lembeline.taimed : poolpõõsad, ogamalts, läätspuu. · Liivakõrb Kõige levinum.Sademetevesi nõrgub sügavale ja moodustub vee varu . põhjavesi on saadaval ainult pikkadejuurtega taimedel.tuuletõttu esinevad luited, mis vb ohustavad inimtegevust.liikuvad liivad takistavad taimede kasvu.kui taimed liivaall mattuvad, kasvavad kiiresti uued asemele.tähtsamad eluvormid on kõvalehelised põõsastimed.taimed:valge saksauul,liiva akaatsia. · Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi . Elustik Taimestik : talub suurt kuumst ja kuivust .Kõige rohkem on taimedest liblikõielisi, korvõielisi, altsalisi. Kuivalembelised taimed on : saksauulid, kolligoonium, agaav, aaloe, kaktused,piimalill. Mitmeaastased rohttaimed :puju, kaameliastel. Kõrbepäritolu kultuurtaimed on arbuus ja melon.kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuurtaim on datlipalm.
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Kevadel lopsakam taimestik. Soolakõrb Kõrbed, mille pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad ...
· Dromedar- 1küüruga kaamel ( Aafrika, Araabia) · Baktsian-2küüruga kaamel ( Kesk-Aasia) · Sahara- Maailma kõige suurem kõrb( Põhja Aafrikas ) · Atacama- Maailma kõige kuivem kõrb ( Lõuna Ameerika ) · Kõrbestumine- Kõrbete laienemine ( liivad katavad viljaka pinnase ) Miks? · Puude liigne raiumine · Kliima muutmine Lähistroopiline · Makja- igihaljas ja astlaline võsa ning madalad kõvalehelised puud ( pistaatsia ) · Eukalüpt-Hallide lehtedega taim. ( koaalad söövad neid lehti) · Rosmariin- igihaljas poolpõõsas, kasvab võsadena · Õlispuu(oliivipuu)- igihaljast ja põuakindlalt oliivipuud on Vahemere maades kasvatatud üle 5500aasta. Looduslik maa on Väike-Aasia ja Musta mere vahel. ÕPIKUST LK 44-59 + kontuurkaart lk18.
suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks . Suvel on lähistroopilises kliimas laskuvad õhuvoolud, passaattuuled, päikesepaisteline ja kuiv ilm. Idarannikul lähistroopikas puhuvad passaadid ookeanilt ja seepärast on seal ka suvi niiske. Paha on see, et suvine põud häirib põlluharimist ning loomakasvatust . Taimed : Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa hõredamates metsades kasvavad laiavõralised näiteks; õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt näiteks; (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas). Loomad : Loomad on lähistroopilises kliimavöötmes vähe nõudlikud . Nad saavad elada nii
materjali. Löss on ühtlane tolmjas liivsavi, asuvad mäestike ligidal, niisked. Kivikõrb- ehk rähakõrbes on maapinnad kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessidest. Levind -poolpõõsadm ogamalts, efedra, läätspuu. Liivakõrb- kõige levinumad. Nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu. Kättesaadav ainult sügavale ulatuvate juurtega taimedele. Tuule pärast esineb rohkesti luiteid. Kõvalehelised põõsastaimed- liivaakaatsia, lehitud põõsad( efedra, valge saksauul). 4.Taimestik: Kõige rohkem- matsalisi, korvõielisi ja liblikõielisi. Savi- ja kivikõrbed on peaaegu elutud. Sügavale ulatuvad juured ja väiksed lehed, nad õitsevad ja viljuvad kiiresti. Paljud taimed on suure toiteväärtusega, neid tarvitatakse söödaks ja toiduks või ravimiteks. Kalligoonum, saksauulid, tamarisk, agaav, aaloe, kaktused, piimalilled, velvitsia. Mitmeaastased rohttaimed: kõrbetarn,
moodustades hallikasinise tihenenud mineraalhorisodi sooldumine - väheste sademete tõttu on mullas palju soolasid ja need lahustuvad põhjavees ferralisatsioon - muld rikastub raudoksiidiga 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Tööleht "Maailma bioomid"
- Esineb suur aastane temp. amplituut(15-35C) ja selgelt väljendunud külm talv sademeid alla 200mm Niiske lähistroopiline kliima - Kliimat kujndavad mT(suvel) cP(talvel) - suvel palju sademeid -1000mm talved jahedad aga mitte alla 0C - esineb troopilisi tsükloneid - laialehelised igihaljad metsad Vahemereline kliima - kujundab talvel mP suvel cT - Talv pehme ja sajune 5-10C suvi palav ja kuiv (20-30C)sademeid 400-600mm - taimestik kohastunud põuase suvega -igihaljad kõvalehelised metsad ja põõsastikud - Mullad viljakad,erosiooniohtlikud - Osa vilju valmib kevadel või suve algul(teraviljad, tsitrulised) osa kuivab suve lõpuks - vajalik kunstlik niisutus Mereline läänerannikukliima - kliimat kujundavad mP läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus - sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed - mul on suure läbipesemise tõttu keskmiselt viljakas - laialehiste metsade levikuala - tugevasti kultuuristutatud
intensiivne punane värvus, taimed toiteelementidena neid ei vaja, toimub kestvalt kõrge temperatuuriga ja suure niiskusega või vahelduva niiske ja kuiva perioodiga aladel 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a. Ekvatoriaalne vihmamets b. Savann (ljaano, kampo, mulga) c. Palavvöötme kõrb d. Laialehelised igihaljad metsad e. Kõvalehelised igihaljad metsad (vahemereline põõsastik) f. Rohtla (preeria, stepp, pusta) g. Leht- ja segamets h. Okasmets (taiga) i. Tundra j. Külmakõrb Töölehelt! Mõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, muldade kamardumine. Bioom-ulatuslikul territooriumil levinud elustiku suurjaotis ehk makroökösüsteem Ökosüsteem-isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta
Kasvatatakse teravilja (riis, nisu), suhkruroogu, tubakat, teed, puuvilla o nt: USA kaguosa, Lõuna-Hiina, Jaapani lõunaosa, Taivan, Uruguay, Brasiilia, Argentiina, Austraalia idarannik 7. vahemereline kliima (Csa, Csb): kliimat kujundab talvel mP ja suvel cT. Talv pehme ja sajune (5-10 °C), suvi palav ja kuiv (20-30 °C), sademeid 400-600 mm o vahemereline keskkond: taimestik on kohastunud põuase suvega – igihaljad kõvalehelised metsad ja põõsastikud. Mullad viljakad, erosiooniohtlikud. Osa vilju valmib kevadel või suve algul (teraviljad, tsitruselised), osa kuiva suve lõpuks (oliivid, viinamarjad). Kunstlik niisutus on vajalik o nt: Vahemeremaad, California, Edela-Austraalia, Kesk-Tšiili, Kapimaa 8. mereline läänerannikukliima (Cfb, Cfc): kliimat kujundavad mP, läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus. Sademeid on palju, talved pehmed (mõned
annaabi.ee 
