Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kala ja kalatooted referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kala ja kalatooted referaat #1 Kala ja kalatooted referaat #2 Kala ja kalatooted referaat #3 Kala ja kalatooted referaat #4 Kala ja kalatooted referaat #5 Kala ja kalatooted referaat #6 Kala ja kalatooted referaat #7 Kala ja kalatooted referaat #8 Kala ja kalatooted referaat #9 Kala ja kalatooted referaat #10 Kala ja kalatooted referaat #11 Kala ja kalatooted referaat #12 Kala ja kalatooted referaat #13 Kala ja kalatooted referaat #14 Kala ja kalatooted referaat #15 Kala ja kalatooted referaat #16 Kala ja kalatooted referaat #17 Kala ja kalatooted referaat #18 Kala ja kalatooted referaat #19 Kala ja kalatooted referaat #20 Kala ja kalatooted referaat #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kati Salak Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
29
doc

Kala- ja kalatooted

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KALA- JA KALATOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Siskukord Siskukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kala tähtsus talurahva toidus......................................................................................

Kaubandus ökonoomika
thumbnail
5
doc

Kalad

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Kalade säilitamine ja töötlemine Kätlin Orav K-08A Pärnu 2009 Kalade esmane töötlemine: Omapüütud või elusana ostetud kala tappa kohe veest väljavõtmisel. Enne surmamist tuleb kala tuimestada. Selleks on mitu moodust. 1. Kala otsmikule lüüa noaseljaga või püügil kaasasoleva vahendiga, näiteks näpitsaga. Tuimestamiseks võib kasutada ka töökorras elektrilist kalatuimestusaparaati. 2.Väiksema kala saab surmata ka silmade tagant kukalt tugevalt pigistades. Otsekohe pärast tuimestamist tuleb kalad surmata. Kalastustarvete kaupluses on müügil spetsiaalsed kalasurmamisvahendid. Lestalised tule surmata kiire lõikega, mis läbistab kõri ja selgroo. 3

Keemia
thumbnail
2
doc

Kala

Kala Kalaliha on sidekoevaene, õrn, kiiresti toiduks valmistatav, hästi seeditav ja omastatav. Kõige maitsvamad kalaroad saab vastpüütud kaladest ja sellepärast kaubastatakse kalakauplustes ka eluskalu. Enamasti on kalad müügil värskelt ja külmutatult või töödeldud soola-, suitsu- või kuivatatud kalaks, konservideks, preservideks või kulinaartoodeteks. Kuna kala on kiiresti riknev toiduaine, tuleb ostmisel jälgida, et ta oleks täiesti värske. Maitsvamad on keskmise suurusega (vanusega) kalad. Liiga suurte kalade liha on tuim ja puine, värskete (noorte) kalade liha aga liimaineterikas ja vähem maitsev. Räimed, tindid ja teised väikesed lahtiste soomustega kalad rapitakse: lõigatakse ära pea ja koos sellega tõmmatakse välja sisikond või jäetakse pea otsa ja kõrvaldatakse ainult lõpused koos sisikonnaga. Pärast

Kokandus
thumbnail
10
doc

Kalade üldiseloomustus

KALA Kaladega seotud ohud Botulism ­ seda soodustab vaakumpakendamine. Hävib autoklaavis 120C juures. Saasteained ­ raskemetallid ­ elavhõbe, arseen, dioksiinid. Mida vanem suurem ja rasvasem on kala, seda suurem on oht, et on saasteainete oht Parasiidid ­ laiuss. Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65C) Allergeen ­ kalalõhn Kalade toiteväärtus Kõrge toiteväärtusega, sisaldavad asendamatuid aminohappeid Kergesti omastatav Madala kalorsusega ­ sobib dieettoiduks ­ 100g/ 100-130Kcal Lõheroosa ­ karotenoidid ­ antioksüdant Kalade toitainetesisaldus Vett ­ 50-85% Valku ­ 9-27% (enamus täisväärtuslik ­ asendamatud a.h.)

Kokandus
thumbnail
5
doc

Kala talurahva toidus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K KALA TALURAHVA TOIDUS Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 Sissejuhatus Käes olev referaat räägib lühidalt kala tähtsusest vanade eestlaste toidulaual,aga ka selle käsitlemisest enda elatamiseks. Kala pole üksnes olnud rannarahva põhiliseks leivakõrvaseks vaid ka elatusallikaks, sest suur osa saagikusest olenes inimeste toimetulek. Kala tähtsus talurahva toidus Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne. Kuna Liha oli harva saada, siis leiva

Kokandus
thumbnail
3
doc

Kalad ja kalatooted

Kala ja kalatooted Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse

Kokandus
thumbnail
13
docx

Kalakasvatuse konspekt

Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste vormidega. Eestis on suuremaid karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma lõbuks väikestes tiikides, võib olla isegi kuni 500. Eesti Statistikaameti andmeil on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 70 tonni. Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud kala, võiks ulatuda 80­200 tonni piiresse. Soomuskatte varieeruvus hajuspeegelkarpkalal (ssnn) Soomuskatte pärilikkus: 1. Soomus x soomus: 100% soomus; 75% soomus + 25% hajuspeegel 2. Soomus x hajuspeegel: 100% soomus; 50% soomus + 50% hajuspeegel 3. Hajuspeegel x hajuspeegel: 100% hajuspeegel Pidamine Pidamisviisid: 1. Hobikasvatus Ekstensiivne - looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madalal asustustihedusel (300 tk/ha), toodang 100 - 150 kg/ha; 2

Kasvatavate kalade bioloogia
thumbnail
12
rtf

Arvestuse piletid vastustega

lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 3­3,5 mm pikad, läbimõõduga 0,03­0,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline

Kalade ihtüpatoloogia ja toksikoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun