1) Eduactional charities - Hariduslikud heategevusasutused 2) Universal education - Üldkättesaadav haridus 3) Compulsory education - Kohustuslik haridus 4) Full-time education - Päevane õpe 5) Home schooling - Koduõpe 6) Maintained schools - Riigikoolid 7) National Curriculum - Rahvuslik õppekava 8) Independent schools - Erakoolid 9) Foundation subjects - Alusained 10) School hours - Koolitunnid 11) Terms - Semestrid 12) State schools - Riigikool 13) Primary (education) - Algharidus/algkool 14) Infant - Väikelastele 15) Junior - Algaste 16) Secondary - Põhikool 17) Single-sex - Ühesoolised 18) Co-educational - Segakoolid 19) Comprehensive schools - Üldhariduskool 20) Selective - Valiv 21) General certificate of secondary education - Põhikooli lõpueksam
8 9 ALLIKAD 1. Haridus- ja Teadusministeerium. Kehtivad arengukavad ja strateegiad. Haridus- ja Teadusministeeriumite veebileht https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad (viimati vaadatud 12.12.15) 2. Kohaliku omavalitsuse ülesanded. Haridus. Raplamaa Omavalitsuse Liit.. http://rol.raplamaa.ee/attachments/065_Lisa%204_Haridus_2011.pdf (Koostatud 01.08.2011). 3. Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalik omavalitsus. Haridus. 4. Eesti erakoolid. Eesti uudiste veebileht, rubriik ,,Eesti", toimetas Liis Velsker. ,, Eesti erakoolid soovivad avalikus pöördumises senise rahastamise jätkamist ", lisatud 26.10.15. http://uudised.err.ee/v/2d14fef2-d130-47c3-80da-0f918f57be24 5. Eesti vabariigi e-portaal. Põhiseadus. § 37. (Teksti koostanud Riigi Teataja Viimati muudetud 4. detsember 2013) https://www.eesti.ee/est/riik/pohiseadus/ii_pohioigused_vabadused_ja_kohustused 10
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad.
· Väärtused · Käitumisnormid Mis on hariduse eesmärk? · Areneda ja luua soodsaid tingimusi · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk Tagada õiguslikult haridussüsteemi: ·Kujunemine ·Toimimine ·Areng Haridusasutuste alluvus · Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile · Munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele · Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. Haridusasutuste juhtimine · Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor · Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti Huvitavat - §8 koolikohustus ja selle täitmine · Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni
Sel juhul on võimalik õppimist kui tegevust jaotada kaheks formaalseks ning mitte-formaalseks hariduseks. Formaalseks hariduseks peetakse õppeprogrammide alusel määratud oskuste, käitumisnormide, teadmiste ja väärtuste süsteemi, mis on tänapäeva ühiskonna seas tunnustatud ja kõrgelt hinnatud. Formaalse hariduse omandamine on keskhariduse piires kohustuslik ja enamasti ilma õppemaksuta (eranditeks on mõned erakoolid, Eestis nt Rocca Al Mare kool). Mitte-formaalne haridus pole aga niivõrd süsteemne. Mitte-formaalse hariduse omandamine leiab aset väljaspool ametlikke kooliruume, milleks võivad olla erinevad noortele suunatud organisatsioon (noortekeskused, koolitused, huviringid, jms). Õppimine mängib inimeste elus ülimalt tähtsat rolli. Erinevate õppimismeetodite (tahtlike ja tahtmatute) käigus omandatud teadmised, kogemused, oskused on eluliselt vajalikud, et
Koduarutlus- inimarengu aruanne 2010/2011 Haridus Sel ajal, kui Eesti oli osaks NSV liidust, oli ka haridussüsteem allutatud nõukogude korrale. Kaua seda ei talutud, juba 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress, et läbi viia suuri muutusi. Kongress alustas haridusreformide ahelreaktsiooni ja tänaseks on palju muutunud. Kelle jaoks on muutused olnud kõige suuremad? Eesti koolid tahtsid saada iseseisvateks. Sooviti suuremat vabadust nii õppekavade koostamisel kui ka vähendada vene keele koolides kasutamise osakaalu. Reformid õppekavade kallal ei peatunud sellega. Juba aastat hiljem loodi uus keskkooli õppekava, mis võeti ka kohe kasutusele. 1996 kiideti heaks juba uus õppekava ja 2000. aastal viidi läbi kolmas faas. 2007. aastal alustati vene koolide vene keelselt õppelt üleminekut eesti keelsele. Vene koolid on pikka aega Eestis tegutsenud ...
Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse kohaselt tagavad riik ja kohalik omavalitsus orbudele ning vanemliku hoolitsuseta lastele täieliku riikliku ülalpidamise, võimaluse õppida ja saada haridust. 5 Slaid - Haridusasutuse alluvus · Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile · Munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. · Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. 6 Slaid - Haridusasutuste juhtimine · Haridusasutust juhib juhataja, direktor või rektor. · Haridusasutuse juhi määrab ametisse omanik, kui haridusasutuse põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti 7 Slaid Huvitavat §8 koolikohustus ja selle täitmine · Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks.
Elada enda jaoks või teiste jaoks?Võtta seda kui õnnistust või needust? See,kui koguaeg tuuakse välja lapse annet,võib see lõpuks negatiivset mõju avaldada õppimisele.Noor geenius hakkab arvama,et ta on teistest palju parem.Ta hakkab aina rohkem koolist puuduma.Ta ei tee tunnis kaasa.Milleks?Ta on ju teistest sammu eespool.Temale eakohane koolisüsteem kõigest takistab geeniuse edasist tõusu. Siis tehakse selliseid erilisi asutusi,nagu erakoolid,kuhu lapsevanemad panevad oma lapsukesi varasest east,et nood saaksid paremat haridust,kui tavakooli lapsed.
Koolides võiks olla väga palju asju on, mis muudaksid kooli huvitavamaks ja kaasaegsemaks. Igal koolil võiks olla: suur kaasaegne spordisaal, spordiväljak, jõusaal, bassein, saun, keemia ja füüsika laborid ning ka üks kaasaegne konverentsiruum. Kahjuks riigil piisvalt raha, et kõikidele koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas.
Haridus Suurbritannias ja USA´s Inglismaal ja Walesis on 93% tasuta riigikoolid ja 7% erakoolid. Kuigi segaselt, mõned era sõltumatud koolid kutsutakse ,,avalik" koolideks! Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut)
Brasiilia haridussüsteem ja inimeste väärtused, väärtushinnangud Haridussüsteem : Haridussüsteem on jaotatud kolmeks põhiharidus; kesk- või keskeriharidus ja kõrgharidus bakalaureuse või magistriõppes. Brasiilias jagunevad koolid kaheks piirkonnakoolid ja erakoolid. Erakoole loomulikult kõik pered enda lastele lubada ei saa. Huvitav on see, et inimesed, kel on olnud võimalus õppida erakoolis, ei pea seda tasemelt sugugi paremaks kui näiteks Eestis. Brasiilia haridussüsteemi prioriteediks peetakse reaalaineid ehk siis keemiat, füüsikat, matemaatikat aga ka bioloogiat. Koole, mis pööraksid suurt tähelepanu keeltele , on Brasiilias vähe. Hindamissüsteem on 0-10ni, mis tähendab seda, et kõik
HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), ma...
raske saavutada. Pere, mis on elu üheks raskeimaks katsumuseks, saavutatakse läbi kogemuste ja raske töö. Elus on palju juhtumeid, kui armastatakse inimese raha, mitte teda ennast. Haridus on teine elu põhitõdedest, mida ei saa rahaga osta, kuid saavutatakse raske tööga. Põhikooli haridus on Eestis kõigile lastele tasuta ning isegi kohustuslik, kuid gümnaasiumisse on raskem saada ning on olemas ka erakoolid, mis õpetavad lapsi raha eest. Ülikooli rahata õppima ei saa, sest alati peab keegi selle eest tasuma. Ka stipendiumi puhul makstakse rahalist toetust. Isegi haridus pole elus täiesti tasuta, sest raamatud ning õpetajad maksavad raha. Enamik noori valib just selle karjääri, mis neile samal ajal meeldib, kuid ka piisavalt raha sisse toob. Minu arvates mõtlevad õpilased noores eas rahale liiga palju
Eestimaalt pärit misjonärid. Gustav Reinhold Nyländer. Sierra Lione, bulomid 1814 grammatika ja sõnaraamat; õigekirja õpik KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Tallinna Toomkool. Tallinna gümnaasiumi raamatukogu. Konrad von Akrestierna pärandus. Tallinna kubermangugümnaasium. Johann Willigerode. Ferdinand Johann Wiedemann. Fundamentaal- ja õpilaskogu. Georg Leopold Gahlnbäck. KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Kreiskoolid. Kihelkonnakoolid. Elementaarkoolid. Vallakoolid. Erakoolid. Gustav Schmidti erakool-pansion. Hugo Treffneri poeglastekool. Kutsekoolid. Tartu Veterinaaria Kool. Tartu Veterinaaria Instituut. Reaalkoolid. RIIKIDE KESKSETE RAAMATUKOGUDE TEKE Prantsusmaa. Francios I. Guillaume Bude. Fontainebleau loss. 1568 Pariisi. Diplomaatide osa komplekteerimisel. Nicolas Clement. Abbe Bignon. SUURBRITANNIA / HISPAANIA Briti Muuseumi asutamine 1753. Hans Slown, Robert Bottom, Richard Harley. Kuningliku raamatukogu liitumine 1757 Avamine 1759.
puudega inimeste takistusteta liikumist. Koolis peab olema kättesaadav tervislik toit. Paljulapselistele peredele tuleb maksta lisatoetust. Tervishoiupoliitikas tuleb tõsta inimeste teadlikkust. Erakond toetab üldisema pikaajalise terviseedendamise programmi loomist. Arstiabi peab olema kvaliteetne. Hariduspoliitikas riik ja omavalitsus tagavad igale soovijale tasuta alushariduse. Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. Põhiharidus peab olema täiesti tasuta ja kodu ligidal. Muukeelsed koolid peavad tagama hea eesti keele oskuse. Keskkonnapoliitikas pooldatakse jäätmekäitluse reegleid, mis sunnivad käituma loodussõbralikult ja jäätmeid taaskasutama. Tarbimine tuleks maksustada sõltuvalt mõjust keskkonnale. Soosida tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Riiklikul tasandil peavad Eestis toimima ühtsed ning üksnes riigieelarvest rahastatavad politsei ja päästeteenistus.
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike n...
Kuidas liigitatakse haridust ülesannete, kuidas taseme alusel? Esimene: üld, kutse, huviharidus. Teine: alus, põhi, kesk (üldkesk ja kutsekesk), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused? Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt kuni põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta.
Tendai koolkond pööras haridusele suurt tähelepanu. Õppemeetodeid oli 3: · 1. mon-e õppimine kuulmise abil · 2. shi-e õppimine mõtlemise abil · 3. shu-e õppimine meditatsiooni kaudu Õppekursus kestis 12 aastat ja andis lõpetanule õpetaja kutse. Taih järgi rajati linna Daigakury, mida võib vaadelda kui Jaapani esimest ülikooli. Oli oma rektor, 8 lektorit ja 430 üliõpilast. Need olid riiklikud koolid. Erakoolid tekkisid 8. sajandi lõpul. Neid rajasid jõukad perekonnad ja nad olid mõeldud aristokraatia lastele. Lihtrahva lastele kerkisid üksikud koolid, nt Kkai poolt rajatud kool Kytos. Seal õpetati konfutsiaanlike doktriine, nn buddha tarkust (õpetus kuidas kurjast võitu saada). Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida
seinatahvel, eestikeelsed ja meelsed õpikud · 1897 jõudis kirjaoskuse % 77,7ni, mis oli kõrgeim Venemaal b) Soovijad võisid jätkata õpinguid kihelkonnakoolis (maal) või kreiskoolis (linnas). c) Suurenes eestlaste püüd keskhariduse järele. · Loodi uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas, Viljandis · Uueks koolitüübiks said reaalkoolid (rõhk loodusteadustel) ja tütarlastegümnaasiumid · Kõrvuti riigikoolidega tegutsesid ka eestikeelsed erakoolid (H.Treffneri gümnaasium Tartus) d) Tagasilöögi haridusele andis venestusaeg, kuid 1905.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest
Omavalitsusi toetab koolide tegevuse finantseerimisel osariigi valitsus, suuremate ja tähtsamate projektide rahastamisel saab toetust paluda ka USA föderaalsest eelarvest. Hariduse ja kõige sellega seonduva juhtimisega tegelevad nn kooli piirkonnad, mida on Ameerikas üle 16,400. Koolipiirkond on oma tegevuses- haridusasutuste tegevuse koordineerimine, õppekavade arendamine, metoodiline töö jne- väga iseseisev. Kõigil hariduse tasanditel on olemas avalikud ja erakoolid. Avalikke koole peab üleval osariik, erakoole haldavad tavaliselt mittetulundusühingud või kasumit taotlevad ettevõtted. Tegevuseks vajalikud finantsid saadakse õppemaksudest, annetustest (eraisikud, sh. vilistlased, organisatsioonid jt). Eri- ja lühiajaliste projektide finantseerimiseks on erakoolidel võimalik taotleda toetust ka kohalikelt omavalitsustelt, osariigilt ja föderaalvalitsuselt. Põhi- ja keskharidus
lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning kanda uhkeid firmariideid. Siin peab panema riik oma õla alla, ta peab võimaldama noorel inimesel areneda, saada haridust ja võimaldama igal noorel inimesel tegeleda mõne treening- või huvialaga. Eesti Vabariigi kohustus on hoolt kanda oma riigi kodanike eest, see
" www.naistekas.delfi.ee Noh-eesti keele vaste puudub; afgaanis-Afganistaanis; debiil-debiilik; alaarenenu, loll-rumal ,,Koolikiusamine sundis teismelisi tüdrukuid enesetapukatsele" ,,turvade pärast lammutage või koolid maga...söörumaa kandib rahva raha hispaaniasse,säästuka leivavargale tehakse lohe üks-null...koolid,kust peaks tulema tuleviku maksumaksjad on nagu potjomkini külad kommunistide mängummaal...rikkur-ahnurid on endile erakoolid susserdanud ja siit ka klassivahe juba kooli eaast alates....rahakoti paksus määrab tänase elu...olgu see kool või,mis iganes...rahakoti paksus on NLKP ladviku korruptiivselt korraldadatud...ja kannatajteks ongi lapsed eriti maapiirkondades...aitäh kommunist ansip ja komsomolkus laar...pered lõhutud tööd pole,külad virelevad jne...riigikogu varastab omas mahlas nagu polekski midagi valesti...ei huvita KGB-ERGMA 101.hepealist mõlakakarja rahva ja riigi käekäik..
40 aastat rahu ja õitsengut.Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator.Säilitas Senati ja ametnikud.Lasi palju ehitada , head teed.Lõi alalise sõjaväe, kindlustas piire.Eduka karjääri tagatis oli kuulumine mõjukasse perekonda Perekond oli patriarhaalne- pereisa täielik võim kõigi pereliikmete üle, reaalselt rahaasjades Abielu oli pigem praktiline tehing Algharidus ja kirjaoskus oli üldine.Koolid olid algselt erakoolid, keisririigi ajast riiklikud.Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama rooma numbritega.Jõukamate kodanike lapsed õppisid edasi retoorikat, kreeka ja ladina keelt professorite juures.Kõnekunst oli oluline poliitikutele ja juristidele.Oli ka insenerikooole 10. Mõisted: latiinid Hõim Kesk- Kreekas Latiumi maakonnas. Rooma rajajad Foorum Rooma küngastevahelisse orgu rajatud sillutatud turuplats ja koosolekuplats
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
· 16.okt. 1905. Tulistas sõjavägi Tallinnas võimude poolt lubatud võimuvaldust. · Baltimaades hakkati looma poliitilisi erakondi. · Jaan tõnissonn algatusel loodi Eesti raga meelne rahvuserakond. · Revolutsiooni meeleolu suurenesid. · Inimesti vastu saadeti karistusalkasid ( inimensi peksti, saadeti siberise sunnitööle) · Vaatamata suuretele ootusele olid reolutsiooni tulemused positiivsed: a) loodi emakeelsed erakoolid b) keskoolide loomine lihtsustus c) lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus. d) ajakirjandus leevenes. Balti kubermangud · Baltimaade aren oli kiire: a) rahvaarv kasvas b) tööstustoodand kasvas c ) töölisus arenedes kasvas linna elanikkonna arv · Tööstuse metropoliks sai Riia. · Tallinn arenes jõudsalt ( vene tsaar lootis teha viimast sõjalaevastiku tugipunkti Läänemerele. · Leedus oli aren aeglane.
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sot...
Okt-dets 1905 eesti esimesed erakonnad Detsember 1905 mõisate põletamine 1905 aasta rev ajend: 9 jaanuar verine pühapäev peterburis Rev põhijõud: sots demokraatide juhitud suurtööstustöölised, haritlased ja üliõpilased Karistussalk Autonoomia Terror Revolutsioon muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, ülemisek ühelt kvaliteedilt teisele Petitsioon kollektiivne palvekiri 1905 a rev tulemused: Hariduses: ENKSTG , eesti-, läti- ja saksa keelsed erakoolid, Tööliste elus: tehti töölistele järeleandmisi, parandati töötingimusi(10-tunnine tööpäev)ja sotsiaalolusid. Valitsemiskorralduses: piiramatu isevalitsus asendus konstitutsioonilise duumamonarhiaga 1905 a rev pöördepunkt eesti ajaloos : eesti rahvas sai poliitikas aktiivseks jõuks, eestis toimusid poliitilised üldstreigid, rahvakoosolekud, eestlased nõudsid autonoomiat.
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi...
saama vaimseteks olenditeks. Kasvatuse kaudu ja kasvatuse abil. Ehkki klassikaline kasvatusideaal pole täismõõdus kusagil teostunud, on see ometi läbi aegade muutumatuna püsinud. Keskenduda ei tule väliste väärtuste jahtimisele, vaid iseenda ülesehitamisele, oma kvaliteedi parandamisele, igaühes peituvate võimaluste teostumisele. Klassikalise pedagoogika taga on kümned sajandid talletunud tarkust. Klassikalise pedagoogika tõekspidamiste järgi on töötanud ja töötavad kallid erakoolid Ameerikas ja Inglismaal ning sellele lähenevad reformpedagoogika kaasaja uusimad suunad radikaalne ja kriitiline pedagoogika ning uuskonservatism. Vaimsete väärtuste inimesesse "istutamine" ongi kasvatuse kõige olulisem roll. See tähendab, et kogu koolitus, erinevad haridusastmed, õppeained jms on vaid vahend, mille kaudu (või abil) jõuab inimene kultuurini, st inimühiskonna väärtuste omaksvõtmisele ning nendele toetuvalt eneseleidmisele
Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivormi puhul on lähtutud möödunud iseseisvusaja eeskujust, kuid aegade ja olukordade erinevusest johtuvalt ei suuda see täita samu eesmärke nüüdismaailmas on esmatähtis individualism. Praegu on koolivorm kasutusel veerandsajas Eesti koolis, kusjuures näha on kaht eri suunda. Ühelt poolt eelistavad vormi prestiizikad linna- või erakoolid, teisalt aga oma päritolu rõhutavad maakoolid (Halliste, Raudna, Kihnu põhikoolid, Viiratsi algkool). Veel eelmisel õppeaastal oli rahvuslik koolikampsun kasutusel ka Lõõla algkoolis Järvamaal, kuid kahjuks sel aastal seal kooli enam ei avata. Täiesti kohustuslikuks on tahetud vormi muuta paljudes riikides rohkem kui ühel korral. Näiteks sotsiaaldemokraatide poolt 2006. aastal ja ka Eesti naaberriigis Lätis avaldas sealne haridus-ja teadusminister soovi muuta
tohi last suunata muutu õpetaja sarnaseks. Õppekava toimimine on seotud koolikorralduse ja juhtimisega, mis on waldorfkoolides mõneti erinev võrreldes meie traditsioonilise kooliga. Waldorfpedagoogilise õpetus- ja kasvatusmetoodika põhiprintsiibid, mis toetavad lapse ealist arengut, on kasvatuse ja õpetuse tegevuslik, kunstiline ja intellektuaalne külg. Üldjuhul on waldorfkoolid ja lasteaiad maailmas erakoolid ja lasteaiad, mille ülevalpidajaks on lapsevanemate mittetulundusühing. Esimene waldorfkool rajati pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele Stuttgardis 1919. aastal. Rudolf Steineri isiksus ja inimlik soojus jättis neile nii sügava mulje, et neil tekkis soov luua oma lastele senisest sügavama dimensiooniga kool. Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja
okt manif · Nov asutati tõnissoni algatusel eesti rahvameelne eduerakond, liberaal-dem reformipartei · Oma partei ka sotsdem, jäi rahvuslikule alusele · Ärevamates oluk kutsuti eestis ja lätis kokku rahvaesindajate nõupidamised · Eestiski hakati mõisu põletama · Tsaarivõim vastas sõjaseisukorra väljakuulutamise ja karistussalkade saatmisega · Baltimaid saatis siiski edu: emakeelsed erakoolid, keskkoolid, lihtsustus rahvuslike org ja ajakirj teevus Baltikumi areng 1907-1914: · Kasutati võidetud võimalusi · Arenes põllumaj ühistegevus, pol tegevus (est, lät) · Leedus levisid iseseisvust taastavad ideed, otsiti tuge saksalt KULTUUR JA ELUOLU 20. SAJ ALGUL Uus aastasada: · Maailm oli eur keskne · Usa ja jaapanil tuli oma võimsust alles tõestada · Usa põlvnes euroopast, jaapan võttis üle eur saavutusi
probleemid) · 12-21 detsember 1905 rüüstatakse 160 mõisa ja 40 viinavabrikut (Eestis) · Üle-Eestiline sõjaseisukord, karistussalgad (vene võimu poolt heakskiidu saanud salgad, kes karistavad oma äranägemise järgi eestlasi, väga julmad) ja sõjaväljakohtud *Neid juhivad mõisnikud *Lätis hukkavad karistussalgad 2600 inimest *Eestis 300 inimest 1905 aasta revolutsiooni tulemused · Emakeelsed erakoolid (Eestis suur mõju) · Keskkoolide loomisõigus · Rahvuslike organisatsioonide tegevus lihtsam · Ajakirjanduse tegevus lihtsam · Ametlikud erakonnad Esimesed erakonnad Eestis · Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartu liberaalid · Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühistus (ESDTÜ) Tallinna radikaalid · 27. November 1905 rahvaasemike koosolek (aulakoosolek ja bürgermusse koosolek) õpik lk 11 Kahe revolutsiooni vahel 1905-1917 Poliitilised olud
umbes 1 miljon inimest). Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes. Linnadesse tuli juurde läti põgenikke ja ka vene töölisi. Maal elas umbes kolm neljandikku elanikest, kellel oli suur küsimus, kust saada maad. Maaküsimus oli ka suur ühiskonnaprobleem. Lisaks maaküsimusele olid suurteks probleemideks veel eestlaste autonoomia, samuti sooviti eesti keelele suuremaid õigusi ning eestikeelset haridust. Eestikeelse haridusega olid tol ajal vaid mõned erakoolid. Tavakoolides toimus õppetöö ikka vene keeles. Tsaari - Venemaal poliitilisi liikumisi väga ei lubatud, kuigi maal olid mitmed põllumeeste seltsid, linnades juba spordiseltsid (näiteks Kalev) ning igasuguseid muid seltse. Lisaks seltsidele tegutsesid veel kohalikud valla- või linnavolikogud. 1915. aastal läks olukord umbes samamoodi edasi. Venemaa hakkas I maailmasõjas takerduma. Sealne sõjavägi hakkas Läti pealinnale lähenema
1. Vene keisrid 19. sajandil kuidas mõjutasid Venemaad ja Eestit Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II? Aleksander I Jätkas Katariina II poliitikat ja tühistas Paul I reforme. Kõrvaldas raudse eesriide, lubati Venemaale reisida, pehmendati tsensuuri. 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides, Eestis 1816. Aleksander II Hakkas Venemaal läbi viima reforme, nt. keelas kehalise karistuse ja edendas ülikooliharidust. 1861. aastal kaotas Venemaal pärisorjuse, teda kutsuti Vabastaja Aleksandriks. Aleksander III Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja. Nikolai II Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Ve...
eurütmia ja võimlemine tööõpetus ja käsitöö muusika, maalimine ja joonistamine ( Gustavson 2004). 5 Hetke seisuga tegutseb Eestis 7 Waldorfkooli ja 8 Waldorflasteaeda või mängurühma. Neid võib pidada ,,piirkonnata" koolideks ja lasteaedadeks, kuna neis õpib õpilasi suhteliselt paljudest erinevatest omavalitsustest. Eesti Waldorfkoolid on reeglina laste arvu poolest väikesed üldharidust andvad erakoolid. Need ei tee laste vastuvõtmisel vahet lapse soo, rahvuse, usu, õpivõimekuse või vanemate majandusliku seisu alusel. Waldorfkoolide eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, vastupidi, nende asutuste pidajateks on mittetulundusühingud. Täismahulise kvalifikatsiooni tagava waldorfõpetaja koolituse puudumine on üheks oluliseks waldorfhariduse arengut takistavaks teguriks Eestis. Vastavat haridust on võimalik omandada vaid välismaal.
keskkooli vastu ja lõpetas seal oma õpingud. (1) 7 5. Ita Ever ja tüdrukud Me kõik läksime kooli 1939. aastal jutustab Ita pinginaaber Silvi Kaugema (neiupõlvenimi Lents). Siis oli Eesti aeg ja esialgu käisime me erinevates koolides: Ita näiteks 14. algkoolis, mis asus Tatari ja Allika tänava nurgal, mina käisin hoopis Lenderi tütarlastegümnaasiumis. (4) 1940. aastal kaotati erakoolid ja lapsed jagunesid niiöelda mikrorajoonide järgi. Nii me sattusime Kevade tänavale majja, kus praegu asub laste kunstikool. Tol ajal oli see 8.algkool ja sellest saati õppisime Itaga ühes klassis. Kohe me pinginaabrid ei olnud, aga alates kolmandast klassist kuni lõpuni välja küll, üheksa aastat. (4) Koolis oli Ita paras vembumees. Matemaatikat tegin viimastes klassides tõesti mina tema eest.
a. Venestamispoliitika raames laiendati vene keele kasutust kohalikus halduses ja hariduses. Emakeelse hariduse edendamisele tehti suuri takistusi. Venestamise raugemise alguseks Eestis võib pidada 1905 aastat, kui keiser oma määrusega lubas kooli kõigis klassides õpetada emakeeles jumalasõna ja kirikulaulu. Algkooliosas võis vene keele kõrval viia ülejäänud ainete õpetust läbi emakeeles . Eesti rahvusliku identsuse tugevndamisel etendasid tähtsat rolli erakoolid, uued moodsad teatrimajad ja hoogustunud seltsiliikumine. 1905. aastal Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juures ellukutsutud Tartu Lasteaia Seltsi võib pidada emakeelsete haridusseltside eelkäijaks. Sellest tulenevalt oli eelpoolnimetatud sündmus oluliseks pöördeks Eesti hariduselus. Sama aasta mais Tartu Lasteaia Seltsi poolt asutatud lasteaias valitses eesti keel ja Esimese tõuke lasteaia avamisele andis Jaan Tõnisson (1868-1941), kes kutsus 1905.a.
ja erutusest värisevaks inimmassiks. Sealt saab hoo sisse ka koorikloomade ostubuum, ja need, kes atraktsioonidel ei osale, maanduvad pukklaudade taha ja asuvad taldrikute viisi hävitama tigusid, tõrikodalasi ja ranniklasi, neid ohtra külma õllega kurgust alla loputades. Belglase jaoks on see tõeline pidu. -9- SÜSTEEMID Haridus Belglaste jaoks on täielik arusaamatus, miks on brittidel erakoolid, mis põhjustavad lapsevanematele, kelle lapsed juba koolis käivad või hakkavad juba peatselt käima, lõputult vaeva. Belglastel on lahendus olemas: tehku kõik koolid riiklikeks. Tegelikult on Belgia koolid jaotatud kolme erinevasse kategooriasse: kohalikud koolid mis võtavad vastu kõik tulijad ja mida finantseerib riik; tüdrukutele ja poistele mõeldud tugevama distsipliiniga katoliiklikud koolid, kus tuleb küll maksta õppemaksu,
Läbi organisatsioonide on Tartu loov linn. Kultuurivaldkonda kuuluv muusika hõlmas Tartus 2007 aastal ligi 1300 kontserdi (täpsustades, et detsembris oli 160 kontserdi, mis teeb 5 kontsertit päevas. Muusika loovaks arendamiseks on Tartu Arengukavas väljatoodud mõningad punktid: Tartu muusikaelu tugevusteks on riigi või linna toetusega suured ja tugevad institutsioonid Vanemuise teater ja kontserdimaja, H. Elleri nim. Tartu Muusikakool, lastemuusikakoolid, erakoolid, stuudiod, ringid, koolide muusikaline tegevus. Tänu järjepidevale tegevusele on jätkuvalt suur koolikooride ja koorilaulu harrastavate laste ja noorte arv. Toimub palju spetsiifilisi muusikafestivale (Rainbowjazz, Mürtsub pill, Vanamuusikafestival, Mailaul, Maa ja Ilm), kuid muusikal on oluline osa peaaegu kõikide festivalide kavades. Tartus on palju tugevaid muusikuid, kes on tegevad kas esinejatena või pedagoogidena
Jõuluõhtutel valvasid õpetajad kirikuuste ees oma õpilasi, et neid üles märkida või isegisisenemast loobuma mõjutada (Vahtre 2000). 10 5. HARIDUS Õpetajate ülesandeks oli igati halvustada äsjalõppenud iseseisvusaega ja Vabadussõda ning üldistada Nõukogude Liitu. Usuõpetus ja klassikaliste keelte õpetamine kaotati, erakoolid suleti, samuti eritüübilised keskkoolid. 1955 seati sisse üle- eestiline koolivorm, mis erines mõneti vene koolide omast. 1950.-1960. aastate vahetusel pikenes koolikohustus kaheksa aastani. 1970. aastal jõustus üldine kohustuslik keskharidus (11 aastat), mis tähendas, et 8-klassilise kooli järel võis õpilane valida kas 3-klassilise üldharidusliku keskkooli või kutsekooli, mis samuti andis keskhariduse.
1976). Kaotaja gladiaatori saatus jäi keisri puudumisel publiku otsustada: püstine pöial tähendas elu, allapööratu aga surma. Nii mõnigi võitleja pälvis silmapaistva esinemise eest vabaduse, kuid mõned otsustasid vabadusele vaatamata jätkata oma senist elu (Kõiv jt 2004). KOOLIÕPETAJAD JA ÕPILASED Keisririigi ajal hakati algharidust andma küll üha enam riiklikes koolides, kuid enne seda olid nad erakoolid, mis tähendas, et tihti olid õpetajateks vanaks jäänud talupojad, invaliididest sõdurid või haiged käsitöölised, sest algkooli asutamisluba oli igal vabal roomlasel. See 8 tähendas, et õpetaja pidi ise otsima koha tundide läbiviimiseks ning pidi tõusma varem, kui ülejäänud roomlased, kuna õpilased saabusid juba päikesetõusul. Õpitoas valitses karm distsipliin: tavalised karistused olid kepi- või piitsanuhtlus (Tiidus 1997)
INDIVIIDI JAOKS KULTUURI JA HARIDUSE MÕISTED KATTUVAD. 20.Haridus kui riiklik ja globaalne süsteem . Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, adekvaatselt reageerida tööturu vajadustele ja tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus. Riik ja omavalitsus tagavad igale soovijale tasuta alushariduse. Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. Põhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Põhiharidus peaks olema senisest enam diferentseeritud, et arvestada laste erinevaid eeldusi. Iga koolil peab olema riiklik koolitusluba. Täiend- ja ümberõppe võimalused tuleb muuta üldiselt kättesaadavaks. Reformierakond peab oluliseks e-õppe võimaluste avardamist elukestvas õppes.
· õppimine läbi tegevuse (learning by doing) · õppimine kui kollektiivne protsess · õpetaja uus roll. "Õpetaja kaotab oma positsiooni väljaspool oleva juhi ja otsustajana ning temast saab rühma tegevuse juhendaja". Ameerika progressiivne kool · Üksikud projektid: Dalton plan 1916 (Massaschusetts); Winnetka plan 1919 (Illinois) · Kõrgaeg 1920-30-tel, mil paljude kuulsate ülikoolide juurde loodi nn. laborkoolid · 1930-1960 rakendasid progressiivset pedagoogikat peamiselt erakoolid · Alates 1960/70 tavapedagoogika elemendid põimunud progressiivsega Vabakasvatus (Summerhilli kool) · Vabakasvatuse all peetakse silmas sellist kasvatust, kus pedagoog loobub täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavale mingeid nõudmisi · Peamine esindaja: A.S.Neill (1883-1973), kes avas Summerhilli kooli Suffolkis Suurbritannias 1921 Mõtteid, millest sündis Summerhill:
· 1897 jõudis kirjaoskuse % 77,7ni, mis oli kõrgeim Venemaal b) Soovijad võisid jätkata õpinguid kihelkonnakoolis (maal) või kreiskoolis (linnas). c) Suurenes eestlaste püüd keskhariduse järele. · Loodi uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas, Viljandis · Uueks koolitüübiks said reaalkoolid (rõhk loodusteadustel) ja tütarlastegümnaasiumid · Kõrvuti riigikoolidega tegutsesid ka eestikeelsed erakoolid (H.Treffneri gümnaasium Tartus) d) Tagasilöögi haridusele andis venestusaeg, kuid 1905.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400)
hädavajalik. Eestlased mõistsid hästi hariduse tähtsust ning püüti aina kõrgema hariduse poole. KULTUURIELU. 1906.a anti ametlik luba laste õpetamiseks emakeeles rahvakooli kahes esimeses klassis nii linnas kui maal. Samal aastal lubasid võimud asutada erakoole, kus võid õpetada kohalikes keeltes, kuid ilma riikliku toetuseta. 1906.a avati esimese eestikeelse keskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus. Sellele järgnesid üha uued erakoolid mitmel pool üle Eesti. Selle tegevuse eest kandsid hoolt haridusseltsid. Avati ka teatrimajad, mis olid üsna esinduslikud. Ka kirjanduses oli muutusi. Edu- ning ka nooruslikult mässumeelsed õppurid moodustasid ,,Noor-Eesti". Sellesse kirjanduslikku rühmitusse kuulusid näiteks Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik jpt. Gustav Suitsu öeldu: ,,Olgem eestlasedm aga saagem ka eurooplasteks!" Noote kõrval seisid juba 19. Sajandil loometeed alustanud Eduard Vilde, August Kitzberg.
Kreeka tähestik ladina tähestik (roomlased, selle alusel on loodud enamik euroopa tähestikke) slaavi tähestik ehk kirilsa (loodi 8. saj pKr) vene tähestik Kirjandus Kreekas oli suur osa rahvast kirjoskajaid. Koole pidasid üleval linnad. Öpetajad olid vastavalt haritud inimene, kes sai linnalt palka. Ülikute lapsed omandasid alghariduse kodus, öpetajateks paidagoogog ehk pedagoog (laste juhtija), jöukates perekondades koduöpetajad. Sofist on öpetlane, enamustel olid erakoolid, tasulised akadeemiad, kus öppisid ülikute lapsed. Öppeained olid: lugemine, kirjutamine, muusika, gümnastika (vöimlemine), retoorika (könekunst), dialektika (vaidlemiskunst), aritmeetika (körgemas kooliastmes) ja loogika. HOMEROS (pimelaulik) kirjutas kaks eepost ,,Ilias" (Troojast) ja ,,Odysseia" (Odysseuse seiklused), värsimöödus heksameeter. Esimene on kangelaslugu, söja ja vöitluste eepes. Teine jutustab rohkem inimeste elust, kuidas Odysseus koju läks
siiidid. Registreeritud on ka veidi üle 6000 budisti, kellest enamus on Vietnami päritolu. Hinduiste arv on umbes 1500 ning üle saja aasta vanuse juudi kogukonna suurus on ligikaudu 1000. Kõige vastuolulisem usupoliitika küsimus vähemusrühmituste jaoks on kahtlemata usuõpetus koolides. Norra riigikirik nõuab, et kõigis riigikoolides õpetataks kristlikku katekismust. Viimastel aastatel on aga loodud mõned vabakiriklikud ja alternatiivsetest eluvaadetest juhinduvad erakoolid. Norras on kokku ligi 1700 kirikut ja kabelit. 13 8. ELUTINGIMUSED Norra on heaoluriik ja ühtlasi üks maailma rikkamaid riike. Keskmine eeldatav eluiga on Norras 78,7 aastat. Rahvas paistab üldiselt silma väga hea tervise poolest, ka väikelaste suremus on erakordselt madal. Kirjaoskus on praktiliselt 100%-line, peaaegu kogu elanikkond on omandanud keskhariduse. Äärmist vaesust ei kohta
Kooli minnakse 6-aastaselt, kooli struktuur on sarnane Soomega (6-aastane algkool, 3-aastane keskkooli noorem aste ja 3-aastane vanem aste). Kohustuslik on läbida 9 klassi, kuid peaaegu 100% õpilastest läheb edasi keskkooli vanemasse astmesse õppima. Jaapani kultuurile on omane hariduse tähtsustamine ja edasipürgimine. Koolis käiakse ka mõnedel laupäevadel. Klassid on Jaapanis suured, umbes 40 õpilasega või suuremadki. Koole on kolme tüüpi: riigikoolid, munitsipaalkoolid ja erakoolid. Programmid on neis kõigis ühised. Keskkooli vanemas astmes on haridus diferentseeritud ja on erinevad harud: A- akadeemiline haru (kas loodusteaduslik või humanitaarharu), B- kaubanduslik haru, C- kodumajanduslik haru, D - tehniline haru, E - põllumajanduslik haru. Matemaatikaõpetuse mahtu on ka Jaapanis võrreldes 1970ndate aastatega oluliselt kärbitud nii, nagu paljudes teisteski maades. Matemaatikatundide arv
omavalitsuslik süsteem välja kujunenud. Peale seda sündis omariikluse idee. Snellmann soovis, et hakataks üle minema soome keelele (sest ta ei uskunud, et soomlased ise võiks oma kultuuri oluliselt edasi arendada) ja uskumatu oli see, et see hakkaski toimuma. 1862 võeti vastu määrus, et 20 aastat jooksul peab soome keeles hakkama jagama ka haridust. Suometar- soomekeelne ajakiri- seal arutati, et kui riigikoole ei muudeta soomekeelseks, siis peab rajama erakoolid! Ja nii tehtigi, esimene loodi Jyväskyläks. Sinna rajati kohe ka õpetajateseminar, sest õpetajaid ei olnud. 1880. aastatel said neist erakoolidest riiklikud koolid. 1889 aastaks oli juba sooma ja rootsi koolides sama palju õpilasi. Aga rootsikeelset elanikkonda oli ainult 13%!! Peale seda hakati Soomesse juba pigem kakskeelseks maaks, ametlikult. 20. saj alguses oli haritlaskond kolmekeelne- rootsi, soome ja ka vene. Kui loodi noorsoomlaste partei, siis nad oma ajalehes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
