GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED (0)

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED
MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega- gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik . Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb hapnik-toimub hingamine ja lämmastik -toimub fotosüntees . Biosfääris elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. See sfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär . Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ja kogu pedosfääri.
2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses. Mehaanilise energia mõjul toimub maapinnal ja maa sees vee liikumine nt jõgedes toimub setete ümberpaigutamine ja voolusängi kallaste uhtumine. Kineetiline energia-mäenõlva mööda langev lumelaviin, mille energia sõltub liikuma hakanud lume massist ja langemiskiirusest. Soojusenergia kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt maapinna ja veekogu soojenemine või jahtumine . Laineenergia-laineliikumisega seotud energia nt maavärina käigus vabanenud energia võib vabaneda hiidlainete ehk tsunamidena. Keemiline energia-fossiilsete kütuste põletamisel vabaneb lagunemata orgaanilise aine keemiliste sidemete energia, muundudes peamiselt soojuseks.
3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Eelkambrium, Kambrium , Ordoviitsium, Silur , Devon, Karbon , Perm, Triias , Juura, Kriit, Paleogeen, Neogeen , Kvaternaar.
4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused.
LITOSFÄÄR
1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort.
2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid b. Moondekivimid c. Settekivimid
a. Tardkivimid-moodustuvad magma või laava jahtumisel ja tardumisel maa sees või maa pinnal. Näited: basalt, graniit, gabro .
b. Moondekivimid-laamade liikumise käigus satuvad kivimid maakoore sügavamatesse kihtidesse, kus on väga kõrge temperatuur ja rõhk. Näited: basalt, marmor , gneiss
c. Setekivimid-tekivad nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis -, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest . Näited: kivisüsi , põlevkivi , liivakivi , lubjakivi
3. Kirjelda kivimiringet. Maakoores liikuvast ja jahtuvast ning tarduvast magmast moodustuvad süvakivimid. Vulkaanide kaudu maapinnale voolanud või pursanud laavast tekivad purskekivimid . Kivimid hakkavad murenema, mille tekkinud murendmaterjal kantakse voolava vee, liustike ja tuulega veekogudesse ja reljeefi madalamatesse osadesse. Ladestunud setted kivistuvad pikkamööda settekivimeiks. Kui temperatuur tõuseb väga palju, hakkavad kivimid üles sulama, moodustate magma.
4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud. Töölehelt: Eesti geoloogiline läbilõige
5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? Skandinaaviat hõlmavad Perm ja Karbon. Eestit hõlmavad aga kvaternaari setted ning Proterosoikumi tard - ja moondekivimid.
6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Vihikust
7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? Litosfääri plokk , kus laamad triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Nad liiguvad, sest maa tuum on kõrgema temperatuuriga ja aine vahevöös on plastiline, vahevöös tekivad magma ringvoolud.
8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Vihikust, õp. lk. 28 algab, esitlus.
9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid , b. kilpvulkaanid , c. lõhevulkaanid
a. kihtvulkaanid-üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid. Suur virtuoossus , happeline magma on vaevaliselt voolav ja madala temperatuuriga. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Näited: Rainieri vulkaan , Etna
b. kilpvulkaanid-üksteisega vahelduvad laava kihid. Väike virtuoossus, haästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Mõõtmetelt palju suurem kui kihtvulkaan . Näited: Mauna Loa, Kilimanjaro
c. lõhevulkaanid-ookeanide põhjas laamade lahknemisalal, laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu. Laava on basaltse koostisega, suhteliselt hästi voolav. Vedel magma, lame kuhik. Näited: Island
10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, b. mudavoolud e lahaarid, c. fumaroolid , d. geisrid
a. lõõmpilved-gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud. Kõige ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtusi. Koosneb tulikuumast gaasist ja kihutab hõlma mööda alla, hävitab kõik, mis ette jääb.
b. mudavoolud e lahaarid-mudavoolud, mis tekivad vulkaanipursete ajal suurte veemasside äkilisel vallandumisel nind segunemisel purskematerjal ja nõlvapinnasega. Koosnevad peamiselt veest, liiguvad mööda vulkaani nõlvu.
c. fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sadestavad gaasijoad. Tekivad siis kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale ja rõhk langen atmosfäärirõhu tasemele . Vesi muutub kohe auruks ja tekivad gaasid.
d. geisrid-kuumaveeallikad. Tekivad siis kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Geiser hakkab uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel .
11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad-
seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub.
12. Miks tekivad maavärinad ? Maakoores või vahevöös on aeglaselt tekkinud sisepingete järsk vabanemine ja toimubki maavärin .
13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained
a. P-lained- pikilained , kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid , kõrge sagedus, lühike lainepikkus , levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi-tagasi, tekitavad maapinnas väikeseid muutusi.
b. S-lained- ristlained , kivimkeha kuju muutvad lained, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad aeglasemalt kui pikilained, ei saa levida läbi vedelike
c. pinnalained-levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda, liiguvad mööda ringikujulisi trajektoore, kõige aeglasemad, liiguvad üles-alla. Põhjustavad kõige suuremaid purustusi.
14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P-lained, sest need lained levivad igas keskkonnas.
15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Jaapan on kõige aktiivsem maavärinate piirkond. Suurimad maavärinad: India ookeani maavärin ehk Suur Sumatra-Andamani maavärin, maavärin San Francisco , maavärin Hiinas, Sendai maavärin Jaapanis, Nepali maavärin
16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides.
2.0 ja vähem
Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne.
3.0
Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma.
4.0
Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole.
5.0
Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod .
6.0
Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed . Korstnad ja mälestussambad varisevad.
7.0
Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad.
8.0 ja rohkem
Täielik purustus . Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni.
17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamitest. Maavärinate tagajärjel, kui maavärin liigutab ookeanialuseid laamu. Aasia tsunami India ookeanis, Jaapani tsunami
18. Ülesanded töölehelt!
Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal , kivim , maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift , magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan , aktiivne, uinunud ja kustunud vulkaan, murrang, maavärina kolle , epitsenter, seismilised lained, tsunami.
mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina
kivim-kindla koostisega mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina
maak-mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle
litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks.
vahevöö-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest
sisetuum-Maa tuuma siseosa, mis on tahkes olekus
välistuum-Maa tuuma välimine osa, mis on vedelas olekus
ookeani keskahelik-
süvik-ookeanilaama sukeldumisvööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus
kurdmäestik-laamade põrkepiirile, maakoore kokkusurutud vööndisse tekkinud plastiliselt deformeeritud ehk kurrutatud kivimitest koosnen mäestik
vulkaaniline saar-saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna
kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond
kontinentaalne rift-venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend
magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass
laava-vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud
kihtvulkaan-on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonusekujuline vulkaaniline  pinnavorm
kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan , mis tekib enamasti ookeanite keskaladel.
aktiivne vulkaan-pidevalt või mõne (kümne) aastase vaheajaga tegutsev vulkaan
uinunud vulkaan-vulkaan, mille tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks
kustunud vulkaan-vulkaan, mis arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud
murrang-geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes
maavärina kolle-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine
epitsenter-otse kolde kohal maapinnal olev paik
seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid
tsunami- merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine
ATMOSFÄÄR
1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist, metaanist ja teistest gaasidest. Lämmastik vabaneb orgaanilise aine lagunemisel. Hapnikku tuleb õhku fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, metaani lagunemisprotsesside tõttu märgaladel, prügimägedel, riisipõldudel, loomakasvatuses
2. Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist? Mida kõrgem on temperatuur, seda enam on veeauru õhus.
3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades? Troposfääris langeb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb, termosfääris tõuseb.
4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte – a. troposfääri, b. stratosfääri, c. mesosfääri, d. termosfääri
a. troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, põhiosa õhkkonna massist, enamus hapnikust ja veeaurust, temperatuur langeb kõrguse kasvades ühtlaselt
b. stratosfäär-ulatub ligi 50 km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri massist, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht , neelab UV kiirgust
c. mesosfäär-ulatub ligi 85 km kõrgusele, temperatuur langeb kõrguse kasvades, osoonikihti pole, õhk on hõre ja väga külm
d. termosfäär-õhk on väga hõre, gaasi molekule on vähe, temperatuur tõuseb
5. Mis on osooniaugud ? Kohad stratosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud
6. Mis ühendid lagundavad osooni? Freoonid
7. Mis on albeedo ? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo näitab mitu % aluspinnale jõudvast kiirgusest sealt tagasi peegeldub. Suure albeedoga pinnad liustikud , värske lumi, madalad pilved . Väikese albeedoga pinnad muld, veekogu, mets. Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad.
8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel. Kevadisest pööripäevast sügiseni (21. märtsist-23. septembrini) on põhjapoolkera pööratud rohkem Päikese poole ning saab päikesekiirgust rohkem kui lõunapoolkera. 23. septembrist-21.märtsini on olukord vastupidine . Ekvaatorilähedased alad saavad aasta ringi palju päikesekiirgust. Keskmistel laiuskraadidel (30. laiused ) jaguneb päikesekiirgus erinevalt. Suvel on palju päikesekiirgust, talvel vähem. Suurtel laiustel, suvisel pööripäeval on päikesekiirgust palju.
9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist. See on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe. Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiive, külmvöötmes negatiivne ja maa kiirgusbilanss on tervikuma tasakaalus. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab Päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Maapind hakkab soojenema. Negatiivne kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.
10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis. Eestis on veebruari keskpaigast oktoobri keskpaigani kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis kui maapind on kaetud lumega.
11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal? Gradientjõud -õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale . Coriolise jõud-Põhjapoolkeral kaldub õhk oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Aluspinna hõõrdejõud -Põhjapoolkeral kallutab õhuvoolu senisest liikumissuunast vasakule, kõrgrõhualast keerdub spiraalselt, madarõhualal sissepoole.
12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga). Töölehelt. Ekvaatorilähedased alad saavad aastaringselt palju päikesekiirgust ning siin kujuneb madalrõhuala ja tõusvad õhuvoolud. Pooluste ümbruses on püsivad kõrgrõhualad ja laskuvad õhuvoolud.
13. Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala? Ekvaatorilähedased ala saavad palju päikesekiirgust, õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma.
14. Mis on mussoonid ? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias. Mussoonid on püsivad ja suure ulatusega tuuled, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Talvel kujuneb kõrgrõhuala, ookeani kohal madalrõhuala. Suvel kujuneb madalrõhuala, ookeani kohal kõrgrõhuala.
15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Parasvöötme kontinentaalne õhk
16. Kuidas muutub ilm a. Sooja frondi üleminekul b. Külma frondi üleminekul
a. Sooja frondi üleminekul-pealtungiv on soe õhk, õhk liigub ülespoole ja jahtub, veeaur kondenseerub telkivad pilved, õhurõhk langeb kiiresti, tuul tugevneb, taevas tõmbub pilve, hakkab sadama lausvihma, talvisel ajal lund ja tuiskama. Temperatuur tõuseb alati märgatavalt.
b. Külma frondi üleminekul tungib peale külm õhk, mis on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu üles, õhurõhk ja temperatuur langeb väga kiiresti, soojal ajal sajab paduvihma ja esineb äikest
17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma. Tsüklon on suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. Õhk keerleb kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved ning sademed. Pilvise, tuulised ja sajused ilmad . Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Õhk langeb, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb ja õhuniiskus väheneb, millega kaasneb püsiv ja selge ilm.
18. Miks kaasnevad tõusva õhuvooluga sademed, laskuva õhuvooluga aga mitte? Sademed, sest tõustes õhk jahtub ja veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja sademed. Laskuva õhuvooluga mitte, sest õhk soojeneb ja õhuniiskus väheneb.
19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese a. jääb meist lõunasse b. asub meie kohal c. jääb meist põhja poole.
a. tsükloni kese jääb meist lõunasse
b. tsükloni kese asub meie kohal
c. tsükloni kese jääb meist põhja poole
20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule.
21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Troopilised tsüklonid on läbimõõdult kaks kuni kolm korda väiksemad kui parasvöötme tsüklonid, kuid õhurõhk on troopilistes tsüklonites madalam kui parasvöötme tsüklonites.
22. Mis on kasvuhooneefekt ? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus atmosfääris, kus lühilaine päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tänu inimtegevusele on süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk suurenenud.
23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid. Päikese aktiivsus, astronoomilised tegurid, Maa kokkupõrge meteoriidiga, mandrite asendite muutus, vulkaanipursked, atmosfääri gaasiline koostis.
24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi. Maakasutuse muutumine, toidu ja joogivee puudus, migratsioon , jää sulamine -organismide populatsioon kasvab, maailmamere veetaseme tõus, üleujutused, põud.
25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile. Kui läänevool on väga tugev, on pehme ja sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. Kui läänevool nõrgeneb ja tuul puhub vadavalt maismaa kohalt-põhjast, idast või ise lõunast , siis kujuneb külm talveilm ja moodustub püsiv lumikate. Talvede soojenemine on esile kutsunud läänevoolu tugevnemise. Kui talv on külm, püsib lumi kaua maas , kevad jääb hilisemaks ja jahedamaks. Pehme talve korral sulab lumi kiiresti, kevad saabub varem ja tuleb enamasti soojem.
26. Ülesanded töölehelt ja Terast!
Mõisted: polaar - ja pöörijooned, õhumass , õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, mussoon , passaat , läänetuuled
polaarjooned-kujuteldavad jooned maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev
pöörijooned-kujuteldavad jooned maakera pinnal, need on paralleelis, kus päike on seniidis üks kord aastas (pööripäeval)
õhumass-kindlatea omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal
õhurõhk-õhu surve aluspinnale
tsüklon-ehk madalrõhkkond , ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga ala
antitsüklon-ehk kõrgrõhkkond , ümbritsevast õhkkonnast kõrgema õhurõhuga ala
mussoon- püsiva ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
passaat-püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled
läänetuuled-püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes
HÜDROSFÄÄR
1. Iseloomusta joonise põhjal suurt ja väikest veeringet. Väike veeringe mere ja atmosfääri vahel, suur veeringe mere, atmosfääri vahel ja maismaa vahel. Vaatan jooniseid töölehelt ja õp. lk 70.
2. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur , õhuniiskus, tuule kiirus, pinnase omadus ja taimestik. Kuiva ja tuulise ilma korral on suur aurumine. Sombuse ilmaga aga aurumist mulla pinnalt peaaegu ei toimu. Töölehelt!
3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni? Sõltub saju kestusest ja intensiivsusest, pinnasest , kivimi poorsusest, taimkattest, nõlva kaldest. Kui maapinnale ulatuvad lõhelised kivimis või kruusa ja liiva sisaldavad settes, on sajuvee imbumine maa sisse kõige intensiivsem. Väike juhul kui pindmise kihi moodustab savi või turvas. Töölehelt!
4. Millest sõltub jõgede äravool ? Sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool.
5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel.
6. Iseloomusta sooja / külma hoovuse mõju kliimale. Soe hoovus toob kaasa suure soojushulga, merelt puhuv tuul soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused . Rannikust mööduv külm hoovus muudab kliima rannikul jahedamaks ja külmemaks, õhk on jahedam ja sisaldab väiksema aurumise tõttu ka vähem niiskust. Hoovuse kohalt soojema maismaa kohale liikudes jahe õhk soojeneb ja muutub ühtlasi kuivemaks.
7. Selgita tõusu ja mõõna teket. Tõusu ja mõõna põhjustab Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõud . Loodeid tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune.
8. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse? Mõjutavad lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus), hoovused, merejää, taimed, inimtegevus.
9. Iseloomusta kulutamist/kuhjumist a. Järskrannikul b. Laugrannikul
a. Järskrannikul-ülekaalus kulutav tegevus, mille tõttu muutub veekogu kiiresti sügavaks, vee liikumine põhjani ei ulatu, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, rannajoon muutub sirgemaks.
b. Laugrannikul-ülekaalus kuhjuv tegevus, veekogu muutub aeglaselt sügavaks, vee liikumine ulatub veekogu põhja, lained kaotavad suure osa energiast rannajoonele lähenedes, lained ei suuda jämedamaid setteid rannajoone lähedalt ära kanda, setetest moodustuvad rannavallid, vesi haarab kaasa peenemat settematerjali.
10. Selgita veeosakeste liikumist lainetes. Tuule mõjul liikuma hakanud veeosakesed tiirlevad mööda kindlat ringikujulist orbiiti ja jõuavad oma algsesse asendisse tagasi pärast ühe laine möödumist, et alustada uuesti liikumist koos järgmise lainega. (Sügavuse suurenedes veeosakeste liikumise trajektoori läbimõõt väheneb, mida lähemale rannajoonele, seda tugevad on veeosakeste ja põhja vaheline hõõrdumine . Siis lainete pikkus väheneb, kõrgus aga suureneb)
11. Kuidas tekivad maasääred ? Kui rannajoon muudab järsult suunda ja setete pikirände tulemusena tekivad maasääred.
12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik , dalmaatsia rannik .
Fjordrannik-kõrge kaljuline rand , liigestatud fjordidega, liustikutekkeline kaugele sisemaale ulatuv, ehk kui liustikud sulavad, siis mere tase tõuseb ja kujunevad fjordid
Skäärrännik-keerukalt liigestunud laugrannik, kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, pikliku kuju ja ebasümmeetrilise pikiprofiiliga. Kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena.
Laidrannik -rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed ehk laiud . Tekkinud seoses maakoore aeglase tõusuliikumisega peale jää-aja lõppu
Riasrannik-rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed. Endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud
Dalmaatsia rannik-rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari . Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud.
13. Miks on liustikud meile tähtsad? Liustikud on väga head kliimamuutuste indikaatorid . Jahedatel perioodidel liustikud kasvavad ja seovad endasse suurel hulgal vett, soojadel perioodidel aga kahanevad ja vabastavad selle uusti. Seetõttu on liustikud ka olulised maailmamere veetaseme reguleerijad.
14. Millistes tingimustes tekivad liustikud? Sademeid on vaja piisavalt, samuti madalat aasta keskmist õhutemperatuuri.
15. Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul? Mägiliustikud libisevad raskusjõu mõjul piki orge kõrgemalt madalamale. Mandriliustikud liiguvad jääkihtide survel ehk ülemiste jääkihtide survel hakkavad alumised kihid liikuma.
16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt. Neid on rohkesti Antarktikas, Arktikas ja Gröönimaal.
17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi ? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme. Mandrijää tõttu on tekkinud voored , moreenitasandikud, moreenkünkad , rändpangad, jääkriimud, kaljuvoored ja kulutusnõod . Mandrijäätekkelised pinnavormid : jäätekkelised ehk glatsiaalsed , jääsulamisveetekkelised ehk fluvioglatsiaalsed ja jääpaisjärvetekkelised.
18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik, rannanõlv , rannavall, maasäär , mandri- ja mägiliustik , šelf , firn e sõmerlumi
rannik-rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa
rannanõlv-maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madaveelises osas
rannavall-rannajoonega paralleelne ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgune ja kuni paarisaja meetri pikkune kruusast või liivast koosnev vall või seljak
maasäär-meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees
mandriliustik-ulatuslik paks jääkeha, mille pealispinna kuju ei sõltu oluliselt aluspinna reljeefist
mägiliustik-suhteliselt väike liustik, mis on kujunenud mäestikes
šelf- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. 
firn e sõmerlumi- omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas
BIOSFÄÄR
1. Millest koosneb muld? Mineraalne osa, mulla elustik, mullavesi , mullaõhk, orgaanilise osa ( kõdu , huumus ).
2. Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Temperatuuri kõikumine, vesi, tuul, jää. Kuivas kliimas (kõrbes) ja niiskes, jahedas (tundras).
3. Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Vesi, hapnik, süsihappegaas. Niiskes ja soojas (ekvatoriaalne).
4. Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist: a. Kliima b. Lähtekivim c. Reljeef d. Aeg e. Organismid f. Inimtegevus
a. Kliima-Temperatuuri mõju murenemisprotsess, sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas, taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustamine
b. Lähtekivim-Lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määrab mulla füüsikalised omadused nagu värvus, lõimis , õhu- ja niiskusesisaldus , soojenemiskiirus ning mineraalainerikkus.
c. Reljeef-Pinnamood mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusrežiimi. Nt mägiste ja künklike alade muldkate on märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Sõltub veel põhjavee tase ja seega mulla veesisaldus. Seal, kus põhjavesi on sügaval, on muld enamast parasniiske või põuakartlik, madalamatel aladel, kus põhjavesi on maapinnale lähemal, on muld liigniiske . Päikesepaistele avatud lõunapoolsetel nõlvadel soojeneb ja kuivab muld kiiremini, põhjapoolsetel püsib aga jaheda ja niiskena.
d. Aeg-Loeb see, kas mullas on välja kujunenud ja esindatud mullaliigile omased horisondid . Noored arenevad mullad asuvad mere taganemisel vee alt vabanenud rannikutel, mäestikes ja vulkaanilistel aladel. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi.
e. Organismid-Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Taimekooslus määrab juurde tiheduse ja sügavuse mullas. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis intensiivne biogeemiline aineringe .
f. Inimtegevus-Inimesed püüavad maaharimise, väetamise, maade niisutamise või kuivendamise abil mulla omadusi parandada. Ebaõige maaviljelusega kaasneb mulla kahjustumine või hävimine. Kui mulla vastupanuvõime välismõjude suhtes ületatakse, võib see viia mullavijakuse vähenemiseni ja lõpuks isegi mulla täieliku hävinemiseni.
5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maapinna lähedale kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne kuju. Mis on tekkinud maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadusena.
6. Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. Vihikust!
7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine , leostumine , leetumine , turvastumine, gleistumine , sooldumine , ferralisatsioon
Kamardumine-selle tulemusena tekib maapinna lähedale huumushorisont, kõige ulatuslikum rohttaimedega alal, eriti intensiivne parasvöötme rohtlates, koos kamardumisega toimub ka mulla taimejuurtega läbipõimumine kõikides muldades
Leostumine-mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel, tühemad täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega
Leetumine-käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse, esineb muldades, milles karbonaadid huumushappeid ei neutraliseeri, lahustunud ühendid kantakse mullas liikuva vee toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb
Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas, keskkonna hapestudes turvastumine intensiivistub ja taimkate muutub liigivaesemaks, liigniiskes toimuv, soostumine, kuhjub lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine mulla pinnale
Gleistumine-hapnikuvaeses liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet aenoroobsed mikroorganismid , rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades mulla alaossa hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi
Sooldumine-aurumine ületab sademed, kuiva kliima tõttu muldade läbiuhtumist ei toimu, seega sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
Ferralisatsioon-mullatekkeprotsess, mille käigus muld rikastab raua- ja alumiiniumühenditest, intensiivne punane värvus, taimed toiteelementidena neid ei vaja, toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel
8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda , mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik ) f. Rohtla ( preeria , stepp, pusta ) g. Leht- ja segamets h. Okasmets ( taiga ) i. Tundra j. Külmakõrb Töölehelt!
Mõisted: bioom , ökosüsteem , aineringe, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont , gleistunud muld, leetmuld , mustmuld , ferraliitmuld , muldade kamardumine.
Bioom-ulatuslikul territooriumil levinud elustiku suurjaotis ehk makroökösüsteem
Ökosüsteem- isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast energiavoost ja aineringest
Aineringe-ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi
Leetumine- Protsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse
Sisseuhtehorisont- mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained
Väljauhtehorisont-mullaprofiili ülaosas paikne horisont , mis erineb naaberhorisontidest heledama värvuse poolest
Gleistunud muld- ajutiselt liigniiske muld
Leetmuld- rohttaimedeta okasmetsadele iseloomulikud happelised mullad
Mustmuld- rohtlatele iseloomulik huumuserikas mustjapruun muld
Ferraliitmuld- kõrge raud- ja alumiiniumoksiidisisaldusega mullad
Muldade kamardumine- mulletekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont