Eesti kooli areng (0)

Eesti kooli areng
Silvia Kutsar
11b
Eesti rahva pedagoogika
Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite
juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale
kättesaamatuks, ainult üksikud, andekad ja visamad
pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa
ülikoolidesse
Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest
sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse
levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed
koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk
Kool Eestis 13.-15. sajandini
Toomkoolid
Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja
valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa
ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus.
Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg
ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja
pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid
keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest.
Koolikursus nõudis ainete päheõppimist
Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige
varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes
kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises
linnalapsed. Õppetöö toimus ladina keeles. Alguses omandati
lugemisoskus, siis õpiti trivimi ained. Kirjutamiseks kasutati stiilust
ja vahatahvlit
1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus
lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli
Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta juulis lubas paavst
Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool
Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka
linlaste õppimisvõimalused
Alghariduskoolid 1860.-1880.aastail
Põhiliseks maarahva kooli tüübiks Eestis jäi
endiselt luteri usu vallakool
Formaalselt olid linnades tegutsevad
alghariduskoolid avatud kõikidest seisusdest
lastele
Avalikud elementaarkoolid olid 1860.
aastateni enamasti 1-klassilised
Enamikus Eesti elementaarkoolides ja kõikides
kreiskoolides toimus õppetöö saksa keeles
Maakonnakoolid
Talurahvakoolide kolmandaks, kõrgemaiks
astmeks pidid olema eesti õppekeelega
ringkonna-ehk maakonnakoolid(kreiskoolid), mis
seni maakohtades talurahva laste jaoks üldse
puudusid. Need pidid jätkama kihelkonnakoolide
haridust. Maakonna kooli õppeaeg pidi kestma
kolm aastat.
Reformatsiooni mõju Eesti koolile.
Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise
õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga
magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana
haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said
uue sisu. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas:
reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti
usuteadust õppima ka Eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja
andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse
õpetamisega eesti kogudustes
Hariduse areng Rootsi ajal.
Pärast kindralkuberneri jõudmist Tartusse oli üks esimesi eesmärke
uut tüüpi kooli ­ gümnaasiumi ­ rajamine. Need koolid andsid
ettevalmistuse ülikooli astumiseks. Paljudes linnades avati ka
kõrgema astme koole, mis kandsid akadeemilise gümnaasiumi
nimetust. Kuulutati, et gümnaaisumides võivad õppida aadlike,
linnaelanike ja talupoegade lapsed. Tallinna gümnaasium avati
1631. aastal. Kool avati esialgu neljaklassilisena. Õpiti
matemaatikat, filosoofiat, ajalugu, geograafiat, retoorikat, poeesiat,
õigusteadust, kreeka ja heebrea keelt, usuõpetust ja laulmist
Kool 18. sajandi II poolel
Katk viis rahva väljasuremise äärele, kogu maal jäi ellu umbkaudu
150 000 inimest. Laste koolitamisele polnud võimalik mõeldagi.
Lugemisoskus püsis edasi sõjast ja katkust vähem puudutatud aladel
Kogu Eesti ulatuses jäi koolivõrk väga ebaühtlaseks. Kõige rohkem
leidus koole Tartu-, Võru- ja Järvamaal, hõredalt Viljandi- ja
Harjumaal ja kõige vähem Pärnu- , Lääne- ja Saaremaal. Lõuna-
Eesti külakoolide arv küünib 300 lähedale, kihelkonnakoole oli 30
ümber. Põhja-Eestis oli koolivõrk hõredam, koolide üldarvuks võis
lugeda 242, neist 19 kihelkonnakoolid. Nii leidus kogu Eesti alal
460 000 talupoja kohta ligi 600 kooli, mis olid määratud talurahva
lastele
Keskhariduskoolid 1860.-1880.aastail
Esimesena asutati selle määruse alusel 1880.aasta novembris
Tartu Reaalkool
Tallinna Peetri Reaalkool alustas tegevust 1881.aasta augustis.
Esialgu oli kaks klassi, edaspidi klasside arv järk-järgult
suurenes
1881.aastal asutasid Georg Waimann Rakveres ja Arnold
Knüpffer Paides poeglaste progümnaasiumikursusega II järgu
erakooli
Püsivamaks kujunes Valgas 1882.aastani tegevust alustanud 4-
klassiline progümnaasiumikursusega II järgu poeglastekool
1884. aastal avati kommertskallakuga
paralleelklassi.1886.aastast alates oli kool 6-klassiline
Tartus tegutsesid aastail 1859-1892 Marie Muyscheli I järgu
tütarlastekool
Põllumajandus-ja kodumajanduskoolid
1870.aastate algul üritasid Liivimaa Põllumajanduse
ja Töönduse Edendamise Selts ning Liivimaa
Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet asutada nn
piimatalituskooli
1870.aastate II poolel kavatses C.R.Jakobson Soome
eeskujul ja Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi
heakskiitmisel asutada oma piimamajandusele
orienteeritud Kurgja talus piimanduse näidiskooli
1873.aastal muudeti Tartu Veterinaariakool
veterinaariainstituudiks
Alghariduskoolid aastail 1905-1917
Kõige suuremasse alghariduskoolide rühma kuulusid
luteri usu valla-, mõisa-, kihelkonna- ja
kirikukoolid( 65,5% alhariduskoolidest ja 51,9%
algkooliõpilaste koguarvust)
Teiseks suuremaks alghariduskoolide rühmaks olid
õigeusu koolid, mis moodustasid 19,5%
alghariduskoolide üldarvust ja milles õppis 14,5%
algkooliõpilastest
Kolmanda rühma moodustasid riiklikud õppeasutused,
kroonualgkoolid, ministeeriumikoolid ja linnakoolid.
Sellesse koolirühma kuulus 7% alghariduskoolidest ja
16,6% algkoolide õpilaste üldarvust
Keskhariduskoolid aastail 1905-1917
1912.aastal pandi Tartus alus Aleksandra
Zilova I järgu tütarlastekoolile, mis sai juba
järgmisel aastal eragümnaasiumi õigused
1915.aasta lõpul tegutses Eestis 10 vene
õppekeelega tütarlaste gümnaasiumi kokku
2906 õpilasega.
Põltsamaa kihelkonnakool
Põltsamaa vene kihelkonnakool
Põltsamaa Kõrgem algkool
Kasutatud allikad:
Raamat ,,Eesti kooli ajalugu"
www.poltsamaa.edu.ee