Kala Kalaliha on sidekoevaene, õrn, kiiresti toiduks valmistatav, hästi seeditav ja omastatav. Kõige maitsvamad kalaroad saab vastpüütud kaladest ja sellepärast kaubastatakse kalakauplustes ka eluskalu. Enamasti on kalad müügil värskelt ja külmutatult või töödeldud soola-, suitsu- või kuivatatud kalaks, konservideks, preservideks või kulinaartoodeteks. Kuna kala on kiiresti riknev toiduaine, tuleb ostmisel jälgida, et ta oleks täiesti värske. Maitsvamad on keskmise suurusega (vanusega) kalad. Liiga suurte kalade liha on tuim ja puine, värskete (noorte) kalade liha aga liimaineterikas ja vähem maitsev. Räimed, tindid ja teised väikesed lahtiste soomustega kalad rapitakse: lõigatakse ära pea ja koos sellega tõmmatakse välja sisikond või jäetakse pea otsa ja kõrvaldatakse ainult lõpused koos sisikonnaga. Pärast
KALA Stiina Siraki HT12-KE Kala kuulub kalatoodete gruppi, mis peaks moodustama päevasest toidukogusest 9% Räim Räim on maitsva lihaga, vee, valgu, rasva ja mineraalainete sisalduselt keskmise tasemega, hinnatasemelt odav ja populaarne kala nii värskelt, suitsutatult kui hoidistena. Kilu Meie tööstuskaladest kõige aeglasema kasvuga kala. Liha peetakse räime omast maitsvamaks. Räimest suurema rasvasisaldusega. Tuntuimad road on sprotid ja vürtsikilu. Lõhe Lõhe on suure rasvasisalduse ja kõrge kalorsusega. Rasvasuse poolest jääb alla vaid angerjale. Eriti hinnatud on külmsuitsu ja soolalõhe. Forell Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kaladest. Haug
KALAD MIKS ON KALALIHA VÄÄRTUSLIK ? Toore kala veesisaldus kõigub 5085%ni. (Mida lahjem on kala, seda rohkem on temas vett.) Näiteks tursk. Sõltuvalt liigist on kalades valke 1422%. (Kalavalgud seeduvad hästi.) Süsivesikuid on kalades väga vähe, kuskil pool protsenti. Neil pole erilist tähtsust. KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Kalade rasvasus sõltub: Kalaliigist Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised.
docstxt/.txt
Kuivatatud kala ehk vobla valmistamine Kõigepealt püütakse kala Hea kala mida panna kuivama on keskmiselt 150g kaaluv särg Särg Särje tunneb ära tema punaste või oranzide silmade järgi, lameda keha, suurte ja korrapäraste soomuste järgi. Särg on tavaliselt 10-20 cm pikk ja kaalub 10-200g Soolamine Kui kalad on koju toodud siis pestakse nad puhtaks külma veega ning asetatakse suuremasse anumasse ning soolatakse jämeda meresoolaga
Elupaik: Teib on levinud Euroopas Püreneedest ja Alpidest põhja ja ida pool, Krimmis ja Kaukaasias kuni Siberi jõgede ja järvedeni, välja arvatud Vaikse ookeani vesikond. Sellel levialal eristatakse kolme alamliiki: euroopa teib, baikali teibi ja kirgiisi teibi. Toit: surusääsklaste ja teiste putukate vastsed ning ränivetikad. Levik Eestis: Eestis levinud euroopa teibi leidub Pärnu ja Emajõega üheduses olevates väiksemates jõgedes, ojades ja järvedes ning riimveelises rannikumeres. Looduskaitse all?: Ei ole. Paljunemine: Teib tõuseb kevadel kudemiseks massiliselt jõgedesse ja ojadesse. Paar huvitavat fakti: Euroopa teib võib kasvada kuni 30 cm pikkuseks ja 400 g raskuseks. Suguküpseks saab ta kolmeaastaselt või hiljem, 1114 cm pikkuselt.
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
docstxt/13850661014825.txt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K KALA TALURAHVA TOIDUS Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 Sissejuhatus Käes olev referaat räägib lühidalt kala tähtsusest vanade eestlaste toidulaual,aga ka selle käsitlemisest enda elatamiseks. Kala pole üksnes olnud rannarahva põhiliseks leivakõrvaseks vaid ka elatusallikaks, sest suur osa saagikusest olenes inimeste toimetulek. Kala tähtsus talurahva toidus Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne. Kuna Liha oli harva saada, siis leiva
kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastatav. Kalast valmistatud toidud on hea tervise hoidmiskes väga kasulikud. Pole vist juhuslik, et kõige pikem keskmine eluiga on saareriikide Jaapani ja Islandi elanikel (naistel ca 80, meestel ca 74 aastat), kelle peamine söök on kala. Selle referaadi käigus üritan anda lugejale informatsiooni kalade eirnevatest kasutamisvõimalustest, kasulikkusest ja toodetest, mida kauplusest osta saab. 3 Kala tähtsus talurahva toidus Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne. Kuna Liha oli
aubamärk: Koostis: skumbria b. Kilu tomatikastmes 240 g aubamärk: Temp. 0...+25C Koostis: kilu, joogivesi, tomatipasta, taimne õli, suhkur, keedusool, sibul, äädikas, maitseained 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 159 kcal Valke 12.0 % Süsivesikuid 3.1 % Rasvu 11.0 % 2. oils Sprotid õlis 160 g Viru Rand OÜ (tootja) Koostis: kala, õli, sool 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 356 kcal Valke 17.0 % Rasvu 32.0 % 3. marinaadis Viru Rand 1. Heeringafileetükid tillimarinaadis 270 g Säilivusaeg: 6 kuud +2°...+6° 2. Heeringafileetükid juurviljadega marinaadis 400 g Säilivusaeg: 2 kuud +2°...+6° 3. Räimerullid küüslaugumarinaadis 400 g Säilivusaeg: 3 kuud 0°...+6°C 4. taignas Viru Rand
Kala meie toidulaual Kala tähtsus toidulaual · Kalatooteid tarbitakse 3,7korda vähem kui lihatooteid. · Kalasaaduste tarbimine on vähenenud alates 1990ndatest. · Eestlased söövad vähem kala kui põhjamaad ja muu Euroopa. · Teadlased soovitavad süüa 35-40kg kala elaniku kohta aastas, mis teeb ligikaudu 100g päevas. · Kõrgeim keskmine eluiga juhtub olema inimestel saareriikidest nagu Jaapan ja Island, kus kala on peamiseks toiduks. · Kala liigse söömise pärast ei tasu muretseda, küll aga tasuks muretseda liiga vähese kala söömise pärast. Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud · Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi
Fariza Imanova Kalaletti väljapanek MK13-TE1 SISSEJUHATUS Selles töös kirjeldan ja annan hinnang kolme erineva kaupluse kalalettide väljapanekut. Toon esile miinueid ja plusse, annan oma hinnangu väljapaneku, hinna ja kala kvaliteedi kohta. Kolm kauplused, mis ma valisin selleks tööks on Postimaja Rimi, Rakvere Vaala Keskuse Maksimarket ja Solarise Toidupood. Rimi ja Solarise Toidupood mõlemad asuvad Tallinna kesklinnas, Maksimarket asub Rakveres. 3 Fariza Imanova Kalaletti väljapanek
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
1. Millistest komponentidest koosneb Maa leida: joonepikkus S1-2, otse ja vastuasimuudid A1-2 Epohh – sündmuse juhtumise moment raskusjõud (raskuskiirendus)? Millest kumbki A2-1 teatud ajaskaala suhtes. komponent oleneb? Mis on raskusjõu (-kiirendus) 29. Mis on võetud GPS standardepohhiks? ühik ja selle dimensioon? F – Maa . Millistes ühikustes mõõdetakse GPS aeg? gravitatsioonilisest külgetõmbejõust ja P – Maa GPS standardepohh on 06.jaanuar 1980 kell pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõust. F oleneb 0 UT. Sellest nullhetkest alates näidatakse anomaalsete tiheduste j...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.........................
kreeka pähkel röstitud 236 55 106 6 100 mandel röstitud 177 40 106 6 100 puhastatud mandel 118 10 106 6 100 röstitud pistaatsia pähkel 212 50 106 6 100 Allikas: 1982 LIHA, KALA JA KANAMUNADE KÜLMTÖÖTLEMISKADU PROTSENTIDES Tabel 3 Lihaliik/jaotustükk Eemaldatavad osad Kaalukadu % veisepraad luu, rasv, kõõlused, kelmed 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused, kelmed 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 seasingitükk luu, rasv, kõõlused 35 sealaba luu, rasv, kõõlused 35
Lisad Lisa 1. Eestlaste Läänemere püük (tonnides) kalaliikide kaupa aastal 2000 Kalaliik 2000 aastal Üldse kokku eestlaste püütud poolt Rannameres Avamere Kokku tLäänemerest püük püütud(tonni Eesti vetest Euroopa Liidu vetest Räim 8743,76 31518,79 1469,47 32988,25 41732,01 Kilu 1,36 39577,93 1814,56 41392,49 41393,84 Tursk 1,01 2,02 511,14 513,16 514,18 Lest 357,35 56,38 5,73 62,11 419,46 Lõhe 20,93 0,20 0,20 21,13 Meriforell 1...
Ökoloogia: Kudemiseks vajab suhteliselt kõrget veetemperatuuri (vähemalt 20oC). Koeb portsjoniliselt pikema aja keskel, meil arvatavasti juunist augustini.-Inkubatsioon kestab 24o juures umbes 3 päeva.Kooruv vastne on 7.4mm pikk.On oletusi ka ,et mari kinnitub kõikjale, pilliroole ja veealustele taimedele, inkubatsiooniaeg 7-14 päeva (Mohr , 1957) Noored sägad toituvad koorikloomadest, ussidest, tigudest, putukatest. Säga sööb ka oma liigi kaaslasi. Kala on vastupidav, talub mõnda aega ka veeta transporti. Talve veedab talveunes. Internet: Säga või kohata Lääne-Euroopa jõgedes ja järvedes, Lõuna-Soomes ning Euroopa lõunaosas. Elupaigaks valib säga mudase põhjaga jõe või järve sügavamad paigad, kus ta puurontide vahel, kaljupragudes või tammide lähedal konutab ning saaki varitseb. Kui meelepärane suutäis silmapiirile ilmub, imeb säga ohvri koos veega suhu. Kui saakkala juhtub
KALAD 1) Kala välisehitus: Kala kuklas olevat uime nimetatakse lõpusekaaneks. Lõpusekaas on lõpuste kaitseks. Kaladel on laugudeta silmad. Kala alakeha piirkonnas asuv uim, mis on pea juures nimetatakse rinnauimeks. Rinnauimest paremal pool asub kõhuuim. Kõhuuimest paremal pool asub pärakuuim. Sellest ülevalpool, kala peal asub jooneke mida nimetatakse küljejooneks. Kalal aitab edasi liikuda sabauim, mis on kala kõige suurem uim.
Artikklid Teadlaste soovitused Retseptid Kalateraapia Anektoodid Kasutatud kirjandus Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Kala kõik mere ja mageveeloomad või nende osad (sh mari), välja arvatud konnad ja veeimetajad; Kalatoode kalade anatoomilist terviklikkust mõjutava töötluse läbinud ja/või keemilise ja/või füüsikalise töötlemise tulemusena kalast valmistatud toode, milles võib sisalduda ka teisi toiduaineid; Värske kala kala, mille säilitamiseks on kasutatud ainult jahutamist; samuti vaakum või gaasilisse keskkonda pakendatud jahutatud kala; Jahutamine kala ja kalatoote temperatuuri alandamine jää sulamistemperatuurini; Konserveerimine protsess, mille käigus hermeetiliselt suletud taarasse pakitud toode kuumutakse mikroorganismide hävitamiseks; Külmutatud kala ja kalatoode kala ja kalatooted, mis on läbinud külmutusprotsessi, et saavutada
Lõhe ihaldatud ja ohustatud kala Eestlased on ajast-aega olnud rannarahvas, teeninud elatist kalapüügiga. Sügisel võrku nõutama minnes või spinningut loopides tuksub rinnus soov saada lõhet, seda suurt ja tugevat, kahtlemata ihaldatuimat kala siinsetes vetes. Meeldejäävad elamused püügil ja hurmav maitse teevad lõhest vetekuninga, keda rahvasuus kutsutakse veel hõbelõhe, kooknina, laks ja merelõhe. Eesti rannas ja jõgedes pole lõhe sage, ent ei saa ka öelda, et ta oleks meil haruldus. Põlula kalakasvatuskeskuses võib korraga näha ujumas kümneid tuhandeid (noor)lõhesid. Pealegi on meil veel jõgesid, kus koeb looduslik või kasvandustest sinna asustatud lõhe
.....…….............. ……………6 NÕUDED KALALEVADELE JA HÜGIEENINÕUDED...............................................................7-8 NÕUDED LOSSIMISE AJAL JA JÄREL...........................................................................................8 KOKKUVÕTE........................................................................................................... ..........................9 Sissejuhatus Kalur on kalandustoodete esmatootja. Kala käitlemisele seab piirid see, kas kalur kui ettevõtja on Veterinaar- ja Toiduameti poolt toidukäitlejana tunnustatud. Tunnustamisest tuleneb see, kas kalur võib veekogul lisaks kalade jahutamisele ja pakendamisele teostada ka muid protseduure või kas kalur ettevõtjana võib käidelda otseturustamise eesmärgil suuremat kogust värsket kala päevas kui seda on esmatoote väikese koguse piir. Kui kala turustatakse otse
Referaat ,,Hügieeninõuded kala esmakäitlemisel" Kärt Allik KF 41 Sisukord: 1. Sissejuhtatus............................................................................................................3 2. Kalatootmis ettevõtte enesekontrolli nõuded..............................
Seal on viis kalaliiki: atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas. Kuigi harjus on levinud peaaegu kogu Põhja-Euroopas, on ta Eestis haruldaseks muutunund. Teda võib (Eestis) leida Narva, Piusa ja Ahja jõgedes. Väga vähe võib neid leiduda ka mõnedes Põhja- Eesti jõgedes. Harjus pesitseb jõe põhja lähedal, tehes kiireid sööste veepinnale, et seal püüda endale toiduks putukaid ja nende vastseid. Veel toitub ta lõhe marjast, kui seda leiab. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, taimestikuvaest ja kiirevoolulist vett. Ta on paikne ja territooriumihoidja, kuid oma liigikaaslaste suhtes aastaringselt vaenulik. Harjus on süstja kujuga, umbes pool meetrit pikk ja külgedelt lamendunud, keda iseloomustab pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisajal värvub vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Räägitakse veel, et harjusel on eriline aed-liivatee lõhn. Harjus koeb maikuus ja kuna ta on territoriaalne, jagatakse jõgi mitmete
kaanega v fooliumiga kaetult Lihatimbal lihthakkmass Liha pannakse Keedetakse Hakkliharoogad väikestesse praeahjus e lisandid vormidesse vesivannil Kala ja meresaadused 1.Millised on värske kala tunnused? Kala lõhn on värske, kala on terve ning muljumata, kala lõpused on helepunased. Kala nahk on läikiv ja limane. Kala silmad selged ja punnis. 2. milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel?Kalariiv, Kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatatakse kalade sisikond? Võib eemaldada kõhu avamise, selja avamise või peaavause kaudu
Maris 11.B Ba ,
LAHTISE TEODOLIITKÄIGU ARVUTUS Vasakpoolsed nurgad Direktsioon Koordinaatide juurdekasvud Punktide nr Tabelinurgad Mõõdetud Tasandatud -nurgad Arvutatud Tasandatu Joonte Vee- pikkused d ° ´ ° ´ ° ´ ° ´ ± x ± y ± x rand 11 82 29,4 I 82 29,4 +...
12-13 Nuputamisülesanded 14 Nalja-ja mõistatusnurk 1.Kalade haigused võib jagada kolme kategooriasse: pärilikud haigused, keskkonnast tingitud haigused ja teiste eluvormide poolt tekitatud haigused. 2.Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu. Isegi ideaalselt tasakaalus ning korralikult töötavas akvaariumis võib kala haigestuda. Kõikides akvaariumites võib leida baktereid ning parasiite, mille massiline paljunemine toimub alles peale väliskeskkonna või mõne muu teguri toimel. 3.Ühekülgse toitmise tagajärjel kalade immuunsussüsteem nõrgeneb ning nõrkusparasiidid ja bakterid on eelisseisus. Kalade toitmine peab olema mitmekesine. Teiseks väga oluliseks teguriks on vesi. Regulaarsel vee vahetusel ning õigete vee parameetritega (ka temperatuur on oluline) akvaariumis
Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. See tõttu on oluline hoida veekogu puhtana Inimene ei tohi juhtida heitvett ega õlisid veekogudesse, veekogude kallastel ei tohi pesta mootorsõidukeid. Õhuke õlikiht takistab hapniku liikumist vette
RilVi plaanr/tseTahuoTyupunk| a&a A W M{ -rri'h?ili'r 'rarel *5u/tniy Koh oh k u 7/o anlt s ep& uorg uV u n k / K-A Reeper 5R-setnareeper /t6sffi SoreitiknastlfcrnJ !xl k-)d PR-pinnaseruV*- o ...
Maailmamere kalavarud vähenevad . Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud . Põhjused : 1) maailmameri on reostunud ( nafta avariid , tööstus ) 2) ülivõimsad kalapüügivahendid. ( traalerid ,radarid) 3) ülepüük , röövelpüük ( püütakse rohkem kui juurde kasvab ) Tagajärjed : 1) Ettevõtted suletakse. 2) Kala läheb kallimaks. 3) Rannikukülades tekib töötus , külad surevad välja. Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid. 1) Rannikupüük - Paadid . ( Peipsi ääres , Saaremaal , Arengumaades ) 2) Avamerepüük - Laevad , kalatööstus . 3) Kalakasvatus - Eestis , väga palju on Hiinas . ( Härjanurmes , vutiknurmes )
Kuidas fileerida ahvenat? Praadimiseks on soovitatav kala fileerida. Ahvena jääb tänu nahaalusele rasvale praadides mahlasem. Ahvena soomus on küllalt kiusakas, mistõttu on soovitatav riivida seda veevannis: siis on soomused pehmemad ja nad ei lenda ka laiali. Lihtsaim fileerimisviis on lõigata kalalt uimed ja seljauim vastukarva, teha kaela taha risti-sisselõige ja lõigata filee piki selgroogu lahti. Ole ettevaatlik, et sa seejuures veresooni ei vigastaks: fileepooled peaksid jääma nii puhtad, et neid poleks vaja
Igal kihval on 24 asendushammast ja kui kihv välja langeb, siis tuleb tema asemele mõni asendushammas. Algul uus hammas logiseb, edaspidi aga kasvab tihedalt alalõua külge kinni. Hambad ei vahetu korraga, vaid kogu aasta vältel pidevalt on haugi suus nii noori kui vanu hambaid. Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid
Koha Välimus: Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Suurus: Keskmine pikkus on täiskasvanud kohadel 30...60 cm, suurus sõltub vanusest. Üldiselt on väikejärvede kohad kasvult väiksemad. Kaalub tavaliselt kuni 1...3 kg, suguküpsed alates 400 g Elupaik: Koha eelistab suuremaid (üle 50 ha), piiratud taimestikuvöötmega, väikese vee läbipaistvusega, ühtlaselt läbisoojenevaid toitesooladerikkaid järvi, milles samal ajal leidub
Bioloogia kordamine Kalad 1. Milline on enamasti kala kehakuju? Miks selline kehakuju on kaladele elukeskkonnas vajalik? Voolujooneline, liigub vees kiiremini edasi. 2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid. Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid
Luukarits Luukarits on ogalikuliste seltsi kuuluv kala. Luukarits on väike kala, kes ei oma töönduslikku tähtsust, kasvab maksimaalselt 5--7 cm pikkuseks. Tema seljauime ees asetsevad 7--11 sissetõmmatavat oga. Keha värvuselt on ülaosa hallikasroheline kuni pruunikas, küljed heledamad ja hõbedase läikega, keha katavad kuni 10 luuplaati. Kudemisperioodil kannavad isased pulmarüüd. Luukarits on levinud aeglase vooluga jõgedes ja ojades, järvedes ning riimveelisel rannikualal. Levikuala pole väga palju uuritud, aga ilmselt on see sarnane Ogaliku
Kala ja kalatooted Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse
Fantaasiajutt Surma suus Hirm, surm, adrenaliin, need on ainult mõned asjad, mis minus sellel hetkel võimust võtsid. Ma ei oleks iialgi arvanud, et minu nii tavalisest päevast võiks saada selline, nagu praegu on. Ühe silmapilgu vältel muutus kõik. Ma olin hukule määratud. Kõik muutus ähmaseks ja ma hakkasin peas kuulma hääli. Väike nagu ma olen, ei suuda ma võidelda suure tugeva linnuga, kelle nokk on hiiglaslik. Minu punane värvus hakkas juba hirmust halliks tõmbuma. Pea käis ringi ja ma korrutasin endale, et lõpp on käes. Ma tundsin järjest suuremat hirmu, kuid see kõik ei lugenud enam. Mind ei olnud enam kauaks. Järsku hakkas kõlama mu peas minu kõige kallima hääl. Ta palus mul võidelda. Ma ei suutnud uskuda, kui anuv ta hääl oli. Ma ei olnud mitte kunagi teda sellisena kuulnud. Ta muudkui anus, kuid mina ei suutnud ennast liigutada. Ma tundisn suurt...
docstxt/1287334582118678.txt
.......................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 3 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks haugi, kes on meie sisevete levinumaid kalu, mõnes järves on ta kogune ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla haug ei kuulu.
Ahven Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 59 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranzid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Sotimaa ja Norra), Taga-Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt
Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E
Eesti Vabariik on kui sogasest veest püütud kala Rahvatarkus ütleb, et sogasest veest on hea kala püüda. Miks see siis nii on? Mille poolest ona parem tegutseda sogases kui kristallselges vees? Eestlased on alati olnud kavalad ära kasutama segaseid olukordi enda kasuks, olgu see siis muistsel ajal või tänapäeval. 28. juuli 1914 algas Esimene maailmasõda. Meie regioonil oli alanud sõjas Venemaale relvajõudude ettevalmistamise tähtsus - Eesti territooriumist sai Vene põhjarinde tagala. Ka enne sõda oldi Eestisse rajatud mitu olulist sõjaobjekti. Suvel algas vägede ja varustuse
Punktid Vasakpoolse rad dir nurgad Kaugused (m) sin cos RPV240 119.72 RPV241 137º15' 2.3954644 77.0º 0.97425215 0.225 137.25 1.34337993 200 PP1 165º00' 2.8797933 62.0º 0.88270166 0.47 165 1.1º 200 PP2 206º30' 3.6041049 88.5º 0.999643 0.027 206.5 1.5º 200 PP3 222º00' 3.8746309 130.5º 0.76074591 -0.65 222 2.3º 200 PP4 186º00' 3.2463124 136.5º 0.68873429 -0.73 186 2.4º 200 PP5 152º10' 2.6558...
ahven Ahven ehk harilik ahven on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven on levinud peaaegu kogu Euroopas. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres
ELUKOOSLUS KOOSTAJA: KIRKE KAISA KAUNIS KLASS: 5.C ÕPPEAASTA: 2017 SISUKORD • Nolgus • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Merikotkas • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Hallhüljes • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine NOLGUS http://www.looduskalender.ee/node/9320 KIRJELDUS • Ebahariliku välimusega kala. • Keha on kohmakas ja lühike. • Keha on kaetud luuplaatide, ogade või naastukestega. • Uimed on kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on laiad ja lehvikjad. • Kui nolgus kätte võtta, püüab ta inimeses hirmu tekitada, ajades lõpusekaaned laiali ning tekitades lihaseid pingutades madalat ja urisevat häält. • 25-30 cm pikk. • kaalub kuni 400 g. LEVIK, ELUPAIK • On levinud peaaegu kogu Läänemere ulatuses.
.................................................................. 18 8. KALADE KOKKUVÕTE....................................................................................................... 19-20 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................... 21 Sissejuhatus Käes olev referaat kirjeldab Räime,Kilu,Lesta,Tursa ja Lõhe elu, sigimist ja elupaiku ning samuti ka toitumist. Iga kala kohta on lühikirjeldus ja samuti illustreeriv pilt.On ära toodud ka kalade ladina keelne nimetus. Iga kala liigi kohta on ka välja toodud tabel, kui palju on konkreetset kala aastas tonnides püütud . Referaadis on kirjeldadud ka Läänemerd. Läänemere suurim sügavus 459meetrit ja keskmine sügavus 55meetrit. Samuti on kirjeltatud Läänemere soolsusest, eri paikadest. Läänemere ääres asub üheksa riiki. Samuti on ära toodud millised tuuled tõstavad ja langetavad veetaset
docstxt/1475180002135.txt
Mikelsaa. Eesti vete suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale. Hiidhaugi suurust, vanust ja ebatavalist välimust iseloomustatakse sõnadega, nagu suur, väga suur, ilus (st kogukas), ei ole jaksanud kanda, vana, sammeldanud, tölbi sabaga, sabata. Muistendis kutsub üleloomulik olend veteriigi haldaja niisugust kala kui oma karilooma, nt tölphännaga orikas, vana tölphännaga pull, Jakob Kõrvi ümbersõnastatud rahvajututekstis tõlksaba sikk. Olend ise jääb enamasti inimsilmale nägematuks ja tema välimus jääb kirjeldamata. Inimesele ohtlik pole neis muistendeis mitte kala, vaid kalakarjasest vaimolend: Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
