20. SAJANDISSE TRÜGIDES Rahvusvahelised suhted eelmisel sajandivahetusel HELMUT PIIRIMÄE Rahvusvaheliste suhete ja sõdade rägastikus seaduspärasusi otsides võiks jõuda veendumusele, et iga uus sajand algab suurte sõdadega. Tegelikkuses on suuri sõdu peetud ka teistel aastakümnetel. Nullide maagia Inimkond paistab olevat endale juba ammu teadvustanud, et uue sajandi tulek on midagi erilist. Nullpunkt pidi ju olema Jeesuse Kristuse sündimine, ilma et sellele oleks järgnenud 0 aasta. Algul oli küll kergem mõista saja aasta täitumist kahe nulliga ja number ühte kui uue algust, hiljem hakkas köitma kahe nulli maagia. Niisiis tekkis ka eelmisel sajandivahetusel arusaamatus, kas uus sajand algab pärast 1900. aasta täitumist või juba 1900. aasta saabumisel. Neile, kes arvestavad aega sajanditega, lõpeb iga sajand muidugi siis, kui on lõppenud kahe nulliga märgitud aasta. Teistmoodi on keeltega, milles 19. sajandi asemel öeldakse 1800nd...
Ühiskonna võimu piiridest… Autori püstitatud küsimused: Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? Seminaris: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? Antud artikli põhiväide on: Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. Seminaris: V1 Kui inimese käitumine puudutab vaid teda ennast, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. V2 Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduslikult sekkuda. Põhilised argumendid väite kinnituseks: Nii pea kui midagi inimese eluviisis kahjustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast...
Bengt Gottfried Forselius ja õpetajate seminar Sisukord Bengt Gottfried Forseliusest Forseliuse seminari asutamine Forseliuse seminar Forseliuse õppemeetodid Forseliuse seminaari laim ja Forseliuse surm Kasutatud kirjandus Bengt Gottfried Forseliusest U 1660-1688. Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse poeg. Tallinna Ülikoolis. Juristiharidus Wittenbergi ülikoolis. Forseliuse seminari asutamine Luteri kiriku soov õpetada lugeda. Alguses õpetasid köstrid Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. 1684. a. Rajati esimene koolmeistrite kool. Forseliuse seminar Asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas. Kestis 2 aastat.
1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis xiv-prantsusmaa kuningas,suri rõugetesse De Richelieu-valitses prantsusmaad kuna kuningas ei tahtnud is valitseda Charles 1-oli sotimaa ja inglismaa kuningas Karl xii-oli rootsi kuningas Mihhail Romanov-vene tsaar B.G.Forselius-forseliuse seminaari asutaja Absolutismi tunnus jooned riigivorm milles kõrgeim võim kuulub ühele isikule: Louis xiv Karl Suur James 2 Kolekümmne aastane sõda toimus 1618-1648 aastal.Pühjus konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel.Riigid olid:Saksamaa,Rootsi;Taani, Venemaa, Põhjasõda oli 1700-1721a peetud sõda ülemvõimu pärast.Selles võitlesid Rootsivastu Moskva,tsaaririik,Taani,Saksamaa;Rzecpospolitaning nendega hiljem liitunud Preisimaa ja Hannover.
Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakob...
väga rasked ja ta ei levinud. Hornung 1693. aastal näitas ilmale ladina keele alusel grammatikat. 1631.aastal avati esimesed gümnaasiumid. Tallinna gümnaasium, mille nimi on Gustav II Adolfi gümnaaium töötab siiamaani. Johan Skytte esitas kuningale palvet Tartu gümnaasiumi muutuda ülikooliks, ja 1632. Aastal pidulikult avati Eesti esimene Tartu Ülikool. Ülikool on hea, aga talurahvase haridus oli kehv. Selleks Forselius rajas õpetajate seminaari, kus õpetati lugemist, usuõpetust, arvutamist ja saksa keelt. Mõnedele mõisnikutele ei meeldinud talupoegade haridus, sest nad said aru, et kui inimene on rumal, tema üle saab lihtsam valitseda. Minu arvates aga iga inimene pidi haridust saama, vaatamata sellele, kas ta on mõisnik või talupoeg. Rootsi ajal inimeste arv suurenes kolme korra suurem. Enne Rootsi aega inimeste arv oli 140 000, kuid aga Rootsi aja lõpuks suurenes see 400 000 inimesteks. Oleks Rootsi aeg väga
Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda. 1561. aastal alistusid Rootsile Viru-, Harju- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. 1583. Aastal sai Rootsi Venemaalt Pljussa rahuga Lääne-Eesti ja Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, kuid 1620. Aastateks oli aga rahvaarvkahanenud vähemalt poole võrra. Kuid alates Rootsi aja algusest taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti ning 1695. Aastaks oli inimesi juba 350 000 – 400 000. Rahvaarvu kiirele kasvule andsid lükke mitmed tegurid. Ennekõike pikk rahuaeg, tänu millele sai sündimuste arv kasvada. Kuna Eesti jäi aastakümneteks sõjategevusest puutumata, ei võetud mehi ka enam sundkorras Rootsi sõjav...
aastapäeva Millele pühendati laulupeod Nõukogude ajal? Igasugustele Nõukogude tähtpäevadele Millised sündmused toimusid: 1201: Rajati Riia linn. 1217: Madisepäeva lahing 1208-1227: Muistne Vabadussõda 1343-1345: Jüriöö ülestõus 1210: Ümera lahing 1525: I eesti keelne raamat, mis ei ole säilinud 1535: Eesti keelne säilinud raamat 1601-1603: Näljahäda Eestis 1684: Tartu lähedal piiskopi mõisas rajas Forseelius õpetajate seminaari 1700-1721: Põhjasõda 25. märts 1949: Suur küüditamine Milline sündmus lõpetas Vabadussõja - Tartu rahu sõlmimine Kes oli Eesti delekatsiooni juht Jaan Poska Algkirjastati dokument..millal? kus? 2 veb 1920 Dokumendi tähtsus Peetakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks Eesti Vabariigi esimene president, kes ja millal? K. Päts 1934 Nimetage Eesti presidendid iseseisvumisel? L. Meri, A. Rüütel, T.H. Ilves
aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid Nikolai I -Vene tsaar 19. saj. F.R.Faehlmann -arst, "Kalevipoja" mõtte autor A.W.Hupel -andis välja I eesti k. ajakirja "Lühike öpetus", Põltsamaa pastor Ph.Karell -tsaari pere ihuarst K.Päts -Eesti tuntud poliitik, riigivanem, I Eesti president Kristiina -Rootsi kuninganna 17. saj. G.F.Stender -kuulsaim baltikumi rahva valgustaja J.Hurt -ärkamisaja tegelane, kogus rahvaluulet ja vanavara J
bastion- kaitsetornid kapitulatsioon- alistumine 22. isikud Gustav II Adolf- Rootsi riigi valitseja Kristiina- Gustav II Adolfi tütar, pärast teda troonil Clas Tott- Liivimaa kindralkuberner Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlimees; mõisteti surma kui riigireetur Johan Skytte- Gustav II Adolfi õpetaja ja nõuandja Christian Ackermann- Tallinna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor Bengt Gottfried Forselius- õpetaja; avas Tartu lähedal nn Forseliuse seminaari Pakri Hansu Jüri- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast Igantsi Jaak- Forseeliuse kaks kõige tublimat õpilast Andreas Virginius Kambja pastor, tõlkis ,,Vastse Taestamendi" Henrich Stahl- avaldas eesti keele grammatika Johann Hornung -avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust Karl XI- Rootsi valitseja aastast 1672. Peeter I- Vene tsaar Karl XII- Rootsi valitseja; sai troonile 15-aastaselt 23. sündmus
Dali S. sürrealist Dawes C.G. USA riigisekrätär Disney W. kuulus multifilmide looja Dzugasvili J. e. Stalin NSVL diktaator Eisenhower D. USA president 50 Eller H. Eesti helilooja, koorijuht Faehlmann F.R. arst, "Kalevipoja" mõtte autor Ferdinand F. Austria troonipärija Foch F. liitlaste ülemjuhataja Ford H. USA autode tootja Forselius B.G. rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj., andis välja õpikuid Franco F. Hispaania diktaator Gagarin J. esimene inimene kosmoses 1961 Gandhi J. India peaminister Gandhi M. India poliitik, iseseisuslane Glück E. tõlkis piibli läti keelde Grenztein A. ajalehe "Olevik" toimetaja venestamise pooldaja Gustav II Adolf Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Gustav III Rootsi kuningas 18. saj. Helle A.T
1684- Forseliuse seminar 1686- Nimed Ivan Julm- Moskva tsaar, alustas liivisõda hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalitseja, kellele Ivan Julm pakkus Liivimaa kuninga tiitlit, kuid hiljem astus hoopis Poola teenistusse Pontus de la Gardia- Rootsi väejuht Stefan Batory- Poola kuningas Balthasar Russov- liivi kroonika kirjutaja Johan Sytte- oli üks haritumaid rootslasi ning tegi ära Ülikooli asutamise tegeliku töö. Bengt Gottfried Forselius- korraldas õpetajate seminaari praktilist tööd, suutis kasvandikele kolme kuuga selgeks õpetada lugemise. Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jüri olid kaks õpilast, kelle Forselius Stockholmi kungaga kohtuma viis, kuningas oli nende teadmistega rahul. Adrian ja Andreas Virginius- tõlkisid uue testamendi Kokkuvõte LIIVI SÕJA ALGUS 16. sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud viieks omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia
neerupõletikku ja aneemiat. Hiljem samal aastal näidatakse NY is museum of modern arts is „ the two fridas“ näitusel „20 centuries of mexican art. Novembris veenab dr.eloesser riverat ja fridat ära leppima, ning nad abiellusid uuesti, 8 detsembril, diego sünnipäeval. 1941.14 april, frida isa sureb. Frida kannatab depressiooni, mis nõrgendab tema halba tervist enamgi. Ta on üks kahekümne viiest inimest kes on välja valitud loomaks Mehhiko kultuuri seminaari. Välja valiti siis ministry of educationi poolt. 1942.28. veb osaleb ta mehhiko kultuuri seminaril . Kahlo „ self-portrait with braid“ kaasatakse näiusele „20th century portraits“. NY Modern art mus. Veel üks frida töödest on valitud välja sürreaismi temaatilisse näitusesse „ first papers of surrealism“ , mida sponsoreeris coordinating council of french relief societies. 1943 jaanuar
aastal asutati samasugused koolid Väike- Maarjas ja koerus ning 1874. aastal Viru-Jaagupis, Türil, Amblas ja Harju-Jaanis. 1875.aastal ühtlustas Eestimaa Ülemkooliamet kihelkonnakoolide õppeplaanis ja programmid, kohustuslike ainetena seati sisse ka saksa ja vene keel.1878. aasta kooliseaduses piiritleti kihelkonnakooli ülesandeid veelgi täpsemalt: " Kihelkonna kooli kasu peab olema, et ta lapsi... täiema teaduse ja tarkusele juhatab...ja neid kõlblikuks teeb suurema kooli, liiati seminaari kooli minema." Seega rõhutati kihelkonnakooli tähtsust koolmeistrite ettevalmistamise süsteemis. Esimene tütarlastele määratud kihelkonnakool avati Eestis 1857.a. Põlvas. Tütarlapsi hakati vastu võtma kihelkonnakoolidesse, kus varem õppisid ainult poisid, sellepärast, et " talurahva mõistlikumaid inimesi, perenaisi, ja emasid kasvatada". 1871. aastal asutati tütarlastekool Paistus. 1875. aastal hakkasid tööle tütarlaste
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
