Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides
Hawaii saared Kirjeldus Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained. Vulkaani pursked võivad tekitada tsunami. 2006 aastal toimus maavärin. Maavärin 2006-dal aastal 16.oktoobril toimus Vaiks...
rikastatud õhku. Ajukahjustuse põhjustajaks võib olla hapniku puuduse asemel ka selle liig. Inimkeha koosneb põhiliselt veest (60%). Gaasilisi aineid sisaldab keha suhteliselt vähe. Mida sügavamamale keha sukeldub, seda enam pressitakse gaasid kokku kopsudes ja kõrvades ning seda enam lahustuvad need kehavedelikes. Põhjused miks inimene ei ole võimeline ilma spetsiaalse ülikonnata sügavale sukelduma: 1) kiirel pinnaletõusmisel eralduvad verest gaasimullid, mis äärmuslikul juhul võib viia isegi surmani. 2) rõhu all muutub hapnik toksiliseks. Seetõttu kasutatakse erinevatel sügavustel erinevaid hingamissegusid. Kasutusalad Tööstuses- kütusepõletamine Transport Meditsiin-vere hapnikutaseme tõstmine Hingamine Reovee bioloogiline puhastamine Tselluloosi valgendamine. Katse Vaja läheb: Katseklaas Veekauss Kolb Bürett Piirituslamp Tikud Puupulk H2O2 Pärm või MnO2
Vesinik Nimi Klass Kool Sisukord Elemendi avastamine Koht perioodilusustabelis Vesiniku üldiseloomustus Leidumine looduses Funktsioon inimorganismis Elemendi avastamine Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda
(Aurustumisel kondenseerub ja vabaneb energiat sama palju) 20. Miks anum, milles on lume ja keedusoola segu külmub aluse külge? Võtab soojust, siis keskkonna temperatuur langeb alla 0 kraadi ja külmub sinna kinni. (Aluse ja anuma vahel on vesi) 21. Miks aurustumissoojus väheneb temperatuuri suurenemisel? Sest pinnaenergia läheb väiksemaks (pindpinevus läheb väiksemaks) 22. Miks auruv vesi jahtub? Sest kiiremad molekulid lahkuvad, aeglasemad jäävad alles. 23. Miks gaasimullid tõused vedelikus üles? Nende tihedus on väiksem. 24. Miks jaheda vea soojendamisel ülestõusvad mullid tõmbuvad kokku? Sest üleval on jahedam vesi ja veeaur kondenseerub. 25. Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? (Molekulide vahene jõud = kohesioonijõud) Peeglid hästi siledad (tasapinnalised),aga paberilehtedel on kokkupuutepunkte vähe. 26. Miks kurkide soolamisel kurk kaotab kaalust?
Jupiter Jüri Gümnaasium 9.r Kristin Sõber Jupiter Gaasiline hiid planeet Päikesest viies Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Täispööre 10 tunniga ,tiir ümber päikese 12 aastat Öises taevas silmaga nähtav Koostis Jupiteri peamised koostis elemendid Vesinik Heelium Teised Kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast 12 väikest ning 4 suuremat Galileo kuud: 1. Io 2. Europa 3. Callisto 4. Ganymede Väiksematel korrapäratu orbiit Külastajad · Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 (1973 a.) · Hiljem Pioneer 11, Voyager 1, Voyager 2 ning Ulysses · Kosmoselaev Galileo on parajasti orbiidil ümber Jupiteri ja saadab Maale andmeid Suur punane laik Juba 300 aastat on olnud Jupiteril suur punane laik Tegemist on keeristormiga, mille läbim...
1. Mis on mehhaaniline liikumine ja mida tähendab selle suhtelisus? Mehhaanikas tehakse tööd siis kui mingi jõu mõjul keha liigub mingi vahemaa. Suhtelisus tähendab teiste kehade suhtes asukoha muutmist. 2. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine ja mida tähendab kiirendus? Ühtlaselt muutuv liikumine on masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne(jääv), kiirenduse puhul on see muutuv. 3. Mis on vaba langemine? Keha vabaks langemiseks nimetatakse keha takistuseta langemist maapinna lähedal. 4. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirus. 5. Newtoni I , II ja III seadus. 1) Kui kehale miski ei mõju või need mõjud tasakaalustavad üksteist, siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2) Ühe keha mõju teisele nimetatakse jõuks, tähistatakse F. Kehale mõjuv jõud on võrdne selle keha massi ja selle jõu poolt põhjustatud keha kiirenduse korrutisega. 3) Kaks keha ...
On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav... Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru"... Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada... Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et
keskkond. 5. Millistest organismidest on samblik? Mis roll on kummalgi osapoolel sambliku elutegevuses? 3p Samblik on liitorganism. Mitme organismi koostöö võimaldab samblikel elada sellistes kohtades kus teised oragnismid ei tuleks toime. 6. Too vähemalt 2 näidet toiduainetest, mille tootmisel kasutatakse pärmseeni. 2p 1) alkohoolsete jookide valmistamisel, et kääritada suhkruid 2) taina kerkimisel 7. Saiataigna kerkimisel tekivad taigna sisse gaasimullid, mis gaas nendes mullides on? a) hapnik b) süsihappegaas c) lämmastik d) argoon 1p 8. Saiataigna sisse pandi suhkrut, nii et taigen oli täpselt parasjagu magus, ometi tulid saiad liiga magedad. Kuhu osa suhkrut kadus? 1p a) kuumutamisel suhkur laguneb b) suhkur lahustus ning polnud enam nii magus c) pärmseened sõid osa suhkrut ära d) pärmseente maitse varjutas magusa maitse 9. Mis hakkab pärmseente mõjul toimuma moosipurgis? 1p
4) Elektrolüüdi sadestamine samanimelise iooni kontsentrat-siooni suurendamisega BaCl2(t) Ba2+(l) + 2Cl-(l) HCl viib sademe tekkimisele, sest saaduste kontsentratsioon suureneb ja seega ka tasakaal nihkub lähteainete suunas. 5) Ioonreaktsioonid a) Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2NaCl baariumsulfaat sadeneb, tekitades valge sademe. Reaktsioon kulgeb lõpuni, sest Ba2+ + SO42- BaSO4 b) Na2CO3+ 2HCl 2NaCl + CO2 + H2O tekivad gaasimullid tänu eralduvale CO2-le. Kulgeb lõpuni, kuna nõrkelektrolüüt ja gaas CO32-+ 2H+ CO2 + H2O c) CuSO4 + 2KOH Cu(OH)2 + K2SO4 tekib sinine sültjas sade. Kulgeb lõpuni, sest tekib sade Cu2+ + 2OH- Cu(OH)2 d) Cu(OH)2 + 2HCl CuCl2 + 2H2O sinine sade kaob. Kulgeb praktiliselt lõpuni, sest toimub neutralisatsioon Cu(OH)2 + 2H+ + 2Cl- Cu2+ + 2H2O + 2Cl- e) NH4Cl + NaOH NaCl + NH4OH tekib nuuskpiirituse lõhn. Reaktsioon kulgeb praktiliselt
tekkimise/kasutamise kohta 1. Vee keemine – aurumullid 2. Süsihappegaasimullide eraldumine karastusjoogi pudeli avamisel 3. Õhu segamine kosest langevasse vette 4. Murdlainetusel õhu segamine vette 5. Kõrrega vee/mahla sisse puhumisel tekivad mullid 6. Sukelduja väljahingatava õhu pinnaletõusmine 7. Söögisooda reageerimisel happega tekivad gaasilised saadused, mullid 8. Järvesettest bioloogilisel lagunemisel kerkivad gaasimullid 9. Mullitajaga mängimine, puhud ja tulevad mullid 10. Nõude pesemisel lööb nõudepesuvahend vahtu 18. Millest sõltuvad faasisiirded? Faasisiirded sõltuvad rõhust ja temperatuurist.
Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Vulkaanilised saadused Basaltne laava (pahoehoe) Aa-laava. Tefra. Obsidiaan. Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks. Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab gaasilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad rõhu vähenemise tõttu vedelikust eraldunud gaasimullid, peamiselt veeaur ja süsinikdioksiid, ning tahked komponendid on kristallid ja kivimite fragmendid. Magmat (ka laavat) ja sellest moodustunud tardkivimeid klassifitseeritakse vastavalt keemilisele koostisele. Magma koostis on väga tähtis, sest sellest sõltub otseselt vulkanismi iseloom. Kõige levinum komponent tardkivimeis on ränidioksiid. Geoloogias on kombeks nimetada rohkem räni sisaldavaid kivimeid happelisteks ning ränivaesemaid aluselisteks.
Ne ptu un trit oni pin nal t Neptuun Triitoni pinnalt Neptuunist Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks kulub 165 maist aastat, tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat 235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. Neptuun Neptuunil on kitsad rõngad. Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams (mis sisaldab kolme peamist kaart, milliseid nimetatakse Liberty, Equality ja Fraternity), järgmine on nimetu rõngas kaasorbitaalne Galatea'ga, siis Leverrier (mille välimisi laiendusi kutsutakse Lassell ja Arago) ning lõpuks ähmane, aga lai Galle.
Uni ja unenäod Ma valisin selle teema, kuna esiteks mul on unega probleeme, et ma ei jõua magada nii palju kui vaja oleks. Teiseks ma lihtsalt lugesin paar lauset õpikust selle kohta ning see oli nii huvitav, et ma tahtsin selle kohta kirjutada. Kolmandaks haarasin teemasse kaasa veel unenäod sellepärast, et mulle meeldib unenägusid näha ja tahaks neid ka mäletada. Varem ma teadsin , et me näeme öösel unes rohkem kui ühe unenäo, kuid mitte nii täpselt nagu nüüd teada sain. Varem teadsin/arvasin ka, et unenägu, mida sa näed, juhtub sul kunagi elus kindlasti ja ka seda, et sa näed unes, mida sa tahad näha. Ma kunagi kuulsin mingi sõbra käest, et unenägu mida sa näed kolm korda läheb kindlasti täide. Teadsin, et noored inimesed vajavad uneaega rohkem kui vanemad inimesed ja inimene magab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Püstises asendis ei saa magada, sest lihased lõtvuva...
Voltsekund karakteristikud ühtlases ja mitteühtlases väljas: htlane Mittehtlane 3. 4. Paberõli isolatsiooni alg ja kriitilised osalahedused A) Pinge kestval mõjumisel Pinget tõstes tekib kondensaatoris kõigepealt koroona õli laguneb gaasilised laguproduktid. Kui osalahendused ei ole väga intensiivsed, laguproduktid lahustuvad oils ning gaasimulle ei teki seda nim. algosalahenduseks. Näivintensiivsus q = 1015...1013 C. Kui juba gaasimullid tekivad, jaguneb elektriväli ümber, tekivad intensiivsed lahendused kriitilised osalahendused q = 1011...109 C <= Võib läbi lüüa. Õli lahustuvus on piiratud: piiri saavutades läheb algosalahendus üle kriitiliseks osalahenduseks. B) Pinge lühiajalisel mõjumisel Tavaliselt läbilöögi tugevuse sõltuvus. See tugevus on tingitud sellest, et paber sisaldab palju lisandeid, sealhulgas ka juhtivaid lisandeid. 5. Isolatsiooni koordinatsioon
Igal juhul tuleb luua soodsad tingimused mikroobide elutegevuseks ja paljunemiseks. -- 2 -- Hapnemist soodustab mitme teguri koosmõju. Et hapnemis- protsess käivituks, on vaja toorainet (köögivili, puuvili, seened jne.), mikroobe, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Soovi kohaselt lisatakse soola, suhkrut ja maitseaineid. Kindel märk sellest, et käärimine juba käib, on vaht hapendusnõu pinnakihil, gaasimullid ja hapendatavate toiduainete mahu mõningane suurenemine. Põhikäärimise lõpul lakkab gaaside eraldumine ning hapendusvedeliku tase langeb. Hapendamisel toimib lihtne reegel: mida kauem käärimine kestab, seda rohkem moodustub piimhapet ja seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid. Meie maitsmismeel tajub neid muutusi kas vähem või rohkem hapu toiduna. Kolm põhitõde, et hapendamine õnnestuks. Esiteks, algne käärimisprotsess nõuab soojust. Kui põhikäärimine algab jahedas
· Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. · Kaaslaseid on 14 Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril.
/1, lk 34/ 5 Ta on Maast neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil. Tema päev kestab vaid 18 tundi. Leiti, et Neptuuni pilvekihis olevat 235 kraadi külma. Nagu teiste hiidplaneetide puhul, ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket pinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid. /2, lk 258/ Neptuunile annab sinaka varjundi tema atmosfääris sisalduv gaas metaan. Atmosfääri peamised koostisosad on vesinik, heelium ja vesi. Neptuuni paksude pilvedega kaetud tiheda atmosfääri all arvatakse olevat planeedi tuum sulanud kivimid, vesi, vedel ammoniaak ja metaan. /1, lk 34/ 25. augustil 1989 jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde. Sealse sinise atmosfäär taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist,
[36] Boyle Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru".[37] Cavendish Henry Cavendish Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult[38]. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Lavoisier Antoine Laurent de Lavoisier, kes andis vesinikule nime. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta
, mis on iseenesest kahtlase väga väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale hakkavad tõusma gaasimullid. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Jutustatakse koguni sellistest juhtudest, kus unes on lahendatud tähtsaid teaduslikke probleeme, mille kallal ärkvelolekus oli asjata pead murtud, on komponeeritud terveid muusikapalasid jne. Väga huvitavad on ka juhud, kus me unes püstitame iseendale mingisuguse küsimuse ja kelleltki teiselt saame sellele küsimusele vastuse. Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused
On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav. Boyle Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671. aastal kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru". Cavendish Vesiniku avastajaks (1766. aastal) loetakse inglise füüsikut ja keemikut Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. Lavoisier Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondenseerunud vee mass
Energia kulub kristallstruktuuri lõhkumiseks. Tahkumine on vedelast olekust tahkeks minemine. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks. Sulamine: tahke vedel. Energia neeldub: kristallstruktuuri lõhkumine. Tahkumine: vedel tahke. Energia eraldub: _____________________ 21. Kirjelda keemisprotsessi ja kuidas keemistemperatuur sõltub õhurõhust Keemine – aurumine kogu vedelikust. Vedeliku sees tekivad gaasimullid, mis paisuvad ja tõusevad pinnale. Keemistemperatuur on rõhuga võrdelises seoses. 22. Millised on erinevused auru ja gaasi vahel ja mis on udu? Kui aine temperatuur gaasilises olekus on suurem kui kriitiline temperatuur, siis ei saa teda enam vedelikuks muuta ja siis nimetatakse seda gaasiks. Udu on aur, kus on hakanud toimuma auru kondenseerumine ehk gaasilisest olekust vedelase minek. 23. Mis on rekristallisatsioon?
Energia kulub kristallstruktuuri lõhkumiseks. Tahkumine on vedelast olekust tahkeks minemine. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril, mida nimetatakse sulamistemperatuuriks. Sulamine: tahke vedel. Energia neeldub: kristallstruktuuri lõhkumine. Tahkumine: vedel tahke. Energia eraldub: _____________________ 21. Kirjelda keemisprotsessi ja kuidas keemistemperatuur sõltub õhurõhust Keemine aurumine kogu vedelikust (mitte ainult pinnalt). Vedeliku sees tekivad gaasimullid, mis paisuvad ja tõusevad pinnale. Keemistemperatuur on rõhuga võrdelises seoses. 22. Millised on erinevused auru ja gaasi vahel ja mis on udu? Kui aine temperatuur gaasilises olekus on suurem kui kriitiline temperatuur, siis ei saa teda enam vedelikuks muuta ja siis nimetatakse seda gaasiks. Udu on aur, kus on hakanud toimuma auru kondenseerumine ehk gaasilisest olekust vedelasse minek (madalamal õhus; koosneb veepiiskdest). 23. Mis on rekristallisatsioon?
Laiussi plerotserkoididega invadeeritud kala võib tarvitada toiduks pärast vastsete kahjutukstegemist. Selleks on vaja kala keeta või praadida kuni 30 minutit, soolatud kala aga võib süüa alles kahe nädala pärast. Madalal temperatuuril (mitte kõrgemal kui -8 kraadi) hävib vastne 7 ööpäevaga ja -12 kraadi juures 3 ööpäevaga Gaasimullihaigus on kala haiguslik seisund, mille puhul kudedes tekivad gaasimullid. Haigus esineb kalade kasvatamisel soojas vees (soojuselektrijaamade jahutusveed, geotermaalveed), basseinides, akvaariumides ning haudemajades. Tiikides on gaasimullihaigust täheldatud vetikate massvohamise korral. Haiguse põhjuseks on vee üleküllastumine gaasidega (peamiselt lämmastik ja hapnik). Haiguslik seisund tekib siis, kui gaaside osarõhk vees muutub väga kiiresti ja kala organism ei suuda sellega kohaneda ning veres sisalduvad gaasid tungivad mullidena ümbritsevatesse kudedesse
Planeet pöörleb tavapärases suunas ja see oligi põhiline, mis teda astronoomide silmis eristas vastupidiselt pöörlevast Uraanist, kuna need kaks planeeti on peaaegu ühesuurused ning suure kauguse tõttu paistsid nad olevat ka väga sarnased. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat -235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Jupiteri ja Saturniga sarnaselt on ka Neptuunil sisemine soojaallikas see kiirgab üle kahe korra rohkem
1.Sissejuhatus Unenäod on minu jaoks olnud alati väga huvitav nähtus. Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades l...
, mis on iseenesest kahtlase väga väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale hakkavad tõusma gaasimullid. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Jutustatakse koguni sellistest juhtudest, kus unes on lahendatud tähtsaid teaduslikke probleeme, mille kallal ärkvelolekus oli asjata pead murtud, on komponeeritud terveid muusikapalasid jne. Väga huvitavad on ka juhud, kus me unes püstitame iseendale mingisuguse küsimuse ja kelleltki teiselt saame sellele küsimusele vastuse. Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused
3) Anaeroobsed – Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et kogu veemassis puudub alati vaba hapnik. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. Tiigi põhja settiv heljum moodustab settekihi, mis vajab perioodilist eemaldamist. Puhastamine võib toimuda mitmeaastase vahega. Kõrgel veetemperatuuril laguneb põhjasete anaeroobselt, mille tulemusena eraldub gaasiline metaan. Gaasimullid võivad tõsta pinnale mudahelbeid. Teiselt poolt mineraliseerib anaeroobne lagunemine muda ja seega mudakogus väheneb. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete (muda), mille käitlus, s.o ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (nt prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab
Planeet pöörleb tavapärases suunas ja see oligi põhiline, mis teda astronoomide silmis eristas vastupidiselt pöörlevast Uraanist, kuna need kaks planeeti on peaaegu ühesuurused ning suure kauguse tõttu paistsid nad olevat ka väga sarnased. Spektraalvaatluste põhjal leiti Neptuuni pilvekihi temperatuur olevat -235 kraadi. Nagu teistegi hiidplaneetide puhul ei ole vähemalt praegu selge, kas ta pilvekihi all on tahket maapinda. Enamus uurijaid on veendunud, et hiidplaneedid on lihtsalt gaasimullid, mille tihedus keskpunkti suunas kasvab ning keskosas suure rõhu all võib esineda ka tahke faas. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis. Neptuuni ja Uraani atmosfäärid on erineva aktiivsusega. Põhjus võib peituda Neptuuni suuremas tiheduses ja aktiivsuses, mis avaldab ennast märkimisväärsete raadiopursete kaudu. Planeedi magnetväli on aga palju
vulkaani Mazama kokkuvarisemisel. Kui vulkaan on endiselt aktiivne, tekib kaldeera põhja uus kraater, nagu näiteks Aso vulkaanil Jaapanis. 27. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid. Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks. Laava ei ole täielikult vedel, vaid sisaldab gaasilisi ja tahkeid komponente. Gaasilised komponendid moodustavad rõhu vähenemise tõttu vedelikust eraldunud gaasimullid, peamiselt veeaur jasüsinikdioksiid, ning tahked komponendid on kristallid ja kivimite fragmendid. Magmat (ka laavat) ja sellest moodustunud tardkivimeid klassifitseeritakse vastavalt keemilisele koostisele. Magma koostis on väga tähtis, sest sellest sõltub otseselt vulkanismi iseloom. Kõige levinum komponent tardkivimeis on ränidioksiid. Geoloogias on kombeks nimetada rohkem räni sisaldavaid kivimeid happelisteks ning ränivaesemaid aluselisteks.
Pikal peatumisel koguneb kaladele mürgine raske süsihappegaas kotis vee kohale, moodustades seal hapniku vette lahustumist takistava kihi. Seetõttu tekib vees hapnikupuudus, ehkki pakendis on seda piisavalt. Väikesed kalad, eriti lõhelased, võivad lämbuda. Pikemal peatusel tuleb kotte aegajalt liigutada. Päikese käes ülekuumenemisel on hapniku puuduse tekkimise oht eriti suur. Gaasimullitõbi. Gaasimullihaigus on kala haiguslik seisund, mille puhul kudedes tekivad gaasimullid. Haigus esineb kalade kasvatamisel soojas vees (soojuselektrijaamade jahutusveed, geotermaalveed), basseinides, akvaariumides ning haudemajades. Tiikides on gaasimulli haigust täheldatud vetikate massvohamise korral. Haiguse põhjuseks on vee üleküllastumine gaasidega (peamiselt lämmastik ja hapnik). Haiguslik seisund tekib siis, kui gaaside osarõhk vees muutub väga kiiresti ja kala organism ei suuda sellega
kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Kaasaegse keemia isaks peetakse Antoine Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused.
Gaasgangreeni tekitavad klostriidid. Need on anaeroobsed bakterid, kes moodustavad eoseid ning eritavad aktiivses elufaasis toksiine ja agressiivseid ensüüme. Gaasgangreeni juhtumeid tuleb harva ette, kuna tänapäeval hooldatakse haavad enamasti kiiresti. Kui aga selline nakkus ikkagi tekib, paistetab nakatunud ala tugevasti üles. Ensüümide lagundatav kude omandab sinakasrohelise kuni pruunika varjundi ja sellest imbub määrivat vedelikku. Nakatunud kudedes, nt lihaskoes, tekivad gaasimullid, millest levib anaeroobsetele bakteritele omast halba lõhna. Need gaasimullid on palpatoorselt tuvastatavad ja neid näitab ka röntgen. Esimeseks haigusnähuks on tavaliselt tugevad valud haava piirkonnas, millele järgneb massiivne turse (ödeem). Palpatoorselt – kompimise teel 443 Ravi Gaasgangreeni ravi eeldab kohe kirurgilist sekkumist, mis tähendab, et nakatunud ala avatakse laialt ja surnud (nekrootilised) koed eemaldatakse. Seejärel tuleb patsient viia ülerõhuga
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
