Üliõpilane: Piia Kreitsman KLÕ-12Õ Rühm Kurekellad Laste vanus:5-6 Aeg: 14.november-18.november 2011 Nädala teema: Olen väike jutupaunik! Üld- Laps oskab käituda avalikus kohas viisakalt. oskused Laps oskab arvestada oma rühmakaaslastega mängides. Laps kasutab erinevaid vahendeid eesmärgipäraselt ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt. Mina ja keskkond Laps teab raamatut"Klaabu". Keel ja Laps annab edasi kuuldud teksti (raamat Klaabu) sisu suunavate küsimuste abil. kõne Laps tunneb tähemärki "A" ja oskab seda nimetada, kirjutada. Mate- Laps loendab 12 piires. maatika Laps saab hakkama loendamisega, võrdlemisega (aastajad, nädalapäevad). Kunst Laps saab hakkama Klaabu kujutamisega (guassitehnikas). Muusika Laps tajub rütmitunnet. Liikumine Laps võtab tunnist aktiivselt osa, täidab etteantud ülesandeid ja paneb oma võimed pr...
docstxt/135953894168.txt
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R ...
Kordamisküsimused 1. Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad nt millest te...
Kehad jaotuvad ümarkehadeks ja tahukateks 2. Käelis-sõnaline tegevus, mis seab esemed ja järjestikused arvsõnad üks-ühesesse vastavusse. Loendamine 3. Ajaühik nädal 1. Ühe ja sama objektide hulga jaotamine kahe või enama tunnuse järgi osadeks. 4. Kera on ümarkeha Klassifitseerimine 5. Õpetus õpetamisest. Didaktika 2. Lause, mille õigsust käsitletavas teoorias ei põhjendata teiste lausete abil. 6. Meeter on pikkusühik Aksioom 7. Hulgateooria rajaja (ees- ja perekonnanimi) Georg Cantor 3. Käeline, sõnaline ja/või mõtteline tegevus, mis asendab reaalsed objektid neid 8
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Hanna-Eliise Mägi MUUSIKA DIDAKTIKA Õpimapp Juhendaja: PhD Maia Muldma Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus Käesolev õpimapi koostasin üksinda. Minu õpimapp koosneb minu poolt valmistatud rütmipilli kirjeldusest, pilli meisterdamise protsessist ning vajalikest vahenditest. Õpimapp sisaldab veel ühe muusikalise tegevuse kava, laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlust ning minu koostatud referaati. Rütmipilli valmistamine Muusikaline tegevuskava
ELT Methodology (FLGR.01.041) 27.12.2012 Home Assignments. I Youtube clips: · A vision of K-12 students I personally think that Estonian learners are also digital learners. They spend more time at the computers or laptops or iPads etc. than read books or move outside. And another thing is that teachers are less capable in using technological appliances. But the latter mentioned fact is an advantage for us teachers as well. It gives us an opportunity to provide our students to experience success. They can help and assist us if we need some technological help. Another thing is that in schools, in classes generally students are not allowed to use their appliances, so it means they have to communicate verbally as well. I think that teachers ...
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid esemeid....
Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe...
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksik...
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine. MÄNGU REGULEERIMINE: Koormuse reguleerimine – aeg, ruum, korduste arv. MÄNGU VARIEERIMINE: Mängu huvitavamaks muutmine, uus liikumisviis, harjutuse...
Birgit Lepp Hulkade tähtsus ja õpetamine Igapäevaelus puutub laps kokku teda ümbritsevate esemete ja nähtustega. Aeg-ajalt on tal vaja end asjade ja kaaslaste suhtes määratleda, korrastada mängu- ja töövahendeid, paigutada, järjestada ja võrrelda. Lastel on kogemusi erinevate hulkadega juba enne lasteaias käimist. Näiteks aasta- pooleteise vanustel lastel on kogemusi selliste hulkadega nagu lapsed, sõrmed, klotsid karbis ning ühe eseme eristamine paljude seast. Sellel arenguperioodil on laste ettekujutus elementide paljususest hulgas ebamäärane, nad ei taju veel hulga piire ja iga elementi hulgas. Lasteaia ealised lapsed hakkavad juba tajuma hulka tema piirides, kuid ei suuda jälgida hulga iga elementi. Seetõttu on tähtis õpetada lapsi lasteaias nägema iga elementi hulgas ja ise hulki moodustama kindla tunnuse järgi. Näiteks suuruse, v...
Didaktika printsiipide kajastumine tööõpetuse tundides 1. Jõukohasus- näiteks tekstiilitööde puhul ei sea õpetaja I klassi lapsele eesmärgiks täismõõdulise disainkleidi valmistamist (või mõnda muud väga suurt eesmärki, disainkleit on selgelt utreeritud näide), sest (ka põhikooli III astme) lastele ei ole see jõukohane. I kooliastmes laps alles õpib kangaga töötama ja selleks tuleb alustada lihtsamate tekstiilitööde tegemisega. Alustama peab lihtsamate (geomeetriliste) kujundite väljalõikamisest ja nendest näiteks pajalapi, tüdrukute puhul nukuteki vms tegemist. Samuti ei kasuta õpetaja liiga keerulist sõnastust tööjuhiste andmiseks (kuid samas peab kasutama õigeid termineid, mitte „ninnu-nännutada“). Õpetaja lähtub töö teemade ja eesmärkide püstitamisel sellest, millisel tasemel on õpetatavad. 2. Eakohasus- I klassi lastele räägitakse teooriat võimalikult lihtsalt (ja üldjuhul õpetajad kipuvad kasutama sellist „ninn...
Liikumismängu õpetamise kava Mängu pealkiri: Kaks pluss kaks on neli Mängu eesmärk: Kinnistada arvutamise oskust Mänguks vajalikud vahendid: Mänguala märkimiseks 4-6 koonust Mängu kirjeldus. Valige kaks mängijat kullideks, kes hoiavad teineteisel käest kinni ja jooksevad koos. Kui ükskõik kumb neist puudutab mõnda mängijat, haarab see neil käest nüüd koosneb kull juba kolmest mängijast. Kui kolmekesi järgmine mängija kinni püütakse, jagunetakse kaheks paariks ja jätkatakse püüdmist. Mängitakse, kuni keegi enam pole üksi. Mängu reeglid: 1) kull peab selles mängus koosnema alati vähemalt kahest mängijast (kuid mitte rohkem kui kolmest) 2) joosta tohib ainult mänguala sees Mängu tulem: Lastel on kinnistunud nelja piires arvutamine; Lapsed oskavad liita ning lahutada nelja piires; Ettevalmistus mänguks: Õpetaja märgistab mänguväljaku; Lapsed istuvad ringis kuni õpetaja seletab mängu; Õpetaja määrab ...
VAHEMAA MÕÕTMINE EESMÄRGID: · Laps saab aru mõistest vahemaa. · Lapsed oskavad arutleda oma tulemuste üle. · Lapsed oskavad võrrelda konna hüppe pikkusi. · Lapsed oskavad leida erinevaid vahemaa mõõtmise võimalusi. VAHENDID: Roheline ja punane rasvakriit/vildikas, mängukonnad, käärid, liim, paber. ÕPPETEGEVUSE KÄIK: Lapsed vaatlevad konna pilti ning kuulavad konna krooksumist, arutlevad kuidas konnad liiguvad. Õpetaja näitab mängukonna hüpet ja selgitab lastele, et hüpped võivad olla erineva pikkusega mõned lühemad, mõned pikemad. Õpetaja räägib veel lastele, et täna hakkame mõõtma vahemaad ning jaotab lapsed paaridesse. Iga paar saab endale vajalikud vahendid ning õpetaja annab neile suure paberi, millele on ette tõmmatud punane algusjoon. Lapsed asetavad mängukonna punasele algusjoonele (enne lepitakse kokku kas joonel asub konna jalad või pea) ja joonistab sellele ringi ümber. La...
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................2 HEINO LIIMETSA ELUST...................................................................................................................3 LIIMETSA DIDAKTILINE TEOORIA EESTI DIDAKTIKA ARENGUS.....................................5 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................10 Sissejuhatus
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused - Sügav –pindmine (sõltuvast ainest, ülesandest, tingimustest) (bulimic learning- õpin ja kohe unustan Miks me õpime? Hedonistlik motiiv-kujundab endast inimeste võimet vältida kogemuste põhjal tegevusi, mis toovad endaga kaasa. Tunnetuslik motiiv Sotsiaalse lävimise motiiv Didaktika mõiste ja olemus Didaktika mõiste - Õpidisain - Didaktika ehk õpetamisteadus- pedagoogiline haru, mis käsitleb õpetamise ja õppimise teoreetilisis aluseid - Didaktika ehk õpetamiseteadus vastab küsimusele mida, milleks ja kuidas õpetada Ülddidaktika- valdkonnadidaktika-ainedidaktika-õpetamine koolis 12.10.2017 Miks peab tundi planeerima? - Kindlustab, et tund on tasakaalustatud, otstarbekas ja õppijale sobilik
.............................................. (allkiri ja kuupäev) Tartu 2013 Sissejuhatus Mürktaimi teatakse maailmas umbes 10 000 liiki (Kaur, Laansoo, Puusepp, 2010 & MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008), mis on üsna väike arv võrreldes kogu maailma taimeliikidega. See number ei pruugi olla lõplik, sest ainult 30% taimede keemiline koostis on kindlaks tehtud (Kaur jt, 2010). Mürktaimedel on mitmeid funktsioone: osad mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest, teised ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest ning tihti meelitavad mürktaimed iseloomuliku lõhna
1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse. 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? Pedagoogiline psühholoogia on siinses tähenduses üldise kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Levinud on ka teine pedagoogilise psühholoogia tõlgendus, kus selle nimetuse all käsitletakse vaid arengupsühholoogiat ja õppimisteooriaid, jättes kasvatamise ning õpetamise probleemid vastavalt kasvatusteooria ja didaktika kanda. Viimane lähenemine on iseloomulik enamasti Euroopa, eriti Preisi tavadele, esimene Ameerika traditsioonile. 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? Pedagoogilise psühholoogia ülesanne on pakkuda õpetajatele ja kasvatajatele psühholoogia ning sotsiaalpsühholoogia meetoditega kogutud rakenduslikke teadmisi pedagoogilise protsessi olemusest ja seaduspärasustest. Need teadmised esinevad enamasti üksikfaktide,
Mõisted Kasvatusfilosoofia – arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatlist ainest Kasvatusantropoloogia – vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist Andragoogika – uurib täiskasvanuid õppijatena ja arndab välja
Karin Eesmaa KLÕ22Õ TLÜPS Konspekt S tähe õppimiseks Emakeele didaktika · Loen ette lugu mõmmist ja arvame koos lastega, millist tähte me täna õppima hakkame. Mõmmi leidis pesa. Pesa ees käisid sipelgad siia ja sinna. Ühed läksid pessa. Teised tulid pesast välja. Mõnel oli suus kõrs, mõnel okas. Kõik tegid tööd. Keegi napsas Mõmmit sabast. Mõmmi vaatas selja taha. Seal oli siplegas. Pisike sipelgas ütles: ,,Suur karu, ära istu siin!" ,,Miks?" küsis Mõmmi. ,,Sa oled meil ees," vastas sipelgas
1. Töötada läbi slaidiesitlus ,,Mäng ja õppimine I", kirjutada lahti slaid 11 (lapse õppimine) (rmt ,,Esi- ja algõpetuse didaktika") - Slaid näitab seda, et asja tehes, kogedes ja mõeldes kasvab soov ja tahe veel teha, teada ning aru saada. Tegemine kasvab tehes- ehk kui midagi kordad ja harjutad ning selleläbi selgemaks saad, siis kasvabki tahe seda veel teha. Teadmine kasvab kogedes- ehk kui jälgida, kuulata, lugeda ja küsida, siis saab ka rohkem teada. Arusaamine kasvab mõeldes- see võib toimuda nii teadlikult kui ka alateadlikult. Kui teadlikult olukorra/ülesande peale mõelda, siis on võimalik, et tekib ka arusaamine. Kuid samas võib ka alateadlikult lahenduse välja mõelda. 2. Ülesanne. EESMÄRKIDE SEADMINE LAPSE TEGEVUSENA Märgi ristiga, kas eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena, sisu või teema nimetusena, lapse tegevusena või arengutulemusena. Kui eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena (2), sisu või teema nimetusena (3) või ...
jäätmemajandus, maavarade kaevandamine ja muud keskkonna seisundit mõjutavad majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskkonnakasvatus - Keskkonnakasvatuse ülesandeks on vahendada igas vanuses inimestele teadmisi keskkonnaprobleemide tekke ühiskondlike ning ökoloogiliste tegurite ja ka selle kohta, kuidas muuta oma käitumist ökoloogiliselt säästvamaks. Koolieelsuse printsiip 1. Õppe-kasvatustöö põhineb didaktika printsiibil lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale, üksiku juurest üldisema suunas; 2. Arenguprotsessi terviklikkuse printsiip lapse ühtse tervikliku maailmavaate kujundamine; 3. Lapse individuaalsuse arvestamise ja võimekuse arendamise printsiip; 4. Humanistlik lähenemine lapse isiksuse kujundamisele laps sünnib õppimisvõimelisena, on vajalik arendada enesekehtestamise ja realiseerimise soovi; 5
Milliste kitsamate teemadega tegelevad järgmised kasvatusteaduste harud. Too iga valdkonna kohta üks konkreetne näide. Kasvatusfilosoofia tegeleb kasvatuse kohta esitatud mõtete ja käsitluste selgitamisega. Rõhutab kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes. Argumenteerib. Seab kahtluse alla olemasoleva praktika ja vaateviisid, osutades neis kerkivatele probleemidele. Näide: Uuritakse ja selgitatakse lapsest lähtumist ja lapsekesksust lasteaias. Toob välja erinevad küljed lapsekesksuse kohta- esitab probleemid. Kasvatus ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Aitab mõista tänapäeva nähtuste ajaloolist kujunemist. Vastus probleemile leitakse sageli ajaloolise tausta uurimise kaudu. Näide: Vanem kasvatab enda last täpselt samamoodi nagu teda on kasvatatud, teeb samu vigu. Vigade tegemise põhjuseid tuleks otsida minevikust. Kasvatussotsioloogia uurib mikrotasandil väikeseid sotsiaalseid rühmi. Sel tasandil on uurimus su...
Ealine pedagoogika-uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika-uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Didaktika- uurib üldiste pedagoogika seaduspärasuste rakendamist konkreetsete distsipliinide õpetamisel:emakeele, matemaatika, ajaloo, kirjanduse õpetamise metoodika. Didaktika on väga tihedalt seotud üldpedagoogikaga Eripedagoogika- e.defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja arendamise probleemisega 1)tüflopedagoogika-pimedate vüi nõrgalt nägevate laste täiskasvanute õpetamine 2)surdopedagoogika-kuulmishäiretega laste ja täiskasvanute õpetamine 3)logopeedia- normaalse vaimse arenguga kõnepuuetega laste õpetamine 4)liikumispuuetega inimeste pedagoogika 5)oligofrenopedagoogika-vaimselt haigete inimeste õpetamine
Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemisele oli väga iseloomulikuks võime näha kaugele ette oma teadusharu arengut ning seal tulevikus esile kerkida võivaid uusi probleeme.
• Sookurge kutsutakse ka – hallkureks(värvuse tõttu), mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks(tegutsemispaikade järgi) • Ei ole levinud ainult Antartikas ja Lõuna-Ameerikas. • Sookurg toob lennates kuuldavale vaikset „luksumist“. • Pikim eluiga on teadaolevalt 17 aastat. • Tiibade siruulatus – 2,5 meetrit. • Ei lasku kunagi puule. TÄNAN KUULAMAST ! Kasutatud kirjandus • Adojaan, K. & Sarapuu, T.(2005). Sookurg. Eesti loomad. MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm • Hüdsi, S.(s.a). Sookurg Külastatud aadressil http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 18 • Leito, A.(2008). Sookurg. Eesti Loodus. Artikkel EL 2008/10. Külastatud aadressil http://www.eestiloodus.ee/artikkel2549_2547.html • Rudi, H.(2009). Sookured said uue kaitsekava. Postimees. Külastatud aadressil http://ilmajaam.postimees
blokaad delegeerima genotsiid blokk delikaatne geriaatria bloknoot delikatess gigant bluff demagoogi giljotiin boikoteerima deponent glasuur boiler deposiit gobelään boks deputaat gofreerima bravuurne dermatoloog gondel bridz desideraat gorilla broderii despoot graafika broneerima devalveerima graatsia brutaalne diadeem gradatsioon bubert didaktika grandioosne buduaar diktaat graniit bukett diskreetne granuleerima buklet diskussioon greip buliimia dogmaatik grimass butafooria drastiline groteskne buum dzentelmen grupeerima börsindus dzoki guass büdzett dublaaz guljass bülletään duplikaat gurmaan bürokraat dünaamika gürsa büst düstroofik
keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti. Esimeseks tingimuseks vaegnägija õpilase tavakoolis õpetamiseks võikski seada, et eripedagoogilise nõustamis- ja tugikeskuse asjatundjad juhendavad ning toetavad tavakoolide õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate õpetamis- ja õppevahendite valikut, samuti sobiva õpikeskkonna loomisel ja rakendamisel. Kuna nägemine koosneb erinevatest aspektidest: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus, värvuste eristamine, binokulaarne nägemine, adaptatsioon ning kahjustatud võib neist olla üks või mitu aspekti tuleb esmalt määratleda millisel tasemel abi ja
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Loodusainete ja tehnoloogia didaktika Ulvar Kaugemaa Pliiats Referaat Juhendaja: Jaan Keerdo Tallinn 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu...................................................................
· Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju. · Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb säilitamine · Laps mõtestab mõisted ainult kindlate käelis-sõnaliste tegevuste teol. · Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide tähenduses. · Matemaatika didaktika olemusest lähtuvalt ei ole otstarbekas esitada õpetamise tehnoloogiat liiga detaalselt. Mida ja milleks õpetada? Matemaatika õpetamise eesmärkide põhjalik analüüs ja sõnastamine avab nii õppesisu kui ka õpetamise põhisuunad võrdlemisi suure täpsusega. Protsessid: 1. Järjestamune 2. Rühmatamine ja klassifitseerimine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga samaväärsuse säilitamine 5. Osa võrdlemine tervikuga 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8
Juhend 9.klassi keemia referaadi kirjutamiseks. Töö eesmärgiks on õppida korrektselt vormistama lühikesi kokkuvõtteid keemiaalastest teemadest. · Töö maht Töö pikkus peab olema minimaalselt 1000 sõna (see on arvutitekstis tähesuurusega 12 ja reavahega 1 umbes 4 - 6 A4 formaadis lehte). Lisandub tiitelleht ja kasutatud kirjanduse leht. Seega on töös kokku vähemalt 6 8 lehte. Töösse võib lisada pilte ja jooniseid, kuid sel juhul peab arvestama, et tekstiosa ei lüheneks. Töös peab olema viiteid vähemalt 3 erinevale kirjandusallikale. · Töö vormistamine 1. Töö kirjutamiseks võta A4 formaadis paber. 2. Töö võid kirjutada arvuti abil, kasutades Microsoft Word´i tekstiformaati. 3. Kirjuta vaid lehe ühele poolele, teine poole jääb tühjaks. Leheküljed nummerda (tiitellehte ei nummerdata, leheküljenumbrid algavad teiselt lehelt numbriga "2" sisukorraleht). ...
moraalseks kasvatamiseks. Samas rikastavad ja süvendavad laulud, muusikalised mängud, laulumängud ning muusikapalad laste kujutlusi ümbritsevast elust. Muusika aitab äratada huvi ning armastust looduse vastu. Koos lauldes, tantsides ja mängides areneb kollektiivsustunne, hakatakse teisi arvestama ning oma tegevust kaaslastega kooskõlastama (Turnau, 1998). Kasutatus kirjandus Hytönen, Krokfors. 2002. Esi- ja algõpetuse didaktika. 7 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008 Kiilu, K. 2010. The development of theconcept of music education in Estonian kindergartensm. Kumpas, A. 2000. Varajane muusikakasvatus laulu- ja mängukoolis väikelapse arendajana. Muldma, M. 2007. Muusikaõpetus esimeses ja teises kooliastmes. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Muldma, M. 2008. Muusikaline kasvatus. Rmt E
Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka klassikalise filosoofilise psüholoogia (Soomes nt Snellmani psüholoogia) omale. ARENGUETAPID Suuna põhiidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumidele
Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka klassikalise filosoofilise psüholoogia (Soomes nt Snellmani psüholoogia) omale. ARENGUETAPID Suuna põhiidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumidele
Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid. .....tuleb otsida näide Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev. Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007)
2 Kogu elutegevust tuleb uurida inimese arengu kontekstis. Pedagoogika on integratiivne teadus, mis põhineb psühholoogial, sotsioloogial, füsioloogial ja teistel teadmisvaldkondadel. Rühmatöö kontseptsiooni välja töötamine, mis on suunatud iga õpilase isiksuse arengule. Ta püüdis orienteerida õpetajat isiksuslikule lähenemisele. Töötas välja integraalse didaktika kontseptsiooni. Ainult intellektuaalsele arengule orienteeritud didaktikateooria ei peegelda tervikliku isiksuse kujunemise protsessi täielikult. Ainult õppetegevus loob tingimused ellu lülitumist võimaldavate integraalsete isiksuseomaduste kujunemiseks (A.Liimets 1998). Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis-metodoloogilistele otsingutele didaktikas. Ta püüdles traditsioonilise ainekeskse didaktilise paradigma
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Loodusainete ja tehnoloogia didaktika Ulvar Kaugemaa Pilvedesse poodud lind A. Raudkivi Essee Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2016 Raamat meeldis mulle väga ning soovitaksin seda kõigil lugeda kellel vähegi huvi on. Jutud olid jagatud Aive poolt kirjutatud kirjadeks tema sõpradele, perele, tuttavatele ja arstidele, kes teda aitasid.
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapse...
Varakevadise õitseaja tõttu on tähtis meetaim. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele. Võib muutuda tülikaks umbrohuks, levib väga kiiresti. 8 6. Kasutatud kirjandus Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. Kirjastus Varrak, Tallinn. Issain, V. Jurtsev, V. 1969. Botaanika. Kirjastus Valgus, Tallinn. Rauk, H. 1983. Elusloodus. Valgus, Tallinn. Loodusteaduste didaktika lektoraat. MRI, Tartu Ülikool. http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html (15.07.2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Korv%C3%B5ielised (15.07.2010) 9
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
TPS Aine Mäng Mapp Mängude kogumik Mängude kogumiku koostan sõimelastele, kuna siis saan mänge ehk tulevases praktikas kasutada. Enda vaatamine Eesmärk: Mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. Ütle lapsele: ,,Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." Last võib aidata suunavate küsimustega, näiteks: ,,Kas sul on kingad jalas? Näita, kus kingad on?" Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette. Teisi võimalusi: -Kui sul on sokid jalas, siis keeruta. -Kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. -Kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Väike armas jänkupoeg Eesmärk: Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. ...
(n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. KASUTATUD MATERJALID Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb ära näidata Autor. Pealkiri, materjali täielik interneti aadress ja lisada külastamise kuupäev. Näide: Pappel, P. Põder.http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html (25.09.2007) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm (26.09.2007) TABELITE JA JOONISTE VORMISTAMINE Tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne)
· makrotasandi ehk grupitaseme uurimusi, mis on suunatud kasvatus-ja koolitussüsteemidele. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada probleemidele nendes. Samuti püüab ta selgitada kasvatuse kohta esitatud mõtteid ja käsitusi. Kasvatuse ajalugu on tähtis valdkond, kuna see aitab meil mõista tänapäeva nähtusi. Didaktika ehk õpetusõpetuse võib jagada kahte ossa: õpetus- ja õppimisprotsessi ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimisprotsessid. Kasvatuspsühholoogia tegeleb muudelgi kasvatusvaldkondadega. Sageli jagatakse kasvatuspsühholoogia arengupsühholoogiaks, sotsiaalpsühholoogiaks ja hariduspsühholoogiaks. Paljudes uurimistöödes püütakse lahendada koduse ja lasteaiakasvatuse probleeme, nendest
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas
). Mitmekülgsus – lähtumine organismi terviklikkusest kehaliste võimete arendamisel, selle olulisus noortetreeningus. Kordamine – korduvate mõjustuste vajalikkus kehaliste võimete ja tehniliste oskuste arendamisel. Eakohasus – treeningu ja võistluste vastavus ealistele iseärasustele, ealisele arengule. Individualiseerimine – sportlase individuaalsete iseärasuste arvestamine (isiksuse omadused, töövõime, treenitavus jt.). 1.1.2. Didaktika printsiibid. Teaduslikkus – toetumine teaduse andmetele, mitte ainult empiirilisele kogemusele. Jõukohasus – õppematerjali omandamine kõrgeimal tasemel, mis on antud kontingendile jõukohane. Süstemaatilisus – õpetamise regulaarsus, järjestikkus. Teadlikkus ja aktiivsus – tegevuse teadvustamine, motivatsiooni formeerimine. Näitlikkus – liigutusliku tegevuse välise kujutluse saamine vaatluse teel. Omandamise kindlus – õppematerjali omandamise põhjalikkus,
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid,
Tähelepanu tuleks pöörata ka vähem mürgiste ainete kasutamisele ja metsa majandamisele niimoodi, et see oleks ka tõmmulendlase kasulik. Kõige tähtsam on teadvustada, et tõmmulendlaste püsima jäämine on ka meile oluline. Selleks tuleks läbi viia teavitusprogramme nende vajalikkuse ja kaitsevõimaluste kohta. 9 Kasutatud kirjandus 1) Meschede, A. (2001) Nahkhiired metsades. Tallinn: Keskkonnaministeerium 2) TÜ Loodusteaduste Didaktika Lektoraadi õppematerjal „Brandti lendlane“ (2010) [WWW- materjal] http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MYOBRA.htm (vaadatud 13.03.2011) 3) Šuba, J., Masing, M. (2010) DVD „Nahkhiired“. BOD GROUP 4) Masing, M. (2010) Seireprojekti „Nahkhiired“ 2007.- 2010.aasta töö kokkuvõte [WWW- materjal] http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.phpid=13&act=show_reports&subact=&prog_id= 628219542&subprog_id=385678796 (vaadatud: 13.03.2011) 5) MacDonald, D. W., Barrett, P
Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014) Tartu Ülikooli Loodusteaduste didaktika lektoraat. Põder. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm, (26.09.2014) 5. TABELITE, JOONISTE JA FOTODE VORMISTAMINE Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud tööd läbiva numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all sellele viidata. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) ning fotod pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1., Foto 1. jne). Igale joonisele, tabelile ja fotole tuleb tekstis ka viidata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
