Vahel ka anumasse, kui tegemist marineeritud, maitsestatud kalaga (heeringas). Letis on müügil külmsuitsu, kuumsuitsu, toores e värske (selle alla loeme ka fileeritud kala, sest see on maitsestamata), soolatud, marineeritud/maitsestatud kala. Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva tootevariandi. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Kalalett oli ilusa välimusega, aga ei kutsunud nii ostma, kui seda tegi Solarise toidupood.
kala, sest see on maitsestamata), soolatud, marineeritud/maitsestatud kala. Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 tootevariandi. Loomulikult ei ole nad kõik korraga müügil, vaid vastavalt hooajale ja klientide tarbimisharjumustele vastavalt. Stabiilselt on olemas 50 nimetust. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Värske kala Forell Lõhe Haug Ahven Särg Saida Tursk Kuumsuits. Heik Lest Räim Siig Savoriin Latikas Lõhe Külmsuits. Forell Võikala Heeringas Paltus Savoriin Skumbria Lõhe
24 Lisaks pakutakse turska, saidat, mereahvenat, paltust, merihunti, haugi, koha, lesta, karpkala, tuura, latikat, räimerümpa, angerjat, lutsu. Jahutatud kala tootevalikus võib leida: · terve kala · filee · steik · medaljon · supikogu Külmutatud kala tootevalikus võib leida: · heeringas, heeringafilee · heik, heigi filee · forelli filee · lõhefilee, lõhe hakkliha · siig, siia filee · paltus · mereahven · skumbria · tursk · brotolla · lest, lesta filee · haugi filee · koha filee · räime filee, räimerümp · mintai filee · pangaasiuse filee · tilaapia filee · võikala filee · angerjas · kalmaarituubid · saida · savoriin Soolatud kala tootevalikus võib leida: · soolalõhe · soolaforell · soolasiig · soolaheeringas · vürtsitatud skumbria fileed · vürtsitatud savoriini fileed
Lisaks pakutakse turska, saidat, mereahvenat, paltust, merihunti, haugi, koha, lesta, karpkala, tuura, latikat, räimerümpa, angerjat, lutsu. Jahutatud kala tootevalikus võib leida: · terve kala · filee · steik · medaljon · supikogu Külmutatud kala tootevalikus võib leida: · heeringas, heeringafilee · heik, heigi filee · forelli filee · lõhefilee, lõhe hakkliha · siig, siia filee · paltus · mereahven · skumbria · tursk · brotolla · lest, lesta filee · haugi filee · koha filee · räime filee, räimerümp · mintai filee · pangaasiuse filee · tilaapia filee · võikala filee · angerjas · kalmaarituubid · saida · savoriin Soolatud kala tootevalikus võib leida: · soolalõhe · soolaforell · soolasiig · soolaheeringas · vürtsitatud skumbria fileed
Suhteliselt pikaaealine kala, kuni poolteist kilo Kasutatakse suitsutamiseks, praadimiseks Lest: väiksem kui kammeljas, ülemine pool kollakashall ja tähniline, alumine osa hele. Lesta võib praadida ja suitsutada, tihti ka kuivatatakse. Ansoovis Väike kala soojades vetes Konserve, pastasid ja essentse Heeringas Leidub palju vaikses ookeanis Enim püütud kala Hiidlest ehk paltus Lõhe 5 liiki Vaikses ookeanis, 5 Atlandi ookeanis ja 1 järvedes Kuninglõhe 80-90cm pikk ja kaalub kuni 18kg, liha on heleroosast tume oranzini Nekra ehk punane lõhe, 60-70cm pikk ja kaal, liha punane, tugeva konsistentsiga Hõbedane lõhe, 40-60cm pikk ja kuni 4,5 kg, liha punakas oranzikas Roosalõhe ehk gorbuusha, kuni 50cm pikk ja kuni 2kg, liha pudeneb tükkideks Keta, kuni 60 cm pikk ja 5-6kg, liha roosakas ja käsnjas, laguneb kergesti
sünteesima A-vitamiini. D-vitamiin (kaltsiferool) soodustab kaltsiumi ja fosfori ladestumist luudesse, seega luukoe mineraliseerumisprotsesse, soodustab kaltsiumi imendumist peensoolest, kui ka selle kättesaamist luukoest. D-vitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti. Täiskasvanud loomadel esineb D- vitamiini vaeguse korral osteomalaatsiat ehk luude haprust. D-vitamiini leidub rohkesti: mõnede kalaliikide kalamaksaõlis (tursk, paltus), munakollases, ternespiimas, söödapärmis, päikesepaistel kuivatatud heinas. Vähe: teraviljades, silos, lehma täispiimas. Taimed sisaldavad D-vitamiini vähe. E-vitamiin (tokoferool) on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. Talledel, vasikatel, tibudel esinev nn valgelihastõbi on seotud E-vitamiini vaegusega. Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. Rohkesti: taimede rohelistes lehtedes.
Tursklased on põhiliselt ookeanikalad. Nende hulka kuuluvad atlandi tursk, balti tursk, kilttursk, süsikas (saida), navaaga, meriluts, mintai, putassuu, luts (mageveekala). Tursalistele lähedased on hõbeheik ja merlusa. Lestlaste tunnuseks on ovaalne ja lame keha. Seljauim on pikk. Keha ülemine, silmadega pool on tume, alumine on heleda värvusega. Liha on õrn, maitsev, keskmise rasvasusega, kuid valgusisaldus on mõnevõrra keskmisest väiksem. Lestalised on lest ja hiidlest (paltus). Hauglasi iseloomustab pikk keha ja suur pea. Seljauim asub sabauime lähedal. Liha on lahja ja võrdlemisi luine. Tähtsam esindaja on haug (võib kaaluda 5...20kg). Makrelllased on üks tähtsamaid püügikalu. Neil on kaks seljauime, kusjuures tagumise seljauime ja sabauime vahel asuvad väikesed lisauimed. Soomused puuduvad. Liha on tihedakoeline, väikeste luudeta, tumedavõitu, rasva- aga samuti valgurikas. Nendeks on makrell (skumbria) ja tuunid. Viimastel on palju eri liike.
annaabi.ee 
