MAALI ANALÜÜS 1. "Kevad" ("Primavera"), Sandro Botticelli, 1478 2. Teos on teostatud temperatehnikas. Temperatehnika vees lahustuvate värvidega, mille sideaineks on munakollane, liim, mesi jm.,kunstiteoste loomise tehnika. (Kleis, R., Silvet,J. ,Vääri, E. Võõrsõnade leksikon. 1981. lk 611) 3. Maal on seina- ehk monumentaalmaal (paneelil) 4. Taies on temaatika järgi antiikmütoloogiline maal 5. a) Teos kujutab armastusjumalanna aeda. Kuna teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba, oli Botticelli igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele tellija (Medicite)
Kuna eestikeelses tekstis kasutatakse sageli ka võõrkeelseid nimesid, mille puhul mitmete tähtede ja täheühendite hääldus asjaomases keeles on eesti kirjaviisi seisukohalt erinev, siis on ÕS 2013-es olema ka teistkeelsete nimede hääldamise juhised (Erelt jt, 2013). Võõrsõnade leksikon on mõeldud kõigile, keda huvitab võõrsõnade õigekiri, tähendus, muutmine või päritolu. Leksikon sisaldab peale võõrsõnade ka tsitaatsõnu ja vähesel määral laensõnu (Vääri, Kleis, Silvet, Paet, Rehemaa, 2012). Võõrsõnade leksikoni alguses on kasutusjuhend, kus on iga nö alateema kohta väljatoodud vajalik informatsioon. Näiteks: märksõnad on esitatud tähestikulises järjestuses sõnavahet arvestamata, poolpaksus kirjas. Tsitaatmärksõnad on kursiivkirjas (Vääri jt, 2012). Hääldus antakse nendel tsitaatsõnadel, millel see erineb kirjapildist, ja ka mõnel muul sõnal, millel on vaja näidata rõhku. Palatalisatsiooni ei näidata
KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Korzev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. 7 LISAD Joonis 1 Joonis 4 Joonis 2 Joonis 5 Joonis 3 Joonis 6 8 Joonis 7 9
KIRJANDUSE LOETELU 1. Ahmotov, N. 1974. Anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 2. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 3. Karik, H.; Palm, U.; Past, V. 1981. Üldine ja anorgaaniline keemia. Tallinn: Valgus. 4. Koržev, P. 1963. Keemia teatmik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 5. Timotheus, H. 1999. Praktiline keemia. Riia: Avita. 6. Vlassov, L.; Trifonov, D. 1970. Huvitavat keemiast. Tallinn: Valgus. 7. VSL = Kleis, R.; Silvet, J.; Vääri, E. 1983. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. LISAD Joonis 1 Joonis 4 Joonis 2 Joonis 5 Joonis 6 Joonis 3 Joonis 7
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines Keskkonnaseire ja kaitse normatiivid Jõevähk 2000-2009 Heidi Silvet Juhendaja: Jane Frey Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Lühiülevaade jõevähi bioloogiast, varude seisundist ja seda mõjutavates teguritest.......
Postiljonid käisid aasta jooksul maha keskmiselt 70000 kilomeetrit. Elvas oli ligi 200 telefoniomanikku. (Elva Elu 1936) Elval oli oma trükikoda, muusikaselts, ajalehed Elva Elu (1932-1937), Elva Tulevik (1934-1935), EELK Elva Koguduse Teataja (1935-1940), Elva Noorsoolane (1935-1936). Siin on elanud ja töötanud palju kirjanikke, kunstnikke ja kultuuritegelasi, näiteks soome-eesti kirjanik Aino Kallas, kirjanikud Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Richard Janno, keeleteadlane Johannes Silvet, näitleja Leopold Hansen, kunstnik Eduard Kutsar. Elvas veetsid oma suved paljud Tartu Ülikooli õppejõud, näitlejad, kunstnikud, ärimehed. Elva üks tähtsamaid kohti oli ujula. Rannahoone asus kohe maantee kõrval. Suvitajate peibutamiseks oli siia ka hangitud suur Philipsi raadio, mis mängis rannamuusikat. Tihti esinesid ka elava muusikaga kollektiivid. Lisaks sellele asus rannahoones veel ka einelaud ja tantsupõrand
Eesti Keele Instituudis on tehtud ka suurtöö ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" 19882007 ning teoksil on hiiglaslik sõnavaramu ,,Eesti murrete sõnaraamat" 1994. Käib suure etümoloogiasõnaraamatu koostamine. Nii suurte sõnaraamatute tegemine alates materjali kogumise algusest ja lõpetades viimase köite ilmumisega võtab aega mitu inimpõlve. Kakskeelsete sõnaraamatute alal on teinud ajalugu inglise-eesti ja eesti-inglise sõnaraamatute koostajad Johannes Silvet ja Paul Saagpakk. Eesti murde- ja kirjakeele mõistelise sõnaraamatuga läheb meie leksikograafia ajalukku Andrus Saareste. 16.Semantika uurimismeetodeid ja tulemusi. Semantika ehk tähendusõpetus uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika tähistab ka keeleüksuse (st morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendust või tähendusi
Nüüdistekstid: Kas suunamatu keelemuutus? // Keel ja Kirjandus, 1998, nr. 4, lk. 225-235. 7. Kull R. Kas kindel või lagundatud kirjakeel? // Keel ja Kirjandus, 2000, nr.1, lk 5-7. 8. Merilai, A. Saro, A. Annus, E. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003 9. Mäger, M. Eesti keele õpik. Tln: Valgus, 1989 10. Raun, A. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Trt.: Maarjamaa, 2000 11. Vetemaa, E. Hõbedaketrajad. Tallinn, 1977 12. Vääri, E. Kleis, R. Silvet, J. Võõrsõnade leksikon. Tln.: OÜ Kirjastus Valgus, 2000 13. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (www.keelevara.ee) 14. Erelt, M. Erelt, T. Ross, K. Eesti keele käsiraamat 1997. (http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) 15. Keelenurk (http://www2.epa.ee/keel/valik.htm) 16. Leemets, T. Uuemaid inglise laene. (http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/inglise.html) 17. Vikipeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika)
kasutada sidesõna „ja“ või koma). Kui teose ilmumisaasta pole teada, kasutatakse lühendit s.a. (sine anno – ld aastaarvuta). 3.5.2. Raamatu bibliokirje 1. Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Osa/köide. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vahtre, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus. Vääri, E., Kleis, R., Silvet, J. (2000). Võõrsõnade leksikon. 6. tr. Tallinn: Valgus. 2. Pealkiri. (Ilmumisaasta). / Koostaja(d)/Toimetaja(d). Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Eesti statistika aastaraamat. 2006. Statistical Yearbook of Estonia. (2006). / Toim S. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. Kalevala. (1985). / Koost E. Lönnrot. 3. tr. Tallinn: Eesti Raamat. 3.5.3. Artikli bibliokirje 1. Artikli autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri
õpetama vene keeles. Seminaris said hariduse mitmed silmapistvad kultuuri- ja haridustegelased: A.akberg, N.Andersen, E.Kuusik, M.Laarman, J.Rummo. Kool auleti 1918.a. veebruaris Saksa okupatsiooni ajal. Kõrgemate algkoolide õeptajate ettevalmistamiseks avati 1914.aastal kolmeaastane Tartu Õpetajate Instituut. Eesti koolile tuli sealt õpetajaid vähe, tuntumaiks said koolimees ja luuletaja Jaan Kurm ning inglise filoloog ja loksikograaf Johannes Silvet. Rüütelkond sulges 19.sajandi lõpuks kõik õppeasutused peale Kaarma seminari, mis töötas 1910.aastani. õpetajate ettevalmistus jäi ainult kahele vene õppekeelga seminarile Tartus ja Rakveres. Pedagoogilised klassid asutati 1895. aasta sügisel Jõhvi, Sindi ja Aaspere, hiljem Lohusuu ning kolga ministeeriumikooli juurde, 1911. aastaks õpetas vallakoolides ligikaudu kolmsada ministeeriumikooli lõpetajat. Pedagoogilised kursused avati linnakoolide juurde 20
02.2009). 17 Pärimisseaduse eelnõu üks autoritest, E. Silvet on asunud järgmisele seisukohale. "Kuna PärS § 18 kohaselt on pärijaks pärandi avanemise koha kohaliku omavalitsuse üksus. Riik on pärijaks omavalitsusüksus või riik on sundpärija, ei saa ta pärandaja võlgade ja kohustuste eest oma varaga vaid siis, kui pärand on avanenud välismaal, s.t pärandaja viimane elukoht on välismaal ning seda vastutada. Pärimisseaduse paragrahvi 136 lõikes 1 nähakse ette, et pärandi inventuur on kohustuslik,
FEATHER, L. 1960. The Encyclopedia of Jazz. New York: Horizon Press. HAAN, K., AASSALU, H., PAALMA, V. 2000. Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus. HABELA, J. 1972. Muusika sõnastik. Tallinn: Eesti Raamat. KERNFELD, B. 2002. The New Grove Dictionary of Jazz I, II, III. New York: Macmillan Publishers Limited. KLEIS, R. (peatoim). 1934. Eesti entsüklopeedia 4. Tartu: Loodus. KLEIS, R. (peatoim). 1936. Eesti entsüklopeedia 7. Tartu: Loodus. KLEIS, R., SILVET, J., VÄÄRI, E. 1981. Võõrsõnade leksikon. Tallinn: Valgus. PEDUSAAR, H. 1998. Eesti heliplaatide koondkataloog. Tallinn: Ilo. VAHTER, A. (koost). 1966. Eesti heliloojad ja muusikateadlased. Biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Raamat. Arhiividokumendid EAA F-2100 N-1 S-322 H. Ambeli dokumendid EAA F-2100 N-4 S-237 TÜ 300. a. juubeli dokumentatsioon EFA 0-80401 The Murphy Band 1925 EFA 0-80402 The Murphy Band 1928 EFA 0-155467 Vivo Band EFA 3-7178 Merry Pipers ER ASCDR – 1365 M
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
