Kala (0)

Kala
Kalaliha on sidekoevaene, õrn, kiiresti toiduks valmistatav, hästi seeditav ja omastatav. Kõige maitsvamad kalaroad saab vastpüütud kaladest ja sellepärast kaubastatakse kalakauplustes ka eluskalu. Enamasti on kalad müügil värskelt ja külmutatult või töödeldud soola-, suitsu- või kuivatatud kalaks, konservideks, preservideks või kulinaartoodeteks. Kuna kala on kiiresti riknev toiduaine, tuleb ostmisel jälgida, et ta oleks täiesti värske. Maitsvamad on keskmise suurusega (vanusega) kalad . Liiga suurte kalade liha on tuim ja puine, värskete (noorte) kalade liha aga liimaineterikas ja vähem maitsev.
Räimed, tindid ja teised väikesed lahtiste soomustega kalad rapitakse: lõigatakse ära pea ja koos sellega tõmmatakse välja sisikond või jäetakse pea otsa ja kõrvaldatakse ainult lõpused koos sisikonnaga. Pärast rappimist kalad pestakse ja nõrutatakse. Väiksemad kalad, nagu räimed, tindid, rääbised, ahvenad, jäetakse toiduvalmistamisel enamasti terveks, keskmise suurusega kalad lõigatakse tarviduse korral poolpõiki parajateks portsjontükkideks, suuremad ja paksemad kalad fileeritakse enne tükeldamist. Fileerimisel tehakse terava noaga sisselõige piki selga selgroo suunas, siis lõigatakse selgroolt filee ära. Tarviduse korral eemaldatakse fileelt ka küljeluud ja nahk. Selleks pannakse filee nahapoolega vastu lõikelauda, lõigatakse terava noaga ära esmalt küljeluud ja siis eemaldatakse, saba poolt pea suunas, nahalt puhas liha. Sel juhul pole soomuseid tarvis eelnevalt eemaldada. Puhastatud kaladele või kalatükkidele piserdatakse sidrunimahla või lahjendatud äädikat, mis teeb kalaliha heledamaks ja vähendab erilist lõhna ja maitset . Ühtlasi puistatakse kalale soola (l triiki sl. l kg puhastatud kala kohta) ja lastakse jahedas kohas 20–30 minutit seista. Siinjuures pidada meeles, et pikemat aega soolaga seismisel muutub kalaliha tuimemaks, sool tõmbab kalalihast mahla välja.
Hakkliha valmistatakse lahjemate kalade – tursa, haugi, koha jt. puhtast nahata fileest. 500 g kalafilee kohta tuleb arvestada 75–100 g saia, 50 g seapekki, võid või rasva, 1/2–3/4 klaasi piima, l muna, soola, pipart või muskaati. Rasva asemel võib lisada ka koort. Kalaliha lastakse koos piimas leotatud saia ja pekiga l–2 korda läbi hakkmasina, lisatakse soola ja pipart, muna, sulatatud rasva või koort (viimaseid siis, kui pekki pole kasutatud) ning segatakse kloppides ühtlaseks massiks. Hakklihamass jagatakse märgade käte abil osadeks ja vormitakse riivsaias kotletid , bitkiid , pallid või kalarull.Kala pead, saba, uimi ja luid kasutatakse kalapuljongi keetmiseks. Enne keetmist pestakse need hoolikalt. Kalamaksa ja väiksemate kalade marja võib praadida. Vääriskalade – tuuraliste ja lõheliste mari soolatakse.
Hautatakse mitmesuguseid värskeid kui ka kergelt soolatud kalu. Väikesi kalu hautatakse tervelt (räimed, kilud jt.), suuremaid kalu portsjontükkide või fileena. Ettevalmistatud paksemad kalatükid või terve filee asetatakse ühekihiliselt madalasse hautamisnõusse või vormi, väikesed kalad ja fileetükid aga kahe- või mitmekihiliselt. Kalade vahele ja peale puistatakse soola, peenpipart, tükeldatud maitsevilju või hakitud maitserohelist. Toidu maitse tõstmiseks ja mitmekesistamiseks võib suvaliselt lisada hakitud värskeid või konserveeritud seeni ( puravikud , sampinjonid, kukeseened jt.), seenepulbrit, valget lauaveini, tomatipüreed ja võid või koort.Nõu kaetakse tihedalt kaanega ja hautatakse mõõdukas kuumuses, kuni kalad on pehmed (umbes 25–30 minutit). Lauale antakse koos hautamisleemega või valmistatakse sellest hele kalakaste.
Keetmiseks on kohasemad haug , koha, tursk , kaptenkala, forell ja teised suuremad kalad. Väiksemad kalad lagunevad keetmisel ja sobivad rohkem hautamiseks ja praadimiseks.Kalu võib keeta tervelt, suuremate fileetükkidena, portsjontükkidena, kalarullidena. Suuremad kalad ja paksem filee pannakse keema soolaga maitsestatud külma või leigesse vette, väikesed kalad ja kalatükid kuuma vette. Otstarbekohane on kasutada spetsiaalset restiga kalakeedunõu; selle puudumisel asetatakse kalad keema puhta marliga, mille abil saab keedetud kala veest välja võtta, ilma et ta laguneks. Vesi peab kalu parajalt katma ; lisatakse ka tükeldatud maitsevili, pipart, loorberilehti ja pisut äädikat või kurgimarinaadi. Viimased on eriti vajalikud tursa, säga, lutsu ja linaski keetmisel.Lõhe, forelli ja siia keetmisel lisatakse maitseaineid tagasihoidlikult, sest neil kaladel on niigi meeldiv maitse, mida vürtsid võivad rikkuda.Kalu keedetakse nõrgal tulel. Väikeste kalade ja kalatükkide keedu -ajaks arvestatakse 12–15 minutit, suured kalad, olenevalt paksusest, keevad 30 minutit kuni l tund. Keeduveest tõstetakse kalad välja vahetult enne laualeandmist, asetatakse soojale vaagnale, soovi korral valatakse peale natuke sulatatud võid, kaunistatakse maitserohelise ja sidruniviiludega, juurde pannakse keedetud kartuleid , mis pidulikul serveerimisel olgu väikesed, ümmargused (kalakartulid) ja hakitud tilli või peterselli-lehtedega üle puistatud. Siia juurde sobivad hästi ka keedetud ja sulavõiga ülevalatud aedviljad (aedherned, lillkapsad, porgandid). Kartulite asemel võib keedetud kala juurde anda sõmerat riisiputru.
Reedetud kala kastmeteks sobivad kalaleemega valmistatud heledad kastmed , nagu tilli-, mädarõika-, sidruni -, poola, hollandi ja vähikaste.
Tervelt küpsetatakse suuremaid ja keskmise suurusega kalu, nagu latikas, säinas, haug jt., ka puhast kalafileed koos sobivate lisanditega. Keedetud või praetud ja luudest puhastatud kala, kalafileed ja kalakotlette võib üle küpsetada paksemas heledas kastmes (gratineerida).Suurema kala küpsetamisel piserdatakse see pärast puhastamist nii seest- kui väljastpoolt sidrunimahla või äädikaga, hõõrutakse üle soolaga ja lastakse 20–30 minutit seista. Siis asetatakse kala kuumale rasvasele pannile, määritakse hapukoorega, peale pannakse või- või margariini-tükikesi ja küpsetatakse keskmise kuumusega ahjus, olenevalt kala paksusest, 30-40 minutit. Küpsetamise vältel lisatakse pannile tarviduse järgi kuuma vett või kalaleent, aeg-ajalt kastetakse kala pannikastmega. Valmis kala tõstetakse tervelt vaagnale ja antakse lauale keedetud kartulite ja aedvilja ning pannikastmega.
Väikesi kalu praetakse tervelt, keskmise suurusega kalad lõigatakse koos luudega tükkideks, suuremad ja paksemad fileeritakse enne tükeldamist. Siis piserdatakse kalad sidrunimahla või lahjendatud äädikaga, puistatakse peale soola ja lastakse 20–30 minutit seista. Sidrunimahla või äädikaga piserdamine on eriti tarvilik merekalade spetsiifilise maitse kõrvaldamiseks. Enne praadimist kalad enamasti paneeritakse, siis pruunistuvad nad paremini, jäävad mahlasemad ega lagune praadimisel.Kalu praetakse väheses või rohkes rasvas. Väheses rasvas praadimisel kuumutatakse rasv pannil , sellesse laotakse ettevalmistatud kalad üksteise kõrvale ja praetakse mõlemalt poolt parajalt pruuniks . Paksemad kalad või kalatükid pannakse pärast pruunikspraadimist väheks ajaks ahju või pliidile nõrgemasse kuumusesse küpsema. Rohkes rasvas praetakse enamasti kahekordselt paneeritud või taignasse kastetud kalafileetükke. Seejuures olgu rasva nii palju, et kala oleks üleni kaetud või vähemalt poolest saadik rasvas.Praetud kala antakse lauale keedetud või praetud kartulite, keedetud aedvilja ja toorsalatitega. Kastmetest kasutatakse enamasti tomati- või hapukoorekastet. Sagedasti jäetakse kaste ära, vaagnale asetatud kala valatakse üle sulavõiga või asetatakse sellele rohelise või, juustuvõi või muu erimaitsega või kettake ja sidruniviil. Praetud kuuma kala serveeritakse ka külma kastmega .
Röstitakse nii värskeid kui ka soolatud kalu. Viimased leotatakse enne röstimist. Puhastatud värsked kalad piserdatakse sidrunimahlaga, puistatakse üle soolaga ja lastakse 15–20 minutit seista. Seejärel kuivatatakse kalad või kalatükid, määritakse toiduõliga, asetatakse rasva või pekiga määritud kuumale restile ja röstitakse sütel või röstimisseadmel parajalt pruuniks ning küpseks. Röstitud värske kala antakse lauale nagu praetud kala. Kuumad soolasilgud ja -heeringad valatakse üle sulavõiga, puistatakse peale peenendatud murulauku või sibulapealseid ja antakse lauale kuumade keedetud kartulitega. Külmad röstitud soolakalad antakse lauale hapukoorega ja süüakse kuumade või külmade keedetud kartulitega.