-siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 1. lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; 2. keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; 3. rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; 4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ),
..10 aastat vanaks. Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala. Ta ruljas keha on kõige kõrgem kukla kohalt, siis aga aheneb ühtlaselt saba suunas. Pea ja suu on suhteliselt suured. Tursa värvus sõltub elukeskkonnast, kuid enamasti on küljed 5 Kalad meie toidulaual kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täpidega, kõhupool on seljast heledam. Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Röövkalana on tema ohvriks räimed, kilud, lestad ja ka enda nõrgemad liigikaaslased. Tursk on päevase eluviisiga. On kindlaks tehtud, et ööseks laskuvad nad kivisele merepõhjale ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli või koguni külili. Tursk on
püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. 1. Kilu 2. Räim Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Värvuselt on küljed kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täpidega, kõhupool on seljast heledam. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk, kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala
..8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse .Lest on töönduskala. -8- -9- 4. Tursk Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik.Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem – kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Värvuselt on küljed kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täppidega, kõhupool on seljast heledam. Tursk on kala, kes asustab laiu veteavarusi, elades peamiselt Läänemere kesk- ja lõunaosas. Tursaparved on väga liikuvad, kuid nad hoiduvad suurtesse sügavustesse ja põhjalähedastesse veekihtidesse
· Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 13 · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid. 14 Kalade liigitus ja elukohad Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne); · -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused);
· Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K · Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid.Kalade liigitus ja elukohad Kalad liigitakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · -keha kuju (pikklikovaalsed, lamedad jne); · -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); · -uimede arv, asetus ja kuju;
ettepoole. Anisakis liikidel sagarad puuduvad. Ekskretoorne ava asetseb anisakiididel külgmiselt, mônedel liikidel subventraalsete huulte all ja teistel närvirônga juures. (Grabda, 1991) Contracaecum`i perekonna esindajad on mereimetajate ja kalatoiduliste lindude parasiidid. Contracaecum osculatum on kosmopoliit, kelle lôpp-peremees on hüljes. C. osculatum`it esineb nii mage- kui merevee kalades. Eelkôige tursal, kuid ka lôhel (Salmo salar), räimel (Clupea harengus membras) ja teistel eelkõige riimveelistel kaladel. Ta on levinud eelkõige põhja poolkeral. Euroopas on teda valdavalt Põhjamere- Läänemere- ja Põhja-Atlandi regioonis. (Moravec, 1994) Kalad toimivad kui vaheperemehed, nendes leidub kolmanda staadiumi larve, mis asuvad kas kohe maksa memraani all vôi sügavamal parenhüümis. (Fagerholm, 1982) Kolmanda staadiumi larvid on 3,18-22,00 mm pikad (Moravec, 1994). Ekskretoorne
annaabi.ee 
