Maasfäärid ja energia (0)

1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil.
Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst
Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht
Hüdrosfäär - vesi
Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees
2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses
mehaaniline energia- vee liikumine
kineetiline energia - vee liikumine
soojusenergia - päike
laineenergia - veekogude lainetus
keemiline energia - fossiilsed kütused
3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani.
Tööleht LITOSFÄÄR
4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused.
Tööleht LITOSFÄÄR
LITOSFÄÄR
1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort.
Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor.
MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid . OM on sette- ja tardkivimid (basalt)
2. Iseloomusta teket ja too näiteid:
a. Tardkivimid - magma kristalliseerumisel, nt. basalt ja graniit
b. Moondekivimid - tard - või settekivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt. kilt
c. Settekivimid - kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt. lubjakivi ja liivakivi
3. Kirjelda kivimiringet
4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud
joonis
5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid?
6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras)
Liivakivi, lubjakivi, graniit, amfiboliit, gneiss , neugrundbretša, gabro , kukersiit, fosforiit , graptoliitargilliit, sinisavi , purd- ja karplubjakivi , dolokivi
7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad?
laam - triivivad plaadid litosfääris
väiksema tihedusega massid liiguvad maapinna poole, suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole. (soojusringlus)
8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited.
ookeanilaamade lahknemine e spreeding - laamad liiguvad üksteisest eemale, magma tõuseb ja jahtub vees ära, Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemisel keskahelikus on noored kivimid
sukeldumine e subduktsioon - raskem laam sukeldub kergema alla (mandrilised), tekivad mäed, nt. Himaalaja mäestik

• ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, kivimite sulamisega kerkib magma ja tekivad pinged , maavärinad nt. Jaapanis
  

laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel,
9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid:
a. kihtvulkaanid, mandritel ja laamade sukeldumisvööndites tekkivad , lühikesed laavavoolud, rõhupiiri ületades toimub plahvatuslik purse, Etna Itaalias, Vesuuv Itaalias, Rainier P-Ameerikas,
b. kilpvulkaanid , ookeanipõhjast kerkivad, magma valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse, Mauna Loa Hawaiil, Hekla Islandil,
c. lõhevulkaanid laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu, toimub enamasti ookeani põhjas, nt. Laki Islandil.
Lõhevulkaane ei peeta eri liiki vulkaaniks, sest nende piklik lõhe asendub aja jooksul mitme kesklõõriga millest areneb edasi kilp- või kihtvulkaan (id).
10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad:
a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla.
b. mudavoolud e lahaarid - vulkaani tipus plahvatliku purske kivimmaterjali segu, valgub alla vulkaani nõlvu.
c. fumaroolid - vulkaanilise ala ava või lõhe maapinnas, väljub kuumgaasijuga, sisaldab kollast väävlit.
d. geisrid - perioodiliselt purskav kuumaveeallikas .
11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid?
Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuur ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi.
12. Miks tekivad maavärinad?
Aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma paneb nõlvadel oleva pinnase liikuma/värisema.
13. Seismiliste lainete eri tüübid – kuidas üksteisest erinevad:
a. P-lained e pikilained - kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid , levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena.
b. S-lained e ristlained - kivimkeha keha muutvad lained, mille korral kivimite deformatsioon ja kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainete levikusuunaga risti.
c. pinnalained - seismilised lained, levivad epitsentrist eemale (kuni 7,3 km/sek)
14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need?
P- ehk pikilained, sest need hindavad kolde sügavust ja asukohta .
15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest.
Laamade äärealadel, näiteks Lõuna-Ameerikas. Island 2010. aastal Eyjafjalla, 2010 Tšiili
16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides
17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamidest
Maakoores toimub murrang, mis põhjustab maavärina ja veealune kivimikiht tõstab veepinda üles, mis paneb vee liikuma, rannikule lähenedes kiirus väheneb ja kõrgus tõuseb.(õ lk 41, 2.37)
18. Ülesanded töölehelt!
2
Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal, kivim , maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum, ookeani keskahelik , süvik, kurdmäestik, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift , magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan , aktiivne, uinunud ja kustunud vulkaan , murrang, maavärina kolle , epitsenter, seismilised lained, tsunami .
ATMOSFÄÄR
1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad?
Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,93%), süsihappegaasist (0,04%) ja teistest gaasidest (0,03%). I tekib orgaanilise aine lagunemisel, II tekib fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, IV tekib fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursetel ja organismide hingamise tagajärjel.
2. Kuidas sõltub õhus oleva veeauru hulk temperatuurist?
Mida soojem temperatuur, seda rohkem on õhus veeauru (0,5%-4%)
3. Kuidas muutub temperatuur atmosfääris kõrguse kasvades?
Troposfääris langeb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb, termosfääris tõuseb.
4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte –
a. troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, iga km kohta t langeb 6,4C, u 13 km
b. stratosfäär - peale a., osoonikihiga, neelab UV-kiirgus, t tõuseb, u 15-50 km
c. mesosfääri - peale b., helkivad ööpilved, t langeb, 50-80 km
d. termosfäär - viimane atmosfääri kiht, virmalised, t tõuseb, 87 km-
5. Mis on osooniaugud ?
Kohad stratosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud
6. Mis ühendid lagundavad osooni?
freoonid ehk ained, mis lenduvad külmkappide, kliimaseadmete ja pihustavate ainete balloonide kasutamisel .
7. Mis on albeedo ? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini?
Albeedo on aluspinna peegeldusvõime. Suur albeedo - madalad pilved, värske lumi, liustikud , kõrb; väike albeedo - veekogud, metsad , rohumaad, tundra .
Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad, sest need neelavad rohkem päikese soojuskiirgust.
8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel
Kui päikesekiirgus on Maa pinnaga risti ja jaotub väiksemale pinnale, siis on see ala soojem kui väikese langemisnurga all olevad alad. nt. suvel on päikesekiired meiega risti ja sellest tuleneb soe ilm, kuid Austraalias on ilm külm, talvel vastupidi.
9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist
100%-st lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub atmosfääris 19%, pilvedes 4% ja Maa aluspinnas 47%. Pilvedelt peegeldub tagasi 23% ja aluspinnalt 7%
10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis
Kiirgusbilanns on Eestis positiivne veebruari keskpaigast oktoobri keskpaigani, juunis on KB u 300 MJ/m² ja aastavahetusel u -30 MJ/m²
11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal?
Õhu paneb liikuma

gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas.

Coriolisi jõud, mis on maakera pöörlemisel tekkinud inertsjõud

hõõrdejõud, mis mõjutab tuule kiirust kuni 1km kõrguses õhukihis
12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga)
Tööleht ATMOSFÄÄR
13. Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala?
Sest ekvaatorilähedased alad saavad palju päikest.
14. Mis on mussoonid ? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias.
Mussoonid on õhuvoolude süsteem, kus tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks.
Suvel puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskuse ja saju - suvemussoon . Mandril on madalrõhkkond ja ookeanis kõrgrõhkkond
Talvel puhub tuul vastupidi, tuues põuaperioodi - talvemussoon. Mandril kõrkrk ja ookeanis madalrk.
15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku?
Arktiline õhk - tuleb Eestisse kõige sagedamini talvel, toob kaasa jaheda ja selge ilma
Parasvöötme mereline õhk - esineb sageli, talvel on soojad sulailmad, suvel jahedad ja pilvised, kandub meie aladele läänevooluga,
Parasvöötme kontinentaalne õhk - esineb rohkem kui PMÕ-d, suvel on soe ja talvel väga külm.
16. Kuidas muutub ilm
a. Sooja frondi üleminekul - temperatuur tõuseb märgatavalt,
b. Külma frondi üleminekul - langeb õhurõhk ja temperatuur väga kiiresti.
17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma
Tsüklon - ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga ala, mille ümber on vastupäeva pöörlev õhukeeris ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Ilm on pilvine , tuuline ja sajune.
Antitsüklon - ümbritsevast õhkkonnast kõrgema õhurõhuga ala, mille ümber on päripäeva pöörlev õhukeeris ja valitsevad laskuvad õhuvoolud. Ilm on selge, tuulevaikne ja kuiv.
18. Miks kaasnevad tõusva õhuvooluga sademed, laskuva õhuvooluga aga mitte? Mõlema õhuvooluga kaasnevad sademed, kuid sooja frondi sajuala on ees ja külma frondi korral on see taga.
19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese
a. jääb meist lõunasse - peamiselt on kõrge temperatuur,
b. asub meie kohal - pilvine ja sajab vihma, tuuline.
c. jääb meist põhja poole - jahe õhuvool
20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule.
joonis
21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest?
Troopilised tsüklonid on parasvöötme tsüklonitest 2-3 korda väiksemad, nende õhurõhk keskmes on madalam ja õhurõhu gradient on suur.
22. Mis on kasvuhooneefekt ? Kuidas on inimene seda mõjutanud?
Nähtus atmosfääris, kus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalaineline soojuskiirgus väljumine on takistatud; see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Inimtegevuse tagajärjel on kasvanud süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk atmosfääris, mis on suured soojuskiirguse neelajad .
23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid
Päikesekiirgus, inimtegevus, albeedo, mandrite paigutus ja kasvuhoonegaasid
24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi
Globaalne soojenemine, merevee taseme tõus, metsatulekahjud
25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile
Merevee taseme tõus üleujutab rannikuäärsed alad, Lõuna-Eestis metsatulekahjud
26. Ülesanded töölehelt ja Terast!
Mõisted:
polaarjoon -on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
pöörijoon - Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas
õhumass - kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal
õhurõhk - rõhk, mida avaldab õhk kogu atmosfäärisamba ulatuses pinnaühikule
tsüklon - madalrõhkkond
antitsüklon - kõrgrõhkkond
mussoon - püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
passaat - 30. laiuskraadil püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled
läänetuuled - Läänetuuled on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes
3
HÜDROSFÄÄR
1. Iseloomusta joonise põhjal suurt ja väikest veeringet
Väike veeringe on veeringe maailmamere ja atmosfääri vahel, Suures veeringes osalevad taimestik , põhjavesi ja liustikud, on vee ringlemine maailmamere, atmosfääri ja maismaa vahel. (Suur on Väikesest detailsem)
2. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist?
Õhuemperatuur, mida suurem on t seda suurem on aurumine ,
Õhuniiskus, mida suurem niiskus seda aeglasem aurumine,
Tuule kiirus, aeglasema tuulekiirusega on kiirem aurumine,
Taimestik,
Pinnase omadused,
3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni?
Saju kestus, infiltratsioon tõuseb kuniks on veega küllastunud,
Saju intensiivsus, tugeva saju korral voolab suurem osa vihmaveest veekogudesse ,
Kivimite poorsus, mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem infiltratsioon,
Taimkatte olemasolu, taimkate aeglustab infiltratsiooni,
Pinnase niiskus, kuiva pinnasega on infiltratsioon suurem kui niiske pinnasega.
4. Millest sõltub jõgede äravool?
Sademete ja aurumise vahekorrast, mida rohkem sajab ja vähem aurub, seda suurem äravool.
5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel
joonis
6. Iseloomusta sooja / külma hoovuse mõju kliimale
Soojad hoovused kannavad edasi sooja vett, mis soojendab hoovuste läheduses olevate alade ilma.
Külmad hoovused kannavad edasi jahedat vett, mis jahendab hoovuste läheduses olevate alade ilma.
7. Selgita tõusu ja mõõna teket
Tekivad Kuu, Päikese ja Maa külgetõmbejõu koosmõjul
Tõusulaine on sellel Maa küljel, mis jääb Kuu poole ja ka teisel pool Maad.
8. Mis tegurid mõjutavad rannikul toimuvaid protsesse?
Tõus ja mõõn, kas on järsk- või laugrannik ,
9. Iseloomusta kulutamist/kuhjumist
a. Järskrannikul - lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, purustavad ja kannavad ära setteid. Tekivad rannapangad või suure kaldega nõlvad. Need on kulutusrandlad.
b. Laugrannikul - veeosakesed hõõruvad põhja ja kaotavad energia, jõudes ainult liigutada setteid. need on kuhjerandlad
10. Selgita veeosakeste liikumist lainetes.
Vee põhjas on väikese energiaga veeosakesed, mis hõõrduvad vastu merepõhja ja kõrgemale minnes kasvab energia tugevus ja langeb hõõrdumine.
11. Kuidas tekivad maasääred?
Setete pikaajalise liikumise teel e setete pikirändel?
12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord -, skäär-, laid - ja riasrannik, dalmaatsia rannik.
fjord - kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega kaugele sisemaale ulatuv laht, tekkinud liustikuga kaasneva meretaseme tõusuga üleujutatakse troogid.
skäär - keerukalt liigestunud laugrannik paljude sfääridega ehk kaljusaartega, on kujunenud aktiivselt liikuva liustiku all selle kulutava tegevuse tulemusena.
13. Miks on liustikud meile tähtsad?
Nad on olulised maailmamere veetaseme reguleerijad.
14. Millistes tingimustes tekivad liustikud?
Madala aasta keskmise õhutemperatuuri ja rohkete sademetega.
15. Kuidas erineb mägiliustiku ja mandriliustiku liikumine - mõlemad liiguvad, aga mis tegurite mõjul?
Mägi- ehk oruliustikud liiguvad piki orge raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale.
Mandriliustikud liiguvad radiaalselt jäätumiskeskmest servaala poole.
16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti?
Need on tekkinud liustiku küljest lahti murdes. Neid on peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ja Antarktise ümbruses
17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi ? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme
Eesti ala on pidevalt kerkinud peale eelmist jääaega 13 000 a tagasi. Voored, oosid , mõhnad, liivikud , kulutusnõod, paetasandikud, moreentasandikud, -künkad ja -seljakud
18. Ülesanded töölehelt!
Mõisted:
rannik - rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa
rannanõlv - maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas
rannavall - rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid
maasäär - meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees
mandri- ja mägiliustik
šelf - Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud.
firn e sõmerlumi - omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas.
BIOSFÄÄR
1. Millest koosneb muld ?
Muld koosneb mineraalidest , orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest.
2. Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne?
Füüsikalist murenemist soodustavad temperatuuri kõikumine ja kivimi pragudesse jõudev vesi. Eriti intensiivne on see kuivas kliimas (kõrbes), sest temperatuuri kõikumine on seal suur.
3. Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne?
Keemilist murenemist soodustab:
1) kõrge temperatuur, sest see kiirendab keemilisi protsesse,
2)Sademed(moodustuvad lahused).Eriti intensiivne on see palavas ja niiskes kliima.
4. Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist:
a. Kliima - Kliimast sõltub murenemisprotsesside kiirus. Kui on vihmane kliima, siis laskuvad lahustumisvõimelised elemendid sügavamale maapinnasesse.
b. Lähtekivim - Lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis määrab ära mulla füüsikalised omadused nagu värvuse, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja mineraalainerikkuse.
c. Reljeef - Mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusrežiimi.
d. Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid.
e. Organismid -Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett.
f. Inimtegevus - Mulda satuvad väetised, erosioon, tuulekanne, sooldumine, saastumine raskete metallidega.
5. Mis on ja kuidas tekib huumus ?
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. Huumus tekib orgaaniliste ainete lagunemisel mullas.
6. Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust.

Kõiguhorisont (O)

Huumushorisont (A)

Väljauhtehorisont (E)

Sisseuhtehorisont (B)

Lähtekivim (C)

Aluskivim (R)
7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse:
kamardumine - huumus koguneb teatud horisonti maapinna lähedal
leostumine - vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast
leetumine - mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul
turvastumine - lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas
gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille tulemusena rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades hallikasinise tihenenud mineraalhorisodi
sooldumine - väheste sademete tõttu on mullas palju soolasid ja need lahustuvad põhjavees
ferralisatsioon - muld rikastub raudoksiidiga
8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda , mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites:
a. Ekvatoriaalne vihmamets
b. Savann (ljaano, kampo, mulga)
c. Palavvöötme kõrb
d. Laialehelised igihaljad metsad
e. Kõvalehelised igihaljad metsad ( vahemereline põõsastik)
f. Rohtla (preeria, stepp , pusta)
g. Leht- ja segamets
h. Okasmets (taiga)
i. Tundra
j. Külmakõrb
Tööleht “Maailma bioomid ”