Tekkisid lastele suunatud raamatud. 4. Keskastme ja ülikoolide reform seoses pastorite ja ametnikekaadri koolitusvajaduse suurenemisega. 5Õpetaja koolituse-, töö ja palgatingimuste parandamise eest pidi hoolitsema ühiskond. 6Reformatsiooniaegsed koolisüteemid: Rahvakool (mis oli esimene aste üldises koolihariduses) õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja kirikulaule. Üldiselt käisid seal vaesame pere lapsed. Ladina ehk triviaalkool ( mis jaotati kolmeks astmeks. Esimeses astmes oli ladina keel, lugemine ja kirjutamine. Teises astmes oli ladina keel, muusika ja usuõpetus ning kolmandas astmes oli ladina keel, dialektika (vastav tunnetusmeetod, väitlusoskus), retoorika (kõnekunst), kreeka ja heebrea keel. Selles koolis käisid rohkem arukamad lapsed. Gümnaasium õpetati matemaatikat, dialektikat, retoorikat ja kreeka keelt. Ülikool 2 aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus-või usuteaduskonnas
kannatasid saagid jne kui inimene vähegi targemaks saab, seda keerulisem on seletada talle, miks ta peaks looma kombel isandat orjama 1631 Tallinna gümnaasium ei arene ülikooliks erinevad tartu ja tallinna õppeained tartu rohkem ülikooli moodi GAG- vanim järjepidevalt tegutsenud keskkool triviaalkool gümnaasiumi alamaste ülikoolides õppetöö toimus ladina keeles viimane ladina keeles tehtud doktoritöö mis trükitud, oli 1840ndatel aastatel akadeemia gustaviana ülikooli asutamise ajal oli kuningaks gustav II adolf jaani tn 8 - aasta 2001, see maja on väga tähenduslik eesti ajaloos, kunagi asus seal rootsi ülikooli peahoone, hiljem asus seal tartu vangla koolis toimus massimõrv, kus tapeti oma 140 inimest ja tehti massihaud, mida ei
Koolis oli oma kirja- ja arvutusmeister. Erilist tähelepanu pöörati ladina keele ja klassikaliste autorite õppimisele. Ülemais klassides toimus õpetus ladina keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel
Vana- Liivimaal levis protestantism esialgu ainult linnades. Reformatsiooni võidukäik algas siin 1524. aastal. REFORMATSIOONIJÄRGNE AEG EESTI ALAL Reformatsiooni tulemusel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti, toom- ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformijärgsel ajal vähemalt kaks kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ka ladinakool ehk triviaalkool Philipp Melanchtoni reformitud koolikava alusel. Pärnu linnapäevadel, mis toimusid 1527. aastal, arutati kooliküsimusi põhjalikumalt. Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Tartu teatas juba siis, et tuleb palgata tööle uusi õpetajaid. Ladinakoolist oli juttu ka Tartu rae protokollis 1553. aastal. Selleks ajaks oli Tartus ka kirjutuskool, mis hakkas eelmistega võistlema. Seati sisse nõuded, et laste vanusepiir ei
kooliasjandus. Toimus koolisüsteemi ja koolihariduse põhjalik ümberkorraldamine. Tõukeks olid Martin Lutheri tööd- ta pidas tarviklikuks evangeeliumi õpetamist noortele poistele kui ka tüdrukutele. Tekkisid esimesed ettepanekud uue kooli rajamisest, mis kahjuks jäid ainult ideeks. Pärnu linnadepäeva otsus oli üheks tõukeks, et Oleviste juures olnud õppeasutus muudeti ladina- ehk triviaalkooliks. See triviaalkool oli kolme klassiga(Ph. Melanchthoni kooliprogramm). Tallinnas suunduti täisväärtusliku humanistliku hariduse poole. Raad pöördus kirjaga Martin Lutheri poole, et ta soovitaks oma õpilast Heinrich Bock Hamelnisti Tallinna superintendendi ametisse. Hamelnist ei olnud selleks ametiks valmis ning Luther soovitas linna kulul noormehi stipendiaatidena välja õpetada. Stipendiumite ja muude toetuste jagamine toimus Tallinna ühislaeka varadest. Lisaks ühislaekale asutati Tallinnas 1549
Koolis oli oma kirja- ja arvutusmeister. Erilist tähelepanu pöörati ladina keele ja klassikaliste autorite õppimisele. Ülemaid klassides toimus õpetus ladina keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. Avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid
annaabi.ee 
