50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eva-lotta künnap
Õppematerjali autor
Eesti kirjasõna ja rahvahariduse edendamine. Tartu ülikool ja gümnaasiumid. Referaat Tallinn 2015 1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetamist. 1684
luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte tõlkes. 1575. aastal jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. Hulk aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. Gustav Adolf oli esimene, kes pööras tõeliselt oma tähelepanu rahva harimisele. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. 1631. a. asutati gümnaasium Tallinnasse. Tallinnasse jäi gümnaasium püsima ja on pidevalt töötanud poiste õppeasutusena sajandite kestel mitmete valitsevate rahvaste aegade läbi, samal
POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo
................................................................................................................................ 5 Luteri kirik Rootsi aja algul ......................................................................................................
Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased
Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida väiksemaid kuritegusid ning süüdlasi karistada. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ning Liivimaa Õuekohtus. Kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi alati lõplikuks. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Siinse aadli ja linnade eesõigused säilitati. 1629 ametisse seatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks Liivimaa kiire rootsistamise. Alanud tegevus katkes kuninga surmaga. Rootsi kõrgaadel, kes omandas Eesti- ja Liivimaal rohkesti maad, oli huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Ka Liivimaa aadel ja linnad saavutasid samasugused õigused nagu eestimaalased
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid