Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid ?
  • Mis on laamad ja miks nad liiguvad ?
  • Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid ?
  • Miks tekivad maavärinad ?
  • Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini ?
  • Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid ?
  • Kuidas tekivad tsunamid ?
  • Mis gaasidest koosneb atmosfäär ?
  • Kust need gaasid tulevad ?
  • Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist ?
  • Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades ?
  • Mis on osooniaugud ?
  • Mis ühendid lagundavad osooni ?
  • Mis on albeedo ?
  • Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal ?
  • Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala ?
  • Palju päikesekiirgust, õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma. 14. Mis on mussoonid ?
  • Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku ?
  • Miks kaasnevad tõusva õhuvooluga sademed, laskuva õhuvooluga aga mitte ?
  • Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest ?
  • Mis on kasvuhooneefekt ?
  • Kuidas on inimene seda mõjutanud ?
  • Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist ?
  • Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni ?
  • Millest sõltub jõgede äravool ?
  • Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse ?
  • Kuidas tekivad maasääred ?
  • Miks on liustikud meile tähtsad ?
  • Millistes tingimustes tekivad liustikud ?
  • Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul ?
  • Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed ?
  • Mis piirkonnas on neid rohkesti ?
  • Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi ?
  • Millest koosneb muld ?
  • Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist ?
  • Millises kliimas on see eriti intensiivne ?
  • Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist ?
  • Millises kliimas on see eriti intensiivne ?
  • Mis on ja kuidas tekib huumus ?
 
Säutsu twitteris
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED
MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega- gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik . Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb hapnik-toimub hingamine ja lämmastik -toimub fotosüntees . Biosfääris elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. See sfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär . Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ja kogu pedosfääri.
2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses. Mehaanilise energia mõjul toimub maapinnal ja maa sees vee liikumine nt jõgedes toimub setete ümberpaigutamine ja voolusängi kallaste uhtumine. Kineetiline energia-mäenõlva mööda langev lumelaviin, mille energia sõltub liikuma hakanud lume massist ja langemiskiirusest. Soojusenergia kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt maapinna ja veekogu soojenemine või jahtumine . Laineenergia-laineliikumisega seotud energia nt maavärina käigus vabanenud energia võib vabaneda hiidlainete ehk tsunamidena. Keemiline energia-fossiilsete kütuste põletamisel vabaneb lagunemata orgaanilise aine keemiliste sidemete energia, muundudes peamiselt soojuseks.
3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Eelkambrium, Kambrium , Ordoviitsium, Silur , Devon, Karbon , Perm, Triias , Juura, Kriit, Paleogeen, Neogeen , Kvaternaar.
4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused.
LITOSFÄÄR
1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort.
2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid b. Moondekivimid c. Settekivimid
a. Tardkivimid-moodustuvad magma või laava jahtumisel ja tardumisel maa sees või maa pinnal. Näited: basalt, graniit, gabro .
b. Moondekivimid-laamade liikumise käigus satuvad kivimid maakoore sügavamatesse kihtidesse, kus on väga kõrge temperatuur ja rõhk. Näited: basalt, marmor , gneiss
c. Setekivimid-tekivad nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis -, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest . Näited: kivisüsi , põlevkivi , liivakivi , lubjakivi
3. Kirjelda kivimiringet. Maakoores liikuvast ja jahtuvast ning tarduvast magmast moodustuvad süvakivimid. Vulkaanide kaudu maapinnale voolanud või pursanud laavast tekivad purskekivimid . Kivimid hakkavad murenema, mille tekkinud murendmaterjal kantakse voolava vee, liustike ja tuulega veekogudesse ja reljeefi madalamatesse osadesse. Ladestunud setted kivistuvad pikkamööda settekivimeiks. Kui temperatuur tõuseb väga palju, hakkavad kivimid üles sulama, moodustate magma.
4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud. Töölehelt: Eesti geoloogiline läbilõige
5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? Skandinaaviat hõlmavad Perm ja Karbon. Eestit hõlmavad aga kvaternaari setted ning Proterosoikumi tard - ja moondekivimid.
6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Vihikust
7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? Litosfääri plokk , kus laamad triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Nad liiguvad, sest maa tuum on kõrgema temperatuuriga ja aine vahevöös on plastiline, vahevöös tekivad magma ringvoolud.
8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. Vihikust, õp. lk. 28 algab, esitlus.
9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid , b. kilpvulkaanid , c. lõhevulkaanid
a. kihtvulkaanid-üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid. Suur virtuoossus , happeline magma on vaevaliselt voolav ja madala temperatuuriga. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Näited: Rainieri vulkaan , Etna
b. kilpvulkaanid-üksteisega vahelduvad laava kihid. Väike virtuoossus, haästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Mõõtmetelt palju suurem kui kihtvulkaan . Näited: Mauna Loa, Kilimanjaro
c. lõhevulkaanid-ookeanide põhjas laamade lahknemisalal, laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu. Laava on basaltse koostisega, suhteliselt hästi voolav. Vedel magma, lame kuhik. Näited: Island
10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, b. mudavoolud e lahaarid, c. fumaroolid , d. geisrid
a. lõõmpilved-gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud. Kõige ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtusi. Koosneb tulikuumast gaasist ja kihutab hõlma mööda alla, hävitab kõik, mis ette jääb.
b. mudavoolud e lahaarid-mudavoolud, mis tekivad vulkaanipursete ajal suurte veemasside äkilisel vallandumisel nind segunemisel purskematerjal ja nõlvapinnasega. Koosnevad peamiselt veest, liiguvad mööda vulkaani nõlvu.
c. fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sadestavad gaasijoad. Tekivad siis kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale ja rõhk langen atmosfäärirõhu tasemele . Vesi muutub kohe auruks ja tekivad gaasid.
d. geisrid-kuumaveeallikad. Tekivad siis kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Geiser hakkab uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel .
11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid? Vulkaani nõlvadele paigutatakse mõõteriistad-
seismomeetrid ja kallakumõõtjad. Enne purset mägi paisub.
12. Miks tekivad maavärinad ? Maakoores või vahevöös on aeglaselt tekkinud sisepingete järsk vabanemine ja toimubki maavärin .
13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad: a. P-lained, b. S-lained, c. pinnalained
a. P-lained- pikilained , kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #1 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #2 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #3 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #4 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #5 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #6 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #7 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #8 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #9 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #10 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #11 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #12 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #13 GEOGRAAFIA II KURSUS-MAA KUI SÜSTEEM-KORDAMISKÜSIMUSED #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krln22 Õppematerjali autor

Lisainfo

10.klass. MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

36
docx
Maa kui süsteem-Geograafia 2-kursus
30
docx
Geograafia II kursus-Maa kui süsteem
10
docx
Maasfäärid ja energia
41
docx
Maa kui süsteem
30
doc
Üldgeograafia 10 kl
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
30
doc
ÜLDMAATEADUS 11 KL





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun