekülg 23 - 29 Lehekülg 24 - 29 9. Seleta mõisted ja too nende kohta näiteid 1. Trofeekimp on arhitektuuriline kaunistus kokkuköidetud relvadest; pärineb Vana- Roomast Trofeekimp Moskva Borodino sillapüloonil 2. Büst on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga. Žanri esimene õitseaeg oli Vana-Roomas, keskajal oli büst eelkõige ehitusplastika osa. Tänapäeval on büst levinud ümarplastika vorme. Jakob Hurda bust Otepää kiriklas Lehekülg 25 - 29 10. Tallinna Toomkirikus asuvad ...
ellu klassitsistlikke põhimõtteid. Õppis Kopenhaageni Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias 1805. aastal valiti ta akadeemia professoriks ja 1833-1844 oli Thorvaldsen akadeemia direktor. Temaatika oli tüüpiline: antiikmütoloogia, ajalugu, mõned usuteemalised teosed. Skulptuurid olid kauni siluetijoonega, rahulikud, suursugused ja ilmselgelt idealiseeritud. "Iason" 1802-1803 "Ganymedes ja kotkas" 1804 "Kristus" 1821-1823 Alexander I büst "Kupido ja Psyche" "Apollon ja muusad"1804, reljeef Lõvi monument "Kolm graatsiat" Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/ http://www.google.ee/ http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/skul ptuur_tarbekunst.htm http://www.flickr.com/
KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1.Leia kunstialasest kirjandusest või internetist foto skulptuurikunsti esindav taiesega. Vasta järgmistele punktidele täislausega - nii kujunebki analüüs. 1. TÄPSEMAD ANDMED OBJEKTI KOHTA: 1. 1802. a Pariisis (Villa Borgheses) Prantsusmaal , 19. sajand. 2. Antonio Canova "Paolina Borghese" 3. Valmistatud marmorist. Skulptuuri seisund on terve. 4. Tegemist on originaaliga. 2. OBJEKTI KIRJELDUS: 5. reljeef, ümarplastiline skulptuur või büst 6. Kompositsioon on lineaarne. Skulptuur on pigem frontaalne. Dünaamiline või staatiline, Üksikfiguur. 7.Käsitluslaad on realistlik, proportsioonid on paigas. 8. Paolina on kujutatud lamavas asendis(lamab enda paremal küljel ja kergelt nõjatub oma paremale käele). Ta nägu on mõtlik, arvan et ta vaatab midagi ning on seejärel mõttesse vajunud. Arvan, et sel naisel on puhkemomet, kuna ta on väga mugavas asendis(lamab enda paremal küljel ja kergelt nõjatub oma paremale käele). 9
Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Lagasi linna Kuningas Naram- Kuningas Sargon I valitseja Gudea Sini võidusteel (või Naram-Sini?) büst Skulptuur Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on
sai akadeemiku tiitli). 1918. aastast kuni surmani elas Eestis. Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. 1) Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid · Laeva viimne ohe · Laine ainuke suudlus · Aja lend (Allegoorilised tööd enamasti kaunite naisefiguuride kujul) · Koit ja Hämarik 2) Portreed · J. Köleri büst (NB! büst rinnakuju) 3) Realistlikud kalurielu-kujutised · Hülgekütt Pakri saarelt 4) Monumendid · Russalka (1902, meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva) · Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929) 1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim
1257 eKr Eg. pinnakunst, reljeef, Nebamuni aed, 1400 eKr. Eg. Keskmise riigi pinnakunst Khnuhmotepi hauakambrist, u.1900 eKr. Eg. Keskmise Riigi pinnakunst, Linnud akaatsia põõsas, Khnuhmotepi hauakambrist, u.1900 eKr. Eg. pinnakunst, Linnujaht, u.1450 eKr Eg. maal papüürusel nn. Surnuteraamatu üks pilt, u.1285 eKr Egiptuse skulptuur, Echnatoni portree u.1360 eKr Eg.Uue Riigi skulpt., Kuninganna Nofretete büst, u.1360 eKr. Eg. Uue Riigi pinnakunst, Echnaton ja Nofretete oma lastega u.1345 eKr Eg. Uue Riigi Pinnakunst, Tutanhamon ja tema naine, u.1355 42 eKr Eg. Uue Riigi skulpt., Tutanhamoni mask, u. 1340 eKr. Lisa Tutanhamoni muumia
Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida: 1)Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid *Laeva viimne ohe, *Laine ainuke suudlus *Aja lend, *Koit ja Hämarik 2)Portreed: * J. Köleri büst 3)Realistlikud kalurielu-kujutised *Hülgekütt Pakri saarelt 4)Monumendid *Russalka, *Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus *L. Koidula mälestussammas Pärnus
mälestuskivi. Tema hauale Alatskivi kalmistul püstitati skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Alatskivi lähedal avati luuletaja 100. sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi muuseum Kooli fuajees paikneb alaline näitus Aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. Mõningad raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (19211935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956)
ideoloogia, mida ta kasutas oma valitsemise ajal ning mis jätkus ka peale tema surma Nõukogude Venemaal. Leninismi järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. · Leninism oli ühtlasi ka Lenini kultus. · Lenini nime kandsid Nõukogude Liidus mitmed linnad, kolhoosid, sõjaväeüksused, organisatsioonid, ehitised, riiklikud preemiad, ordenid ja muud autasud. · Kõigis suuremais linnades asus Lenini monument, suurtes asutustes oli Lenini portree või büst. Suuremad rahatähed ja paljud postmargid kandsid Lenini portreed. · Lenini surnukeha balsameeriti ning paigutati Moskvasse Punasele väljakule avalikuks vaatamiseks mausoleumi. ``Õppida, õppida, õppida, õppida Kommunismi!´´ Plakatid Täname kuulamast!
1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel); 2009 Avati Ungaris Kiskõrösis Sandor Petõfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst; 2010 Tallinna vapimärk. Kasutatud kirjanus http://ellen-niiit.weebly.com/looming.html http://www.elk.ee/?profile=ellen-niit http://et.wikipedia.org/wiki/Ellen_Niit http://ellenniiduleht.weebly.com/luuletused.html AITÄH!
Kruus) "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Märk ajalukku Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Alates aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm, arhitekt A. Mänd) ja Tartus (Jakob Hurda monument). Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. Jakob Hurda büst Otepää kiriklas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pildid Jakob Hurdist Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
Ghiberti. Paradiisi värav Ghiberti. Iisaku ohverdamine Ghiberti. Stseen Joosepi elust Donatello. Taavet Donatello. Gattamelata Donatello. Niccolo Uzano büst Verrocchio. Taavet Verrocchio. Kondotjeer Colleoni Verrocchio. Lorenzo de Medici Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust,
ja pinnamõjuga glasuuridega." Paas loetleb oma monograafias kokku kunstniku poolt valmistatud seitset keraamikas varianti. Antud tööl on all KF etikett, mis lubab oletada, et tegu on hilisema kunstniku vormi järgi valmistatud teosega. J. Koort on loonud mitmeid monumentaalskulptuure, nagu Tallinnas Rahumäe kalmistul asuvad kalmukujundused (sambad) H. Namsingi, perek. uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi kalmul; Jakob Tamme büst Väike-maarjas, August Kitzbergi hauasammas Tartus Raadi kalmistul ja C. R. jakobsoni hauamonument Kurgjal. Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal.Aastal 1929 valas skulptor Jaan Koort kolm metskitse skulptuuri. Üks kuju asub Moskvas,teine Eesti Kunstimuuseumis ning üle 60 aasta väljas seisnud skulptuuri hoitakse varjul Tallinna linnamuuseumis. Nunne tänaval on koopia, sest originaal langes korduvalt varguse ohvriks.
Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Ka kreeklased kasutasid tahutud kive, kuid ilma sideaineta. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid. Roomlased valmistasid skulptuuridele ka `parukaid'. TERMID-Rooma saunad BASIILIKAD-kohtu- ja ärihooned. Korralikud teed ja sillad(Kõik teed viivad Rooma) MOSAIIKpõrandad Hilisemad märkmed ................................................................................................... .........................
Õli, papp Maastik punase pilvega, 19131914. Õli, lõuend Saaremaa rand, 1913-1914. Õli, papp. Teel Tartust Viljandisse, 1915 1916. Õli, lõuend Merikapsad. 1913-1914. 14: J. Koorti skulptuure: Tallinna Rahumäe kalmistul asuvad H. Namsingi, perekond Uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi hauasambad. Tema valmistatud on Jakob Tamme büst Väike-Maarjas, August Kitzbergi ja Julius Kuperjanovi hauasambad Tartus Raadi kalmistul ja C. R. Jakobsoni hauamonumendi Kurgjal. Tema loodud on Vabadussõja monument Raplas. 15: Kuldse Kolnurga ehk Kuldse Kolmiku moodustasid: Kristjan Raud, Ants Laikmaa ja Nikolai Triik Kristel Hunt
Ka tema lõpetas Peterburi Akadeemia ja täiendas end Pariisis. Tema kuulsamad allegoorilise tööd on ,, Laeva viimane ohe", ,,Aja lend". Tema töötas pronksi ja pirnipuuga.Tsaarivalitsuse tellimusel püstitati 1906 a. Tallinnasse"Russalka"1893 a. uppunud sõjalaeva mälestuseks. Kuna ta oli pärit Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid" Hülgekütt", ,,Äreval ootel" Veel siis mõned näited A.Adamsoni loomingust: "Krimmi motiiv", Johann Köleri büst, "Via Appia"lõuend 63,2*102.3, "Kalevipoeg Põrgu väravas". Ta suri Paldiskis kus on ka tema majamuuseum ja ta maeti pärnusse. Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga esimeseks Eesti kunstniku kavandatud mälestusmärgiks Tallinnas
Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsultandina tegutses kalevipoja taastamisel staazikas skulptor Endel Taniloo. 4,6 meetri kõrgune ja 2,6 tonni kaaluv pronkskuju valmistati Tallinnas Ars Monumentaali töökojas. Mälestussammas avati 13. juunil 2003 - pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist. FR. R. Kreutzwaldi monument Pruunist poleeritud graniidist postamendil paikneb kirjaniku hallist graniidist büst. Monument püstitati algselt 1950. aastal maha võetud Kalevipoja asemele Munga tänava kohale. Seoses Vabadussõja mälestusmärgi taastamisega endises kohas 2003.a juunis, teisaldati monument Raekoja platsi poole Gildi tänava kohale. Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803 25.08.1882) monument avati pidulikult 28. detsembril 1952. Monument on skulptorite J. Hirve ja M. Saksa ning arhitektide H. Karro, A. Melliku ja M. Pordi ühistöö
omase paradoksaalse sisuga fraasi kaudu: ,, Minu ja hullumeelse ainus vahe seisneb selles, et mina pole hull. ,, . Paranoikute maailmapilt on kahestunud: peale esemete ja nähtuste tegeliku tähenduse näevad nad vastavalt oma kinnisideele veel lisatähendusi. Dali võttis seda fenomeni bukvalistlikult ning maalis terve rea topeltkujutisi, mida vaataja, vahetades tajutava pildi foone, võib interpreteerida mitmeti. Tuntumad nendest maalidest on ,, Nähtamatu Voltaire´i büst ,, , kus võib näha kord Voltaire´i nägu, kord kahte vanaaegsetes kostüümides teenijannat. Dali on ise korduvalt väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Nii ei allu ka paranoia kriitiline meetod loogikale. Dali on ise retooriliselt küsinud: ,, Kuidas te võite loota, et te nende piltide sisu mõistate, kui ma ise olles nende ,, tegija", neid sama vähe mõistan."
kirjutatud monograafiate ja üksikartiklite tasemel nii ulatuslikke uurimusi, et uut võib lisanduda paremal juhul vaid üksikute detailide osas. Mees on teinud Eesti ühiskonnale piisavalt teeneid ja see kõik väljendub meie praeguses 21. sajandis, kus meil on võimalik lugeda erinevaid jutte, luuletusi, ajalehti jne. Valik on suur. Hurt on Eesti ühiskonnale nii palju olulisi teeneid teinud, et tema portree on näha iga 10 EEK`i peal. Tema auks on tehtud büst ning meistertatud üks mälestusmärk Tartusse. (Lisa : Foto 1, 2, 3) 9 [Type text] LISA Foto 1 ,,Jakob Hurda büst" (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jakob_Hurt_b%C3%BCst.jpg) Foto 2 ,,Jakob Hurda mälestusmärk Tartus" (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/image1552.jpg) 10 [Type text]
kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. • Reljeefid värviti sageli värviliseks. • Samasugused olid ka seinamaalid. Seinamaal Kunst Echnatoni ajal • 14.saj.eKr valitsenud Pildil Nofretete vaarao Echnatoni ajal toimusid kunstis uuendused. Inimesi kujutati vabamalt, loomulikumalt. Suursugususele lisati inimlikku maist ilu. • Tollest ajast on pärit ka Echnatoni naise Nofretete büst, mis on olnud iluideaaliks läbi aastasadade tänapäevani. Egiptuse kunsti säilimine • Tänu tugevatele traditsioonidele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse kunst peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat. • Edaspidi sai Egiptuse kunst mõjutusi teistelt rahvastelt, eriti kreeklastelt. Selle kohta öeldakse ka, et Egiptuse kunst helleniseerus. • Meie ajaarvamise alguseks Egiptuse kunst hääbus täiesti.
avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 31. juulil 2009 avati Ungaris Kiskrösis Sándor Petfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst. Ellen Niit oli abielus Heldur Niiduga, Toomas Niit on nende poeg. Ta on sündinud 1958 aastal.Ellen Niit oli abielus ka kirjanik Jaan Krossiga 1958. aastast kuni viimase surmani 27. detsembril 2007. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Ellen Niit võitis tunnustuse tundesiira, elurõõmsa ja mõtiskleva värsikoguga "Maa on täis leidmist". Selle raamatu luuletused on nii lihtsad, kindlavormilised, intiimse
brutaalne diadeem gradatsioon bubert didaktika grandioosne buduaar diktaat graniit bukett diskreetne granuleerima buklet diskussioon greip buliimia dogmaatik grimass butafooria drastiline groteskne buum dzentelmen grupeerima börsindus dzoki guass büdzett dublaaz guljass bülletään duplikaat gurmaan bürokraat dünaamika gürsa büst düstroofik Kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega: antiloop, garderoob, atentaat, limonaad, sokolaad, tomahook, sünagoog, paradiis, fotograaf, reportaaz. Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r, siis enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega, aga
Kunstiajalugu Manerism Itaalias 1. Milline oli manerismi suhe talle eelnenud kõrgrenessanssi? Milles nad sarnanesid, milles erinesid? Eemalduti renessansi ideaalidest. 16. sajandi sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja vastureformatsioon kõigutasid usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ja maailma harmooniasse. Maneristid võtsid palju renessansist üle, seal hulgas veendumuse, et kunstil on väärtust tema enese jaoks. Samas polnud maneristidele enam olulised renessansikunsti kaks peamist autoriteeti loodus ja antiikkunst. Manerism ei taotlenud enam harmooniat ja sümmeetriat. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Maneristide suhe usku oli vastuoluline ja sageli kujutasid nad usku külmalt ja ükskõikselt. Maneristid hakkasid kasutama eredaid värvitoone. Inimese anatoomiat kujutati ...
Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter usukannataja Martüürium usukannatus Krutsifiks ristilöödukuju
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel) 2010: Tallinna vapimärk 31. juulil 2009 avati Ungaris Kiskrösis Sándor Petfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst. Ma arvasin Ma arvasin nõnda, et meri on alati sinine ja et varjatud kullateri täis on viimne kui inime. Et merel sõites tuleb julgelt tuuli trotsida ja väsimust võites tuleb ilmast imesid otsida. Ma sõudsin südames õhin, ümber lained sumasid, taevarannad ja merepõhi mulle vastu kumasid. Sain teada, et meri harva, õige harva on sinine ning et tühi ja halli karva on sageli inime. Nägin maid ma, mis järvetud jõetud, tolm ja põrm, muud ei olegi,
Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O. Ehelaid, 1973).1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. Kokkuvõte Juhan Liiv oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema luule muutus populaarseks alles peale tema surma. Kasutatud kirjandus
Meile meeldib ,,Seine´i jõgi", sest kunstnik on kasutanud erksaid ja kergeid värve, mis teeb pildi huvitavaks. Meile meeldis ka Märt Laarmani ,,Laud", sest on kasutatud väga julgeid värve ning kohati jättis lapsemeelse mulje ( nt. pilved on nagu suhkruvatid) 12. Skulptuuride ruumist tuntsime ära: August Weizenberg "Kristus" (marmor) Juta Eskel "Marie Under" (pronks) Ülo Õun "Veljo Tormis" (pronks) Aime Kuulbusch "Juhan Viiding" (pronks) Jaan Koort "K.Pätsi büst" (graniit) Juhan Raudsepp "Friedeberg Tuglase portreebüst" (pronks) 13. Eesti kunstnike II maailmasõja järgne looming: Leili Muuga "Ettevalmistus laulupeoks" (õli) Evald Okas "Kaevurid" (õli) Viktor Karrus "Vilja riigile" (õli) Adamson - Eric "Laulupidu" (õli) Valerian Loik "Protestilaul" (tempera,õli) Ilmar Malin "Lenin" (õli,kollaaz) Johannes Saal "Metropol" (õli) Johannes Saal "Nõuame rahu" (õli) Edgar Viies "Põlenud linn" (raud,keevitus)
G. W. F. Hegel ei olnud nooruses imelaps. 4 Pärast Tübingeni teoloogilise seminari lõpetamist olid tema filosoofilised teadmised lõputunnistuse järgi kasinad. G. W. F. Hegel 5 Oli abielus endast poole noorema naisega. Hegel on töötanud koduõpetajana, abiprofessorina, G. W. F. Hegeli büst ajalehetoimetajana, lütseumi rektorina, Heidelbergi Ülikooli filosoofiaprofessorina, Berliini Ülikooli rektorina. 6 Tema üheks kuulsaimaks teoseks on Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes. G. W. F. Hegel 7 Ta oli üks Saksa juhtivaid vaimuelu suunajaid, kelle loengutele oli tohutu tung hoolimata sellest, et esitusviis
vabadussammas püstitatakse Emajõe äärde Kivisilla ja Vabadussilla vahelisele alale Vabaduse puiesteel. Komitee otsuse kohaselt pidi Kalevipoeg seisma alusel üksinda. Okupatsioonivõimud lasid samba 28. Aprillil 1950 aastal lammutada ning 1952 pandi samasse paika Kreutzwaldi büst. Taasloodud mälestussammas avati 22.juunil 2003. Viiendaks valisin Friedebert tuglase monumendi. Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; 2. märts 1886 Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Oli pärit Ahjalt. 1901.a. suundus Tartu linnakooli õppima. Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti
maalikunstis näeme kujutatavatel inimestel tihti üht korduvat poosi-nn. Egiptuse poos, mis kujutab inimese nägu küljelt, silma aga otsevaates, ülakeha otsevaates, jalad allpool puusi aga küljelt. tegemist ei olnud oskamatusega, vaid nii kujutatud inimene oli kõige ilmekam. vaarao Echnatoni valitsusajal 14. saj. e.m.a. pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Tema ajastust on pärit kaunitar Nofretete büst, mis on mõjutanud iluideaale ka tänapäeval . Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst 5000 aastat tagasi tärkas egeuse mere saartel omapärane kultuur, mida tähtsamate keskuste järgi nimetatakse kreeta- mükeene kultuuriks. See kestis ligi 2000 aastat ja lõppes 12.saj. e.m.a. kui kreeklased need alad vallutasid. Egeuse arhitektuurist on kahtlemata kuulsaim Knossose loss, mis on osaliselt tänapäevalgi säilinud. lossi põhiplaan
Obelisk- päikesejumala auks püstitatud nelinurksed kiviplokkidest sihvkad teravatipulised ausambad 1570 1070 ekr 20.Seisval figuuril on vaarao tardunud sirges poosis, vasak jalg ees, rusikasse tõmbunud käed vastu külgi surutud. Nägudel on võimukas ja üleolev naeratus. Sfinks on Vaarao pea ja lõvi kehaga. 21. Polüteism asendati monoteismiga, ainujumalaks sai Aton. Vaaraod kujutati lõdvana, pehmena, elavalt, isegi haiglasena, mitte ilustatult ega üldistatult. Nofretete büst poole meetri kõrgune kuju Nofretetest, näojooni on realistlikult kujutatud. (aeg: 1365 eKr.) 22. Egiptuse pinnakunst reljeef ja seinamaal. "Egiptuse poos" - pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Vähemväärtuslikuks peetud inimesi kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Värvid ei jäljenda loodust, on dekoratiivsed, perspektiivi ei tuntud, tagapool asuvad tegelased paigutati eespoolsete peade kohale.
Vannis(naine kausis); Kuivatav naine(põlviti rätikuga A.Renoir 1941-1919 sünd Limoges vaene*13a portselanimaalija*19 Pariisi*Päikesevalguse ja hetke tabamine*väga elurõõmsad ja helged pildid---Akt päikesepaistes(alasti naine, valgus läbi lehtede); Moulin de la Galette; Vihmavarjud; Lõuna paadiretkel; Peale suplust(alasti naine kuivatab); Monet piibuga; Lugev Monet(piip suus); Blond supleja; Härra Sysley abikaasaga(mees pintsaku N pun kleidis); Aline büst-skulp A. Rodin 1840-1917 pärit keskk jõukas*hea haridus*raske isel*eeskuj antiik ja Mich loomingust*tunnustatud*ei meeldinud kriitikutele--Mõtleja(mees istub); Danaide(naine tekib merelaine); Balzak(kirjanik hommikumantlis); Suudlus; Igavene hetk(mees naise rinnal); Calais kodanukud(5 inimest, enne surma); Katedraan(2 kätt); Jumala käsi(käes on elu); Põgenev; Autoportree J. A. M
· Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike
annaabi.ee 
