Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal (0)

Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal
1625.a. oli Rootsi alistanud kogu Mandri–Eesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: Põhja–Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna–Eesti ja Põhja–Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner , kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku– ja koolielu.
Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks.
Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köster (kirikuõpetaja abiline ). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus oli puudulik.
Liivimaal koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises on suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisval kindralsuperintendentil Johann Fischeril.
Eestimaa kubermangus hakkas riigikiriku mõjuvõim laienema 1638. a., kui Stockholmist saadeti kohale haritud piiskop Joachim Jhering. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. a. kehtestati kogu Põhja–Eestis katekismuse –ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Tõsisemat rahva lugemaõpetamise püüet näitab ka Põhja–Eesti jaoks aabitsa uustrüki väljaandmine Jheringi algatusel .
Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaa ülikoolis, alustas ta talupoiste tasuta õpetamist. 1684. a. asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa (praeguses Ropka linnaosas) seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti raamatuköitmist, kiriku laule, saksa keelt ja arvutamist. Forselius käis oma parimate õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI ees, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid. Tagasiteel Rootsist hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud ligi 160 eesti noormeest.
1687 . a. oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt kusagil rehetoas . Kuigi aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade hariduspüüdlustele, olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades.
Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge.
Riigivõim hakkas kooliküsimustega tõsisemalt tegelema 17. sajandi lõpul, mil anti edasi kuninga nõue, et kõikide kirikute juurde oleksid ehitatud koolid ja rahvale õpetataks ristiusku. Seadustest hoolimata ei edenenud koolide ehitamine, kuid lugemisoskuse omandamiseni jõuti ka koolideta kihelkondades. Põhja–Eestis jäi koolide arv ja lugemisoskuse tase Lõuna–Eestist maha. Laste koolitulek sõltus põllutöödest ja kasutatavatest ruumidest. Õppimine võis alata , kui välitööd olid lõppenud. Seal, kus kooliruumiks oli rehetuba , algas õpetamine alles pärast rehepeksu.
Kronoloogia:
1684 asutati Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmis-tamiseks, ainsaks õpetajaks Forselius, õppeaeg 2 aastat.
1686 alates kasutas Forselius enda koostatud aabitsat, lasi õpilastel ühekaupa ette lugeda, mitte kooris veerida.
Mõisnikele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama laimu, vastuseisu murdmiseks sõitis Forselius koos kahe parima õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga Rootsi kuningale oskusi näitama. 1688 määrati Forselius Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, tagasiteel Eesti läks ta koos laevaga põhja. Seminar lõpetas töö, seal oli saanud õpetust 160 eesti noormest, nii et olukord oli suhteliselt hea.
1687 Liivimaa maapäeva otsus, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud ehitama ühe kooli ja maksma koolmeistrile palka. Oli küll vastuseisu, kuid peagi olid koolid olemas enamikes kihelkondades.
Kooli kõrval omas olulist osa koduõpetus, kooli võeti eeskätt neid, keda kodus ei suudetud lugema õpetada.
1637 koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Stahli grammatika oli saksa keelele kohandatud st. palju võõrtähti, Forselius pakkus välja, et võiks kasutada soome keele tüüpi foneetilist kirjaviisi, idee ei leidnud toetust.Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel, 1686 ja 1687, kokkuleppele ei suudetud jõuda.
1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keel grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid. Neid reegleid tunneme vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani.
Suutmatus kirjaviisi kokku leppida on ka põhjus, miks rootsi Piibel tervikuna eesti keeles ei ilmunud.
Siiski anti välja 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament , tõlkijateks Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Tegemist oli esimese läbinisti eestikeelse raamatuga.
Rootsi aja trükised on valdavalt vaimuliku sisuga, Martin Gilläus tõlkis "Ma tulen taevast ülevalt", kasutusel tänini.
Aastatel 1631-1710 ilmus vähemalt 45 eestikeelset raamatut.
1675 hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht : "Ordinari Freytage Post-Zeitung".
Johann Skytte eestvedamisel loodi:
1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium,
1631 avati Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasium.
1631 esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.
1632 avati pidulikult ülikool mida nim. Academia Gustavianaks.
Avaaktusel ütles Skytte, et kool on mõeldud ka talupoegadele, kuid reaalselt sellist võimalust polnud. Ülikoolis oli 4 teaduskonda : arsti, juura , filosoofia ja usu. Kokku kestis õpiaeg 9 aastat, sissesaamiseks ei pidanud eelnevalt lõpetama kindlat kooli, õpiti üle kogu Euroopa ladina keeles. Põhilised õppevormid olid loengud ja dispuudid.
Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656 aastal Vene-Rootsi sõjas, viidi üle Tallinna kuid tegevus soikus.
1690 avati uuesti, linna seisund vilets, viidi üle Pärnu 1699. Koos Pärnu kapituleerumisega 1710 lõpetas töö ka ülikool.
Kasutatud kirjandus:
http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html
http://www.hot.ee/pcr/Ekr.doc
http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2008/issue_2/Acta-2008-13-25-47.pdf
http://209.85.229.132/search?q=cache:FLkR99Rs3H8J:www.hot.ee/pcr/Ekr.doc+haridus+ja+kirjaoskus+rootsi+ajal&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a