28. Suguliitelise retsessiivgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine. Suguliiteline retsessiivne defektgeen pärandub heterosügootse emaslooma kaudu, kuid avaldub peaaegu alati ainult isasloomadel: xX * XY -> 1/4AA + 1/4A0 + 1/4aA + 1/4a0 29. Autosomaalse dominantse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine. 1) Defekt esineb kõigis põlvkondades. 2) Igal defektsel järglasel on vähemalt üks defektne vanem (välja arvatud uued mutandid). 3) Tabandunud isendid jaotuvad sugude vahel võrdselt. 4) Tabandunud vanema normaalne järglane ristatuna normaalse isendiga annab normaalseid järglasi ja viimaste järglased on samuti normaalsed. 5) Kui defekt on harv, kuid mitteletaalne, siis enamus tabandunud isendeid sünnib risatamisest normaalne X tabandunud (aaxAa), mille puhul eeldatavalt on pooled järglastest tabandunud. 6) Kui defekt on letaalne, siis esineb teda väga harva ja selle esinemus on võrdne kahekordsemutatsioonisagedusega. 30
HAIGUSTEKITAJA • Enamasti saadakse nakkus koeralt. • Haige loom käitub omapäraselt - on arg, keeldub söömast, neelab mittesöödavaid esemeid, muutub sõnakuulmatuks, uriseb, raevuhoogude ajal püüab hammustada, haugub kähedalt ja venivalt. • Tahab juua, kuid juba vee nägemisel tekivad tal neelamislihaste krambid • Haiguse hilisemas järgus on koeral suu lahti, keel väljas, saba sorgus ja käik vankuv. • Algul on tõvest tabandunud tagumine kehapool, hiljem järgneb üldine halvatus, mille tagajärjel loom sureb. HAIGUSTEKITAJA LEVIK • Nakatumine algab hetkel, mil haige looma sülg satub hammustuse kohta või kriimustusse/haava. • Haigustekitaja jääb paljunema ligikaudu nädalaks sissepääsuväratisse. • Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, ning edasi silmadesse, südamesse, nahka ja suuõõnde. • Viirus paljuneb süljenäärmetes ja eritub süljega.
näiteks krambid või halvatus. Koerte katku põhjustab koerte katku viirus, mis olles üheahelaline RNA viirus kuulub Morbilliviiruste sugukonda. (Lempp jt., 2014) Infektsiooni kliiniline pilt on väga varieeruv. Esmane sümptom, kehatemperatuuri tõus, ei ole spetsiifiline. Klassikalisteks nähtudeks on nõre eritus silmast ja ninast, isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks maailma haruldaseima koerlase – etioopia hundi – arvukuse languse põhjuseks on olnud koerte katku viirus (Gordon jt., 2015). Nakkuse levikus esinevad liigilised erinevused. Kodukoerte hulgas toimub nakatumine oronasaalselt, kuid metsikutel koerlastel infitseeritud liha söömise
karbofossi 0,3...0,4%-lises emulsioonis. 6 Varreingerjas Kahjustatud tulpide noored võsud kõverduvad ja keerduvad. lehepind muutub laineliseks, tekivad sõlmetaolised puhetised, mille ümber lehekude kolletub. Õiepungad on äbarikud, ühekülgsed ja kuivavad. Kahjustavad palja silmaga nähtamatud niitjad nematoodid. Kahjur levib ka nakatunud sibulatega ja mulla kaudu. Tõrje: 1. Ingerjast tabandunud taimed koos mullapalliga kõrvaldada ja põletada. 2. koristuse järel , samuti istutuse eel , nakkuskahtlased sibulad prakeerida. 3. tulbisibulad hoida enne istutamist 3-5 minutit 35-37°C-s vees. 4. Tulpe samal põllul mitte enne 4-5 aasta möödumist kasvatada. 5. Hoiduda kasvatamisest nartsissi,hüatsindi, floksi, sibula, ja maasika järel enne3-4 aasta möödumist, sest ingerjad kahjustavad ka neid kultuure.
aluselises vees kahjustub kalade nahk ning võivad samuti hakata arenema saproleegniad. Saprolegnioos võib esineda kaladel aastaringselt, kuid nagu viimaste aastate uurimistulemused näitavad, on erinevail seeneliikidel veetemperatuuri suhtes erinevad nõuded. Kõige enam esineb saprolegnioosi siiski kevadel ja sügisel.Haiguse varajases staadiumis täheldatakse kalade kehapinnal, uimedel ja lõpustel peeni valgeid niidikesi. Mõne päeva pärast tekib tabandunud piirkondades valkjas või hall vatitaoline katt, mis koosneb seeneniidistikust ja nekrotiseerunud epiteelirakkudest (joonis 41, foto 27). Saproleegniad võivad tungida edasi nahaalustesse kudedesse, lagundada need ja jõuda siseorganiteni. Seene arenemise kiirus ja kudede kahjustused olenevad kala seisundist (organismi üldseisundi nõrgenemisel areneb seen kiiremini), vee temperatuurist, gaaside sisaldusest, vee reostatusest ja teistest keskkonnatingimustest
Kostiad paljunevad lihtpooldumise teel. Kostioosi haigestuvad mitme kalaliigi kuni kahe kuu vanused maimud. Vanemad kalad võivad olla parasiidi kandjaiks. Haigus esineb kevade lõpul ja suvel. Kala nahale ja lõpustele kinnituvad parasiidid kahjustavad tugevasti epiteeli. Kahjustatud aladel hakkavad arenema seened ja sekundaarne mikrofloora. Nahale ilmub sinakashall katt. Haigus kulgeb kiiresti ning juba mõni päev pärast haigete kalade avastamist on suurem osa kaladest tabandunud. Haiged kalad ujuvad vee pindmises kihis, kogunevad tiigi või basseini sissevoolule ning neelavad õhku. Tõrje aluseks on kalamajandis ettenähtud profülaktikaabinõude hoolikas täitmine. Esmajoones on vaja vältida haigustekitajate sissetoomist majandisse. Häid tulemusi kostioosi puhul annab formaliini kasutamine maimude vannitamisel (150 ml 38%st formaldehüüdi 1000 liitri vee kohta). Toime aeg 1530 minutit. Forellimaimusid võib
Enamasti esineb sellist kontraktuuri rohkem esijalgadel. Kergete juhtumite puhul parandatakse seda jala masaaziga ja lastakse kõndida kõval pinnasel. Keskmistel juhtudel pannakse jalg lahasesse- pehmem materjal allapoole. Võib kasutada ka paksu tugevat sidet kuigi kõik oleneb kontraktuuri seisust. Esineda võib seda ka raskemal tasemel. Näiteks kui varss ei ole võimeline oma jalgu sirutama ega püsti tõusma, kus randme-ja kannaliiges on tabandunud. Sellist juhtumit kutsutakse kaasasündinud kontraktuuriks. Nendel juhtudel ei ole varss võimeline elutegevusele ning ta eutaniseeritakse. Jaladeformatsioonid külgsuunas sisse- ja välja poole nii randme- kui sõrgatsiliigesest on varssadel sagedased. Põhjusteks peetakse randme-ja kannaliigese väikeste luude ebapiisavat luustumist, samuti epifüüsi põletikulisi seisundeid liigeses. Ravivõttena kasutatakse enamasti konservatiivset jala sidumist ja lahastamist. Page 4 Seedeelundkond4
sündroomiga võib ta kogeda kõikvõimalkke tajumoonutusi. Sarnasel moel võivad inimesed kannatda ka lõhnamoonutuste all. Kandadalannal Mary B.-l lõi dsüosmia välja kaks kuud pärast üldnarkoosi all tehtud operatsiooni. Kuus aastat hiljem saatis ta autorile üksikasjaliku kirjelduse pealkirjaga 4 ,,Fantoom minu peas". Maryl oli emaka eemaldamise operatsioon. Neli kuud hiljem oli ikka heas vormis ja täis elujõudu, kuid Maryt oli tabandunud nähtamatu häire, millest keegi ei paistnud midagi teadvat. Pika aja peale hakkasid Maryl toitude juurde tekkima ebaharilikud maitsed. Ajapikku muutusid need üha jubedamaks. Täieliku anosmia puhul sellist tajutavate lõhnade muundumist või liialdatud intensiivsust esineda ei saa, esineb vaid lõhnahallutsinatsioone. Kuid need võivad olla ka väga erilised. Seda sama oli märkinud autorile ka Heather A. Ta märkis, et hallutsinatsioone ei saa
Toksiine tähistatakse A - E (5 tk). d) eksfoliatiivne toksiin -impetigo põhjustaja (väikesed mädavillid epidermisel) nii loomadel kui ka lastel 3) Stafülokokkide ekstratsellulaarsed ensüümid ja nende toime C.Ekstratsellulaarsed ensüümid a) koagulaas - traditsiooniliselt jaotatakse stafülokokid kaheks: koagulaaspositiivseteks (CPS) ja koagulaasnegatiivseteks stafülokokkideks (CNS). CPS peetakse patogeenseteks. Koagulaasi toimel muutub tabandunud piirkonnas vereplasma fibrinogeen fibriiniks, mis ladestub mikroobi välispinnale, nii saab mikroob kaetud organismi enda valguühenditega mida fagotsüüdid ei suuda eristada kui "võõrast",see aeglustab oluliselt fagotsütoosi. Fibriini ladestumine põhjustab ka suurte kämpude teket, mis omakorda on suureks takistuseks fagotsüütide toimele. b) hüaluronidaas - hüdrolüüsib sidekoe mukopolüsahhariide, mis soodustab invasiooni. Tuntud ka spreading factor nimetuse all.
Jahukastest kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi ja nende alumine külg muutub punakaks. Kahjustatud toored marjad jäävad väikseks, küpsed marjad muutuvad jahukaste mõjul hallikaks ja halvamaitseliseks. Parim viis jahukastet vältida on kasvatada jahukastekindlaid sorte. Viirus- ja mükoplasmahaigused Nende vastu tõrjet pole, taimed tuleb üles kaevata ja hävitada. Koduaias, kus pikki aastaid on istutatud juhusliku päritoluga maasikaid, levivad näiteks nõialuudsusest tabandunud taimed väga kergesti: emataim on lopsakas ning annab palju väga ilusaid tütreid. Nende ainuke viga on see, et õitsemisest hoolimata vilju ei tule. Samuti ei saa saaki siis, kui taimed on nakatunud roheõiesust põhjustava müko-plasmaga. Nagu haiguse nimi ütleb, on selle iseloomulik tunnus rohelised õied: juba loomu poolest rohelised tupplehed on ebanormaalselt suured ja lopsakad. Ka kroonlehed, mis jäävad küll tavalisest väiksemaks, muutuvad rohekaks.
Hukkunud haue on kõva, meenutab suira ja on kinnitunud kärjekannule küllalt tugevasti. Vahel katavad mesilased hukkunud haudme tarupigiga. Mesilased haigestuvad sagedamini talve lõpul ja kevadel. Haiged mesilased on rahutud, muutuvad nõrgaks, kukuvad tarupõhjale. Nad hukkuvad kas tarus või taru läheduses. Mesilase tagakeha on komplemisel kõva. Haiguse vältimiseks tuleb kasvatada tugevaid peresid ning hoida tarud kuivad. Haiguse tõrjel on tähtis tabandunud kärgede kõrvaldamine, kahjutustamine ning tarude desinfitseerimine. Aspergilluse perekonna hallitusseente eosed võivad ohustada ka inimest. Rohkesti eoseid sisaldavat mett tuleb keeta. Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad
Nakkusele on vastuvõtlikud kõik seatõud. Võõrutusjärgne multisüsteemne kurnatuse sündroom esineb sageli kaasnakkusena parvoviroosi ja respiratoor- reproduktiivsündroomi korral. Seroloogilised uuringud kinnitavad viiruse ulatuslikku levikut seakarjades üle kogu maailma. Dermatiidi-nefropaatia sündroomi on diagnoositud paljudes riikides. Inglismaal ja Hispaanias on kui 20%, paljudes teistes Euroopa riikides aga kuni 1% karjadest tabandunud. Kliiniliselt haigestuvad 12 22 nädalased sead. Nakkusallikaks on haiged või latentsed viirusekandjad loomad, kes eritavad viirust ninanõre ja roojaga. Levib: Haigelt loomalt tervele, kui haiged paigutatakse tervete hulka, otsene kontakt, kaudne kontak (naaberaedik), horisontaalselt ja vertikaalselt Riskifaktorid: SRRS nakatunud või selle vastu vaktsineeritud loomad, viirusega nakatunud loomad 3km raadiuses, sigade parvoviiruse antikehad, sperma ja
närvikuide liigub seljaajju, seejärel peaajju. Peaajust liigub tagasi seljaajju ja sealt süljenäärmetesse. Paljuneb neokorteksis (vaikne marutaud), pole kuri, apaatsed, järgneb kooma ja surm. Viirust on leitud ka keelepapillidest, korneast. See on neurotroopne haigus, ei ole vireemia! Kõige pikem inkubatsiooniaeg on 2 aastat. 8. Aeglaselt progresseeruvate viirusnakkuste patogenees (visna/maedi) Maedi-Visna – retroviirus, ei põhjusta kasvajaid. Tabandunud on kitsed ja lambad, eriti vastuvõtlik on nt soome landrassi lammas. Maedi ja Visna – üks viirus, kuid põhjustab eri asju. Maedi – respiratoorsed kahjustused; Visna – KNSi häired. Maedi on fataalne – tekib hapnikuvaegus ja raskendab sekundaarne bakteriaalne infektsioon – kopsupõletik. Kliiniline pilt – väljasirutatud kael, kõhetu ja kuiv köha (röga pole). Visna on samuti fataalne – tekib ataksia (liigutuste koordinatsioonipuue) e. kordinatsioonihäired,
Erinevate puu-ja köögiviljade jaoks on erinevates maades välja töötatud kvaliteedistandardid, mis näevad ette vastava puu-või köögivilja jaotamise kvaliteediklassidesse, samuti nende pakendamise ja märgistamise korra. Miinimumnõuded: Õunad ja pirnid peavad olema: -terved (vigastusteta), -puhtad, ilma nähtavate võõrlisanditeta. Õunad ja pirnid ei tohi olla: -liigse pindniiskusega;-võõrlõhna- ega maitsega; -kahjurite poolt tekitatud vigastustega, -mädanike poolt tabandunud ega muul moel kasutuskõlbmatuks muutunud. Tervisekahjulike ühendite ja ainete sisaldus õuntes ja pirnides ei tohi ületada kehtivaid piirnorme. Kvaliteediklassid Õunad ja pirnid jagatakse nelja kvaliteediklassi: ekstraklass, esimene, teine ja kolmas klass. Iga kvaliteediklassi kohta on kehtestatud lubatud pinnavead, kuju-, arenemis-ja värvusvead. 3. õhu koostise mõju köögivilja arengule ja kasvule 1)Taimede normaalseks elutegevuseks vajavad taimed õhust O2 ja CO2
samuti Venemaal ja Lätis. Karpkalade rõugete tekitajaks on herpesviirus CyHV-1. Peale karpkala ja sasaani võivad harva haigestuda ka latikas, särg, säinas ja koger. Haigestuvad vanemad kalad. Seni pole teada, kuidas haigus edasi kandub. Kahjustatud epidermi sega ei ole õnnestunud terveid kalu nakatada. Haiguse peiteperiood on pikk, võib ulatuda kuni aastani. Haiguspuhangud esinevad peamiselt kevadel ja sügisel. Kalade lõppemist tuleb ette harva, kuid tugevalt tabandunud kalad praagitakse. Neid võib keedetult kasutada loomade söödaks. Sagedamini puhkeb see haigus soostunud tiikides, kus on palju kõva taimestikku. Eesti kalamajandeis karpkalade rõugeid esinenud ei ole. Kliinilised tunnused ilmnevad kaheaastastel ja vanematel kaladel. Iseloomulik on kalade kehal ja uimedel tihkete, parafiini meenutavate epiteelkoe kasvajate e epitelioo mide teke(joonis1). Haiguse raske kulu korral epitelioomid laatuvad ja katavad ühtlase kihina kogu kala keha
Pärast kiiritust on näha punetust, mis enamikel kaob mõne tunni järel. Uue teraapia hea külg: haiguse taaspuhkemist esineb 10 korda harvem kui tavaliselt. Juhul, kui kordub - võib laserit veel kord kasutada. Teraapia laseriga kestab ainult minuti. Patsient kannab kiirituse vastu kaitseprille, huultes on tunda ainult kerget soojust. Suurendatud rakk. Ravi läbiviimisel läbib laser-kiir (kõrval) rakkude ülemised nahakihid (pildil läbilõikes) ja surmab herpese-viirusest tabandunud naharakud (punased). Laseri kasutamine CD-des ja DVD-des 1993. aastal leidis ühe CD tootmisega tegeleva firma (Nimbus) insener, et CD-le võib infot palju rohkem mahutada kui punase laseri võimalusi paremini ära kasutada. 1993. aastal teatasid Sony, Philips ja JVC spetsiaalsest Video-CD-st, kuhu sai MPEG 1 vormingus filme peale prsessida. Puuduseks selle lahenduse juures oli, et 90- minutiline film tuli jaotada kahele kettale. Detsembri keskel 1994
siis suureneb embrüonaalne suremus. Õige seemenduaeg: 24 tundi pärast inna algust, häbemeturse on vähenemas, tupest nähtav tugev nõrevool, paigal- seisurefleks on selgesti nähtavad. Emiste ebaõige söötmine - Eriti oluline on A-vitamiini olemasolu (suvel värske haljassööt eriti liblikõielised nagu lutsern, ristik, aga ka värske karjamaarohi, talvel rohukuivised). Mittekvaliteetne sööt (hallitusseentest tabandunud teravili, kasvama läinud või päikese käes seisnud kartul jne), liigselt lahjunud emised. Suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused - Emiste reproduktsioonivõimet vähendavad sellised infektsioonhaigused nagu brutselloos, tuberkuloos, katk, leptospiroos, salmonelloos, tokso-plasmoos jt. suguteedesse sattunud mikroobide (emist on poegimisel abistatud, pole kinni peetud
annaabi.ee 
