gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb hapnik-toimub hingamine ja lämmastik-toimub fotosüntees. Biosfääris elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. See sfäär on elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ja kogu pedosfääri. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses. Mehaanilise energia mõjul toimub maapinnal ja maa sees vee liikumine nt jõgedes toimub setete ümberpaigutamine ja voolusängi kallaste uhtumine. Kineetiline energia-mäenõlva mööda langev lumelaviin, mille energia sõltub liikuma hakanud lume massist ja langemiskiirusest
on tekkinud mandrilise maakoorega ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. 7 SEISMILISED LAINED - igas TSUNAMI -maavärina, maalihke või suunas eemale leviv vulkaanipurske tagajärjel tekkinud deformatsioonienergia kandja, mis hiiglaslik merelaine. tekib energia kiirel vabanemisel. ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastik(78%)- tekib orgaanilise aine lagunemisel. Hapnik(20%)- tekib taimede fotosünteesil. Süsihappegaas(0,03%)- tekib hingamisel, põlemisel, vulkaanipursete tagajärjel, lagunemisel. Veeaur(0,5-4%)- tekib aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt,
Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Lähtekivim Mulle mineraalne osa - kivikesed, kruus, liiv ja savi. Mullahorisont mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsamateks mineraalühenditeks. Sellega vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. Mulla profiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mulla veereziim Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Mis kantakse liikuvate vete toimel mullast ära, mis tõttu mulla viljakus langeb.
Himaalaja. Nooremad kurdmäestike teke (Kaukasus ja Alpid). Esineb tugevaid maavärinaid. Kivimid kuhjuvad. Vulkaani purskeid on vähe sest maakoor on pax. KAHE OKEAANILISE LAAMA PÕRKUMINE- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumis joont tähistab süvik (11022m-Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd mis üle merepinna kerkis, moodustavad vulkaanilisi Kanaari saarestikke. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid. Vaikne ookean kunagi kitseneb ja sulgub. KONTINENTAALNE RIFT- kui mander on rebenenud ja tekkinud suur murrangu lõhe KUUM TÄPP- erandlikult paiknevad ka mõned vulkaanid maakoore laamade keskel, see on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht VULKANIS MAAVÄRIN KURRUTUS MURRAN KIVIMIT SÜVIKUT MAAKOO MAAKOO
suur horisontaal samakõrgusjoon 1 isoterm samat MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD Iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal min
Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja 31% peegeldub 69% lahkub maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. tagasi soojuskiirgusena Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös 100% 18% neeldub
Kõik kommentaarid